1.

Käesoleva IFRSi eesmärk on määrata kindlaks finantsaruandlus maavarade uuringu ja hindamise kohta.

2.

Käesolev IFRS nõuab seejuures:

3.

Ettevõte rakendab käesolevat IFRSi oma uuringu ja hindamise väljaminekutele.

4.

Käesolev IFRS ei käsitle maavarade uuringu ja hindamisega tegelevate ettevõtete raamatupidamise muid aspekte.

5.

Ettevõte ei tohi rakendada käesolevat IFRSi väljaminekutele, mis esinesid:

6.

Arvestusmeetodite väljatöötamisel peab uuringu ja hindamise varasid kajastav ettevõte rakendama standardi IAS 8 Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead paragrahvi 10.

7.

Standardi IAS 8 paragrahvid 11 ja 12 määratlevad kohustuslike nõuete ja juhiste allikad, mida juhtkond peab arvesse võtma arvestusmeetodite väljatöötamisel kirje kohta, kui ükski IFRS ei rakendu konkreetselt selle kirje suhtes. Allpool esitatud paragrahvide 9 ja 10 kohaselt vabastab käesolev IFRS ettevõtte nimetatud paragrahvide rakendamisest oma arvestusmeetodite suhtes, mida kasutatakse uuringu ja hindamise varade kajastamiseks ja mõõtmiseks.

8.

Uuringu ja hindamise varad kajastatakse soetusmaksumuses.

9.

Ettevõte peab kindlaks määrama põhimõtte, millega määratletakse uuringu ja hindamise varadena kajastatavad väljaminekud ja rakendama seda meetodit järjepidevalt. Sellisel kindlaksmääramisel arvestab ettevõte ulatust, mil väljaminekut saab seostada teatud maavarade leidmisega. Järgnevalt on esitatud näited väljaminekute kohta, mida võib arvestada uuringu ja hindamise varade esmasel mõõtmisel (loetelu ei ole ammendav):

10.

Maavarade arendamisega seotud väljaminekuid ei kajastata uuringu ja hindamise varadena. Raampõhimõtted ja IAS 38 Immateriaalne vara esitavad juhiseid arendustegevusest tulenevate varade kajastamiseks.

11.

Vastavalt standardile IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastab ettevõte kõik kõrvaldamise ja taastamise kohustused, mis esinesid teatud perioodil maavarade uuringu ja hindamise tõttu.

12.

Pärast kajastamist peab ettevõte rakendama uuringu ja hindamise varade kohta kas soetusmaksumusemudelit või ümberhindamismudelit. Ümberhindamismudeli (standardis IAS 16 Materiaalne põhivara esitatud mudeli või standardis IAS 38 esitatud mudeli) rakendamise korral peab see olema kooskõlas varade liigitamisega (vt paragrahv 15).

13.

14.

Uuringu ja hindamise väljaminekute arvestusmeetodite muutmise õigustamiseks peab ettevõte näitama, et muutus teeb finantsaruanded IAS 8 kriteeriumitele vastavamaks, kuid muutused ei pea saavutama täielikku vastavust nendele kriteeriumitele.

15.

Ettevõte peab liigitama uuringu ja hindamise varad kas materiaalseteks või immateriaalseteks varadeks vastavalt soetatud varade olemusele ja kasutama liigitust järjepidevalt.

16.

Mõnesid uuringu ja hindamise varasid käsitletakse immateriaalsete varadena (näiteks puurimise õigused) ning mõnesid materiaalsete varadena (näiteks sõidukid ja puurseadmed). Ulatuses, mil materiaalset vara kasutatakse immateriaalse vara arendamiseks, on sellist kasutust peegeldav summa immateriaalse vara maksumuse osa. Kuid materiaalse vara kasutamine immateriaalse vara arendamiseks ei muuda materiaalset vara immateriaalseks varaks.

17.

Uuringu ja hindamise vara ei liigitata enam sellena, kui maavara kaevandamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus on põhjendatud. Uuringu ja hindamise varade väärtuse langust hinnatakse ja varade väärtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse enne ümberliigitamist.

18.

19.

Ainult uuringu ja hindamise varade korral rakendatakse pigem käesoleva IFRSi paragrahvi 20 kui standardi IAS 36 paragrahve 8–17, et teha kindlaks uuringu ja hindamise varad, mille väärtus võib olla vähenenud. Paragrahvis 20 kasutatakse mõistet “varad”, kuid seda rakendatakse ühteviisi uuringu ja hindamise varade kui ka raha teeniva üksuse suhtes.

20.

Üks või mitu järgmist fakti ja asjaolu viitavad sellele, et ettevõte peaks kontrollima uuringu ja hindamise varade väärtuse langust (loetelu ei ole ammendav):

Iga sellise juhtumi või sarnaste juhtumite korral teostab ettevõte vara väärtuse languse kontrolli vastavalt standardile IAS 36. Kahjumit vara väärtuse langusest kajastatakse kuluna vastavalt standardile IAS 36.

21.

22.

Ettevõtte poolt määratletud tase uuringu ja hindamise varade väärtuse languse kontrollimiseks võib sisaldada ühte või mitut raha teenivat üksust.

23.

24.

Paragrahvi 23 nõuete järgimiseks peab ettevõte avalikustama:

25.

Ettevõte peab käsitlema uuringu ja hindamise varasid eraldi varade rühmana ja avalikustama kas standardis IAS 16 või IAS 38 nõutud informatsiooni kooskõlas sellega, kuidas varad on liigitatud.

26.

27.

Kui mõne paragrahvis 18 esitatud nõude rakendamine enne 1. jaanuari 2006 algava aruandeaastaga seotud võrdlusandmetele on teostamatu, peab ta selle asjaolu avalikustama. IAS 8 selgitab mõistet “teostamatu”.

a)

kindlustusmatemaatilistest kahjumitest, mis on seotud teiste osalevate ettevõtetega, sest mitut tööandjat hõlmavas plaanis osalev iga ettevõte jagab kindlustusmatemaatilisi riske kõikide teiste osalevate ettevõtetega; või

b)

plaani tingimuste kohasest vastutusest rahastada plaani mis tahes puudujääke, kui teised ettevõtted lõpetavad plaanis osalemise.

a)

lepingujärgne kokkulepe või kehtestatud poliitika kindlaksmääratud hüvitise netomaksumuse sissenõudmiseks või sellise poliitika puudumise asjaolu;

b)

poliitika ettevõtte poolt tasutava sissemakse määramiseks;

c)

kui ettevõte arvestab kindlaksmääratud hüvitise netomaksumuse jaotamist vastavalt paragrahvile 34A, siis kõik andmed plaani kui terviku kohta vastavalt paragrahvidele 120–121;

d)

kui ettevõte arvestab perioodi eest makstavat sissemakset vastavalt paragrahvile 34A, siis andmed plaani kui terviku kohta vastavalt paragrahvi 120A punktides b–e, j, n, o, q ja paragrahvis 121 esitatud nõuetele. Paragrahvis 120A esitatud muid andmete avalikustamise nõudeid ei rakendata.

a)

jooksva tööalase teenistuse kulutus (vt paragrahvid 63–91);

b)

intressikulu (vt paragrahv 82);

c)

eeldatav tulu plaani ükskõik millistest varadest (vt paragrahvid 105–107) ja kompensatsiooni saamise õigustest (vt paragrahv 104A);

d)

kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid, mida nõutakse ettevõtte arvestusmeetodite kohaselt (vt paragrahvid 92–93D);

e)

möödunud tööalase teenistuse kulutus (vt paragrahv 96);

f)

mis tahes piiramiste või arvelduste mõju (vt paragrahvid 109 ja 110); ja

g)

paragrahvi 58 punktis b sätestatud piirangute mõju, v.a kui seda kajastatakse mujal kui kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 93C.

a)

10 % kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtusest sel kuupäeval (enne plaani varade mahaarvamist); ja

b)

10 % plaani ükskõik milliste varade õiglasest väärtusest sel kuupäeval.

a)

kõikide oma kindlaksmääratud hüvitistega plaanide suhtes; ja

b)

kõikide oma kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite suhtes.

a)

ettevõtte arvestusmeetodid kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kajastamiseks;

b)

plaani liigi üldkirjeldus;

c)

kindlaksmääratud hüvitiste võla nüüdisväärtuse alg- ja lõppsaldode võrdlus, vajadusel näidates eraldi perioodi jooksul esinenud mõjud, mis tulenevad igast järgnevalt esitatud komponendist:

d)

kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse analüüs summadena, mis tulenevad täielikult rahastamata plaanidest ja summadena, mis tulenevad täielikult või osaliselt rahastatud plaanidest;

e)

plaani varade õiglase väärtuse alg- ja lõppsaldode võrdlus ja paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatud kõikide kompensatsiooni saamise õiguste alg- ja lõppsaldode võrdlus, vajadusel näidates eraldi perioodi jooksul esinenud mõjud, mis tulenevad igast järgnevalt esitatud komponendist:

f)

punktis c toodud kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse ja punktis e toodud plaani varade õiglase väärtuse võrdlus bilansis kajastatud varade ja kohustiste suhtes, näidates vähemalt järgmised andmed:

g)

kasumi aruandes kajastatud kulude kogusumma kõikide järgmiste komponentide kohta ja kasumiaruande kirjed, kus need sisalduvad:

h)

kajastatud tulude ja kulude aruandes kajastatud kogusumma iga järgneva komponendi kohta:

i)

ettevõtete puhul, mis kajastavad kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid kajastatud tulude ja kulude aruandes vastavalt paragrahvile 93A, kajastatud tulude ja kulude aruandes kajastatud kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kumulatiivne summa;

j)

iga plaani varade põhiliigi puhul, mille hulka kuuluvad, kuid mitte ainult, omakapitaliinstrumendid, võlainstrumendid, kinnisvara ja kõik muud varad, iga sellise põhiliigi protsendimäär või summa kõikide plaani varade õiglasest väärtusest;

k)

plaani varade õiglases väärtuses sisalduvad summad järgneva lõikes:

l)

selgitus varadest saadava kogu eeldatava tulu, sh plaani varade põhiliikide mõju määramiseks kasutatud aluse kohta;

m)

tegelik tulu plaani varadelt, samuti tegelik tulu paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatud kompensatsiooni saamise õigustelt;

n)

bilansipäeval kasutuselolevad peamised kindlustusmatemaatilised prognoosid, vajaduse korral muu hulgas järgmine:

o)

prognoositud arstiabi maksumuse ühe protsendipunkti suuruse suurenemise mõju ja ühe protsendipunkti suuruse vähenemise mõju järgnevale:

p)

jooksva aruandeaasta ja eelmise nelja aruandeaasta summad järgneva osas:

q)

tööandja parim hinnang, niipea kui seda on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata, pärast bilansipäeva algaval aruandeaastal plaani eeldatavalt tasutavate sissemaksete kohta.

Paragrahvi 29 punktis b muudetakse “ paragrahv 120 ”“ paragrahviks 120A ”.

Paragrahvis 60 muudetakse “paragrahv 120(c)(vi)”“paragrahviks 120A(f)(iii)”.

Paragrahvi 60 illustreerivas näites muudetakse “paragrahv 120c(vi)”“paragrahviks 120A(f)(iii)”.

Paragrahvis 104C muudetakse “paragrahv 120(c)(vii)”“paragrahviks 120A(f)(iv)”.

Paragrahvi 159 punktis b:

“ paragrahvid 120(c)(vii), 120(f)(iv), 120(g) ja 120(h)(iii) ”

muudetakse

“ paragrahvideks 120A(f)(iv), 120A(g)(iv), 120A(m) ja 120A(n)(iii) ”.

1.

Ettevõte võib sõlmida kokkuleppe, mis koosneb ühest tehingust või mitmest omavahel seotud tehingust, mida ei vormistata juriidiliselt rendina, kuid mis annab makse või rea maksete eest õiguse vara (nt materiaalse põhivara objekti) kasutamiseks. Järgnevalt on toodud näiteid kokkulepetest, mille puhul üks ettevõte (tarnija) annab sellise vara kasutamise õiguse teisele ettevõttele (ostjale), tihti koos seonduvate teenustega:

2.

Käesolev tõlgendus annab juhiseid kindlaksmääramiseks, kas sellised kokkulepped on rent või sisaldavad seda, ja mida tuleb kajastada vastavalt standardile IAS 17. See ei anna juhiseid selle kohta, kuidas tuleb sellist renti nimetatud standardi kohaselt liigitada.

3.

Mõnede kokkulepete puhul on renditav varaobjekt suurema vara osa. Käesolev tõlgendus ei käsitle seda, kuidas kindlaks määrata, millal on suurema varaobjekti osa ise renditav vara standardi IAS 17 tähenduses. Sellele vaatamata kuuluvad need kokkulepped, mille puhul on renditav vara arvestusühikuks standardis IAS 16 või IAS 38, käesoleva tõlgenduse rakendusalasse.

4.

Käesolevat tõlgendust ei rakendata IAS 17 rakendusalasse mittekuuluvate kokkulepete puhul, mis on rent või sisaldavad seda.

5.

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:

6.

Kindlaksmääramine, kas kokkulepe on rent või sisaldab seda, peab põhinema kokkuleppe sisul ning nõuab hinnangu andmist sellele, kas:

7.

Ehkki teatud varaobjekt võib olla kokkuleppes selgelt määratletud, pole see rendiobjektiks, kui kokkuleppe täitmine ei sõltu antud varaobjekti kasutamisest. Näiteks kui tarnija kohustub kohale toimetama teatud kaubad või osutama teenuseid ning tal on õigus ja ta on suuteline pakkuma neid kaupu või osutama teenuseid kokkuleppes määratlemata varasid kasutades, siis ei sõltu kokkuleppe täitmine antud varaobjektist ning kokkulepe ei sisalda renti. Garantiikohustus, mis lubab või nõuab teatud varaobjekti mittenõuetekohasel toimimisel selle asendamist sama või sarnaste varadega, ei välista rendina käsitlemist. Lisaks ei välista lepinguline säte (tingimuslik või muu), mis lubab või nõuab tarnijal teisi varaobjekte mis tahes põhjusel asendada kindlaksmääratud kuupäeval või pärast seda, rendina käsitlemist enne asendamise kuupäeva.

8.

Varaobjekt on kaudselt määratletud siis, kui näiteks tarnija omab või üürib kohustuse täitmiseks ainult üht varaobjekti ning tarnija jaoks pole kohustuse täitmine teisi varaobjekte kasutades majanduslikult teostatav ega praktiline.

9.

Kokkulepe annab õiguse varaobjekti kasutamiseks siis, kui kokkulepe annab ostjale (rentnikule) õiguse kontrollida kokkuleppe aluseks oleva varaobjekti kasutamist. Õigus kokkuleppe aluseks oleva varaobjekti kasutamise kontrollimiseks antakse siis, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud

10.

Hinnang, kas kokkulepe sisaldab renti, tuleb anda kokkuleppe jõustumise hetkel, mis on varaseim kahest järgnevast: kokkuleppe kuupäev või kuupäev, mil osapooled kohustuvad järgima kokkuleppe põhitingimusi kõikide faktide ja asjaolude põhjal. Hinnangut, kas kokkulepe sisaldab renti, saab muuta pärast kokkuleppe jõustumist ainult siis, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

11.

Kokkuleppe ümberhindamine peab põhinema faktidel ja asjaoludel ümberhindamise kuupäeva seisuga, arvestades järelejäänud perioodi kokkuleppe tähtajani. Muutused hinnangutes (näiteks ostjale või teistele potentsiaalsetele ostjatele eeldatav kohaletoimetatav toodangu kogus) ei põhjusta ümberhindamist. Kui kokkulepe hinnatakse ümber ja määratakse kindlaks, et see sisaldab renti (või ei sisalda renti), tuleb rakendada rendiarvestust (või lõpetada selle rakendamine) alates järgmisest sündmusest:

12.

Kui kokkulepe sisaldab renti, peavad kokkuleppe osapooled rakendama standardi IAS 17 nõudeid kokkuleppe rendielemendile, välja arvatud siis, kui nad on sellest vabastatud vastavalt standardi IAS 17 paragrahvile 2. Seega, kui kokkulepe sisaldab renti, tuleb seda renti liigitada kapitalirendiks või kasutusrendiks vastavalt standardi IAS 17 paragrahvidele 7–19. Kokkuleppe muid elemente, mis jäävad standardi IAS 17 rakendusalast välja, kajastatakse vastavalt teistele standarditele.

13.

Standardi IAS 17 nõuete rakendamise eesmärgil tuleb kokkuleppes ettenähtud maksed ja muud tasud eraldada kokkuleppe jõustumisel või kokkuleppe ümberhindamisel rendimakseteks ja tasudeks muude elementide eest nende õiglaste väärtuste põhjal. Rendimaksete miinimumsumma, nagu on defineeritud standardi IAS 17 paragrahvis 4, sisaldab ainult rendimakseid (nt õigust kasutada varaobjekti) ja ei sisalda kokkuleppe muude elementide eest makstavaid tasusid (nt teenuste ja tootmissisendite kulu eest).

14.

Mõnel juhul peab ostja rendimaksete eraldamisel teistest kokkuleppe elementide eest makstavatest tasudest kasutama hindamistehnikat. Näiteks võib ostja hinnata rendimakseid, võttes aluseks sarnase varaobjekti rendilepingu, kus puuduvad teised elemendid või hinnates makseid kokkuleppe teiste elementide eest sarnaste lepingutega võrdlemise ning seejärel nimetatud maksete kokkuleppe järgsete kogumaksete summast mahaarvamise teel.

15.

Kui ostja leiab, et maksete eraldamine on teostamatu, peab ta:

16.

Ettevõte peab käesolevat tõlgendust rakendama aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2006 või hiljem. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat tõlgendust enne 1. jaanuari 2006 algavale aruandeaastale, peab ta selle asjaolu avalikustama.

17.

Standard IAS 8 määratleb, kuidas ettevõte peab rakendama arvestusmeetodite muutust, mis tuleneb tõlgenduse esmasest rakendamisest. Ettevõte ei pea neid nõudeid järgima käesoleva tõlgenduse esmasel rakendamisel. Kui ettevõte kasutab seda vabastust, peab ta rakendama tõlgenduse paragrahve 6–9 nende kokkulepete suhtes, mis eksisteerisid varaseima perioodi alguses, mille kohta on esitatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kohased võrdlusandmed nende faktide ja asjaolude põhjal, mis eksisteerisid selle perioodi alguses.

IAS 8

Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead

IAS 27

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded

IAS 28

Investeeringud sidusettevõtetesse

IAS 31

Osalemine ühisettevõtmistes

IAS 37

Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

IAS 39

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud 2003)

SIC-12

Konsolideerimine – eriotstarbelised majandusüksused (muudetud 2004)

1.

Kahjutustamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondide (edaspidi: kahjutustamise fondid või fondid) eesmärgiks on varade eraldamine kas mõnede või kõikide käitiste (nagu tuumaelektrijaama) või teatud vahendite (nagu autode) kahjutustamise kulutuste finantseerimiseks või keskkonna parandamiseks (nagu veesaastatuse vähendamiseks või kaevandatud maa taastamiseks), mida nimetatakse ühiselt kahjutustamiseks.

2.

Sissemaksed nendesse fondidesse võivad olla kas vabatahtlikud või õigusaktidega nõutud. Fondidel võib olla üks järgmistest struktuuridest:

3.

Sellistel fondidel on üldjuhul järgmised tunnused:

4.

Käesolevat tõlgendust rakendatakse osalise finantsaruannetes selliste osaluste kajastamisel kahjutustamise fondides, millel esinevad mõlemad järgmised tunnused:

5.

Osalus fondi jäägis, mis ületab õigust hüvitisele, nagu näiteks lepinguline õigus väljamaksetele kogu kahjutustamise lõppedes või fondi likvideerimisel, võib olla standardi IAS 39 rakendusalas olev omakapitaliinstrument ja see ei kuulu käesoleva tõlgenduse rakendusalasse.

6.

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:

7.

Osaline peab oma kahjutustamise kulutuste maksmise kohustust kajastama kohustisena ning kajastama oma osalust fondis eraldi, välja arvatud juhul, kui osaline ei ole kohustatud maksma kahjutustamise kulutuste eest isegi siis, kui fond ei suuda seda teha.

8.

Osaline peab kindlaks tegema, kas tal on fondi üle kontroll, ühine kontroll või oluline mõju vastavalt standarditele IAS 27, IAS 28, IAS 31 ja tõlgendusele SIC-12. Kui tal on see olemas, peab osaline kajastama oma osalust fondis vastavalt nendele standarditele.

9.

Kui osalisel puudub kontroll, ühine kontroll või oluline mõju fondi üle, peab ta õigust fondist saadavale hüvitisele kajastama hüvitisena vastavalt standardile IAS 37. Hüvitist mõõdetakse kas:

Muutused hüvitise, mis pole sissemaksed fondi või väljamaksed fondist, saamise õiguse bilansilises väärtuses tuleb kajastada muutuste toimumise perioodi kasumiaruandes.

10.

Kui osaline on kohustatud tegema tõenäolisi täiendavaid sissemakseid, näiteks teise osalise pankroti korral või kui fondi investeerimisvarade väärtus langeb sel määral, et neist ei piisa fondi hüvitiskohustuse täitmiseks, on see kohustus tingimuslik kohustis, mis kuulub standardi IAS 37 rakendusalasse. Osaline peab kajastama kohustist ainult siis, kui on tõenäoline, et tehakse täiendavaid sissemakseid.

11.

Osaline peab avalikustama fondis omatava osaluse olemuse ja mis tahes piirangud fondi varadele juurdepääsul.

12.

Kui osalisel on kohustus sooritada võimalikke täiendavaid sissemakseid, mida ei kajastata kohustisena (vt paragrahv 10), peab ta selle standardi IAS 37 paragrahvi 86 kohaselt avalikustama.

13.

Kui osaline kajastab oma osalust fondis vastavalt paragrahvile 9, peab ta selle standardi IAS 37 paragrahvi 85 punkti c kohaselt avalikustama.

14.

Ettevõte peab käesolevat tõlgendust rakendama aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2006 või hiljem. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat tõlgendust enne 1. jaanuari 2006 algavale perioodile, peab ta selle asjaolu avalikustama.

15.

Arvestusmeetodite muutusi kajastatakse kooskõlas standardi IAS 8 nõuetega.