31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/81

Raportöör:

Christophe QUAREZ

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt, et komisjon kinnitab taas oma tahet kiirendada üleminekut konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele põhjaliku strateegia abil, mille keskmes on erainvesteeringute stiimulid, kohandatud rahastamisvahendid ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine.

1.2

Komisjon esitab oma teatises (1) laia valiku rahastamisvaheneid ja -viise CO2-heite vähendamist võimaldava innovatsiooni toetamiseks. Komitee toetab komisjoni kavatsust ergutada uusi investeeringuid kogu innovatsiooni väärtusahela ulatuses.

1.3

Siiski väljendab komitee muret nende toetusvõimaluste keerukuse ja mitmekesisuse pärast. Seepärast tunneb komitee heameelt komisjoni soovi üle luua kõikehõlmav nõustamissüsteem, et suunata projektide arendajaid ja investoreid, ent nõuab, et rahastamisvahendite pakkumist lihtsustataks. Komitee on seisukohal, et neid rahalisi toetusi on liiga palju ning mikroettevõtjatel ja kohalikel omavalitsustel on neile raske juurde pääseda.

1.4

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon julgustaks liikmesriike ühendama oma vahendid suuremahuliste projektide elluviimiseks vähese CO2-heitega seotud innovatsiooni valdkonnas, et tõhustada koostööd Euroopa peamiste teadusvaldkonna sidusrühmade vahel. See kiirendab teadusvaldkonna sidusrühmade koordineerimist, et muuta need konkurentsivõimelisemaks.

1.5

Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kliimapoliitika meetmed peavad soodustama nende sektorite muutmist investeeringute ja innovatsiooni abil, ent ei tohi kindlasti anda hoogu nende olukorra halvenemisele. Tootmistegevuse ümberpaigutamine ei tohi mingil juhul asendada võitlust kliimamuutuste vastu.

1.6

Komitee on seisukohal, et parim viis vähese CO2-heitega seotud innovatsiooni edendamiseks on õigusraamistik, milles määratakse CO2-le kõrge hind (praegu ligikaudu 7 eurot tonni kohta), võimaldades saata investoritele selge sõnumi, et CO2-heitega tehnoloogiatel ei ole keskpikas perspektiivis Euroopas kohta.

1.7

Komitee on teadlik, et Euroopa Liit on maailmas puhta energiaga seotud teaduse ja innovatsiooni valdkonnas üks liidreid ja üks suuremaid avaliku sektori rahastajaid kõnealuses valdkonnas, kuhu ta suunab üle kümne miljardi euro. Teadusuuringud ja innovatsioon on oluline tugi Euroopa ülemaailmsele konkurentsivõimele ja maailmas liidripositsiooni säilitamisele täiustatud energiatehnoloogia ja energiatõhususe lahenduste alal.

1.8

Komitee kiidab heaks asjaolu, et oluliseks peetakse innovatsiooni väärtusahela mõlemat otsa. Selle raames on võtmeroll programmil „Horisont 2020“ tulenevalt tema alt üles suunatud lähenemisest rahastamisele, et toetada Euroopa Teadusnõukogu kaudu murrangulisi alusuuringuid, ning ka tulenevalt Euroopa innovatsiooninõukogu oodatavast loomisest, mille eesmärk on aidata tööstusharudel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel leida uusi turge.

1.9

Komitee soovib paremini mõista komisjoni kavatsust analüüsida uusi lähenemisi missioonipõhistele teadusuuringutele ja innovatsioonile. Nende projektide tuvastamise ja väljavalimise protsesse tuleb täpsemalt kirjeldada.

1.10

Komitee nõuab kodanikuühiskonna osalemist uues energiauuringute platvormis, mille komisjon kavatseb luua, et koondada energiavaldkonna spetsialiste nii sotsiaal- ja humanitaarteadustest kui ka tehnilistelt aladelt.

2.1

Komisjon kinnitab oma eesmärki kiirendada üleminekut konkurentsivõimelisele ja vähese CO2-heitega majandusele.

2.2

Selleks esitab komisjon õiguslike meetmete paketi, mis põhineb kolmel üldeesmärgil:

2.3

Selles kontekstis pakub komisjon välja üldise strateegia, esitades peamised ELi käsutuses olevad strateegilised hoovad erainvesteeringute suurendamiseks puhta energiaga seotud innovatsiooni valdkonnas:

2.4

Komisjon toob teatises välja neli tähelepanu vajavat tehnoloogiavaldkonda:

2.5

Lisaks teeb komisjon ettepaneku hõlbustada puhta energiaga seotud uuendustegevuse kooskõlastamist linnade, piirkondade ja liikmesriikidega.

3.1

Euroopa Komisjon tutvustas 30. novembril 2016 väga kontsentreeritud meetmete paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis koosneb reast ettepanekutest, mille eesmärk on energiaturu, eelkõige taastuvenergiaturu ümberkorraldamine, et täita Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamisel võetud kohustusi.

3.2

Pariisi kokkuleppega võttis Euroopa Liit eesmärgi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40 % võrra. Ent liit kehtestas 2014. aasta oktoobris ka 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku, millel on lisaks kaks eesmärki: 20 % taastuvenergiat elektritootmises aastal 2020, seejärel 27 % aastal 2030 ning 20 % kuni vähemalt 27 % energiasäästu samadel tähtaegadel.

3.3

Komitee on mitmetes arvamustes toetanud vajadust kiirendada üleminekut konkurentsivõimelisele ja vähese CO2-heitega Euroopa majandusele, austades seejuures kodanikuühiskonna seisukohti ja ettepanekuid.

3.4

Nõudes nn õiglast üleminekut, on komitee alati keeldunud vastandamast tööhõivet ja keskkonnakaitset. Nende kahe eesmärgi saavutamist tuleb ühesugusel määral tähtsustada.

3.5

Komitee arvates peavad Euroopa kliimapoliitika meetmed soodustama nende sektorite muutmist investeeringute ja innovatsiooni abil, ent need ei tohi kindlasti anda hoogu nende olukorra halvenemisele. Tootmistegevuse ümberpaigutamine ei tohi mingil juhul asendada võitlust kliimamuutuste vastu.

3.6

Seni on Euroopa Liidu energiaalase innovatsiooni poliitikas alati rõhutatud eelkõige tehnoloogiate arendamist, jättes kõrvale selle, mis on kodanike jaoks tõeliselt oluline: nende energiavajaduste, näiteks kütte, liikuvuse või valgustusega seotud vajaduste rahuldamine.

3.7

Nüüd tunnistab komisjon oma teatises tarbija kohta energiasüsteemi keskmes, olles tootjana osa detsentraliseeritud energiavõrkudest ja konkurentsivõimeliste ja vähese CO2-heitega lahenduste nõudja.

3.8

Komiteel on selle suundumuse üle hea meel, kuna kodanikele mõeldud innovatsioonistrateegia algab nende vajaduste ja energiakäitumise analüüsist.

3.9

Komisjon esitab oma teatises laia valiku rahastamisvaheneid ja -viise CO2-heite vähendamist võimaldava innovatsiooni toetamiseks. Komitee toetab komisjoni tahet soodustada uusi investeeringuid kogu innovatsiooni väärtusahelas, ent tunneb muret abivõimaluste keerukuse ja mitmekesisuse pärast, mistõttu on need eelkõige innovaatilistele mikroettevõtjatele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele raskesti juurdepääsetavad.

3.10

Seepärast tunneb komitee heameelt komisjoni soovi üle luua kõikehõlmav nõustamissüsteem, et suunata projektide arendajaid ja investoreid, ent nõuab, et rahastamisvahendite pakkumist lihtsustataks.

3.11

Heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi, 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi, InnovFini, InnoEnergy, programmi „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa Investeerimispanga hulgas on keeruline orienteeruda (2).

3.12

Oma arvamuses „Energiatehnoloogia ja -innovatsioon“ (3) tuletas komitee meelde, et suured uuendused ei ole pärinenud turgu valitsevatest tööstusharudest ega suurettevõtetelt, vaid need on loonud spetsialistid, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) sektorist.

4.1

Komitee kiidab heaks komisjoni tahte vähendada selliste liikmesriikide toetusi, kes pooldavad nafta ja kivisöe kasutamist, ent tuletab meelde, et ennetada tuleb muutuseid tööstuses ning pakkuda asjaomastele töötajatele, eelkõige kaevandussektoris, väljaõppe ja tööhõivega seotud alternatiive.

4.2

Energiaalase ülemineku sotsiaalne heakskiitmine tööhõive mõistes on liikmesriikide poliitilise toetuse jaoks vajalik.

4.3

Komitee on seisukohal, et parim viis vähese CO2-heitega seotud innovatsiooni edendamiseks on õigusraamistik, milles kehtestatakse CO2-le kõrge hind (praegu ligikaudu 7 eurot tonni kohta), võimaldades saata investoritele selge sõnumi, et süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatel ei ole keskpikas perspektiivis Euroopas kohta.

4.4

CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiat käsitletakse väga vähe, ehkki komisjon leiab, et see on 2050. aasta eesmärkide täitmiseks väga oluline.

4.5

Seetõttu üllatab komiteed, et komisjon ei selgita, miks ei toiminud 2008. aastal loodud vahendid CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutamise innustamiseks Euroopas.

4.6

Komitee toetab komisjoni soovi vähendada ELi hoonefondi CO2-heidet aastaks 2050. Ainuüksi hoonefondi energiatarbimine moodustab liidu lõppenergianõudlusest rohkem kui 40 %.

4.7

Väljakutse renoveerida hooned energiatõhususe parandamiseks on märkimisväärne, ent komitee ei näe komisjoni teatises konkreetseid vahendeid või rahalise abi võimalusi selle saavutamiseks.

4.8

Tehnoloogilised lahendused (isolatsioon, kütmine taastuvenergia allikate teel ja soe tarbevesi) on saadaval uute hoonete puhul sageli tänu liikmesriikide konkreetsetele kütte-eeskirjadele, ent toetusvahendid vanade hoonete energiatõhususe parandamiseks tehtava renoveerimise jaoks on selgelt ebapiisavad, ehkki suure energiakasutusega hoonetes elavad sageli kõige ebasoodsamas olukorras olevad perekonnad.

4.9

Transpordisektori osas, mis on teine suure CO2-heitega valdkond, toetab komitee komisjoni eesmärke, ent peab mõnda aspekti küsitavaks.

4.10

Komitee on seisukohal, et innovatsiooni rahastamise puhul võib olla oluline osa ühisrahastamisel. Praegu äärmiselt edukas ühisrahastamise sektor (varsti ulatuslikum kui riskikapital) võimaldab inimestel puhta energiaga seotud innovatsiooniprotsessis otse osaleda.

4.11

Komitee kutsub komisjoni üles edendama ühisrahastamist ning suunama vahendeid nelja tähelepanu vajavasse tehnoloogiavaldkonda (taastuvenergia, salvestamislahendused, elektritransport, plussenergiahooned).