(1)

Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“, mis avaldati 2011. aastal, tõstetakse esile vajadust vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi (CO2)) heitkogust 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning 20 % aastaks 2020 . [ME 1]

(1a)

Kuna praegu puuduvad poliitikameetmed, millega käsitletaks veokite põhjustatavat kasvavat CO2-heidet, peaks komisjon hindama kütusesäästlikkuse standardite kehtestamist veokitele, laiendades õiguslikku käsitlusviisi ka autodele ja kaubikutele. [ME 2]

(2)

Sellest lähtuvalt nähakse valge raamatuga ette kohandada nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (3), et vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule ja uutele turuvajadustele ning hõlbustada ühendvedusid.

(3)

Tehnika arengu alla võib liigitada ka ülestõstetava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme lisamise sõiduki (peamiselt haagise või poolhaagise) tagaosale, kuid siis on sõiduk pikem kui direktiivi 96/53/EÜ kohaselt lubatud maksimaalpikkus. Seadmete paigaldamist saab alustada kohe pärast käesoleva direktiivi jõustumist, sest tooted on juba turul saadaval ja neid kasutakse teistel mandritel. Sama kehtib löögienergiat absorbeerivate aerodünaamiliste seadmete ja allasõidutõkete kohta, mis paigaldatakse külgedel ja tagaosas rataste piirkonnas haagiste, poolhaagiste ja sõidukite alla. Need võivad oluliselt parandada sõiduki energiatõhusust ja vähendada ka teiste liiklejate vigastusohtu. Käesoleva direktiiviga tuleks ka julgustada ja hõlbustada sõidukite ja veoühikute konstruktsiooni innovatsiooni. [ME 3]

(3a)

Komisjon peaks masse ja mõõtmeid käsitleva meetmeraamistiku abil töötama välja meetodi maanteetranspordis toimuvate tühisõitude vähendamiseks ning koostama ka maanteekabotaaži minimaalsed ühtlustamiseeskirjad dumpingu ärahoidmiseks. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ  (4) (Eurovignette’i direktiiv) läbivaatamist kasutada selleks, et analüüsida edusamme väliskulude hindamises ning näha ette raskeveokite väliskulude arvessevõtmine. Komisjon peaks enne 1. jaanuari 2015 esitama ettepaneku Eurovignette'i direktiivi muutmiseks. [ME 4]

(4)

Raskeveokite arvele langeb Euroopas ligikaudu 26 % maanteetranspordi tekitatavast CO2-heitest, samas kui nende kütusesäästlikkus ei ole 20 aasta jooksul kuigivõrd paranenud. Koos põhjenduses 3 nimetatud seadmetega võimaldaks mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta ka mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine , mis on hädavajalik selleks, et sõidukitest tingitud heidet maanteetranspordi sektoris oluliselt vähendada . See ei ole aga praegu direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud pikkuse korral võimalik ilma, et väheneks sõidukite veomaht, mis omakorda ohustaks sektori majanduslikku tasakaalu. Seepärast on asjakohane näha ette erandi kohaldamine maksimaalpikkuse suhtes. Ühtegi sellist erandit ei tohiks kasutada sõiduki veomahu suurendamiseks. [ME 5]

(5)

Komisjoni poliitiliste suunistega liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 nähakse ette meetmed, et muuta sõidukid turvalisemaks ja tõhustada vähem kaitstud liiklejate kaitset. Sõidukijuhi vaatevälja olulisust rõhutati ka komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/38/EÜ (5) rakendamise kohta. Kabiini uus kuju aitab parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (eelkõige tuuleklaasi all ja sõiduki küljel ) väheneb, mis võimaldab päästa paljude vähem kaitstud liiklejate nagu jalakäijad või jalgratturid elu. Kabiini uus kuju peaks muutuma seetõttu kohustuslikuks pärast asjakohast üleminekuaega. Uus kuju võimaldab peaks võimaldama võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Kabiini mahu võimalik suurenemine lubab suurendada ka juhi mugavust ja ohutust. [ME 6]

(6)

Aerodünaamilisi seadmeid ja nende paigaldamist sõidukitele tuleb enne turuleviimist katsetada kooskõlas komisjoni väljatöötatava aerodünaamika mõõtmise katsega . Seega tuleks ette näha, et liikmesriigid väljastavad sertifikaadi, mida teised liikmesriigid peavad tunnustama. Komisjon peaks töötama välja üksikasjalikud tehnilised suunised sertifikaatide kohaldamise ja nõuete kohta. [ME 7]

(6a)

2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus on öeldud, et maantee-kaubavedudest vahemaadel, mis on pikemad kui 300 km, tuleks 2030. aastaks muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga asendada 30 % ja 2050. aastaks üle 50 %; sellist üleminekut soodustaksid tõhusad ja keskkonnasäästlikud kaubaveokoridorid. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur. Eesmärgi kiitis Euroopa Parlament heaks oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta  (6) . [ME 8]

(6b)

2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisel annab direktiivi 96/53/EÜ muutmine võimaluse parandada juhtide ohutust ja mugavust, võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ  (7) (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv). [ME 9]

(7)

Piiriüleste veoste puhul saab kasutada pikemaid sõidukeid, kui asjaomased kaks liikmesriiki seda lubavad, ning kui direktiivi artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandi tingimused on täidetud. Euroopa Komisjon on juba koostanud suunised direktiivi artikli 4 kohaldamise kohta. Artikli 4 lõikes 4 nimetatud veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi, kui sõidukite piiriülene kasutamine hõlmab ainult kahte liikmesriiki, kus olemasolev taristu ja liiklusohutuse tingimused neid vedusid võimaldavad. Sel viisil saavutatakse tasakaal – ühelt poolt järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada ise transpordi korralduse üle, võttes arvesse konkreetseid olusid, ja teiselt poolt on tagatud, et selline poliitika ei moonuta siseturgu. Seega on artikli 4 lõike 4 kohaldamist selgitatud. [ME 10]

(8)

Mittesaastava või vähem saastava alternatiivse mootori (elektri- või hübriidmootori) paigaldamisega raskeveokile või bussile (enamasti linna- või linnalähibussile), et vältida ainult fossiilkütuse kasutamist, kaasneb ülekaal, mis ei tohiks vähendada veomahtu, et mitte halvendada maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Sõidukitel, millele on paigaldatud vähese CO2-heitega tehnoloogia, tuleks lubada ületada täismassi kuni ühe tonni võrra, olenevalt asjaomase tehnoloogia puhul nõutavast massist. Ülekaal ei tohiks siiski suurendada sõiduki laadimismahtu. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte tuleks säilitada. [ME 11]

(9)

Transpordipoliitika valges raamatus rõhutatakse ka vajadust toetada ühendvedude arengut, eriti konteinervedude valdkonnas, kus kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Konteinereid veetakse raudteel või veeteedel. Maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus kaasneb praegu nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus, välja arvatud juhul kui kasutatakse patenteeritud, faasitud nurkadega konteinereid, mis on ülemäära kallid. Konteinereid vedavate sõidukite pikendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu maantee muid kasutajaid või taristut või tekitamata neile kahju. Liigendatud raskeveokite pikkusega (16,50 m) võrreldes on 15 cm lisamine väike muudatus, mis ei kujuta täiendavat ohtu liiklusohutusele. Transpordipoliitika valges raamatus lubatakse pikemat veokit kasutada siiski ainult ühendveo raames, kus maanteetranspordi osa ei ületa 300 km ning mis hõlmab lisaks raudtee-, sisevee- või meretransporti. See vahemaa näib piisav, et ühendada tööstus- või kaubandusettevõte kaubajaama või siseveesadamaga. Meresadamate kasutamise ja meremagistraalide edendamise eesmärgil võib kõnealust vahemaad pikendada, kui tegemist on euroopasisese lähimereveoga. [ME 12]

(10)

Selleks, et edendada ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse 45-jalase tühja konteineri massi, tuleks sätet, mis lubab vedada 40-jalaseid konteinereid ühendvedude korras kuni 44-tonnise 5- või 6-teljelise liidendsõidukiga, laiendada ka 45-jalaste konteinerite veole.

(11)

Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist, on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud, kuid direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Energiatõhususe eesmärgil tuleb isikliku transpordivahendi asemel eelistada ühistransporti, seepärast on vaja taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi sellises ulatuses, mis ei kahjustaks taristut ega põhjustaks selle kiiremat kulumist.

(12)

Maanteetranspordi suhtes kehtestatud nõuete täitmise eest vastutavad asutused osutavad veokite massiga seotud rikkumiste, ka ränkade rikkumiste, suurele arvule. Selline olukord tuleneb asjaolust, et direktiivi 96/53/EÜ kohaseid kontrollimisi ei tehta piisavalt või ei ole need tõhusad. Lisaks on kontrollimenetlused ja -kord liikmesriigiti erinev, mis loob õiguskindlusetuse olukorra sõidukijuhtide jaoks, kes liiklevad mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Veoettevõtjad, kes ei pea sõidukite massile kehtestatud eeskirjadest kinni, saavad märkimisväärse konkurentsieelise nii nende konkurentide ees, kes eeskirju järgivad, kui ka võrreldes muude transpordiliikidega. Selline olukord takistab siseturu nõuetekohast toimimist ja kujutab ohtu liiklusohutusele . Seetõttu on oluline, et liikmesriigid suurendaksid riskide hindamise süsteemi alusel nii käsitsi kui ka eelvaliku alusel tehtavate kontrollide arvu ja tõhusust . [ME 13]

(13)

Saadaval on lihtsad tehnilised lahendused, nii paiksed kui ka teisaldatavad, mis võimaldavad valida rikkumises kahtlustatavad sõidukid välja neid peatamata, selline toimimisviis ei häiri liiklusvoogu, on odavam ja tagab optimaalse turvalisuse. Mõned seadmed saab paigaldada raskeveokitele, mis võimaldab juhil endal kontrollida kooskõla seadusega. Ilma et sõidukit oleks vaja peatada, võivad kõnealused sõidukile paigaldatud seadmed edastada andmeid ametnikele või maantee äärde paigutatud automaatsetele kontrollisüsteemidele, kasutades mikrolaine sideliidest. Et tagada liidu territooriumil tõhus liikluskontroll, tundub eelvaliku tegemiseks piisav, kui toimub vähemalt üks kaalumine iga 2 000 sõidukikilomeetri kohta, sest statistika kohaselt võimaldab see kontrollida iga sõidukit keskmiselt iga kolme päeva tagant.

(14)

Direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumiste suur hulk on enamasti seotud asjaoluga, et liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud karistuste hoiatav mõju selliste rikkumiste eest ei ole piisav või ei ole karistust üldse ette nähtud. Sellele puudusele lisandub kohaldatavate halduskaristuste suur erinevus liikmesriigiti. Kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks oleks vaja direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste taset ja liike ELi tasandil ühtlustada. Halduskaristused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed , hoiatavad ja hoiatavad mittediskrimineerivad . [ME 14]

(15)

Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid saama teavet jagada, et muuta sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimine rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ning tagada, et kontroll, eelkõige õigusrikkujate tuvastamine, õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldamine ning asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse väljaselgitamine, toimub nõuetekohaselt. Sellise teabe vahetamine võiks toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (8) artikli 18 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

(16)

On oluline, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitataks korrapäraselt teavet liikmesriikide liiklusjärelevalve kohta. Liikmesriikide esitatud Teave , mida esitavad liikmesriigid oma kontaktpunktide kaudu, võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad direktiivi nõudeid, ja määrata kindlaks täiendavate sunnimeetmete kehtestamise vajadus. [ME 15]

(16a)

Komisjon peaks direktiivi 96/53/EÜ I lisa läbi vaatama ja selle rakendamise kohta aru andma, võttes muu hulgas arvesse mõju rahvusvahelisele konkurentsile, transpordiliikide jaotusele, infrastruktuuriga kohandamise kuludele ning 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus seatud liidu keskkonna-alastele ja ohutuseesmärkidele. [ME 16]

(17)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõiduki tagaosale ja külgedel paigaldatavate uute aerodünaamiliste seadmete ning allasõidutõkete ning uute mootorsõidukite projekteerimise nõuded eesmärgiga vaadata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade raames läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ  (9) osutatud Euroopa tüübikinnitusmenetlus , tehniline kirjeldus sõidukile paigaldatava kaalumisseadme täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ja juhised liikluses osalevate sõidukite massi kontrollimenetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Konsultatsioonidesse tuleks kaasata huvitatud osapooled, nagu tootjad, sõidukijuhid, liiklusohutuse järelevalve ühendused, maanteeametid ja õppekeskused. Komisjon tagab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldab aruande konsultatsiooni tulemuste kohta . Huvitatud osapooltele tuleks jätta nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt aega . [ME 17]

(18)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta asjakohased meetmed kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Viited nõukogu direktiivile 70/156/EMÜ asendatakse viitega direktiivile 2007/46/EÜ.

2)

Artikli 2 esimesele lõigule lisatakse järgmised mõisted:

3)

Artikli 4 lõige 6 jäetakse välja.

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Sõidukite või liidendsõidukite aerodünaamika parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust kuni 500 mm võrra , kui nad on varustatud allpool täpsustatud nõuetele vastavate seadmetega. Maksimaalpikkuse ületamise ainus eesmärk on võimaldada lisada sõidukite või liidendsõidukite tagaosale seadmed, mis parandavad nende aerodünaamilisi omadusi. [ME 23]

2.   Esimeses lõigus nimetatud seadmed peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele:

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu kandevõime suurenemine. [ME 28]

3.   Enne turuleviimist peavad liikmesriigid aerodünaamilised lisaseadmed ja nende paigaldamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ  (*1) raames heaks kiitma ning väljastama selle kohta . Selleks väljastavad liikmesriigid sertifikaadi. Sertifikaat , mis tõendab vastavust lõikes 2 osutatud nõuetele ja kinnitab, et seade aitab märkimisväärselt parandada aerodünaamilisi omadusi. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 29]

4.   Kooskõlas artikliga 16 on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 loetletud nõudeid. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktid võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 30]

Oma õiguse kasutamisel tagab komisjon sidususe tüübikinnitust puudutavate liidu õigusaktidega. [ME 31]

5.   Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni on sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade, mis vastab lõikes 2 osutatud nõuetele ja mida on testitud vastavalt lõikele 3, lubatud liigelda, kui nende pikkus ületab I lisa punktis 1.1 sätestatud pikkust kuni kahe meetri võrra. Seda üleminekumeedet kohaldatakse alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. [ME 32]

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).“"

6)

Artikkel 8a jäetakse välja.

7)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Et parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ja liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele, olla pikemad kui I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus. Maksimaalpikkuse ületamise peamine eesmärk on võimaldada ehitada vedukikabiine, mis aitaksid parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ning suurendaksid liiklusohutust nii vähem kaitstud liiklejate kui ka sõidukite jaoks tagant otsasõitude korral . [ME 33]

2.   Lõikes 1 nimetatud kabiinid peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja turvalisusenõuetele:

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu suurenemine.

2a.     Juhi ohutuse ja mugavuse suurendamiseks ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite liiklusohutuse suurendamiseks kehtivad järgmised artikli 9 lõikes 2 osutatud juhikabiini ohutus- ja mugavusnõuded:

3.   Enne turuleviimist testivad liikmesriigid mootorsõidukite uute konstruktsioonide aerodünaamilisi omadusi ja ohutust direktiivi 2007/46/EÜ raames ning väljastavad selle kohta sertifikaadi. See kinnitab vastavust lõikes 2 nimetatud nõuetele. Nende sõidukite aerodünaamiliste omaduste test on kooskõlas komisjoni poolt aerodünaamiliste omaduste mõõtmise kohta välja töötatud asjakohaste eeskirjadega. Ühes liikmesriigis testide kohta väljastatud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 39]

3a.     Uute N2- ja N3-kategooria sõidukite ja liidendsõidukite korral kasutatakse kabiini, mis vastab artikli 9 lõikes 2 osutatud ohutusnõuetele, alates [seitse aastat käesoleva direktiivi jõustumisest]. [ME 40]

4.   Kooskõlas artikliga 16 ja kehtivate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 osutatud nõudeid, millele uued vedukikabiinid peavad vastama. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, ohutuse ja aerodünaamika kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud testide kohta sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktide võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 41]

(*2)   Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).“ "

8)

Artiklis 10 asendatakse sõnad „artiklis 11 mainitud tähtajast“ sõnadega „17. septembrist 1997“.

9)

Artikkel 10a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10a

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõiduki täismass on I lisa punktis 2.3.1 punktis 2.3.4 sätestatud mass. [ME 42]

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid peavad vastama I lisa punktis 3 sätestatud piirnormidele seoses telgedele langeva lubatud täismassiga.“[ME 43]

10)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

45-jalaseid konteinereid või vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite pikkus võib ületada I lisa punktides 1.1 ja 1.6 sätestatud maksimaalmõõtmeid 15 cm võrra, kui konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost kombineeritud veost . [ME 44]

Käesoleva artikli ja I lisa punkti 2.2.2 alapunti c kohane ühendvedu hõlmab vähemalt raudtee-, sisevee- ja meretransporti. Lisaks hõlmab ühendvedu alg- ja/või lõppetapis maanteetransporti. Ühe maanteetranspordi etapi pikkus on alla 300 kilomeetri Euroopa Liidu territooriumil või selliste lähimate terminalideni, mille vahel osutatakse regulaarset veoteenust. Vedu on ühendvedu ka juhul, kui see hõlmab euroopasisest lähimerevedu, olenemata sellest, kui pikad on alg- ja lõppetapid maanteel. Euroopasisest lähimerevedu hõlmava ühendveo puhul on maanteevedu sisaldav alg- ja lõppetapp määratletud järgmiselt: teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima meresadamani algetapi puhul ning vajaduse korral teekond ümberlaadimiseks sobivast lähimast meresadamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul. Komisjon teeb asjakohasel juhul 2017. aastaks seadusandliku ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ  (*3) ja eelkõige kombineeritud veo praegust määratlust, et võtta arvesse konteinerveo arengut ja edendada tõhusa ühendveo arengut. [ME 45]

(*3)   Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).“ "

11)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1.   Liikmesriigid loovad eelvalikusüsteemi eelvaliku ning kontrollivad sihipäraselt kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid olevate sõidukite ja liidendsõidukite sihipärase kontrolli süsteemi , et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine. [ME 46]

Liikmesriigid tagavad, et teave käesoleva direktiivi rikkumiste arvu ja raskusastme kohta ettevõtete kaupa sisestataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ  (*4) artikli 9 kohaselt loodud riskiastme hindamise süsteemi. [ME 47]

Sõidukite kontrolliks väljavalimisel võivad liikmesriigid eelisjärjekorras valida sõidukid, mida käitavad direktiivis 2006/22/EÜ osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Sõidukeid võib kontrolliks valida ka juhumeetodi alusel. [ME 48]

2.   Kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast kaaluvad liikmesriigid kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid. Nende eelvalikumeetmetega tõhustatakse kontrolle ja tehakse kindlaks sõidukid, mis tõenäoliselt õigust rikuvad ja mida tuleb käsitsi kontrollida. Eelvaliku võib teha taristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 6 kohaselt sõidukile paigaldatud mõõtmissüsteemi abil. Automaatsüsteemid peavad võimaldama tuvastada lubatud täismassi ületamises kahtlustatavaid sõidukeid. Automaatsüsteeme kasutatakse vaid eelvaliku tegemiseks, mitte õigusrikkumise tuvastamiseks ning süsteemide sertifitseerimine liikmesriikide poolt ei ole kohustuslik. Sõidukile paigaldatud süsteemiga võib ühendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014  (*5) kohaselt sõidukisse paigaldatud digitaalse sõidumeeriku. [ME 49]

3.   Eelvaliku tegemise käigus teevad liikmesriigid vähemalt ühe mõõtmise aastas keskmiselt iga läbisõidetud 2 000 sõidukikilomeetri kohta.

4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, sealhulgas läbi riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega, et tõhustada ja lihtsustada kontrollimist Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud vajalik teave võimaldab eelkõige õigusrikkujate tuvastamist ning sisaldab õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldust ning teavet asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse kohta. Kontaktpunkt on määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (*6) artikli 18 lõikega 1.

5.   Sõiduki suhtes, mida lõike 2 kohaselt tehtud eelvaliku tulemusena kahtlustatakse täismassi ületamises, kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest meetmetest:

6.   Vastavalt lõikele 1 edendavad liikmesriigid paigaldatakse [viie aasta möödumisel alates käesoleva direktiivi jõustumisest] uutele N2- ja N3-kategooria sõidukitele ja liidendsõidukitele kogukaalu ja teljekoormust mõõtva kaalumissüsteemi paigaldamist mõõdetav kaalumissüsteem , mis võimaldab edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt tee ääres kontrolli teostavale või kaubavedu käsitlevate õigusaktide kohaldamise eest vastutavale ametnikule. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC (*7) EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Teave on kättesaadav ka juhile. [ME 50]

7.   Komisjonil on artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

7a.     Komisjon hindab, kas digitaalse sõidumeerikuga ühendatuna on sõidukile paigaldatud süsteemidest muude maanteetransporti käsitlevate õigusaktide jõustamisel kasu. Asjakohasel juhul esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud. [ME 52]

(*4)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35). "

(*5)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). "

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51)."

(*7)  Eriotstarbelised lähitoimeseadmed (Dedicated Short Range Communications – DSRC).“"

12)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1.   Käesoleva direktiivi rikkumised liigitatakse erinevasse kategooriasse vastavalt nende tõsidusele.

2.   I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamisel vähem kui 5 % 2 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega. [ME 53]

3.   I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 5–10 % 2–15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väiksema õiguserikkumisena, millega kaasneb rahaline karistus. Järelevalveasutused võivad sõiduki liiklusest kõrvaldada kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 54]

4.   I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 10 ja20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses raske õiguserikkumisena. Sellega kaasneb rahaline karistus ja sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 55]

5.   I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist rohkem kui 20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väga raske õiguserikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass, ning rahaline karistus. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 55]

6.   I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkuse , -kõrguse või -laiuse ületamisel vähem kui 2 % 1 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega. [ME 57]

7.   Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus , kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust 2–20 % 1–10 % , kaasneb sellega rahaline veoettevõtjale karistus. Järelevalveasutused kõrvaldavad sõiduki liiklusest kauba mahalaadimiseks, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest, või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3. [ME 58]

8.   Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus , kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust rohkem kui 20 % 10 % , käsitatakse seda käesoleva direktiivi tähenduses väga raske rikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb rahaline veoettevõtjale karistus ja sõiduki kohene kõrvaldamine liiklusest järelevalveasutuse poolt kauba mahalaadimiseks või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 59]

9.   Lõigetes 3, 4, 5, 7 ja 8 osutatud rahalised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14

Konteinerite veo korral esitab ekspedeerija veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri veo, enne pealelaadimist kirjaliku tõendi veetava konteineri massi brutomassi kohta. Tõendi võib esitada ka elektrooniliselt. Olenemata vormist allkirjastab konteineri brutomassi tõendi veoettevõtja volitatud isik. Kui see teave puudub andmed konteineri brutomassi kohta puuduvad või on vale valed , vastutab ekspedeerija sõiduki ülekoormuse korral veoettevõtjaga võrdsel määral. [ME 60]

Ühendvedude korral esitatakse laaditud konteineri brutomassi andmed järgmisele osapoolele, kes saab konteineri oma valdusse.“ [ME 61]

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel kalendriaasta esimese kvartali jooksul komisjonile aruande kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide, nende kontrollide tulemuste ja õigusrikkujatele määratud karistuste kohta. Komisjon koostab nende aruannete põhjal analüüsi ja esitab selle kalendriaasta teise kvartali jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Õigus võtta vastu artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks kindlaksmääramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, mida tuleb teha hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 62]

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 5 ja artikli 12 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nimetatud kahele institutsioonile esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.“

15a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Komisjon vaatab 2016. aastaks läbi direktiivi 96/53/EÜ I lisa ja esitab selle rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne seadusandliku ettepaneku esitamist.“ [ME 63]

15b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16b

Komisjon viib käesoleva direktiivi läbivaatamise lõpule 1. jaanuariks 2016 ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ja mõjuhinnangu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 ettepaneku kehtestada artikli 9 lõikes 2 sätestatud ohutusnõuded kõigile uutele M2- ja M3-kategooria sõidukitele.“ [ME 64]

16)

I lisa muudetakse järgmiselt: