23. märtsil 2018 esitatud hagi – Diusa Rendering ja Assograssi versus komisjon

(Kohtuasi T-201/18)

(2018/C 166/56)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Diusa Rendering Srl (Piacenza, Itaalia), Assograssi – Associazione Nazionale Produttori Grassi e Proteine Animali (Buccinasco, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Moretto)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

Väited ja peamised argumendid

Hagejad väidavad, et kuigi kuni 2011. aastani oli 2. (ja/või 3.) kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate (OVM) eksport kolmandatesse riikidesse lubatud – välja arvatud mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavad OVM –, siis alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT 2009, L 300, lk 1), jõustumisest ning selle tõttu, et komisjon ei ole võtnud vastu vajalikke rakendussätteid, on 2. kategooria materjalidest saadud OVM eksport kolmandatesse riikidesse keelatud. See keeld kehtib vaatamata sellele, et peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on praeguseks saavutanud väheolulise BSE riskiga riigi staatuse ning et Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) standard ei näe selle staatusega riikidest pärineva OVM suhtes ette keeldu.

Hagejad lisavad, et kuigi liit keelab 2. kategooria materjalidest saadud OVM ekspordi, isegi kui need pärinevad väheolulise BSE riskiga riikidest, lubab ta nende toodete turustamist ja kasutamist oma territooriumil. Sellega möönab ta tegelikult, et 2. kategooria materjalidest saadud OVM, mis on toodetud määruses nr 1069/2009 ja komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2011, L 54, lk 1), ette nähtud nõue kohaselt, ei inimeste ja loomade tervisele ohtlikud.

Hagejate hinnangul lubab liit – pannes samal ajal absoluutse keelu kõnealuste OVM ekspordile – importida kolmandatest riikidest, sh hoitava või määratlemata riskiga riigid, mitte ainult selliseid toiduaineid ja loomasöödaks ettenähtud tooteid, mis võivad olla toodetud tänu OVM kasutamisele, mis pärinevad kolmandatest riikidest, ning millel pole tingimata sellist turvalisuse taset, mis on liidus toodetud OVM puhul tagatud, vaid ka importida elusloomi ja värsket liha, mis on toodetud loomadest (sead ja kanad), keda on võib-olla otseselt toidetud mäletsejalistelt saadud materjalidest valmistatud jahuga.

Kahju, mida liidu tootjad 2. kategooria materjalidest saadud OVM ekspordi keelu tõttu kannavad, on väga suur.

Väited ja peamised argumendid on sarnased nendele, mis esitati kohtuasjas T-189/18 Lipitalia 2000 ja Assograssi vs. komisjon.

Eelkõige viidatakse määruse nr 1069/2009 artikli 43 lõike 3 ja artikli 52 lõike 4 rikkumisele.