(10)

EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(10)

EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel. Seoses kalandus- ja merenduspoliitika praeguste probleemidega on eriti oluline, et uus EMKF tagaks abisaajatele lihtsa juurdepääsu vahenditele;

(26)

Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr xx/xx (määrus, millega kehtestatakse ühissätted). Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega.

(26)

Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks , nagu on viidatud Euroopa Parlamendi raportis kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades . Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr xx/xx (määrus, millega kehtestatakse ühissätted). Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega.

(29)

Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.

(29)

Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks ette näha erisätted, mis võimaldaksid asjaomastes piirkondades toetada EMKFist tegevust, mille eesmärk on kaitsta ja taastada merede ja rannikualade ning ökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust, investeerida kalalaevastikku ning teha tulusaid investeeringuid vesiviljelusse ja töötlevasse tööstusse. Pidades silmas kalalaevastikku investeerimist, peaks EMKF toetama neile piirkondadele mõeldud erimeetmeid, võttes arvesse nende iseärasusi ja geograafilist asukohta ning tagades jätkusuutliku tasakaalu püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, nagu on viidatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.

(32)

EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

(32)

EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul , välja arvatud äärepoolseimates piirkondades asuvad investeeringud, tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

(34)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust tuleks anda üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu.

(34)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Välja arvatud äärepoolseimates piirkondades asuvate investeeringute puhul, tuleks sellist toetust anda üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu.

(16)

(17)

(18)

(1)

säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;

(1)

säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;

(2)

liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

(2)

liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

(3)

säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;

(3)

säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;

(4)

rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

(4)

rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

a)

olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning programmiga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine;

a)

olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning programmiga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine;

b)

artiklis 15 osutatud väikesemahulise rannapüügi tegevuskava;

b)

artiklis 15 osutatud väikesemahulise rannapüügi tegevuskava;

c)

vajaduse korral artiklis 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad.

c)

vajaduse korral artiklis 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad;

d)

vajaduse korral kalandus- ja merendusasjade eest vastutavate piirkondlike ametiasutuste tegevuskava või piirkondlik rakenduskava.

a)

programmi poolt artiklis 4 osutatud prioriteetidesse antava panuse maksimeerimine;

a)

programmi poolt artiklis 4 osutatud prioriteetidesse antava panuse maksimeerimine;

b)

tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad iga-aastaselt aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;

b)

tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad iga-aastaselt aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;

c)

vajaduse korral määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;

c)

vajaduse korral määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;

d)

määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;

d)

määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;

e)

värskeimad tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta ;

e)

programmi eeldatav sotsiaal-majanduslik panus säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektoris ;

f)

vajaduse korral lõikes 5 osutatud analüüsid;

f)

vajaduse korral lõikes 5 osutatud analüüsid;

g)

kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

g)

kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

h)

programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile xx/xx (millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses);

h)

programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile xx/xx (millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses);

i)

programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

i)

programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

a)

on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

a)

on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

b)

on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33, või

b)

on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33, või

c)

on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise , kui toetusetaotlus esitatakse artikli 23 alusel .

c)

on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise.

a)

toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala;

a)

toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala;

b)

kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

b)

kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

c)

kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatele riikidele, sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kõnealuste riikide partneritega;

c)

kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatele riikidele, sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kõnealuste riikide partneritega;

d)

püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

d)

püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

e)

uurimuslik kalapüük;

e)

uurimuslik kalapüük;

f)

ettevõtte omandi üleminek;

f)

ettevõtte omandi üleminek;

g)

varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

g)

varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

h)

uute sadamate, uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine;

h)

mujal kui äärepoolseimates piirkondades uute sadamate, uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine;

i)

turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju;

i)

turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju;

j)

kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid;

j)

kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid;

k)

investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas;

k)

investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas;

l)

laeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine, kui see suurendab võimsust kilovattides;

m)

geneetiliselt muundatud organismide tootmine.

a)

esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vanune ja töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;

a)

esimese kalalaeva soetamine kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajaks töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;

b)

pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.

b)

pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine , kasutades uusi CO2-jalajälge vähendavaid tehnoloogiaid .

a)

tegevuse peatamine [õige: „püsiv lõpetamine“] on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

a)

tegevuse peatamine [õige: „püsiv lõpetamine“] on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

b)

tegevuse peatamiseks [õige: „püsivaks lõpetamiseks“] kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse kasutusest ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP ja mitmeaastaste kavade eesmärke;

b)

tegevuse peatamiseks [õige: „püsivaks lõpetamiseks“] kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse kasutusest ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP ja mitmeaastaste kavade eesmärke;

c)

kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal;

c)

kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel kokku vähemalt 180 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kahel kalendriaastal;

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c ja j osutatud kaitsemeetmed või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes;

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c ja j osutatud kaitsemeetmed või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes;

b)

komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12;

b)

komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12;

c)

säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine vääramatu jõu tõttu või

c)

säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine vääramatu jõu tõttu või

d)

asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid.

d)

asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid.

a)

asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse vähemalt 90 järjestikuseks päevaks ning

a)

asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse vähemalt 45 järjestikuseks päevaks ning

b)

peatamisest tulenev majanduslik kahju on üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.