This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32019Y0320(01)
Recommendation of the European Systemic Risk Board of 15 January 2019 amending Recommendation ESRB/2015/2 on the assessment of cross-border effects of and voluntary reciprocity for macroprudential policy measures (ESRB/2019/1)
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 15. jaanuar 2019, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ESRN/2019/1)
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 15. jaanuar 2019, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ESRN/2019/1)
ELT C 106, 20.3.2019, p. 1–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
20.3.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 106/1 |
EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,
15. jaanuar 2019,
millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta
(ESRN/2019/1)
(2019/C 106/01)
EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16 kuni 18,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 458 lõiget 8,
võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsust ESRB/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (3) eelkõige selle artikleid 18 kuni 20,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Tõhusate ja ühtsete riigisiseste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete huvides tuleb täiustada liidu õiguses nõutavat kohustuslikku kõigipoolsust vabatahtliku kõigipoolsusega. |
(2) |
Vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kohta, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2, (4) tagab, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides. |
(3) |
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu muutis soovitust ESRN/2015/2 24. juunil 2016 soovitusega ESRN/2016/4, (5) et soovitada Eesti Panga poolt Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatava 1-protsendilise süsteemse riski puhvri kõigipoolsust kooskõlas direktiivi 2013/36/EL (6) artikliga 133. |
(4) |
Seejärel muudeti soovitust ESRN/2015/2 soovitusega ESRN/2017/4, (7) milles soovitati asjaomasel meetme algatanud asutusel, kui ta esitab kõigipoolsuse taotluse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN), teha ettepanek maksimaalse olulisuse piirmäära kohta, millest konkreetse finantsteenuse pakkuja madalamat tuvastatud usaldatavusnõuete riskipositsiooni loetakse ebaoluliseks jurisdiktsioonis, kus meetme algatanud asutus makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldab. ESRN võib soovitada vajadusel muud piirmäära. |
(5) |
Kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõike 10 punktiga b vaatas Eesti Pank aprillis 2018 süsteemse riski puhvri läbi ja jättis Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatava 1-protsendilise süsteemse riski puhvri samaks. |
(6) |
Võttes arvesse Eesti Panga taotlust ESRNile, otsustas ESRNi haldusnõukogu soovitada maksimaalseks olulisuse piirmääraks Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes 250 miljonit eurot, millest kõigipoolsust rakendav liikmesriik peab soovituse ESRN/2016/4 alusel ESRNi poolt kõigipoolsuseks soovitatud, Eest poolt määratud 1-protsendilise süsteemse riski puhvri kohaldamisel juhinduma de minimis põhimõttel. |
(7) |
Lisaks sellele kohaldatakse alates 31. detsembrist 2018 Rootsis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit, krediidiasutustele suunatud 25 % alampiiri riskipositsiooni kaalutud keskmise riskikaalu osas Rootsis resideeruvate võlgnike tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkiga vi. |
(8) |
Võttes arvesse Finansinspektioneni taotlust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 8 alusel ning negatiivse piiriülese ülekandumise mõju ja Rootsis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi rakendamisest tulenevate õigusnormide erinevuste ärahoidmiseks, otsustas ESRNi haldusnõukogu lisada meetme soovituse ESRN/2015/2 alusel kõigipoolsuseks soovitavate makrotasandi poliitika meetmete nimekirja. |
(9) |
ESRNi haldusnõukogu otsustas samuti soovitada maksimaalseks olulisuse piirmääraks 5 miljardit SEK Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide osas, mille kohaldamisel juhinduvad kõigipoolsust rakendavad liikmesriigid de minimis põhimõttest. |
(10) |
Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
MUUDATUSED
Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt:
1) |
1. jao soovituse C punkt 1 asendatakse järgmisega:
|
2) |
lisa asendatakse käesoleva soovituse lisaga. |
Frankfurt Maini ääres, 15. jaanuar 2019
ESRNi haldusnõukogu nimel
ESRNi sekretariaadi juhataja
Francesco MAZZAFERRO
(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(3) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.
(4) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 15. detsembri 2015. aasta soovitus ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).
(5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 24. juuni 2016. aasta soovitus ESRN/2016/4, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 290, 10.8.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. oktoobri 2017. aasta soovitus ESRN/2017/4, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 431, 15.12.2017, lk 1).
LISA
Suunise ESRN/2015/2 lisa asendatakse järgmisega:
„Lisa
Eesti
Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133
I. Meetme kirjeldus
1. |
Eesti meetme kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133. |
II. Kõigipoolsus
2. |
Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses on üle võetud direktiivi 2013/36/EL artikkel 134, soovitatakse asjaomastel krediidiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eesti meede, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 1. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega. |
3. |
Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses ei ole üle võetud direktiivi 2013/36/EL artiklit 134, soovitatakse asjaomastel ametiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide Eesti meede kooskõlas soovituse C punktiga 2. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta kuue kuu jooksul. |
III. Olulisuse piirmäär
4. |
Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 250 miljardit euro, mida kohaldatakse Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet. |
5. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kelle Eesti riskipositsioonid jäävad alla 250 miljoni euro olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Eesti meedet riigis tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes 250 miljoni euro olulisuse piirmäära ületamise korral. |
6. |
Juhul kui asjaomases liikmesriigis puuduvad tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused, kelle riskipositsioonid Eestis ületaksid 250 miljonit eurot, võivad nende liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Eesti meetme kõigipoolsuse soovitust, kui riigis tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus ületab 250 miljoni euro piirmäära. |
7. |
Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse maksimaalseks olulisuse piirmääraks 250 miljonit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased ametiasutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. |
Soome
Kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste (edaspidi „IRB krediidiasutused“) suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi.
I. Meetme kirjeldus
1. |
Soome meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse krediidiasutustele kehtivat keskmise riskikaalu alampiiri 15 % IRB krediidiasutuste suhtes portfelli tasemel Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude suhtes. |
II. Kõigipoolsus
2. |
Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on väljastanud Soomes asuvad, riigis antud tegevusloa alusel tegutsevad filiaalid. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega. |
3. |
Asjaomastel asutustel soovitatakse võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on piiriüleselt väljastanud muudes jurisdiktsioonides asutatud krediidiasutused. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega. |
4. |
Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta nelja kuu jooksul. |
III. Olulisuse piirmäär
5. |
Võimaliku kõigipoolsuse kohaldamiseks liikmesriikides de minimis põhimõttel täiendab meedet olulisuse piirmäär, mis on Soome eluasemega tagatud hüpoteeklaenude turu osas 1 miljard eurot. |
6. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi IRB krediidiasutustele, kelle Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfell jääb alla 1 miljardi euro olulisuse piirmäära. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri. |
7. |
Juhul kui liikmesriigis puuduvad IRB krediidiasutused, kellel on filiaalid Soomes või kes ise osutavad finantsteenuseid Soomes 1 miljardi euro suuruse riskipositsiooniga Soome hüpoteekturul, võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri. |
Belgia
Tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), kohaldatav riskikaalu lisand Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi. Lisand koosneb kahest osast:
a) |
riskikaalu kindlamääraline lisand 5 protsendipunkti ja |
b) |
riskikaalu proportsionaalne lisand, mis on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa (33 protsenti), Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli osas. |
I. Meetme kirjeldus
1. |
Belgia meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), riskikaalu lisandit Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul, mis koosneb kahest osast:
|
II. Kõigipoolsus
2. |
Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Belgia meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kes kasutavad sisereitingu meetodit, Belgias asuvate filiaalide suhtes soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul. |
3. |
Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõigipoolselt Belgia meede üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kellel on Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud ametiasutus Belgias soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul. |
4. |
Juhul kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede ei ole jurisdiktsioonis kättesaadav, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt neli kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
III. Olulisuse piirmäär
5. |
Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 2 miljardit euro, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet. |
6. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded on väikesed ja jäävad alla 2 miljardi euro olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Belgia meedet erandi saanud riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele 2 miljardi euro olulisuse piirmäära ületamisel. |
7. |
Kui liikmesriigis puuduvad seal tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused filiaalidega Belgias või kellel oleksid Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle riskipositsioon Belgia elamuskinnisvara turul oleks 2 miljardit eurot või rohkem, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused otsustada kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 Belgia meedet kõigipoolselt üle mitte võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Belgia meetme kõigipoolsuse soovitust, kui sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 2 miljardi euro piiri. |
8. |
Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 2 miljardit eurot. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. |
Prantsusmaa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 ette nähtud riskide kontsentreerumise piirmäära karmistamine 5 % tasemele aktsepteeritud kapitalist seoses Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suure võlakoormusega suurte mittefinantsettevõtetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile ii globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel.
I. Meetme kirjeldus
1. |
Prantsuse meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti ii alusel kohaldatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel (mitte allkonsolideeritud tasemel), riskide kontsentreerumise piirmäära karmistamist 5 % tasemele aktsepteeritud kapitalist Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suure võlakoormusega suurte mittefinantsettevõtete osas. |
2. |
Mittefinantsettevõte on määratletud kui füüsiline või juriidiline isik, mille registreeritud asukoht on Prantsusmaal ja mis kuulub oma kõrgeimal konsolideerimistasemel mittefinantsettevõtete sektorisse vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (1) A lisa punktis 2.45. |
3. |
Meedet kohaldatakse Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate mittefinantsettevõtetega seotud riskipositsioonide suhtes ning seotud mittefinantsettevõtete rühmadega seotud riskipositsioonide suhtes järgmiselt:
Seega ei kuulu selle meetme kohaldamisalasse mittefinantsettevõtted, mille registreeritud asukoht ei ole Prantsusmaal ja mis ei ole Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate mittefinantsettevõtete tütarettevõtjad ega neist majanduslikult sõltuvad üksused ega nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda meedet pärast krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvessevõtmist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 399 kuni 403. |
4. |
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või muu süsteemselt oluline ettevõtja peab käsitlema Prantsusmaal registreeritud asukohta omavat mittefinantsettevõtet suurena, kui tema algne riskipositsioon mittefinantsettevõtte või seotud mittefinantsettevõtete rühma suhtes punkti 3 tähenduses võrdub 300 miljoni euroga või on sellest suurem. Algse riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 389 ja 390 enne määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 399 kuni 403 ette nähtud krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvessevõtmist, mis esitatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (2) artiklile 9. |
5. |
Mittefinantsettevõtte võlakoormus loetakse suureks, kui tema finantsvõimenduse määr on suurem kui 100 % ja finantsnõuete kattekordaja on alla kolme; need näitajad arvutatakse rühma kõrgeimal konsolideerimistasemel järgmiselt:
Need näitajad arvutatakse kohaldatavate standardite kohaselt määratletud raamatupidamislike koondnäitajate alusel, mis on esitatud mittefinantsettevõtte finantsaruannetes ja kohalduvatel juhtudel audiitori poolt kinnitatud. |
II. Kõigipoolsus
6. |
Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõnealune Prantsusmaa meede kõigipoolselt üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende jurisdiktsiooni panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel |
7. |
Kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel kooskõlas soovituse C punktiga 2 pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
III. Olulisuse piirmäär
8. |
Meedet täiendab kombineeritud olulisuse piirmäär, mille eesmärk on võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet ning mis seisneb järgmises:
Punktides b ja c nimetatud piirmäärasid kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane üksus või mittefinantsettevõte on suure võlakoormusega või mitte. Punktides a ja b viidatud algse riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 389 ja 390 enne määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 399 kuni 403 ette nähtud krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvessevõtmist, mis esitatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklile 9. |
9. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad liikmesriigi asjaomased asutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutseva panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja suhtes, mis ei riku punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel jälgivad asjaomased asutused riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskipositsioonide olulisust seoses Prantsuse mittefinantsettevõtete sektoriga ning samuti riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskikontsentratsiooni Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suhtes ning neil soovitatakse kohaldada asjaomast Prantsuse meedet varem sellest vabastatud riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel, kui rikutakse punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Asjaomastel asutustel soovitatakse samuti teavitada oma jurisdiktsiooni teisi turuosalisi süsteemsetest riskidest, mis on seotud Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suurenenud finantsvõimendusega. |
10. |
Kui liikmesriigis puuduvad panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või muud süsteemselt olulised ettevõtjad, millel on Prantsuse mittefinantsettevõtete sektori suhtes riskipositsioone, mis ületavad punktis 8 nimetatud olulisuse piirmäära, võivad asjaomased asutused vastavalt soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktile 1 kõnealust Prantsuse meedet kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul jälgivad asjaomased asutused riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskipositsioonide olulisust seoses Prantsuse mittefinantsettevõtete sektoriga ning samuti riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskikontsentratsiooni Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suhtes, ning neil soovitatakse asjaomane Prantsuse meede kõigipoolselt üle võtta, kui globaalselt süsteemselt oluline ettevõtja või muu süsteemselt oluline ettevõtjate ületab oma panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Asjaomastel asutustel soovitatakse samuti teavitada oma jurisdiktsiooni teisi turuosalisi süsteemsetest riskidest, mis on seotud Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suurenenud finantsvõimendusega. |
11. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäär soovitatav maksimaalne lävi. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. |
Rootsi
Tegevusloa alusel Rootsis tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks IRB meetodit, krediidiasutustele suunatud 25 protsendi alampiiri kohaldamine riskipositsiooni kaalutud keskmise riskikaalu osas, mida kohaldatakse Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkiga vi.
I. Meetme kirjeldus
1. |
Rootsi meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunki vi alusel kohaldatakse Rootsis tegevusloa alusel tegutsevate, IRB meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes krediidiasutustele suunatud 25 protsendi alampiiri riskipositsiooni kaalutud keskmise riskikaalu osas Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes. |
2. |
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete riskipositsioonide, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses. |
II. Kõigipoolsus
3. |
Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Rootsi meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kes kasutavad sisereitingu meetodit, Rootsis asuvate filiaalide suhtes soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul. |
4. |
Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõigipoolselt Rootsi meede üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kellel on Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud ametiasutus Rootsis soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul. |
5. |
Kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt neli kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
III. Olulisuse piirmäär
6. |
Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 5 miljardit SEK, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet. |
7. |
Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid seoses Rootsis resideeruvate võlgnikega jäävad alla 5 miljardi SEK olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Rootsi meedet riigis tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes 5 miljardi SEK olulisuse piirmäära ületamise korral. |
8. |
Kui liikmesriigis puuduvad tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Rootsis asuvate filiaalidega või kellel on Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kellel oleksid Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid üle 5 miljardi SEK, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused otsustada kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 Rootsi meedet kõigipoolselt üle mitte võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Rootsi meetme kõigipoolsuse soovitust, kui sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 5 miljardi SEK piiri. |
9. |
Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse maksimaalseks olulisuse piirmääraks 2 miljardit SEK. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(2) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).