This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018AR1190
Opinion of the European Committee of the Regions — Clean Ports, Clean Seas — port reception facilities for the delivery of waste from ships
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Puhtad sadamad, puhtad mered – sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Puhtad sadamad, puhtad mered – sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks“
COR 2018/01190
ELT C 461, 21.12.2018, p. 220–224
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
21.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 461/220 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Puhtad sadamad, puhtad mered – sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks“
(2018/C 461/18)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Artikli 5 lõige 4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid hindavad ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, jälgivad selle rakendamist ning tagavad, et vähemalt iga kolme aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused hõlmavad muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste nõudluse ja pakkumise muudatused ning uued pardal käitlemise tehnikad. |
Liikmesriigid hindavad ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, jälgivad selle rakendamist ning tagavad, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused hõlmavad muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste nõudluse ja pakkumise muudatused ning uued pardal käitlemise tehnikad. |
Motivatsioon
Läbivaatamisperioodi pikendamine aitab sadamatel paremini hinnata, milline on kava tõhusus kohaldamisel. Varasemate kohanduste ja läbivaatamise võimalikkus oluliste muudatuste korral jääb alles. Muudatusettepanek on kooskõlas parlamendis ja nõukogus käimasolevate aruteludega.
Muudatusettepanek 2
Artikli 7 lõige 4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Lõikes 2 osutatud teavet säilitatakse pardal vähemalt kaks aastat ning vastava taotluse korral tehakse see kättesaadavaks liikmesriikide ametiasutustele. |
Lõikes 2 osutatud teavet säilitatakse võrdlusalusena vähemalt kaks aastat ning vastava taotluse korral tehakse see kättesaadavaks liikmesriikide ametiasutustele. |
Motivatsioon
EL peaks vältima bürokraatlike takistuste loomist, kui see ei ole vajalik. Laevale esitatud kviitung tuleks säilitada laevadel elektroonilisel kujul skaneeritud koopiana.
Muudatusettepanek 3
Artikli 8 lõige 4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest ning liikluse liigist, millega laev tegeleb, ning väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest. |
Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest ning liikluse ja tegevuse liigist, millega laev tegeleb, ning väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest. |
Motivatsioon
Muudatusettepanek muudab lihtsamaks lähimereveole (nt veeremilaevad) erandite tegemise. Need laevad teenindavad korrapäraselt samu sadamaid, kuid erinevad regulaarliinidest selle poolest, et neil ei pruugi olla konkreetset teekonda. Nii praeguse kui ka arutlusel oleva korra puhul on jätkuvalt võimatu tasusid selgelt diferentseerida.
Ettepanek hõlmab ka sadamates tegutsevaid abilaevu.
Muudatusettepanek 4
Artikli 8 lõige 6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Tagamaks, et tasud on õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad olemasolevate ja vajaduse korral ka kasutatavate seadmete ja teenuste kulusid, tehakse tasude summad ja nende arvutamise alused sadama kasutajatele kättesaadavaks. |
Tagamaks, et tasud on õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad olemasolevate ning kasutatavate seadmete ja teenuste kulusid , sealhulgas vastavalt sätetele, mis kohalduvad üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, makstavate hüvitiste kulusid, mis ei tohi ületada tekkinud kulusid ja mõistlikku kasumit ilma ülemääraste hüvitisteta , tehakse tasude summad ja nende arvutamise alused sadama kasutajatele kättesaadavaks. |
Motivatsioon
Muudatusettepanekus märgitakse selgelt, et nii sadamatele kui ka laevadele kohustuslik jäätmete vastuvõtmine ja käitlemine on üldist majandushuvi pakkuv teenus. Kõnealuses sättes rõhutatakse tegevuse keskkonnamõõdet.
Muudatusettepanek 5
Artikli 12 lõige 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Selleks et tagada vastavus käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, kehtestavad liikmesriigid selliste kala- ja väikelaevade kontrolli korra, mille kogumahutavus on alla 100. |
Selleks et tagada vastavus käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ja proportsionaalsuse põhimõttele , kehtestavad liikmesriigid selliste kala- ja väikelaevade lihtsustatud kontrolli korra, mille kogumahutavus on alla 100. |
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
Merendustegevus on ringmajanduse lahutamatu osa
|
1. |
pooldab komisjoni teatist ja strateegiat ringmajanduse kohta. Avalikkuse ja ettevõtjate keskkonnateadlikkuse suurendamine ja konkreetsete poliitikameetmete elluviimine jäätmete vähendamiseks ning toodete ja materjalide korduskasutamiseks aitab kaasa kestlikule arengule; |
|
2. |
väljendab seega heameelt, et kõnealune direktiiv on lisatud ringmajanduse strateegiasse. Kuigi merereostust põhjustab peamiselt maismaategevus, ei tohiks jätta tähelepanuta, et seda põhjustab ka inimtegevus merel; |
|
3. |
kordab, et MARPOLi konventsiooniga luuakse laevajäätmete käitlemise raamistik, kuid see ei sisalda jõustamismehhanisme. Seega viiakse kõnealuse direktiiviga Euroopa õigusaktid kooskõlla rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega ning selles täpsustatakse praktiline, juriidiline ja majanduslik teave ning kohustused seoses laevadele juurdepääsuga ELi sadamates; |
|
4. |
peab kahetsusväärseks, et siiani on liikmesriigid tõlgendanud eelmise direktiivi sätteid erinevalt, mis on põhjustanud ebaselgust kasutajatele, sadamavaldajatele ning vastuvõtuseadmete ja -rajatiste suhtes; |
|
5. |
rõhutab, et nüüd on vaja sadamatesse jäätmete üleandmise jaoks luua stiimuleid, ilma et sellega kaasneks laevade jaoks ebaproportsionaalne finantskoormus või ülemäärased haldusmenetlused; |
|
6. |
nõustub komisjoni ettepanekuga laevajäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks maismaal, mis aitaks oluliselt kaasa keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisele; |
|
7. |
rõhutab suurt vajadust vähendada plastjäätmete teket ja edendada ringmajandust; |
|
8. |
toonitab sellega seoses, et eriti oluline on ringmajanduse edendamine laevapardal. Selleks on meeskonda ja reisijaid vaja koolitada, et nad oskaksid jäätmeid sorteerida ja õigesti ladustada. Koolitamine ja liigiti kogumine on esimene samm toodete korduskasutamine suunas ja sellega kaasnevad kulud, mida tuleb sadamateenuste hinnakujundamisel arvesse võtta; |
|
9. |
peab laevajäätmete käitlemise parandamisel ja ringmajanduse edendamisel oluliseks anda laevandusettevõtjatele võimalus valida asjakohasest nimekirjast jäätmete vastuvõtuga tegelev sertifitseeritud ettevõte; |
Direktiivi oluline piirkondlik mõõde
|
10. |
tõdeb, et uut direktiivi tuleb rakendada enam kui 700 ELi sadamas. Igal aastal peatub neis sadamates umbes 750 000 laeva kõigist liikmesriikidest. Need laevad toodavad aastas 5–7 miljonit tonni õliseid jääke ja üle miljoni tonni tahkeid jäätmeid ning selle probleemiga tuleb tegeleda; |
|
11. |
märgib uue direktiivi võimalikku mõju piirkondlikele sadamatele, ennekõike neile, mis asuvad äärepoolseimates piirkondades ja kolmandate riikide sadamate läheduses, sest viimaseid ELi direktiiv ei hõlma. Näiteks suurendavad vajaliku taristu väljaarendamise kulud, kohustusliku tasu maksmine ja kohustuslik jäätmete üleandmine sadamate halduskulusid. Need kulud veeretatakse kasutajatele ja seetõttu mõjutab see konkurentsivõimet, eriti piirkondlike sadamate puhul; |
|
12. |
märgib, et kui igal liikmesriigil oleks vabadus kujundada välja oma tasude süsteem, võib see põhjustada piirkondlikku diskrimineerimist seoses jäätmete vastuvõtmise kohustuse ning panusega taristu- ja halduskuludesse. Seepärast peaks EL kehtestama range kontrolli selle üle, kuidas liikmesriigid kavandatavaid tasusid arvutavad; |
|
13. |
on samuti mures, et kui direktiivi kohaldatakse osaliselt ELi sadamates, ilma et samu meetmeid võetaks seoses kolmandate riikide sadamatega ennekõike merepiirkondades, avaldaks see keskkonnale ainult vähest mõju; |
|
14. |
leiab, et komisjoni poolt jäätmekäitlusele antud piirkondlik mõõde alates kõnealuse direktiivi artiklist 5 on väga positiivne. See võimaldab liikmesriikidel, kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning sadama kasutajatel koostada jäätmete üleandmise ja käitlemise kavasid, kaasates kohalikke võimalusi ja vajadusi arvesse võttes asjakohaselt iga sadama. Samuti annab see võimaluse laiemaks piirkondlikuks kavandamiseks ilma võimalikke piiriüleseid partnerlusi välistamata; |
|
15. |
soovitab eespool nimetatud rahalistel ja keskkonnaalastel põhjustel teha jõupingutusi direktiivi laiemaks kohaldamiseks kõigile mere- ja naaberpiirkondades asuvatele sadamatele, pakkudes ulatuslikemate jäätmekäitluse koostööprogrammide kaudu stiimuleid ja preemiaid; |
|
16. |
toetab programmide mitmekesistamist võttes arvesse nii iga sadama täpset olukorda kui ka võimalusi seal toimuva liikluse liigi alusel; |
|
17. |
märgib, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peab sadamavaldajatele jääma vajalik paindlikkus sadamatasude kehtestamisel, ja kutsub sadamavaldajaid üles tegema kõik selleks, et tagada tasude täielikult läbipaistev ja proportsionaalne arvutamine kooskõlas direktiivi sätetega; |
|
18. |
toetab viieaastast ajavahemikku vastuvõtmis- ja käitlusprogrammide läbivaatamiseks; |
|
19. |
eeldab, et kavandatud direktiivil on soodne mõju jäätmekäitluse uurimisele ning parandab Euroopa piirkondade konkurentsivõimet turismisektoris ja elukvaliteeti; |
Selgem menetlus on positiivne samm
|
20. |
rõhutab, et heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmed tuleb kõrvaldada nõuetekohaselt, et need ei satuks merre. Kutsub seda silmas pidades komisjoni üles esitama suunised selliste jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise kohta ning liikmesriigid peaksid seejärel uurima, kuidas saaks neid jäätmeid käidelda sadamate tasandil; |
|
21. |
kinnitab, et kalandus on nii mereprügi allikas kui ka selle ohver. Passiivselt püütava prügi probleemi lahendamiseks on loodud sellised kohalikud algatused nagu „Mereprügi püüdmine“, kus passiivselt püütud prügi on võimalik kõrvaldada tasuta, isegi kui sadam kohaldab jäätmete üleandmise eest otsetasusid. Ehkki komitee tunneb heameelt põhimõtte üle, et eritasu ei nõuta, rõhutab ta, et jätkuvalt peab saama tasuta üle anda passiivselt püütud prügi, mis on ringlussevõtul sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste jaoks potentsiaalne tuluallikas, tagamaks, et prügi kogumise ja ringlussevõtukohta vedamise protsess kulgeks sujuvalt. See tähendab, et kui kalalaeval on anda üle ainult passiivselt püütud prügi, ei peaks ta olema kohustatud tasu maksma; |
|
22. |
teeb selles kontekstis ettepaneku kaaluda võimalust lisada heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäägid ühekordse tasu eest üleantavate jäätmete hulka, ennekõike piirkondades, kus on kasutusel keskkonnakaitse ja heitekontrollisüsteem, näiteks Läänemeri; |
|
23. |
juhib tähelepanu sellele, et ühekordse tasu kehtestamine oleks suur jäätmete üleandmise stiimul. Märgib sellegipoolest, et seni ei võeta meetmeid jäätmete vähendamiseks nende tekkekohas ja see on vastuolus „saastaja maksab“ põhimõttega; |
|
24. |
märgib, et ühekordse tasu arvutamisel ei pruugi olla võimalik tugineda vastuvõtvate ettevõtjate tõeliste vajaduste prognoosile, mistõttu võib seda olla keeruline määrata kindlaks läbipaistval viisil; |
|
25. |
märgib, et sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste menetlused peavad olema kiired ja tõhusad, et vältida asjatuid viivitusi ja lisakulutusi laevadele; |
|
26. |
teeb ettepaneku lisada laevandusettevõtjate jaoks selge säte valida sertifitseeritud ettevõtjate nimekirjast ettevõtja või ettevõtjad, kes vastutab/vastutavad nende jäätmete liigi alusel vastuvõtmise ja käitlemise eest; |
|
27. |
pooldab kavatsust määratleda keskkonnahoidlike laevade kontseptsioon, mis võiks viia tasude vähendamiseni ja oleks „saastaja maksab“ põhimõttega kooskõlas; Kutsub siiski üles arutama keskkonnahoidlike laevade mõiste määratlust pigem rahvusvahelisel, mitte Euroopa tasandil; |
|
28. |
tuletab meelde, et kontrolli puudumine või liiga kõrged tasud võivad viia jäätmete juhtimiseni merre, mis peale keskkonna kahjustab ka ümbritsevate piirkondade ja mereökosüsteemide majandust; |
|
29. |
rõhutab, et sadamategevus iseenesest kahjustab looduskeskkonda. Seega on vaja teha asjaomastele asutustele täiesti selgeks, et, laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kulude pealt – mille eest vastutavad sadamad ja laevad ühiselt – ei ole sadamatel lubatud teenida kasumit; |
|
30. |
kutsub komisjoni üles kaaluma lähimereveo laevadele vähendatud tasude määramist; |
|
31. |
märgib, et kuna ringlussevõetavad materjalid kuuluvad laevale, võib selliste materjalide töötlemine olla kasumlik ja äriliselt teostatav. See märkimisväärne aspekt peab kajastuma tasudes, mida võetakse merel kogutud jäätmete ja muude ringlussevõetavate materjalide üleandmisel; |
|
32. |
kutsub samal ajal pädevaid asutusi ja käitajaid üles arendama edasi merejäätmete käitlemise süsteeme, et aidata aktiivselt kaasa ringmajandusele; |
|
33. |
kutsub komisjoni üles selgitama koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga täpsemalt terminit „piisav ladustamismaht“, et piirata sadamate vabadust selle määratlemisel ja vähendada sellest kasutajatele johtuvat ebakindlust; |
|
34. |
kutsub üles kehtestama teatamis- ja kontrollimenetluste digiteerimise ning nõutavate dokumentide standardimise kiire lõpuleviimise tähtaja kõigile sadamatele; |
|
35. |
leiab, et laevade käitajate ja sadamavaldajate teavitamine rikkumistega kaasnevatest võimalikest karistusest suurendab nii uue korra läbipaistvust kui ka sellest kinnipidamist; |
|
36. |
kutsub liikmesriike üles võimaluse korral looma ühtse karistuste raamistiku, et vältida ebaausat konkurentsi ja võimalikult soodsa sadama otsimist; |
|
37. |
kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet kogu ELis kehtivate eeskirjade rakendamise puhul, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. |
Brüssel, 10. oktoober 2018
Euroopa Regioonide Komitee president
Karl-Heinz LAMBERTZ