Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Digiõppe tegevuskava“

(2018/C 461/08)

Pearaportöör: Domenico GAMBACORTA (IT/EPP), Avellino provintsivanem Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digiõppe tegevuskava kohta, COM(2018) 22 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Põhisõnumid

1.

rõhutab, et alates Bologna protsessist on haridusel olnud keskne osa Euroopa tasandil võimaluste loomisel dialoogiks ja koostööks aluspõhimõtete – väljendusvabadus, sallivus, teadusuuringute vabadus, õppurite ja töötajate vaba liikumine, õppurite kaasamine ja elukestva õppimise ühisloomine – alal, mis peegeldavad tänapäeva Euroopa ühiskonna põhiväärtusi;

2.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi liikmesriikide pühendumist pakkuda noortele parimat haridust ja koolitust on hiljuti kinnitatud Bratislava deklaratsioonis (september 2016) ja Rooma deklaratsioonis (märts 2017) ning Tallinna (mai 2017), Göteborgi (november 2017) ja Brüsseli (jaanuar 2018) tippkohtumistel;

3.

toonitab, et digipööre muudab ka edaspidi märkimisväärselt eurooplaste elu-, õppimis-, töö- ja suhtlusviise ning et digioskused ja -pädevused on kirja- ja arvutusoskuse kõrval põhioskused, mille abil aidata kodanikel tulla toime pidevalt muutuva, globaliseerunud ja ühendatud maailma väljakutsetega;

4.

nõustub, et digioskuste ja -pädevuste omandamine peab algama õppekava osana juba varases eas ja jätkuma kogu elu jooksul nii alushariduse kui ka täiskasvanuhariduse ajal;

5.

tunnistab, et ELi tööjõu digioskuste arendamine on väga oluline, et tulla toime tööturu ümberkujundamisega ja vältida oskuste nappust või nende mittevastavust nõudlusele;

6.

peab digiõpet vajaduseks ja heaks võimaluseks, et lahendada haridussüsteemis esinevaid probleeme, sh individualiseerituma ja kaasavama õpetamise võimaldamine hariduslike erivajaduste ja puuetega inimestele, rändajatele ja inimestele liikmesriikide hooldussüsteemides;

7.

rõhutab, et digipädevuste arendamine on suurepärane vahend, et arendada uusi ettevõtlusalaseid andeid, täita autonoomselt individuaalseid või täiendavaid ülesandeid ning töötada multidistsiplinaarses või geograafiliselt mitmekesises meeskonnas;

8.

toonitab, et digiüleminek pakub võimalusi sotsiaalseks edasiliikumiseks, kujundades haritumaid ja teadlikumaid kodanikke, innustades kodanikuaktiivsust, demokratiseerides teadmisi ja parandades ligipääsu teabele ning selle tarbimist ja loomist, eesmärgiga tagada tervislik digitaalne identiteet ning kujundada aktiivne ja vastutustundlik digitaalne kodanikkond;

9.

rõhutab, et eeskätt halvasti ettevalmistatud kasutajate jaoks peitub digiressursside ebateadlikus kasutamises palju ohte, sh küberkiusamine, andmepüük, sekstimine, seksuaalne väljapressimine, netimängusõltuvus (Internet Gaming Disorder – IGD), digitaalsed tööga seotud stressisümptomid, hirm millestki ilma jääda (Fear Of Missing Out – FOMO);

10.

nõuab, et suuremat rõhku pandaks täiskasvanute, laste ja noorte kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse parandamisele, et nad oskaksid õigesti hinnata ja vältida ulatuslikult levivaid võltsuudiseid ning veebis kättesaadava teabe või digitaalselt kättesaadava teabe mõtlematu kasutamise ohtu;

11.

juhib tähelepanu ohule, mis kaasneb tehisintellektil põhinevate algoritmide ja masinõppesüsteemide ning andmeanalüütika massilise kasutuselevõtuga pedagoogilise vabaduse jaoks, ning andmete neutraalsuse, turvalisuse ja privaatsuse probleemidele;

12.

toob ära mõned IKTd hariduses käsitleva koolide uuringu (1) (2013) tulemused, milles leiti järgmist: — koolide pakutav taristu on riigiti väga erinev; — vaid ligikaudu 50 % õppuritel ELis on õpetaja, kes suhtub positiivselt oma võimesse siduda digitehnoloogia pedagoogiliselt väärtuslikul viisil õppetegevusse; — vaid ligikaudu 25–30 % õppuritel on õpetaja, kelle jaoks IKT-koolitus on kohustuslik;

13.

tõstab seepärast esile õpetajate ja koolitajate määravat tähtsust õppijate suunamisel teadmiste loomise uuenduslike viiside poole, ühendades asjakohaselt formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe, lähtudes eeldusest, et digitaalse innovatsiooni laiendamiseks hariduses ei ole olemas ühte kõigile sobivat lähenemisviisi;

14.

toonitab, et õpetajad, koolijuhid ja teised hariduse pakkujad vajavad toetust ja asjakohast koolitust, et leida tõhus viis traditsiooniliste haridusmeetodite ühendamiseks digitehnoloogia pakutavate võimalustega;

15.

teeb sel eesmärgil ettepaneku koostööks era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel, mis hõlmaks iseäranis haridustehnoloogia tarnijaid kutseühenduste kaudu (kui need on olemas), et pakkuda õpetajatele koolitust koos tasuta digitaalse õppematerjaliga, lahendades ka piiriülesed autoriõiguse küsimused;

16.

juhib tähelepanu ohule, et suured digiettevõtted ja eelkõige GAFAM (Google, Amazon, Facebook, Apple ja Microsoft) suruvad oma riistvara ja/või tarkvara ning õppematerjale pakkudes hariduses peale oma standardid, mistõttu tuleb kehtestada ranged kontrollsüsteemid andmekaitse ja autoriõigustega seonduva suhtes;

17.

rõhutab vajadust vähendada praegust digilõhet, arvestades seda mõjutavaid tegureid, nt elukoha erinev geograafiline ja demograafiline kontekst, suhtluskeeled, erinev haridustase, soo- ja vanusepõhised erinevused, võimalikud puuded, sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras rühma kuulumine;

18.

kinnitab vajadust kasutada paremini ELi rahalist toetust tagamaks võimalus varustada – iseäranis geograafiliselt, demograafiliselt või sotsiaalselt probleemsetes piirkondades asuvad – koolid ja haridusasutused vajaliku kiire ja kvaliteetse lairibaühendusega, sealhulgas mitte ainult kohustuslikku haridust pakkuvad asutused, vaid ka muudel haridustasanditel, näiteks alghariduse, täiskasvanuhariduse, muusikahariduse jms vallas tegutsevad asutused, et tagada hariduse kättesaadavus kogu elu vältel;

19.

soovitab uuenduslike digitaalsete vahendite ja tavade rakendamise käigus testida uusi hindamisvahendeid ja -tehnikaid, näiteks hindamismudeleid, ja need seejärel traditsioonilisemate variantidega kombineeritult kasutusele võtta, et kasutada ära võimalused, mida pakuvad kiire tagasiside kanalid individualiseerituma ja tõhusama õppeprotsessi seisukohast;

20.

märgib, et kooskõlas elukestva õppe platvormi juhtpõhimõtetega ning parema õpikogemuse ja tõhusamate õpitulemuste saavutamiseks peab keskpunktis olema õppija ning eesmärke tuleb jagada tema vaadete ja väärtuste põhjal, vältides seega ohtu olla passiivne tehnoloogia tarbija;

21.

tunneb heameelt digiõppe tegevuskava kui lühikese ja keskmise perspektiivi vahendi üle digitaalsete ja innovatiivsete õpetamistavade eesmärgipärase kasutamise soodustamiseks, rakendamiseks ja laiendamiseks koolis, kutsehariduses ja -õppes ning kõrghariduses Euroopa haridusruumi ja Euroopa uue oskuste tegevuskava osana, (2) mis täiendab ühiseid väärtusi ja võtmepädevusi käsitlevaid soovitusi;

22.

tunnistab, et digiõppe tegevuskavas seatud prioriteedid on kooskõlas digipöördest tulenevate keerukate ja arvukate väljakutsetega;

23.

on seisukohal, et digiõppe tegevuskava tuleks asjakohaselt toetada uues mitmeaastases finantsraamistikus ja ka riikide eelarvevahenditest, mida ei tuleks eraldada mitte ainult ühenduvusele ja taristule, vaid ka digioskuste ja -pädevuste arendamiseks kõigil haridustasanditel;

24.

rõhutab, et digitehnoloogia integreerimine haridussüsteemidesse ja digiõppe tegevuskava eesmärkide tegelik täitmine eeldab kõigi asjaomaste ja võimalike sidusrühmade viljakamat koostööd, et tagada ühtsus, koostoime ja valdkonnaülene asjatundmus ning eri süsteemide koostalitlus;

25.

peab eluliselt oluliseks tagada, et tehakse märkimisväärseid pingutusi kõigi algatuste ja meetmete koordineerimiseks ja integreerimiseks, parandades ka teabe levitamise poliitikat, et vältida olukorda, kus saadaolevaid võimalusi kasutavad peamiselt haridus- ja poliitilised asutused, mis suudavad toetusnõuete džunglis paremini toime tulla;

26.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll haridus- ja koolituspoliitika rakendamisel ning seepärast peaks haridussüsteemide digiajastu standarditega kohandamise protsess hõlmama kõiki valitsustasandeid (Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalik tasand);

Digitehnoloogia parem kasutamine õpetamise ja õppimise eesmärgil: digiülemineku seisukohalt asjakohased digipädevused ja -oskused

27.

juhib tähelepanu sellele, et isegi kui juurdepääs digitaalsele taristule on vaid üks digilõhe aspekt, takistavad rahastuse puudumine ning ebapiisav ja mittetoimiv varustus ning ribalaius ikkagi IKT kasutamist õppimisel ja õpetamisel;

28.

kutsub üles toetama riiklike strateegiate ja raamistike loomist, tugevdama sidusrühmade dialoogi ja toetama õpetajaid rohkem uute metodoloogiliste teadmiste omandamisel;

29.

loodab, et käivitatakse ulatuslik koolitusalgatuste kampaania, mis oleks suunatud õpetajatele ja hariduse pakkujatele, et parandada nende tegelikke digioskusi, pöörates eritähelepanu neile, kellel on digitehnoloogiate alal väiksemad võimed ja kogemused;

30.

peab tervitatavaks, et EL toetab nii üldharidus- kui ka kutsekoolide digitaalset valmisolekut, parandades nende digipädevusi ja viies enesehindamisvahendi SELFIE 2019. aasta lõpuks miljoni õpetaja, koolitaja ja õppijani, tehes seda koostoimes võimalike hindamisvahenditega, mis on kasutusele võetud konkreetsete liikmesriikide tasandil;

31.

juhib tähelepanu sellele, et IKT aitab kaasa innovatsioonile protsessides ja organisatsioonilises korralduses, ning leiab, et sellised vahendid nagu Euroopa e-pädevuste raamistik on kasulikud IKT-pädevuste ja -oskuste võrdlusalusena kogu Euroopas;

32.

tunnistab, et ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele suunatud vautšeriskeemil ja asjakohaste abivahendite rakendamisel maapiirkondades on lisaväärtus;

33.

kiidab heaks raamistiku digitaalselt tõendatud kvalifikatsioonide andmiseks ja digitaalselt omandatud oskuste valideerimiseks usaldusväärsel viisil ja mitmes keeles ning peab väga tähtsaks, et raamistik oleks täielikus kooskõlas pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF) ning oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO);

34.

julgustab ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning muus vormis avaliku ja erasektori partnerlusi, et töötada välja digipädevuste koolitusprogrammid ja tagada, et karjäär digivaldkonnas on võrdselt kättesaadav kõigile, sõltumata sotsiaal-majanduslikust taustast või füüsilistest puuetest;

Digiülemineku seisukohalt asjakohaste digipädevuste ja -oskuste arendamine

35.

märgib, et täieliku kaasatuse tagamiseks peavad koolikogukonnad toetama kõiki õppijaid ja vastama nende konkreetsetele vajadustele;

36.

peab äärmiselt oluliseks vähendada eri sotsiaalmajandusliku staatusega õppurite õpitulemuste lõhet ja kasutada ära individualiseeritud õpetamise ja uute õppevahendite võimalusi ning saada täit kasu kõigile avatud õppematerjalidest ja avatud teadusest;

37.

loodab, et arendatakse välja üleeuroopaline platvorm digitaalse kõrghariduse jaoks, mis pakub õpet, kombineeritud õpirännet, e-ülikoole ja parimate tavade vahetamist kõrgkoolide vahel;

38.

peab tervitatavaks uut Euroopa digipädevuse raamistikku haridustöötajatele, mis pakub suuniseid digipädevuse mudelite väljatöötamiseks;

39.

rõhutab, kui oluline on edendada ja soodustada õpetajate digioskuste arengut terviklikust perspektiivist õpetajate kutsepädevuste raamistikus, mis hõlmab õpetajate esmast väljaõpet, tugiõpet töö alustamisel ja täiendusõpet;

40.

tunnistab liikuvuse tähtsust ning seepärast kutsub üles järgmist programmi Erasmus+ ja teisi asjaomaseid ELi rahastamisprogramme selgemalt suunitlema, et toetada hariduse ja koolituse kohandamist digitaalajastuga;

41.

rõhutab, kui tähtis on koostöö haridusvaldkonnas ja ühendatud jõupingutused. Komitee kutsub üles looma eri sidusrühmadele avatud ühise Euroopa platvormi, et töötada välja võrdlusalused ja näitajad, mille abil jälgida täpsemalt, milliseid edusamme teevad IKT alal erinevad hariduse pakkujad koolides ja muudes õpikeskkondades. See töö peab käima liikmesriikide tihedas koostöös, eesmärgiga võtta arvesse kogemusi, selgitada välja olemasolevad järelevalvemeetodid jne;

42.

rõhutab sarnaselt läbivaadatud Euroopa lähteraamistikule võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, sh kodanike digipädevuse raamistik, kui tähtsad on digipädevused kõigi inimeste jaoks viies valdkonnas (teabe- ja andmepädevus; teabevahetus ja koostöö; digitaalne infosisu ja selle loomine; ohutus ja heaolu ning probleemide lahendamine). Komitee kutsub üles integreerima õpetamis- ja õppeprotsessis digipädevusi muude arendatavate oskustega;

43.

toetab kavandatud i) kogu ELi hõlmava teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis on suunatud haridustöötajatele, peredele ja õppijatele, et edendada internetiohutust, küberhügieeni ja meediapädevust, ning ii) küberturvalisuse algatust, mis põhineb kodanike digipädevuse raamistikul, et anda inimestele oskused, ja iii) püüdeid edendada ja levitada häid tavasid eesmärgiga kasutada tehnoloogiat kindlalt ja vastutustundlikult;

44.

innustab piirkondade ja linnade ettevõtlusvaimu ning julgustab neid liikuma avatud innovatsiooni poole selliste avaliku ja erasektori partnerluste raames erasektori osalejate, ülikoolide ja kodanike vahel, mille keskmes on inimene;

45.

eeldab, et teda hoitakse kursis poliitiliste järeldustega, mille komisjon teeb meetmete rakendamisest, ja et tal palutakse panustada edasisse arutellu tulevase Euroopa koostöö üle hariduse ja koolituse valdkonnas;

Hariduse parandamine parema andmeanalüüsi ja prognoosimise kaudu

46.

loodab, et võetakse vastu jagatud ja ühine metodoloogiline raamistik, mille abil määratleda näitajad digilõhe mõõtmiseks, ning kutsub tegema märkimisväärseid pingutusi, et luua ja koguda usaldusväärseid ja kergesti kättesaadavaid andmeid digilõhe hindamiseks ja jälgimiseks;

47.

juhib tähelepanu probleemidele, mis tekivad, kui isikuandmete ja õppurite toimikute säilitamine on eraettevõtjate käes, sageli kusagil mujal maailmas. Eeskätt tuleb eritähelepanu pöörata küsimusele, kas need ettevõtjad on valmis allkirjastama kasutajalepinguid arvukate kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutustega;

48.

tõstatab samuti andmekaeve teema, st, milline peaks olema reaktsioon ettevõtete suhtes, mis kasutavad õpilaste ja kooli töötajate andmeid, et neid edasi müüa. Komitee märgib, et oluline on – sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks – ka selgitada, kui kauaks võivad asjakohased haldusandmed ja sarnased dokumendid jääda üldsusele juurdepääsetavaks;

49.

ootab huviga, et käivitataks kavandatud katseprojektid olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks ning hariduspoliitika rakendamisele ja järelevalvele kaasa aitamiseks. Komitee tunneb heameelt ka liikmesriikide jaoks kavandatud abivahendite ja suuniste üle;

50.

peab oluliseks algatada strateegiline tulevikuprognoos digiüleminekust tulenevate põhisuundumuste kohta tuleviku haridussüsteemides, tehes tihedat koostööd liikmesriikide ekspertidega, kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad kaasa arvatud, ning kasutades olemasolevaid ja tulevasi üleeuroopalise koostöö võimalusi hariduse ja koolituse valdkonnas;

51.

ergutab kasutajatest lähtuvat innovatsiooni, mis on väga oluline, et võtta haridusprobleemide kõrvaldamiseks varakult kasutusele innovaatilised lahendused. Sageli ei võeta piisavalt arvesse kasutaja vaatepunkti ning see võib mõne väljakutse puhul võimalike lahenduste leidmist piirata. Komitee peab selles kontekstis tervitatavaks, et uuritakse võimalusi, kuidas edendada kodanike kaasamist, soodustada nende osalust ja kasutajatest lähtuvat innovatsiooni;

52.

toonitab, et tegevuskavaga tuleks toetada ka Euroopa poolaastat, mille hariduse ja koolitusega seotud riigipõhised soovitused on reformide peamine tõukejõud;

53.

toetab püüdlusi täiustada kooliharidussüsteemi juhtimist ja tuletab meelde, et hea mitmetasandiline valitsemine võib parandada hariduse ja koolituse tulemuslikkust, suurendada osalemist, soodustada innovaatiliste mehhanismide loomist, edendada kaasavat haridussüsteemi, mis on kujundatud lähtuma inimesest kui tervikust, ja arendada elukestva õppe süsteeme;

54.

peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni väljakuulutatud dialoogi kavandatud tegevuse ja meetmete rakendamise alal ning teatab, et on valmis sellele pühenduma ja jätkama koostööd Euroopa Komisjoni ning ka liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Investeerimispanga grupiga, et liikuda kavandatud tegevuskavaga edasi ja tagada kooskõla ELi praeguste ja tulevaste rahastamisprogrammidega.

---

(1)  Survey of Schools: ICT in Education. Benchmarking access, use and attitudes to technology in Europe’s schools. Final study report – Euroopa Komisjon, 2013.

(2)  COM(2016) 381.