Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valge tuvi algatus – ELi juhitava globaalse rahutagamise strateegia ettepanek“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/05)

Raportöör: Jane MORRICE

Täiskogu otsus	15.2.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.1.2019
Vastuvõtmine täiskogus	20.3.2019
Täiskogu istungjärk nr	542
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	160/3/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Liit loodi missiooniga tagada rahu. Euroopa Liit pälvis Nobeli rahupreemia, kuid ei saa endale lubada loorberitele puhkama jäämist. Selle asemel peaks kaasaja suurim rahuprojekt asuma oma õiguspärasele kohale ülemaailmse juhi ja eeskujuna Euroopas ja maailmas rahu tagamisel. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi tõsiste eksistentsiaalsete probleemidega, ELi institutsioonides toimub koosseisude ulatuslik uuendamine ning möödub sada aastat esimese maailmasõja lõpust, on ELil Euroopa integratsiooni ajaloos just õige hetk olla teenäitajaks üleilmse rahutagamise uue suuna kujundamises.

1.2.

Valge tuvi algatuse näol on tegemist suunda näitava sümboolse ja tegeliku tegevuskavaga. Selles nähakse ette dünaamiline uus ELis juhitav globaalse rahutagamise strateegia, mis keskendub konfliktide ennetamisele, kodanikuühiskonna kaasamisele ning tõhusale kommunikatsioonile, kasutades haridust ja teavitamist, ning Põhja-Iirimaast Nikosiani ulatuv Euroopa rahu tee kodanike füüsiliseks kaasamiseks, et nad osaleksid ELi rahutagamise protsessis ning omaksid selle eesmärgi saavutamiseks mõjuvõimu.

1.3.

Selle saavutamiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuest ELi eelarvest oluliselt suurendatud vahendite eraldamist konfliktide ennetamiseks kõigis ELi välissuhete rahutagamisprogrammides ning suuremat ühtsust ja sidusust sise- ja väliskaubanduspoliitika ning abiandmis-, arengu- ja julgeolekupoliitika vahel.

1.4.

Komitee soovitab tungivalt kodanikuühiskonda otsustusprotsessi rohkem kaasata sarnaselt ELi rahutagamisalgatustega kogu maailmas, nagu ELi PEACE-programm Põhja-Iirimaal, millesse ettevõtjad, ametiühingud ja vabatahtlik sektor aktiivselt panustavad.

1.5.

Lähtudes Erasmuse programmi edust, nõuab komitee tõsiseid teabevahetusalaseid jõupingutusi, et edendada hariduse ja teavitamistegevuste rolli ELi rahutagamise loo edastamises, hõlbustada õppimist ELi ja ELi-väliste valitsusväliste organisatsioonide vahel ning luua ELi rahutagamisprojektide jaoks valge tuvi tunnusmärk, et suurendada nähtavust nii kodus kui ka mujal maailmas.

1.6.

Kodanike aktiivseks kaasamiseks pakub komitee välja Põhja-Iirimaast Nikosiani ulatuva rahu tee, mis seob kahte kaheks jagatud saart kummalgi pool Euroopat. Nagu annab tunnistust selliste kultuuriradade edu nagu Jaakobitee, teevad reisijad selliseid reise palverännaku eesmärgil või selleks, et avastada inimestega suheldes rohkem eri kultuuride kohta. Valge tuvi teekonnal tutvuksid nad ühtlasi Euroopa Liidu loonud rahu pärandiga.

1.7.

Valge tuvi (white dove) on ingliskeelne tõlge nimest Columbanus – Iiri palverändur, keda kirjeldatakse kui Euroopa ühtsuse kaitsepühakut. Ta on ühtlasi mootorratturite kaitsepühak. Järgides tema algset teekonda Iirimaalt Prantsusmaale, Šveitsi, Austriasse ja Itaaliasse, läbib valge tuvi teekond endiseid sõja- ja konfliktipiirkondi, nagu läänerinne, Lõuna-Tirool ja Balkani piirkond. Samuti saab see olema virtuaalne rada, mis pakub kõrgtehnoloogilist ajalooraamatut ELi teekonna kohta sõjast rahuaega ning ergutab eluviisi ja õppimist, mida esindavad sellised ELi väärtused nagu austus, sallivus ja vastastikune mõistmine.

1.8.

Komitee kutsub ELi üles looma uue globaalse rahutagamise strateegia, mis hõlmaks kolme suunda.

1. suund – konfliktide ennetamine, kodanikuühiskond, sidusus

—	rahutagamise rahastamise kahekordistamine kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, pöörates tähelepanu konfliktiennetusele, lepitamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile, mis edendab sallivust ja austust nii liidus kui ka väljaspool liitu;

—	kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine rahutagamisega seotud ELi välissuhete poliitikameetmete ja programmide kõigil otsustustasanditel;

—	suurem ühtsus ja sidusus ELi kaitse-, abi-, kaubandus- ja konflikti lahendamise strateegiate vahel kõikides riikides, milles EL tegutseb üle maailma;

—	noorteprogrammidesse, nagu Erasmuse programm ja solidaarsuskorpus, rahutagamise, Euroopa kodakondsuse ning vastastikuse austuse ja sallivusega seotud komponentide lisamine;

—	parem kooskõlastamine asutuste- ja riikidevahelisel tasandil ning kogemuste vahetamine kohalike rohujuure-, riikliku ja rahvusvahelise tasandi riiklike ja valitsusväliste rahutagamise organisatsioonidega.

2. suund – teave, kommunikatsioon, haridus

—	kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste rahutagamise valitsusväliste organisatsioonide vahel vahendamise, läbirääkimiste ja dialoogi pidamise oskuste suurendamine;

—	stiimulid Euroopa integratsiooni, rahutagamise ja ühiskonnaelus osalemise kohta õppimise ja nende õpetamise ergutamiseks alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduses kogu ELis;

—	rahutagamise Euroopa keskuste loomine Belfasti ja Nikosiasse ning valge tuvi teekonna strateegilisi paiku ühendavate õppekeskuste loomine;

—	ELi ametlik tunnustus valge tuvi sümbolile kui kõigi ELi rahutagamisprojektide tunnusmärgile ning projektide suurem kohustus ELi antav toetus avalikustada;

—	rohkem jõupingutusi Euroopa Komisjoni tasandil avalikustada ELi rahutagamise projektid valge tuvi tunnusmärki kasutades.

3. suund – Euroopa rahu tee

ELi valge tuvi rakkerühma loomine, et käivitada ja toetada:

—	konsultatsioone kohalike volikogude, piirkondlike asutuste, teiste loodud radade, nagu WesternFrontWay, muuseumide ja kultuuriobjektidega, mida valge tuvi algatus ühendab;

—	tihedamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, UNESCO, OSCE ja Euroopa Nõukogu;

—	koostöövõrgustike loomist maratonide, kõndide, jalg- ja mootorrattasõitude ning teiste kodanikualgatustega;

—	Columbanuse sõprade seltsi poolt Euroopa Nõukogule esitatud taotluse toetamist, et saada ametlik tunnustus Euroopa kultuurirajana, mis kujutaks ennast ühte valge tuvi algatuse raames loodavatest sidemetest;

—	logistika ettevalmistamist, et luua tee, mis ühendab Iirimaad läbi endiste konfliktipiirkondade Küprosega, koos kõrvalepõigetega paikadesse, mis on andnud rahutagamisse olulise panuse, nagu Skandinaavia riigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa;

—	rahalise ja tehnilise toe pakkumist valge tuvi algatuse virtuaalreaalsuse loomiseks, mida kasutataks koolides ja kõrgkoolides kogu Euroopas kui tuleviku kõrgtehnoloogilist ajalooõpikut;

—	valge tuvi algatuse interaktiivset veebiversiooni, mis seob rahu rajamise paigad ja keskused, sealhulgas jutustuste abil, nende jaoks, kes ei saa teekonda jalgsi läbida.

2.   Taust

2.1.

Tõsised probleemid, millega EL tänapäeval silmitsi seisab, ohustavad Euroopa ideaali alust. Pagulaste ja sisserändajate hulga järsk tõus, finantskriis, kokkuhoiumeetmed, äärmuslus, julgeolekuohud, poliitilise polariseerumise suurenemine ning Brexiti mõju on raputanud ELi alustalasid. Kui soovime, et Euroopa pikim rahuaeg kestaks edasi, tuleb ELil asjakohaselt reageerida. Kõnealust äärmiselt ebakindlat olukorda arvestades, peab EL reageerima positiivse, ambitsioonika, loomingulise ja konstruktiivse tegevusega ning visiooniga, mis peegeldab Euroopa projekti peamist missiooni – rahu edendamist ja säilitamist.

2.2.

ELi rahuprojekti edu seisneb selles, et uued eurooplaste põlvkonnad ei puutu sõja tegelikkusega kokku. Tuletades kodanikele rahuprojekti lätteid meelde, loob EL siduva ideaali, mis suurendab ELi ja selle missiooni usaldusväärsust. Selleks peab EL suurendama oma rahutagamise jõupingutusi mitte üksnes kogu maailmas, vaid ka Euroopas endas. Jagades lugusid rohujuuretasandil konflikti lahendamisest, kompromissi leidmisest ja üksmeelest eri kultuuride, kogukondade ja riikide vahel, saab EL tugevdada ja edendada nii kodus kui ka kaugemal oma põhiväärtuseid, nagu vabadus, õiglus, võrdsus, sallivus, solidaarsus ja demokraatia.

2.3.

Väljaspool ELi peaks see paistma üleilmse võitlusena rahu, demokraatia ja inimõiguste eest. Kuid Süürias, Afganistanis, Jeemenis ja mujal aset leidvad konfliktid sunnivad meid hindama kriitiliselt ELi samme sõjategevusele järgnenud humanitaarkriisidele reageerimisel. Oma seatud eesmärkide täitmiseks ja põhimõtete järgimiseks on ELil lisaks geopoliitilistele või majanduslikele huvidele moraalne kohustus kaitsta konflikti sattunud süütute ohvrite, eriti laste elu. ELi rahalised vahendid võivad aidata märkimisväärselt kaasa elu parandamisele kõnealustes piirkondades, kuid tulemused on piiratud. Keskendudes konflikti ennetamisele piirkondades, kus rahu ja julgeolek on ohtu sattunud, ning tehes tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, saab EL tagada suuremat rohujuuretasandi kaasamist ja suurendada kestva rahu tõenäosust.

2.4.

Lähtudes eeldusest, et iga rahusse investeeritud euro säästab seitse eurot kaitselt, ergutab komitee ELi tungivalt seadma rahutagamise uut ELi eelarvet käsitlevates ettepanekutes esikohale (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027). Euroopa Komisjoni kavandatud uus 10 miljardi euro suurune Euroopa rahutagamisrahastu peaks hõlmama tõelist rahu rajamise suunda, mis kaasab aktiivselt kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna sidusrühmi, kahesuunalist tavade vahetamist, keskusi teadmiste edasiandmiseks ja strateegiat kogu maailmas oma sõnumi edastamiseks. Samuti kutsub komitee üles rakendama täielikult 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis hõlmab konflikti ennetamist, inimeste turvalisuse edendamist, ebastabiilsuse algpõhjustega tegelemist ja ohutuma maailma nimel töötamist.

3.   Kontekst – mälestame, tähistame, suhtleme

3.1.

Aastal, mil esimese maailmasõja lõpust möödus sada aastat, ELi kodanikud mitte üksnes ei mälestanud langenuid, vaid võtsid arvesse ka seda, palju konflikt neile maksma on läinud. Mõistes rahuni viinud teed, õpivad poliitikakujundajad ajaloost ja sellest, kuidas rahuprotsess alguse sai. Rahu oluliste momentide mälestamine tuletab meelde sõja pärandit ja sellele järgnenud solidaarsuse vaimu valitsemist. Tulevastel aastatel on oodata järgmisi olulise tähtsusega sündmusi: 30 aasta möödumine Berliini müüri langemisest ja Liibanoni rahust (2019), 25 aasta möödumine Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppest (2020); 2018. aastal möödus ühtlasi 20 aastat suure reede/Belfasti kokkuleppest ning kaks aastat Colombia rahukokkuleppest. Rõhutades oma toetust kõnealustele kokkulepetele, edendab EL kogu maailmas oma jõupingutuste väärtust.

3.2.

Euroopa kultuuripärandiaasta kajastamiseks peaksid püüdlused muuta konfliktist õppimine Euroopa jaoks suuremat eesmärki teenivaks jõuks kindlasti sisaldama uut kultuurilist komponenti. Kultuuridiplomaatiat kui ELi rahvusvaheliste diplomaatiliste suhete keskset vahendit on rõhutanud Euroopa Komisjoni ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Näited alates kultuuripärandi kaitsmisest kuni kultuurilise identiteedi ja keelte edendamiseni aitavad luua stabiilseid ühiskondi, kus erinevad etnilised/rahvuslikud ja usulised/keelelised rühmad tunnevad end turvaliselt ja on rahumeelseks suhtlemiseks rohkem valmis. Kui välissuhetes kultuuridiplomaatia väärtust juba tunnustatakse, on see kasvavat Euroopa-sisest polariseerumist arvestades samavõrd kohane ka ELi-siseste lahkhelidega toimetulekuks. 6. sajandil elanud Iiri palverändur Columbanus, (1) keda kirjeldati ühtse Euroopa kaitsepühakuna, pakub uue ELi globaalse strateegia jaoks pärandi, loo ja kultuurilise seose, et edendada rahu kaudu ühist arusaamist ja tegutsemist. Seetõttu kasutab algatus oma nimes valget tuvi kui rahvusvahelist rahusümbolit.

4.   Valge tuvi algatus

Ühendades sotsiaalse suhtluse kaasaegsed meetodid iidsete sõnalevitamise viisidega, pakub valge tuvi algatus ELile uue suuna, sidudes selle minevikku oleviku ja tulevikuga.

4.1.    Juhtimine – ELi juhtroll globaalses rahutagamises

Kogu maailmas stabiilsete, õiglaste, ausate ja jõukate ühiskondade loomist aktiivselt toetades teeb EL rahu edendamisest rohkem. Kuigi ELi jõupingutused ei pruugi alati olla nii edukad kui soovitakse, innustab ELi väärtuste edendamine riigisiseseid konflikte kogevaid riike vägivalda minetama. Headeks näideteks on ELi PEACE-programm Põhja-Iirimaal ja ELi toetus Colombia rahuprotsessile. Tegutsemismudeliks on ka 2015. aasta ELi noortestrateegia, mille eesmärk on tagada, et ELi noored ei oleks kõrvale jäetud. Lisaks saaks EL võtta ülemaailmses rahutagamises juhtpositsiooni, luues oma kultuuri-, kaitse-, abiandmise, kaubandus- ja konfliktide lahendamise strateegiate vahel ning suhetes rahvusvaheliste asutustega rohkem ühtsust ja sidusust.

4.2.    Tee näitamine – teabe, kommunikatsiooni ja hariduse kaudu

Olles eeskujuks ning edendades oma põhiväärtuseid, saab EL näidata teed, toimides teabe, kommunikatsiooni ja hariduse strateegiates loomingulisemalt. Äärmiselt oluline on kogemuste vahetamine rohujuuretasandi rahutagajatega nii Euroopas kui ka mujal. Vahendamise, läbirääkimiste ja dialoogi pidamise ning konsensuse saavutamise alast koolitust pakkuvate Euroopa rahukeskuste loomine, nagu komitee pakkus välja varasemates arvamustes, (2) ning koostöö kodanikuühiskonna rahutagajatega on määrava tähtsusega. Tutvustades oma tööd piisavate vahendite ja hästi suunatud haridus- ja teabeprogrammide kaudu, suurendab EL mõistmist oma rollist ning põhjendab kodanikele oma jõupingutusi, näidates neile multikultuurse tegutsemise väärtust ning aidates taastada nende usu Euroopa projekti alustesse.

4.3.    Teel kõndimine – kõigile juurdepääsetav kultuurirada

4.3.1.

See alaline rahu tee, mis ulatub Põhja-Iirimaalt Nikosiani, kaasab inimesi kõigilt elualadelt füüsilisse ja vaimsesse pingutusse, loomaks uusi sõprussuhteid ning tutvumaks nendega, kes on valmis oma konfliktikogemust jagama. Ulatudes 5 000 km üle Euroopa, läheb see Columbanuse jälgedes käiv kultuurirada kaugemale palveränduri algsest teekonnast Iirimaalt Itaaliasse, põigates läbi paikadest, mida sõda ja konflikt on sügavalt puudutanud, nagu läänerinne, Lõuna-Tirool ja Balkani piirkond, ühendades kultuuriraja ääres elavaid inimesi ja asuvaid kohti. Reisijad kuulevad lugusid konflikti kestvast pärandist, aga ka – mis veelgi olulisem – rahu loovatest mehhanismidest. Valge tuvi algatusega luuakse Põhja-, Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ka õppekeskused ja haruteed, nii et kõndijatel on võimalik valida teekondi just nii paljude paikade külastustega, kui nad soovivad. Valge tuvi algatus innustaks laiendama haruteid nii ELis kui ka väljaspool seda, tunnustades seejuures mitte ainult füüsilisi liikumisteid, vaid ka kultuurisidemeid, nt Šotimaa ja seal eelkõige Iona saarega, ning rahutagamise sidemeid selliste kohtadega nagu Ukraina ja Lähis-Ida. Samuti võiks leida viise, kuidas luua ühendust teiste juba väljakujunenud radadega, nagu Jaakobitee.

4.3.2.

Algatus hõlmab veebiportaali, millega luuakse virtuaalne ja interaktiivne kogemus koos audiovisuaalsete elementidega igast paigast ning samade, teekonnal kuuldud jutustustega nende jaoks, kes ei saa valge tuvi teel ise käia. Virtuaalset rada saaks kasutada õppevahendina rahutagamise õpetamiseks koolides ning loovusaspektide ja mõistmise edasiarendamiseks, tuginedes asjaomasele kohalikule ajaloole ja potentsiaalsetele sidemetele rajaga, et edendada laialdast omaksvõtmist kogu ELis ja väljaspool seda. Võttes eeskujuks tehnoloogia, mida kasutatakse kadettide koolitamiseks tsiviilkaitse ja konfliktiennetuse alal, loob see virtuaalse reaalsuse kogemuse konfliktist ja rahu rajamisest. Tehnoloogilise õpikuna vastab see digiajastu haridusalastele nõuetele ja täiendab vanu õppemeetodeid, mis keskenduvad pigem rahu rajajatele kui sõjaõhutajatele.

5.   Uus ELi eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) rahutagamise ja kodanikuühiskonna kaasamise maksimeerimiseks

5.1.

Kuigi rahu kindlustamise lahenduste leidmisele ei ole lihtsaid vastuseid, on võimalik muuta strateegiaid ja prioriteete, et leevendada konflikti kõige tõsisemat mõju. ELi eelarve uuendamine pakub selleks väärtuslikku võimalust, luues „sidususe, kooskõla ja täiendavuse“ ELi rahutagamismeetmete vahel ning Euroopa Komisjonis, kus struktuuride keerukus muudab praktilise kooskõlastamise Euroopa välisteenistuse ja teiste vahel keeruliseks. Sarnaselt tuleb tagada sidusus ELi kaubandus-, abi andmise, julgeoleku- ja arengupoliitika vahel ning tunnistada vajadust ühendada poliitika ja praktika sõlmkohad ELi institutsioonide, liikmesriikide ja teiste peamiste rahastajate vahel.

5.2.    Keskendumine konfliktiennetusele

Välistegevust käsitlevates ettepanekutes uue ELi eelarve kohta 2021.–2027. aastaks tuleb anda senisest rohkem eelistust rahutagamisele. Kõnealused ettepanekud hõlmavad julgeolekule eraldatavate vahendite 40 % tõusu 4,8 miljardi euroni, uut 13 miljardi euro suurust kaitsefondi, 6,5 miljardi eraldamist sõjaväelisele liikuvusele Euroopa ühendamise rahastu kaudu ja välistegevuse rahastamise suurendamist 26 % võrra 120 miljardi euroni. Lisaks on Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada 10,5 miljardit eurot n-ö eelarveväliselt Euroopa rahutagamisrahastu raames ühistegevuseks kolmandates riikides ideaalne tagamaks, et ELi tegevus on tõesti suunatud konfliktiennetusele. 2017. aastal võttis EL vastu määruse, millega loodi rahu ja stabiilsuse edendamise rahastamisvahendi alla uus toetusmeede, et toetada sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamist – suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks. Euroopa rahutagamise kontaktbüroo (EPLO) väljendab pidevalt muret seoses sellega ja seoses vajadusega kodanikuühiskonna suurema osaluse järele.

5.3.    Kodanikuühiskonna kaasamine – keskendumine naistele ja noortele

Üha enam nõustutakse sellega, et kodanikuühiskond on mis tahes rahutagamise strateegia tõhususe ja pikaajalise kestlikkuse tagamiseks määrava tähtsusega. Koostöö rohujuuretasandi osalejatega ei aita mitte ainult konflikti alt üles lähenemisviisi kaudu paremini mõista, vaid suurendab protsessis ka isevastutust, aidates edendada konfliktitundlikumat rahutagamist ja positiivset kinnitamist. ÜRO resolutsioonis nr 2419 toonitatakse noorte rolli rahukokkulepete üle läbirääkimiste pidamises ja nende rakendamises, sama tehakse ÜRO resolutsioonis nr 1325 naiste rolli kohta. Kodanikuühiskonna kaasamisel on tähtis roll ka ametiühingute tegevusel ning nii suurtel kui ka väikestel ettevõtjatel. Haavatavatele rühmadele, eriti ohvritele, tuleb pöörata erilist tähelepanu ning oluline on ka heanaaberlik lähenemisviis suhetele nii kogukonnas kui ka töökohal. Struktureeritud dialoog ELi ja kodanikuühiskonna vahel loob ühtlasi teedrajavaid ja püsivaid suhteid, nagu seda on näidanud komitee oma suhetes ELi naaberriikidega Aafrikas, Aasias ja mujal.

5.4.    ELi tegevuse alase teadlikkuse suurendamine

Arvestades, et kodanike teadlikkus ELi rahutagamisest on piiratud, tuleks uues eelarves panna rohkem rõhku teabe, kommunikatsiooni ja hariduse strateegiatele ja eelkõige nii traditsioonilise kui ka sotsiaalmeedia kasutamisele. Ehkki mure sotsiaalmeedia ohtudest ja selle võimalikust ohust demokraatlikele riikidele on tõsine, kasutatakse meediat positiivsete muutuste ellukutsumiseks liialt vähe. Rahule keskenduvale ajakirjandusele, kultuuridiplomaatiale ja kultuuridevahelisele dialoogile tuleks eraldada enam vahendeid uuest ELi eelarvest. Ka haridusel on oluline roll, et õpetada lapsi ja noori erinevust mitte ainult „sallima“, vaid seda ka austama. Selle näiteks on ELi programmide eriorgan ja integreeritud haridusliikumine Põhja-Iirimaal.

5.5.    Parimate tavade jagamine

ELil on tohutul hulgal kogemusi piirkondadest, nagu Kagu-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ameerika, Balkani piirkond ja Sahara-tagune Aafrika. Osa sellest on olnud väga edukas, osa mitte. Ajaloost õppides peab EL austama ja edendama eetilist lähenemist sekkumisele nagu mäetööstuse läbipaistvuse algatuse puhul, (3) mis kodanikuühiskonda hõlmavaid täieliku osalemise protsesse julgustades aitab võidelda ärakasutamise ja korruptsiooni vastu ning edendada head valitsemistava. Need õppetunnid – kas halvad või head – peavad andma nõu poliitika kujundamisel. Kuigi ei ole üht kõigile sobivat mudelit, on olemas konfliktipiirkondade jaoks ühised põhimõtted, mida ei saa eirata. Sellist kogemuste jagamist tuleks täiustada, eeskätt ELi sise- ja välistegevuse vahel, kust on seni puudunud süsteemne lähenemisviis õpitu jagamisele. See kujutab endast möödalastud võimalust ja suurt poliitilist viga, millega tuleb tegeleda.

5.6.    Edasised sammud

Saja aasta möödumine sõjast ning rahu ja kultuuripärandi tähistamisest on ELi jaoks sobiv hetk, et taaskehtestada maailmas oma väärtust ning seda mitte üksnes majanduse liikumapaneva jõuna, vaid ülemaailmse juhina rahu kindlustamisel, tagamisel ja edendamisel. Keskendudes rahule ajal, mil nii kodus kui ka kaugemal valitseb terrorioht, saab EL kasutada oma kogemust eeskujuna sellele, mida on võimalik saavutada, kuid mida tuleb pidevalt toetada, et ergutada kultuuridevahelist dialoogi, sallivust, solidaarsust ja vastastikust austust.

Pakkudes tegevuskava ELi juhitavale globaalse rahutagamise strateegiale koos füüsilise ja virtuaalse rahuloojaga reisijatele, on valge tuvi algatus kui majakas, mis näitab teed, kuidas üha rohkem globaliseerunud maailmas elada, õppida ja suhelda. Noored ja vanad, eri sotsiaal-majandusliku, põlvkonna, usulise, kultuurilise ja kogukondliku taustaga inimesed tulevad ELi kaugeimatest nurkadest ja mujalt kokku ning õpivad eri kultuuride ja traditsioonide kohta ja loovad uusi sidemeid, mis rajanevad ELi väärtuste paremal mõistmisel.

Kasutades valge tuvi sümbolit reisisuuna teeviidana, oleks valge tuvi algatus mitte üksnes ELi rahutagamise pärand kogu maailmas, vaid ka uus visioon ELile ning lootusesõnum üha keerulisemal ajal.

Rahutagamise poliitikas kehtib mõte, et kus leidub tahet, seal leidub ka valge tuvi tee.

---

(1)  6. sajandil elanud Iiri palverändur, keda ELi alusepanija Robert Schuman kirjeldas „kõigi nende kaitsepühakuna, kes soovivad luua ühtset Euroopat“.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. oktoobri 2008. aasta arvamus teemal „Euroopa Liidu roll Põhja-Iirimaa rahuprotsessis“ (ELT C 100, 30.4.2009, lk 100).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2012. aasta arvamus „Euroopa Liidu roll rahutagajana välissuhetes: parimad tavad ja väljavaated“ (ELT C 68, 6.3.2012, lk 21).

(3)  Nagu mainitud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamuses teemal „Euroopa Liidu jaoks oluliste impordiartiklite tagamine ELi praeguse kaubanduspoliitika ja sellega seotud poliitikavaldkondade abil“ (ELT C 67, 6.3.2014, lk 47).