9.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/87

(1)

Praegu nõutakse neljanda nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiviga 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, (3) seitsmenda nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiviga 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid, (4) nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiviga 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (5) ning nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta, (6) et aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid auditeerib üks isik või mitu isikut, kellel on õigus sellist auditit teha.

(2)

Kohustusliku auditi tegemise eest vastutavate isikute tunnustamise tingimused kehtestati nõukogu kaheksandas 10. aprilli 1984. aasta direktiivis 84/253/EMÜ, mis käsitleb raamatupidamisdokumentide kohustusliku auditi eest vastutavate isikute tunnustamist (7).

(3)

Ühtse lähenemisviisi puudumine kohustuslikule auditile ühenduses oli põhjus, miks komisjon tegi oma 1998. aasta teatises “Kohustuslik audit Euroopa Liidus: areng” (8) ettepaneku luua auditikomitee, mis võiks arendada edasist tegevust tihedas koostöös audiitorite kutseala ja liikmesriikide vahel.

(4)

Nimetatud komitee töö põhjal andis komisjon 15. novembril 2000. aastal välja soovituse “Kohustusliku auditi kvaliteeditagamine ELis: miinimumnõuded” (9) ja 16. mail 2002. aastal soovituse “Vannutatud audiitorite sõltumatus ELis: aluspõhimõtete kogum” (10).

(5)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrgel tasemel – kuid mitte täies ulatuses – ühtlustada kohustusliku auditi nõuded. Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti märgitud, võib kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik kehtestada rangemad nõuded.

(6)

Auditeerimisalased kvalifikatsioonid, mille vannutatud audiitorid on omandanud käesoleva direktiivi alusel, loetakse samaväärseks. Seega ei tohiks liikmesriikidel enam olla võimalust nõuda, et audiitorühingus peab olema häälteenamus kohalikult tunnustatud audiitoritel või et enamus audiitorühingu haldus- või juhtorgani liikmetest peab olema kohalikult tunnustatud.

(7)

Kohustuslik audit nõuab teadmisi sellistes küsimustes nagu äriühinguõigus, maksuõigus ja sotsiaalõigus. Neid teadmisi tuleks kontrollida enne teise liikmesriigi vannutatud audiitori tunnustamist.

(8)

Kolmandate isikute kaitsmiseks peaksid kõik tunnustatud audiitorid ja audiitorühingud olema kantud registrisse, mis on avalikkusele kättesaadav ja mis sisaldab põhilist teavet vannutatud audiitorite või audiitorühingute kohta.

(9)

Vannutatud audiitorid peaksid järgima kõige kõrgemaid eetikastandardeid. Seega peaksid nende suhtes kehtima kutse-eetika standardid, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse. Vannutatud audiitori avaliku huvi funktsioon tähendab, et laiem avalikkus ja institutsioonid usaldavad vannutatud audiitori töö kvaliteeti. Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele. Komisjon võib võtta miinimumstandardina vastu kutse-eetikat käsitlevad rakendusmeetmed. Seda tehes võiks komisjon arvestada Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni kutse-eetika koodeksis sisalduvaid põhimõtteid.

(10)

On tähtis, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud austaksid oma klientide privaatsust. Seetõttu peaksid nende suhtes kehtima ranged konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirjad, mis samas ei tohiks takistada käesoleva direktiivi nõuetekohast täitmist. Nimetatud konfidentsiaalsuse eeskirjad peaksid kehtima samuti iga vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes, kes ei ole enam konkreetse auditeerimisülesandega seotud.

(11)

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peavad olema kohustuslikku auditit tehes sõltumatud. Nad võivad teavitada auditeeritavat üksust auditi käigus selguvatest asjaoludest, kuid peaksid hoiduma osalemisest auditeeritava üksuse siseses otsuse tegemise protsessis. Kui nad satuvad olukorda, kus ohtude mõju nende sõltumatusele on ka pärast kaitsemeetmete kohaldamist ohtude vähendamiseks liiga suur, peaksid nad auditi töövõtust taganema või sellest keelduma. Järeldus vannutatud audiitori sõltumatust ohustava suhte olemasolu kohta võib olla erinev vannutatud audiitori ja auditeeritava üksuse vahelise suhte ning võrgustiku ja auditeeritava üksuse vahelise suhte osas. Kui artikli 2 lõike 14 tähenduses ühistu või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 nimetatud sarnane üksus peab olema või võib olla tulenevalt riigisisestest õigusaktidest mittetulundusliku audiitorühingu liige, ei saaks objektiivne, mõistlik ja teavitatud osapool teha järeldust, et liikmelisusel põhinev suhe ohustab vannutatud audiitori sõltumatust, eeldusel et kui selline audiitorühing juhib oma liikme kohustuslikku auditit, rakendatakse auditit läbiviivate vannutatud audiitorite suhtes ja samuti isikute suhtes, kes oma positsiooni tõttu võivad avaldada mõju kohustuslikule auditile, sõltumatuse põhimõtteid. Vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ähvardavad ohud on näiteks otsene või kaudne finantshuvi auditeeritava üksuse suhtes ning auditiväliste lisateenuste osutamine. Samuti võib vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ohustada auditeeritavalt üksuselt saadud tasude suurus ja/või tasu struktuur. Nimetatud ohtude vähendamiseks või kõrvaldamiseks kohaldatavad kaitsemeetmed hõlmavad keelde, piiranguid, muid poliitikaid ja menetlusi ning avalikustamist. Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid keelduma mis tahes auditivälise lisateenuse osutamisest, mis ohustab nende sõltumatust. Komisjon võib võtta miinimumstandardina vastu sõltumatust käsitlevad rakendusmeetmed. Neid koostades võiks komisjon arvestada põhimõtteid, mida sisaldab eespool nimetatud 16. mai 2002. aasta soovitus. Audiitorite sõltumatuse määratlemiseks peab olema selge, mida tähendab mõiste “võrgustik”, milles audiitorid tegutsevad. Sellega seoses tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid, nagu juhud, kui struktuuri saaks määratleda võrgustikuna selle kasumi või kulude jagamise eesmärgi tõttu. Võrgustiku olemasolu näitamise kriteeriume tuleks otsustada ja kaaluda kõigi olemasolevate faktiliste asjaolude alusel, nagu näiteks ühiste püsiklientide olemasolu alusel.

(12)

Eneseülevaatuse juhtudel või omahuvi olemasolul, peaks vajaduse korral vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse tagamiseks otsustama pigem liikmesriik, mitte aga vannutatud audiitor või audiitorühing, kas vannutatud audiitor või audiitorühing peaks auditi töövõtust taganema või keelduma. Sellegipoolest ei tohiks see viia olukorrani, kus liikmesriikidel lasub üldine kohustus keelata vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel osutada oma auditiklientidele auditiväliseid teenuseid. Selleks, et määrata kindlaks, kas vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse kaitsmiseks omahuvi või enese-ülevaatuse korral on kohane, et vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohiks läbi viia kohustuslikku auditit, on oluline arvestada asjaoluga, kas auditeeritav avaliku huvi üksus on välja andnud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (11) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, või mitte.

(13)

Oluline on tagada kõigi ühenduse õiguse alusel nõutavate kohustuslike auditite järjepidevalt kõrge kvaliteet. Kõik kohustuslikud auditid tuleks seetõttu läbi viia rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alusel. Nende standardite ühenduses rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12). Auditeerimise tehniline komitee või rühm abistab komisjoni rahvusvaheliste auditeerimisstandardite tehnilise usaldatavuse hindamisel ja sellesse tuleks kaasata ka liikmesriikide järelevalveasutused. Eesmärgiga saavutada ühtlustamine võimalikult suures ulatuses peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada täiendavaid riigisiseseid auditimenetlusi või nõudeid üksnes juhul, kui need tulenevad raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi ulatusega seotud riigisiseste õigusaktide erinõuetest, mis tähendab seda, et need nõuded ei sisaldu vastuvõetud rahvusvahelistes auditeerimisstandardites. Liikmesriigid võiksid säilitada asjakohased täiendavad auditimenetlused seni, kuni auditimenetlused või nõuded on liidetud hiljem vastu võetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Kui aga vastuvõetud rahvusvahelised auditeerimisstandardid sisaldavad auditimenetlusi, mille teostamine tekitaks konkreetse õigusliku vastuolu riigisisese õigusega kohustusliku auditi ulatusega seotud konkreetsetest riigisisestest nõuetest tulenevalt, võivad liikmesriigid rahvusvaheliste auditeerimisstandardite vastuolulise osa nende vastuolude kestmise ajal välja jätta, eeldusel, et kohaldatakse artikli 26 lõikes 3 märgitud meetmeid. Kõik liikmesriikides lisatavad või välja jäetavad osad peaksid oluliselt suurendama äriühingute raamatupidamise aastaaruannete usaldatavust ning edendama üldsuse heaolu. See tähendab, et liikmesriigid võivad nõuda näiteks täiendavat audiitori aruannet äriühingu nõukogule või kehtestada muid nõudmisi aruandluse ja auditeerimise kohta, mis põhinevad head ühingujuhtimise tava käsitlevatel riigisisestel eeskirjadel.

(14)

Ühenduses kohaldatava rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmiseks komisjoni poolt on vaja, et see oleks rahvusvaheliselt üldtunnustatud ning välja töötatud kõikide huvitatud poolte täielikul osalusel avatud ja läbipaistva menetluse alusel, nii et see suurendaks raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete usaldusväärsust ja kvaliteeti ning aitaks kaasa Euroopa üldsuse heaolule. Vajadust võtta vastu rahvusvaheline auditeerimise rakendusjuhend standardi osana tuleks hinnata iga juhtumi korral eraldi kooskõlas otsusega 1999/468/EÜ. Komisjon peaks tagama, et enne vastuvõtumenetluse alustamist kontrollitakse nende nõuete täitmist ja esitatakse käesoleva direktiivi alusel asutatud komiteele kontrolli tulemuste kohta aruande.

(15)

Konsolideeritud aruannete puhul on tähtis, et kontserni osasid auditeerivate vannutatud audiitorite vahel oleks vastutus selgelt määratud. Selleks peaks kontserni audiitor kandma täielikku vastutust auditi aruande eest.

(16)

Samu raamatupidamisstandardeid rakendavate äriühingute võrreldavuse parandamiseks ja avalikkuse usalduse suurendamiseks auditi funktsiooni suhtes, võib komisjon vastu võtta tunnustatud raamatupidamisstandardite põhjal koostatud ühtse auditi aruande raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande auditi jaoks, v.a kui ühenduse tasandil on sellise auditi aruande jaoks asjakohane standard vastu võetud.

(17)

Korrapärane kontroll on hea vahend kohustuslike auditite järjepidevalt kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Seetõttu peaks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kehtima kvaliteeditagamise süsteem, mis on korraldatud selliselt, et see oleks sõltumatu ülevaadatavast vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tööst. Kvaliteeditagamise süsteeme käsitleva artikli 29 kohaldamiseks võivad liikmesriigid otsustada, et kui üksikaudiitoritel on ühine kvaliteeditagamise poliitika, on vaja arvestada ainult nõudeid audiitorühingute suhtes. Liikmesriigid võivad korraldada kvaliteeditagamise süsteemi selliselt, et iga üksikaudiitori töö kvaliteeti vaadatakse üle vähemalt kord kuue aasta jooksul. Seoses sellega peaks kvaliteeditagamise süsteemi rahastamine olema vaba lubamatust mõjutamisest. Komisjonil peaks olema pädevus võtta vastu rakendusmeetmeid, mis on olulised kvaliteeditagamise süsteemi korraldamiseks ning selle rahastamiseks juhtudel, kui avalikkuse usaldus kvaliteeditagamise süsteemi suhtes on tõsiselt kahjustada saanud. Liikmesriikide järelevalveasutusi tuleks julgustada leidma kooskõlastatud lähenemist kvaliteeditagamise ülevaatusele, et vältida asjaomaste poolte mittevajalikku koormamist.

(18)

Uurimised ja kohased sanktsioonid aitavad vältida ja parandada kohustusliku auditi puudulikkust.

(19)

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud vastutavad oma tegevuse nõuetekohase hoolsusega läbiviimise eest ja peaksid seega vastutama oma hooletuse tõttu tekkinud rahalise kahju eest. Siiski võib vannutatud audiitorite ja audiitorühingu erialase vastutuse kindlustuse saamist mõjutada see, kas nende suhtes kehtib piiramatu rahaline vastutus. Komisjon kavatseb omalt poolt neid küsimusi uurida, võttes arvesse asjaolu, et rahalise vastutuse kord võib liikmesriikides märgatavalt erineda.

(20)

Liikmesriigid peaksid korraldama päritolumaa kontrolli põhimõttel põhineva tõhusa vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve süsteemi. Avaliku järelevalve regulatiivne kord peaks võimaldama liikmesriikide avaliku järelevalve alases tegevuses teha ühenduse tasandil tõhusat koostööd. Avaliku järelevalve süsteemi peaksid juhtima mittepraktiseerivad isikud, kes tunnevad kohustusliku auditi olulisi valdkondi. Selliste mittepraktiseerivate isikutena määratletakse spetsialiste, kes pole varem audiitori kutsealaga seotud olnud, või varem praktiseerinud isikuid, kes on sellelt kutsealalt lahkunud. Liikmesriigid võivad siiski lubada praktiseerivate isikute vähemusosalust avaliku järelevalve süsteemi juhtimises. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema omavahel koostööd kõigil juhtudel, kui see on vajalik nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute järelevalveks. Selline koostöö võib anda olulise panuse kohustusliku auditi püsivalt kõrge kvaliteedi tagamisse ühenduses. Teades, et Euroopa tasandil on vaja tagada liikmesriikide määratud pädevate asutuste tõhus koostöö ja koordineerimine, tuleks määrata koostöö tagamise eest vastutajaks üks üksus, kahjustamata sealjuures liikmesriikide pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

(21)

Selleks, et tagada vastavus artikli 32 lõikele 3 (avaliku järelevalve põhimõtted), peab mittepraktiseeriv isik tundma kohustusliku auditi valdkondi kas oma endise kutseala tõttu või alternatiivina teadmiste tõttu vähemalt ühest artiklis 8 loetletud valdkonnast.

(22)

Vannutatud audiitori või audiitorühingu peaks ametisse nimetama auditeeritava üksuse osanike, aktsionäride või liikmete üldkoosolek. Audiitori sõltumatuse kaitsmiseks on oluline, et tema tagasikutsumine on võimalik üksnes siis, kui selleks on mõjuvad põhjused ja kui nendest põhjustest on teatatud avaliku järelevalve eest vastutavale asutusele või asutustele.

(23)

Kuna avaliku huvi üksused paistavad rohkem silma ning on majanduslikult olulisemad, peaksid nende raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohustusliku auditi kohta kehtima rangemad nõuded.

(24)

Auditikomiteed ning tõhus sisekontrollisüsteem aitavad kaasa finants-, tegevus- ja vastavusriskide vähendamisele ning tõstavad finantsaruandluse kvaliteeti. Liikmesriigid võiksid pöörata tähelepanu komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovitusele noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta, (13) mis näitab, kuidas auditikomiteesid tuleks asutada ja millised on nende ülesanded. Liikmesriigid võivad otsustada, et auditikomitee või samasuguseid ülesandeid täitva organi ülesandeid võib täita tervikuna haldus- või järelevalveasutus. Artiklist 41 tulenevate auditikomitee ülesannete osas ei tohiks vannutatud audiitor või audiitorühing mingil moel olla auditikomiteele allutatud.

(25)

Liikmesriigid võivad otsustada vabastada auditikomitee nõudest ka avaliku huvi üksused, mis on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul. Selle võimalusega võetakse arvesse, et neil juhtudel, kui ühisinvesteerimisettevõtja toimib ainult varade ühendamise eesmärgil, ei ole auditikomitee rakendamine alati asjakohane. Finantsaruandlus ning sellega seonduvad riskid ei ole alati võrreldavad teiste avaliku huvi üksuste omadega. Lisaks toimivad avatud investeerimisfondid (UCITS) ning nende fondivalitsejad rangelt määratletud reguleerivas keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks nende depoopanga läbiviidavat kontrolli. Neile ühisinvesteerimisettevõtjatele, mis ei ole direktiivi 85/611/EMÜ (14) alusel ühtlustatud, aga mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivis sätestatuga samaväärseid kaitsemeetmeid, peaks liikmesriikidel sellel konkreetsel juhul olema võimalik võimaldada võrdset kohtlemist ühenduse õigusaktidega ühtlustatud ühisinvesteerimisettevõtjatega.

(26)

Avaliku huvi üksuste audiitorite sõltumatuse tugevdamiseks peaks(id) selliseid üksusi auditeeriv(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) rotatsiooni korras vahetuma. Rotatsiooni korraldamiseks peaksid liikmesriigid nõudma auditeeritava üksusega tegeleva(te) võtmetähtsusega auditeerimispartneri(te) vahetamist, lubades ühtlasi audiitorühingul, millega võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) on seotud, jätkata tööd antud üksuse kohustusliku auditi tegijana. Kui liikmesriik peab seda seatud eesmärkide saavutamiseks asjakohaseks, võib antud liikmesriik piiramata artikli 42 lõike 2 kohaldamist nõuda alternatiivina audiitorühingu vahetamist.

(27)

Kapitaliturgude omavaheline seotus suurendab vajadust tagada ühenduse kapitalituru tõttu ka kolmandate riikide audiitorite töö kõrge kvaliteet. Seega peaksid asjaomased audiitorid olema registreeritud, et nende suhtes saaks rakendada kvaliteeditagamise ülevaatust ning uurimise ja sanktsioonide süsteemi. Võrdväärse vastastikuse kohtlemise alusel peaks olema võimalik teha erandeid, kui komisjon on koostöös liikmesriikidega teinud samaväärsuse kontrolli. Igal juhul peab üksust, mis on välja lasknud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, alati auditeerima audiitor, kes on registreeritud liikmesriigis või keda on kontrollinud sellise kolmanda riigi pädev asutus, mis on ühtlasi audiitori päritoluriik, tingimusel et komisjon või liikmesriik tunnustab asjaomase asutuse rakendatavaid ühenduse nõuetele vastavaid järelevalvepõhimõtteid, kvaliteeditagamise süsteemide ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemi põhimõtteid, ning eeldusel, et tegemist on kahepoolse kokkuleppega. Kui üks liikmesriik peab kolmanda riigi kvaliteeditagamise süsteemi samaväärseks, ei tähenda see tingimata, et teised liikmesriigid oleksid kohustatud niisugust hindamist aktsepteerima; samuti ei anna see eelist komisjoni otsuse tegemisel.

(28)

Rahvusvaheliste kontsernide auditite keerukuse tõttu on vajalik liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste hea koostöö. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et riikide pädevate asutuste kaudu on kolmandate riikide pädevatele asutustele võimaldatud juurdepääs auditi tööpaberitele ja teistele dokumentidele. Asjaomaste poolte õiguste kaitseks ning ühtlasi nendele paberitele ja dokumentidele juurdepääsu lihtsustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võimaldada kolmandate riikide pädevatele asutustele otsene juurdepääs, eeldusel et on olemas kokkulepe pädeva riigisisese asutusega. Üks juurdepääsu võimaldamise kriteeriumidest on kolmandate riikide pädevate asutuste vastavus nõuetele, mida komisjon on nimetanud adekvaatseteks. Komisjoni otsust oodates ja seda piiramata võivad liikmesriigid ise hinnata, kas nõuded on adekvaatsed.

(29)

Artiklites 36 ja 47 käsitletud teabe avaldamine peaks toimuma kooskõlas reeglitega isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise kohta, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (15).

(30)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ ja võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni Euroopa Parlamendis 5. veebruaril 2002. aastal tehtud avaldust finantsteenuste valdkonda reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta.

(31)

Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et need läbi vaadata ja oma arvamus esitada. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda tähtaega lühendada. Kui selle tähtaja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete eelnõu uuesti läbi vaatama.

(32)

Kui käesoleva direktiivi eesmärke, mis nõuavad ühtsete rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kogumi rakendamist, haridusalaste nõuete ajakohastamist, kutse-eetika määratlemist ning liikmesriikide pädevate asutuste vahelise ja nende asutuste ning kolmandate riikide pädevate asutuste vahelise koostöö praktilist rakendamist, et tõsta ja ühtlustada ühenduses kohustusliku auditi kvaliteeti ning hõlbustada liikmesriikide vahelist ning kolmandate riikidega tehtavat koostööd ning seeläbi tugevdada usaldust kohustusliku auditi suhtes, ei ole võimalik saavutada ainult liikmesriikide tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)

Vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vahelise suhte läbipaistvamaks muutmise eesmärgil tuleks muuta direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, et nõuda audititasu ja auditiga mitteseotud teenuste eest makstud tasu avalikustamist raamatupidamise aastaaruande ning konsolideeritud aruande lisades.

(34)

Direktiiv 84/253/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks, kuna selles puudub terviklik kogum eeskirju asjakohase auditi infrastruktuuri tagamiseks, nagu näiteks avalik järelevalve, distsiplinaarsüsteem ja kvaliteeditagamise süsteemid, ja kuna selle direktiiviga ei reguleerita konkreetselt regulatiivset koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Õiguskindluse tagamiseks on siiski selge vajadus osutada, et direktiivi 84/253/EMÜ alusel tunnustatud vannutatud audiitorid ja audiitorühingud loetakse tunnustatuks ka käesoleva direktiivi alusel,

1)

kohustuslik audit – raamatupidamise aruannete või konsolideeritud aruannete audit, mida nõutakse ühenduse õiguse kohaselt;

2)

vannutatud audiitor – füüsiline isik, keda liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana;

3)

audiitorühing – mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või mõni muu üksus, mida liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana;

4)

kolmanda riigi auditeeriv üksus – mis tahes õigusliku vormiga üksus, kes auditeerib kolmandas riigis registreeritud äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid;

5)

kolmanda riigi audiitor – füüsiline isik, kes auditeerib kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid;

6)

kontserni audiitor – konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit tegev(ad) audiitor(id) või audiitorühing(ud);

7)

võrgustik – laiem struktuur,

8)

audiitorühingu sidusettevõtja – mis tahes õigusliku vormiga ettevõtja, mis on audiitorühinguga seotud ühtse omandi, kontrolli või juhtimise kaudu;

9)

auditi aruanne – direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 51a ja direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 märgitud aruanne, mille on väljastanud vannutatud audiitor või audiitorühing;

10)

pädevad asutused – õigusaktidega määratud asutused või organid, kes vastutavad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse reguleerimise ja/või järelevalve või nendega seotud spetsiifiliste aspektide eest; viide pädevale asutusele teatud kindlas artiklis on viide asutus(t)ele või organi(te)le, kes vastutab/vastutavad kõnealuses artiklis osutatud ülesannete täitmise eest;

11)

rahvusvahelised auditeerimisstandardid – rahvusvahelised auditeerimisstandardid (ISA) ja nendega seotud avaldused ja standardid niivõrd, kui need puudutavad kohustuslikku auditit;

12)

rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nendega seotud tõlgendused (SIC-IFRIC tõlgendused), hilisemad nende standardite muudatused ja nendega seotud tõlgendused, tulevased standardid ja nendega seotud tõlgendused, mille on välja andnud või vastu võtnud rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB);

13)

avaliku huvi üksused – liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud üksused, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda iga liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (16) artikli 1 punkti 1 tähenduses, kindlustusseltsid direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses. Liikmesriigid võivad nimetada ka teisi avaliku huvi üksusi, millel on näiteks avaliku huvi seisukohast oluline tähtsus nende äritegevuse laadi, suuruse või töötajate arvu tõttu;

14)

ühistu – Euroopa ühistu nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) (17) artikli 1 tähenduses või mis tahes muu ühistu, mille puhul on ühenduse õiguse alusel nõutav kohustuslik audit, nagu näiteks krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 punkti 1 tähenduses ning kindlustusseltsid direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses;

15)

mittepraktiseeriv isik – füüsiline isik, kes ei ole vähemalt kolm aastat enne avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemist teinud kohustuslikke auditeid, omanud hääleõigust audiitorühingus, olnud audiitorühingu haldus- või juhtimisorgani liige ega töötanud audiitorühingus või olnud sellega seotud mingil muul viisil;

16)

võtmetähtsusega auditeerimispartner(id):

a)

füüsilised isikud, kes teevad kohustuslikke auditeid audiitorühingu nimel, peavad täitma vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi ning peavad olema asjaomases liikmesriigis vannutatud audiitoritena tunnustatud;

b)

enamus üksuse häältest peab kuuluma audiitorühingutele, kes on igas liikmesriigis tunnustatud, või füüsilistele isikutele, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 nimetatud ühistute ja teiste sarnaste üksuste kohustusliku auditi eesmärgil võivad liikmesriigid hääleõiguse kohta võtta vastu muid erisätteid;

c)

kuni 75 % enamus üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest peavad olema mis tahes liikmesriigis tunnustatud audiitorühingud või füüsilised isikud, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 kehtestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Kui organis ei ole üle kahe liikme, peab üks neist täitma vähemalt käesolevas punktis sätestatud tingimusi;

d)

audiitorühing täidab artiklis 4 kehtestatud tingimust.

a)

üldine raamatupidamisteooria ja raamatupidamise põhimõtted;

b)

raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete koostamisega seotud õigusaktid ja standardid;

c)

rahvusvahelised raamatupidamisstandardid;

d)

finantsanalüüs;

e)

kulu- ja juhtimisarvestus;

f)

riskijuhtimine ja sisekontroll;

g)

auditeerimine ja kutseoskused;

h)

kohustusliku auditi ja vannutatud audiitoritega seotud õigusaktid ja kutsestandardid;

i)

rahvusvahelised auditeerimisstandardid;

j)

kutse-eetika ja sõltumatus.

a)

äriühinguõigus ja hea ühingujuhtimise tava;

b)

pankrotiõigus ja samalaadsed menetlused;

c)

maksuõigus;

d)

tsiviil- ja kaubandusõigus;

e)

sotsiaalkindlustusõigus ja tööõigus;

f)

infotehnoloogia ja arvutisüsteemid;

g)

äri-, üld- ja finantsmajandus;

h)

matemaatika ja statistika;

i)

äriühingu finantsjuhtimise üldpõhimõtted.

a)

et ta on 15 aastat tegelenud kutsealaga, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja raamatupidamise valdkonnas, ning et ta on sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami või

b)

et ta on seitse aastat tegelenud kutseala nende valdkondadega ning on lisaks läbinud artiklis 10 märgitud praktilise koolituse ning sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami.

a)

nimi, aadress ja registreerimisnumber;

b)

vajaduse korral selle/nende audiitorühingu(te) nimi/nimed, aadress(id), veebilehe aadress(id) ja registreerimisnumber(numbrid), kelle heaks vannutatud audiitor töötab või kellega ta on seotud partnerina või muul viisil;

c)

kõik teised registreeringud vannutatud audiitorina teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja audiitorina kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid.

a)

nimi, aadress ja registreerimisnumber;

b)

õiguslik vorm;

c)

kontaktandmed, esmane kontaktisik ja võimaluse korral veebilehe aadress;

d)

kõigi büroode aadressid asjaomases liikmesriigis;

e)

kõigi audiitorühingus töötavate või sellega partnerina või muul viisil seotud vannutatud audiitorite nimed ja registreerimisnumbrid;

f)

kõigi omanike ja osanike või aktsionäride nimed ja tegevuskoha aadressid;

g)

kõigi haldus- või juhtimisorganite liikmete nimed ja tegevuskoha aadressid;

h)

võimalusel liikmelisus võrgustikus ja liikmeks olevate äriühingute ja sidusüksuste nimede ja aadresside nimekiri või viide kohale, kus see teave on avalikult kättesaadav;

i)

kõik teised registreeringud audiitorühinguna teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja registreeringud auditeeriva üksusena kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid.

a)

lõikes 2 nimetatud ohte ja kaitsemeetmeid;

b)

olukordi, kus lõikes 2 nimetatud ohud on piisavalt suured, et ohustada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust;

c)

lõike 2 teises lõigus osutatud enese ülevaatamise või omahuvi juhtumeid, mille puhul kohustuslikku auditit võib või ei tohi teha.

a)

ei ole seotud ega tingitud lisateenuste pakkumisest auditeeritavale üksusele;

b)

ei põhine mis tahes tingimuslikkusel.

a)

on välja töötatud nõuetekohase menetluse käigus avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes ja on rahvusvaheliselt üldtunnustatud;

b)

aitavad kaasa raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kõrge usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamisele vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artikli 2 lõikes 3 ja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 16 lõikes 3 määratletud põhimõtetele ning

c)

edendavad Euroopa üldsuse heaolu.

a)

kannab kontserni audiitor täielikku vastutust konsolideeritud aruandega seotud auditi aruande eest;

b)

kontserni audiitor vaatab üle ja säilitab kontserni auditeerimise eesmärgil dokumendid kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) töö ülevaatamise kohta. Dokumendid, mida kontserni audiitor säilitab, peavad olema koostatud nii, et asjakohasel pädeval asutusel oleks võimalik kontserni audiitori tööd korrakohaselt üle vaadata;

c)

kui üht osa kontsernist auditeerib/auditeerivad audiitor(id) või auditeerivad üksus(ed) kolmandast riigist, milles puudub artiklis 47 nimetatud töökorraldus, vastutab kontserni audiitor kolmanda riigi audiitori(te) või auditeerivate üksus(t)e auditialase töö dokumentide, sealhulgas kontserni auditi seisukohalt oluliste tööpaberite nõuetekohase üleandmise eest avalikule järelevalveasutusele, kui viimane seda nõuab. Nimetatud üleandmise tagamiseks jätab kontserni audiitor endale koopia kõnealustest dokumentidest või teise võimalusena lepib kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)ega kokku talle nõudmise korral nõuetekohase ja piiramatu juurdepääsu tagamises või rakendab muid asjakohaseid abinõusid. Kui õiguslikud või muud takistused tõkestavad auditi tööpaberite edastamist kolmandast riigist kontserni audiitorile, sisaldavad kontserni audiitori käes olevad dokumendid tõendit selle kohta, et ta on rakendanud asjakohaseid meetmeid auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendit takistuste kohta.

a)

kvaliteeditagamise süsteem peab olema korraldatud nii, et see ei sõltuks vannutatud audiitorite ja audiitorühingutest, kelle tööd üle vaadatakse, ning et selle suhtes kehtib VIII peatükis sätestatud avalik järelevalve;

b)

kvaliteeditagamise süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust;

c)

kvaliteeditagamise süsteemil peavad olema piisavad vahendid;

d)

kvaliteeditagamise ülevaatust läbiviivatel isikutel peab olema asjakohane kutsealane haridus ning kogemus kohustusliku auditi ja finantsaruandluse alal, samuti erikoolitus kvaliteeditagamise ülevaatuse valdkonnas;

e)

ülevaatajad konkreetseteks kvaliteeditagamise ülevaatusteks valitakse objektiivse menetluse alusel, mis on kavandatud selliselt, et vältida huvide konflikti ülevaatajate ja vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel, mida üle vaadatakse;

f)

kvaliteeditagamise ülevaatus, mida täiendab valitud auditi kaustade asjakohane kontroll, peab hõlmama kulutatud ressursside koguse ja kvaliteedi ning auditi tasude vastavuse hindamise kohaldatavate auditeerimisstandardite ja sõltumatuse nõuetega ning audiitorühingu sisekontrollisüsteemi;

g)

kvaliteeditagamise ülevaatuse kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab kvaliteeditagamise ülevaatuse peamisi järeldusi;

h)

kvaliteeditagamise ülevaatust tehakse vähemalt kord kuue aasta jooksul;

i)

kvaliteeditagamise süsteemi üldised tulemused avaldatakse igal aastal;

j)

vannutatud audiitor või audiitorühing peavad võtma kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitused arvesse mõistliku aja jooksul.

a)

vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine;

b)

kutse-eetika-, audiitorühingute sisemise kvaliteedikontrolli- ja auditeerimisstandardite vastuvõtmine ning

c)

jätkuharidus, kvaliteeditagamine ja uurimis- ning distsiplinaarsüsteemid.

a)

kui teabe edastamine võib ebasoodsalt mõjutada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riigikorda või rikkuda riigi julgeolekueeskirju;

b)

kui taotluse saanud liikmesriigis on sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite ning audiitorühingute suhtes juba algatatud kohtumenetlus või

c)

kui taotluse saanud liikmesriigis on pädevad asutused juba teinud lõpliku kohtuotsuse nende isikute suhtes samade tegude eest.

a)

kui selline uurimine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

b)

kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud taotluse saanud liikmesriigis kohtumenetlus, või

c)

kui pädevad asutused taotluse saanud liikmesriigis on juba teinud lõpliku kohtuotsuse selliste isikute suhtes samade tegude eest.

a)

õigusliku struktuuri ja omandilise kuuluvuse kirjeldust;

b)

kui audiitorühing kuulub võrgustikku, siis võrgustiku ning selle õigusliku korralduse ja ülesehituse kirjeldust;

c)

audiitorühingu juhtimisstruktuuri kirjeldust;

d)

audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi kirjeldust ja haldus- või juhtimisorgani avaldust selle toimimise tõhususe kohta;

e)

viidet sellele, millal toimus viimane artiklis 29 nimetatud kvaliteedi tagamise ülevaatus;

f)

nende avaliku huvi üksuste nimestikku, milles audiitorühing on viimase majandusaasta jooksul teinud kohustusliku auditi;

g)

avaldus audiitorühingu iseseisva tegevuse kohta, mis ühtlasi kinnitab, et sõltumatuse nõuetega kooskõla sisemine ülevaatus on läbi viidud;

h)

avaldust poliitika kohta, mida audiitorühing järgib seoses artiklis 13 nimetatud vannutatud audiitorite jätkuõppega;

i)

audiitorühingu olulisust näitavat finantsteavet, näiteks kogukäive jagatuna raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi tegemisest saadud tasudeks ning muude kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude auditiväliste teenuste eest saadud tasudeks;

j)

teavet partneri tasustamise aluste kohta.

a)

jälgima finantsaruandluse kulgu;

b)

jälgima äriühingu sisekontrolli tõhusust, vajaduse korral siseauditit ja riskijuhtimise süsteeme;

c)

jälgima raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit;

d)

üle vaatama ja jälgima vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ja eelkõige nende auditeeritavale üksusele lisateenuste osutamist.

a)

avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 tähenduses, kui äriühing vastab kontserni tasandil käesoleva artikli lõigete 1–4 nõuetele;

b)

avaliku huvi üksused, mis on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses ühisinvesteerimisettevõtjad; liikmesriigid võivad ühtlasi vabastada avaliku huvi üksused, kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine, kes toimivad riski hajutamise põhimõtte alusel ega taotle juriidilist ega juhtimisalast kontrolli ühegi emitendi üle, millesse ta on investeerinud, eeldusel et antud ühisinvesteerimisettevõtjad on saanud pädevatelt asutustelt tegevusloa ning alluvad nende järelevalvele ning et nende depoopanga ülesanded on kooskõlas direktiiviga 85/611/EMÜ;

c)

avaliku huvi üksused, mille ainus äritegevus on emiteerida varaga tagatud väärtpabereid, nii nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (21) artikli 2 lõikes 5. Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, et üksus selgitaks avalikkusele põhjuseid, miks ta ei pea asjakohaseks omada auditikomiteed ega haldus- ega järelevalveorganit, millele on usaldatud auditikomitee ülesannete täitmine;

d)

selline krediidiasutus direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses, mille aktsiate või osadega ei ole lubatud kaubelda ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlakirju eeldusel, et nende võlakirjade nominaalväärtus jääb kokku alla 100 000 000 euro ning et selle kohta ei ole avaldatud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.

a)

kinnitavad igal aastal auditikomiteele kirjalikult oma sõltumatust auditeeritavast avaliku huvi üksusest;

b)

avalikustavad igal aastal auditikomiteele kõik auditeeritavale üksusele osutatavad lisateenused ja

c)

arutavad auditikomiteega ohtusid vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatusele ning kohaldatud kaitsemeetmeid nende ohtude vähendamiseks, nii nagu nad on dokumenteerinud artikli 22 lõike 3 kohaselt.

a)

need vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artikli 3 lõikes 3 nimetatutega;

b)

enamus kolmanda riigi auditeeriva üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega;

c)

kolmanda riigi auditeeriva üksuse nimel auditeeriv kolmanda riigi audiitor vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega;

d)

lõikes 1 märgitud raamatupidamise aastaaruandeid ja konsolideeritud aruandeid auditeeritakse kooskõlas artiklis 26 märgitud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega, samuti artiklites 22, 24 ja 25 määratud nõuetega või samaväärsete standardite ja nõuetega;

e)

nad avaldavad oma koduleheküljel iga-aastase läbipaistvusaruande, mis sisaldab artiklis 40 märgitud teavet või vastab samaväärsetele avalikustamisnõuetele.

a)

nende hinnangutest samaväärsuse kohta lõike 2 tähenduses ja

b)

vastastikkusel põhineva töökorralduse peamistest elementidest kolmandate riikidega avaliku järelevalve süsteemide, kvaliteeditagamise ja uurimiste ning sanktsioonide valdkonnas vastavalt lõikele 1.

a)

need auditi tööpaberid või muud dokumendid on seotud kõnealuses kolmandas riigis väärtpabereid emiteerinud äriühingute auditiga või äriühingute audititega, mis kuuluvad kõnealuses kolmandas riigis kohustuslikku konsolideeritud aruannet esitava kontserni koosseisu;

b)

tööpaberid või muud dokumendid antakse üle asukohamaa pädevate asutuste kaudu kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele ja nende taotluse alusel;

c)

asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused täidavad nõuded, mis on tunnistatud adekvaatseks vastavalt lõikele 3;

d)

asjaomased pädevad asutused on kokku leppinud vastastikkusel põhineva töökorralduse;

e)

isikuandmed edastatakse kolmandasse riiki kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga.

a)

pädevad asutused selgitavad auditi tööpaberite ja muude dokumentide taotlemise eesmärki;

b)

teavet saava kolmanda riigi pädevates asutustes töötavate või varem töötanud isikute suhtes kehtivad kutsesaladuse hoidmise kohustused;

c)

asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused võivad kasutada auditi tööpabereid ja muid dokumente ainult avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise ja uurimisülesandeid täites, mis vastavad artiklites 29, 30 ja 32 märgitud nõuetega samaväärsetele nõuetele;

d)

kolmanda riigi pädeva asutuse taotlus vannutatud audiitori või audiitorühingu käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide saamise kohta võidakse tagasi lükata,

a)

pädevad asutused on alustanud selles kolmandas riigis uurimist;

b)

üleandmine ei ole vastuolus kohustustega, mida vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peavad täitma seoses auditeerimise tööpaberite ja muude dokumentide üleandmisega oma päritolumaa pädevale asutusele;

c)

on olemas töökorraldus kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutustega, mis võimaldab liikmesriigi pädevatele asutustele vastastikuse otsese juurdepääsu kolmanda riigi auditeerivate üksuste auditi tööpaberitele ja muudele dokumentidele;

d)

taotlust esitav kolmanda riigi pädev asutus teavitab vannutatud audiitori või audiitorühingu päritolumaa pädevat asutust eelnevalt igast otsesest teabetaotlusest ning põhjendab seda;

e)

lõikes 2 osutatud tingimustest peetakse kinni.

a)

artikli 43 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

b)

artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   “Liikmesriigid võivad lubada, et äriühingud, millele on viidatud artiklis 11, koostavad raamatupidamisaruannete lühendatud lisad ilma teabeta, mida on nõutud artikli 43 lõike 1 punktides 5–12, punkti 14 alapunktis a ja punktis 15. Sellest hoolimata tuleb lisades avalikustada teave, mis on määratud artikli 43 lõike 1 punktis 6, kogusummana kõigi kõnealuste kirjete kohta.”;

c)

artikli 45 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   “Lõike 1 punkti b kohaldatakse ka teabe suhtes, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 8.

Liikmesriigid võivad lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud jätavad esitamata teabe, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 8. Samuti võivad liikmesriigid lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud jätavad esitamata teabe, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 15, tingimusel et selline teave on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (23) artiklis 32 osutatud avaliku järelevalve süsteemile, kui selline avaliku järelevalve süsteem on teavet nõudnud.”