22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1042

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—

võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1), eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2),

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), eriti selle punkti 27,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (4),

—

võttes arvesse 5. veebruari 2014. aasta koostöökokkulepet Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee vahel,

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (5),

—

võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

—

võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 23 lõikele 7 ja artikli 79 lõikele 1 juhatuse poolt 2. aprillil 2014. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta seisukohti Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kohandamise kohta (6),

—

võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 79 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 79,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0277/2014),

A.

arvestades, et 2015. aasta eelarve menetlemine toimub Euroopa Parlamendi valimiste aastal, mil Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarvestuse võtab vastu parlamendi praegune koosseis ja lõpliku eelarve kiidab sügisel heaks uus koosseis;

B.

arvestades, et uue, st 2014.-2020. aasta finantsraamistiku kohaselt on rubriigi 5 (haldus) ülemmäär 2015. aasta eelarves 9,076 miljardit eurot; arvestades, et institutsioonide üldiste halduskulude vaheülemmääraks on seatud 7,351 miljardit eurot;

C.

arvestades, et peasekretär on 2015. aastaks määranud kindlaks kolm järgmist prioriteeti: võtta kasutusele kõik vahendid ja tagada kogu tugi, mida Euroopa Parlamendi uue koosseisu liikmetel on oma kohustuste täitmiseks vaja, konsolideerida ja tugevdada struktuurseid muudatusi, et suurendada parlamendi suutlikkust täita kõiki pädevusi, ning eraldada mitmeaastaste projektide elluviimiseks vajalikud vahendid;

D.

arvestades, et peasekretär tegi ettepaneku jätkata ja tugevdada tegevust järgmises neljas valdkonnas, milles lepiti 2014. aastal kokku pärast juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühmaga konsulteerimist: sõltumatute teaduslike nõuannete tõhustamine, kontrollivõime tugevdamine ning parlamendiliikmetele antava logistilise ja kohapealse toe parandamine;

E.

arvestades, et Euroopa Parlament kavatseb ka edaspidi läbipaistval moel üles näidata äärmiselt vastutustundlikku suhtumist eelarvesse, eelarvet kontrollida ja iseenda kulutusi piirata, kuid saavutada samas sobiva tasakaalu ühelt poolt range eelarvedistsipliini ja struktuurse kokkuhoiu ning teiselt poolt kooskõlastatud tõhususpüüdluste vahel;

F.

arvestades, et vaatamata väiksele manööverdusvõimalusele ja vajadusele tasakaalustada kokkuhoid muudes valdkondades, tuleks kaaluda teatavaid investeeringuid, et tugevdada Euroopa Parlamendi institutsioonilist rolli ja parandada eelarve jätkusuutlikkust;

G.

arvestades, et juhatuse ja eelarvekomisjoni vaheline Euroopa Parlamendi eelarvet puudutav koostöö on osutunud struktuursete reformide läbiviimisel vajalikuks, sest tänu sellele on olnud võimalik teha kogu aastaeelarve menetluse jooksul Euroopa Parlamendi eelarves kindlaks tõhustamisvõimalusi ja võimalikke kokkuhoiukohti; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja selle liikmete tööd mõjutavat võimalikku kokkuhoidu tuleb arutada fraktsioonides ja otsustada täiskogul toimuval hääletusel eelarvemenetluse kontekstis;

H.

arvestades, et 11. märtsil 2014 saavutatud kokkulepe 2011. ja 2012. aasta töötasude ja pensionide kohandamise kohta ning selle mõju parlamendi 2015. aasta eelarvele ilmnesid läbirääkimiste uue aspektina juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimunud lepitusmenetluse etapis;

1.

rõhutab, et 2015. aasta menetlus peaks põhinema realistlikel alustel ja see peaks olema täielikult kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; märgib, et 2015. aasta on uue koosseisu esimene täispikk tööaasta;

2.

on seisukohal, et Euroopa Parlamendi eelarve peaks kajastama praegust majanduslikku olukorda, mida kogevad kodanikud üle kogu liidu, samuti eelarvepiiranguid paljudes liikmesriikides, millest mõned pingutavad tõsiselt oma eelarve pikaajaliselt jätkusuutlikumale alusele saamise nimel;

3.

rõhutab, et võimaldamaks Euroopa Parlamendi uue koosseisu liikmetel täita oma kohustusi ja suurendada parlamendi suutlikkust täita kõiki oma pädevusi, tuleb tagada piisav vahendite tase;

4.

tunneb heameelt 2015. aastaks seatud prioriteetide üle ja rõhutab, et need on täielikult kooskõlas peasekretäri poolt kindlaks määratud ning juhatuse ja eelarvekomisjoni ühises töörühmas arutatud prioriteetidega; rõhutab, et need reformid peaksid jätkuma, et saavutada tõhususe kaudu märkimisväärne kokkuhoid ja vabastada ressursse, ilma et seataks ohtu kõrgetasemeline õigusloome, eelarvepädevus ja kontrollipädevus, suhted liikmesriikide parlamentidega ja head töötingimused;

5.

tuletab meelde, et peasekretäri aruandes esitatud 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti summa on 1 822 929 112 eurot (20,09 % rubriigist 5); võtab arvesse, et kasvumäär 2014. aasta eelarvega võrreldes on 3,83 %; märgib, et 0,67 % kasvust tuleneb mandaadi lõppemise tõttu parlamendiliikmetele makstavatest hüvitistest, mis hõlmavad põhikirjajärgseid ja kohustuslikke kulusid, ning 1,42 % tuleneb KADi hoone ehitamiseks tehtavatest pikaajalistest investeeringutest; märgib, et muude kulude kasvumäär on seega 1,74 %;

6.

võtab teadmiseks juhatuse poolt 2. aprillil 2014 vastu võetud Euroopa Parlamendi 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti; tunneb heameelt selle üle, et juhatuse poolt vastu võetud esialgse eelarvestuse projekti maht on algsest ettepanekust märkimisväärselt väiksem; tunneb siiski kahetsust pika ja keerulise menetluse pärast;

7.

kiidab heaks 2015. aasta eelarvestuse projekti 1 794 929 112 euro suuruses summas, mis tähendab 2014. aasta eelarvega võrreldes üldist 1,8 % suurust kasvu, ja on lisaks nõus, et parlamendi eelarvestuse projekti lisatakse 0,4 % seoses kohustuslike erakorraliste kuludega, mis tulenevad uuest kokkuleppest töötasude ja pensionide koefitsiendi kohandamise kohta;

8.

on seisukohal, et kulusid oleks võimalik veel kokku hoida, kui vaadata kriitiliselt läbi IKT eelarveread, sõidukitele tehtavad kulutused ja ettenägematute kulude reserv;

9.

on veendunud, et parlamendi uuel koosseisul on võimalik eelarveprioriteete uuesti kaaluda ja neid kohandada ning et ta langetab lõpliku otsuse 2014. aasta oktoobris;

10.

palub peasekretäril esitada enne eelarve lugemist hinnang KAD-hoone ehituskulude kohta eelseisvatel aastatel, et 2015. aasta eelarvesse oleks võimalik ette näha õige summa; palub peasekretäril lisaks aasta lõpus hinnata 2014. aasta eelarves kasutamata jäänud rahalisi vahendeid ja siduda need KAD-projektiga;

11.

rõhutab, et kuna põhikirjajärgseid ja kohustuslikke kulusid, nagu üüri- ja energiakulusid, samuti palgakulusid, igal aastal indekseeritakse, on muude kulude tase nominaalsummas vähenenud; märgib, et see oli võimalik tänu struktuursetele reformidele ja varasematel aastatel saavutatud kokkuhoiule;

12.

nõuab juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma kindlaks määratud kokkuhoiuvõimaluste põhjalikku analüüsimist, et töökorraldusega raha olulisel määral kokku hoida, näiteks tuleks uurida Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostöövõimalusi, mis kajastab tahet tugevdada Euroopa Parlamendi ning kahe nõuandekomitee institutsioonilist, poliitilist ja seadusandlikku rolli; märgib, et komiteede tõlketeenistuste ümberkorraldamine peaks parandama nende poliitilist põhitööd ja tugevdama parlamendiliikmetele pakutavate teadusteenuste teenistust; rõhutab, et selle organisatsioonilise reformi kohaselt võib parlamendist saada nendele kahele komiteele tavapärane suulise tõlke teenuste osutaja; toetab ideed pakkuda teistele institutsioonidele suulise tõlke teenust väljaspool tippkoormuse aega;

13.

võtab teadmiseks 5. veebruaril 2014 alla kirjutatud institutsioonidevahelise koostöökokkuleppe Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel; nõuab, et eelarvekomisjonile esitataks 2015. aasta alguseks üksikasjalik teave selle kokkuleppe finantsmõju ja rakendamise edenemise kohta, võttes arvesse 2016. aasta eelarvestuse koostamist;

14.

tunneb heameelt sisemiste meetmete üle, mis aitavad Euroopa Parlamendi eelarvevahendeid kokku hoida, nagu sellise süsteemi väljatöötamine, mille kohaselt tõlgitakse muudatusettepanekuid komisjonides tehtava töö etapis parlamendiliikmete taotluse alusel, taotlustel põhineva suulise tõlke korra kehtestamine koosolekute jaoks (v. a täiskogu istung), parlamendi muutmine paberivabaks, ettepanekud parlamendi töökava tõhusamaks korraldamiseks ning Streamline'i asendamine programmiga Sysper2;

15.

toonitab, et põhikirjajärgsed ja kohustuslikud kulud tuleb 2015. aastal katta; on seisukohal, et lõpliku otsuse võib teha vaid parlamendi uus koosseis sügisel, kui täpsed summad on teada;

16.

rõhutab, et seitsmenda koosseisu ajal võetud struktuursed majandusmeetmed on aidanud Euroopa Parlamendi eelarves märkimisväärset kokkuhoidu saavutada, sest suulise tõlke kuludelt hoiti aastas kokku 15 miljonit eurot, kirjaliku tõlke kuludelt 10 miljonit eurot ja sõidukuludelt 4 miljonit eurot ja tänu hoonetega seotud eelmaksetele hoiti kokku 28 miljonit eurot intressikulusid; märgib, et 2015. aastal peaks kokku hoitama ka 1,9 miljonit eurot tänu parlamendiliikmete pensionide haldamise üleandmisele komisjonile ja 1,5 miljonit eurot hoonetega seoses;

17.

rõhutab, et inflatsiooni arvestades on Euroopa Parlamendi eelarve kulude kokkuhoiu tõttu seitsmenda kooseisu ajal 2012. ja 2014. aastal tegelikult vähenenud; märgib, et kui jätta arvestusest välja selliseid erandlikud ja ühekordsed kulud, mis on seotud näiteks liidu laienemisega või muude kuludega, mis on kaasnenud Lissaboni lepingu jõustumisega, Euroopa Parlamendi valimistega ning hoonete projektide rahastamisega, on Euroopa Parlamendi eelarve vähenenud kuuest aastast viiel (2009, 2011, 2012, 2013 ja 2014); rõhutab peale selle, et parlamendiliikmete hüvitised on 2011. aastast saadik külmutatud olnud, parlamendiliikmete ja töötajate sõidukulusid on vähendatud 5 % ja töötajatele lähetuste korral makstavaid hüvitisi ei ole 2007. aastast saadik indekseeritud;

18.

võtab teadmiseks peasekretäri 2013. aasta novembri teate personalieeskirjade rakendamise ja nendest tulenevate eeskirjade ja menetluste reformimise ja läbivaatamise kohta; nõuab, et vanemapuhkust käsitlevaid eeskirju täidetaks nõuetekohaselt;

19.

võttes arvesse oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta, märgib, et tagamaks personali 1 % vähendamine aastas, vähendab Euroopa Parlamendi peasekretariaat oma personali, ja et kõiki uusi ülesandeid tuleb täita olemasolevate inimressursside ja ümberpaigutamise abil;

20.

tuletab meelde parlamendi kohustust toimida jätkusuutlikult; väljendab heameelt paberivaba keskkonna saavutamise püüdluste ja jätkuva väärtusliku töö üle, mida tehakse EMASi raames; leiab, et EMAS vajab jätkuvat toetust;

21.

võtab struktuursete ja organisatsiooniliste reformide elluviimisel arvesse juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma järeldusi Euroopa Parlamendi eelarve kohta; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlamendi kui seadusandliku ja demokraatliku kontrolli pädevusega institutsiooni töö tõhustamiseks tuleks parandada sõltumatut teaduslikku nõustamist ja suurendada Euroopa Parlamendi kontrollivõimet ning parlamendiliikmetele pakutavat tuge; rõhutab, et need eesmärgid täidetakse vastutustundliku finantsjuhtimise kohaselt ja peasekretär peaks koostama ning eelarvekomisjonile esitama selge ja üksikasjaliku kava kõnealuste eesmärkide kavandatava täitmise ning eelarvemõju kohta enne seda, kui Euroopa Parlament hakkab 2015. aasta eelarvet lugema;

22.

väljendab kahetsust fraktsioonidele eraldatavate vahendite külmutamise üle; fraktsioonide panus Euroopa Parlamendi seadusandlikku ja muusse kui seadusandlikku tegevusse ning kontrollitegevusse on asendamatu;

23.

rõhutab, et nende nelja tegevusvaldkonna edendamiseks vastutustundliku finantsjuhtimise kohaselt tegi ühine töörühm kindlaks seitse valdkonda, kus Euroopa Parlamendil on võimalik tõhusust suurendada:

24.

tunnistab tõhususe ja kulutõhususe tähtsust suulise tõlke valdkonnas, kuid tuletab meelde, et need aspektid ei tohi nõrgestada juurdepääsu otsesele ja kättesaadavale teabele kogu liidus, arvestades seda, et mitmekeelsus ja voogedastuse jaoks suulise tõlke tegemine ning parlamendi läbipaistvus on avalikkuse ja seeläbi parlamendi liikmete jaoks keskse tähtsusega;

25.

on seiskohal, et osasid IKT kulusid, millest parlamendiliikmed otseselt kasu saavad, võiks rahastada parlamendiliikmete üldkulude hüvitisest;

26.

kordab, et pikaajalisi investeeringuid, mida tehakse näiteks Euroopa Parlamendi ehitusprojektidesse, tuleb käsitleda ettevaatlikult ja läbipaistvalt; nõuab ranget kulude kontrollimist, projektide kavandamist ja järelevalvet; kordab, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ja aegsasti esitatud teabe põhjal; nõuab juhatuses 2010. aasta märtsis vastu võetud parlamendi kinnisvarapoliitika üksikasjalikku analüüsimist ja ajakohastamist ning seda, et eelarvekomisjonile esitataks hiljemalt 2014. aasta augustiks ülevaade ametiaja 2009–2014 jooksul tehtud investeeringutest iga aasta ja hoone kohta; kordab oma nõudmist, et iga kuue kuu tagant esitataks täpne teave kinnisvaraprojektide edenemise ja nende finantsmõju kohta;

27.

võtab teadmiseks, et Euroopa Ajaloo Maja on kavas avada 2015. aasta lõpus; ootab, et peasekretär ja juhatus esitaksid ajakohastatud teabe asjaomase projekti seisu kohta aegsasti enne 2014. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist; kinnitab, et lõplikud kulud ei tohi ületada äriplaanis ettenähtud summasid;

28.

tuletab meelde, et 10. juunil 2013. aastal kiitis juhatus heaks peasekretäri ettepanekud Euroopa Parlamendi 2014.-2019. aasta toitlustuspoliitika uuendamiseks võetavate koheste ja järkjärguliste meetmete kohta; palub seetõttu juhatusel esitada Euroopa Parlamendis toimuva 2015. aasta eelarve lugemise ettevalmistamiseks eelarvekomisjonile aegsasti selge hinnang selle reformi võimaliku mõju kohta 2015. aasta eelarvele ja hilisemate aastate eelarvetele;

29.

kutsub peasekretäri üles esitama eelarvekomisjonile 2015. aasta kevadeks aruanne uue üldise turvakontseptsiooni teostamise ja finantsmõju kohta; nõuab üksikasjalikku teavet 2013. aastal asutatud uue turvalisuse peadirektoraadiga seotud finantsmõju kohta; nõuab teavet turvalisuse valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö finantsmõju kohta;

30.

võtab teadmiseks parlamendi uue uuringuteenuste peadirektoraadi loomise 1. novembril 2013; tuletab meelde, et peadirektoraat loodi eelarveneutraalselt ümberpaigutustega presidentuuri ning liidu sisepoliitika peadirektoraatidest ning et uude peadirektoraati ei ole 2015. aastal vaja uusi inim- ega rahalisi ressursse; nõuab, et 2014. aasta augustis/septembris esitataks teave uue direktoraadi ametikohtade arvu kohta, sealhulgas kavandatava ametikohtade ümberpaigutamise kohta kahest Euroopa nõuandvast komiteest, võrrelduna 2014. aasta jaanuari seisuga, ning palub täpseid andmeid uue peadirektoraadi välisekspertide kasutamise kohta, mis tuleks esitada eelarvekomisjonile aegsasti 2015. aasta eelarve lugemise ettevalmistamiseks parlamendis;

31.

võtab vastu 2015. aasta eelarvestuse;

32.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning tulude ja kulude eelarvestus nõukogule ja komisjonile.