“(7a)

kontrolliga regulatiivmenetlust on vaja kasutada üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades. Kõnealune menetlus peab võimaldama seadusandliku võimu kahel harul teostada kontrolli enne taoliste meetmete vastuvõtmist. Õigusakti olulisi sätteid võib muuta üksnes seaduseandja ise asutamislepingu alusel.”

“(10)

käesoleva otsuse kolmas eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi informeerimist, nähes ette, et komisjon peab parlamenti komiteemenetlustest korrapäraselt informeerima, edastama Euroopa Parlamendile komiteede tegevusega seotud dokumendid ning informeerima Euroopa Parlamenti alati, kui ta esitab nõukogule vastuvõtmiseks meetmed või meetmete eelnõu; erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Parlamendi teavitamisele komiteede menetlustest kontrolliga regulatiivmenetluse raames, et tagada Euroopa Parlamendi otsuse ettenähtud ajal vastuvõtmine.”

a)

esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

“1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, põhineb rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutatava menetluse valik järgmistel kriteeriumidel:”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

“2.   Kui asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiaktis on ette nähtud üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta selle akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades, võetakse need meetmed vastu kontrolliga regulatiivmenetluse teel.”

a)

komisjon esitab viivitamata meetmete eelnõu nõukogule ja Euroopa Parlamendile kontrollimiseks;

b)

Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega võivad väljendada vastuseisu nimetatud eelnõu vastuvõtmisele komisjoni poolt, põhjendades oma vastuseisu sellega, et komisjoni poolt esitatud meetmete eelnõu ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

c)

kui Euroopa Parlament või nõukogu väljendavad meetmete eelnõu suhtes kolme kuu jooksul vastuseisu, ei võta komisjon neid vastu. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

d)

kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole meetmete eelnõu suhtes selleks tähtajaks vastuseisu väljendanud, võtab komisjon meetmed vastu.

a)

komisjon esitab võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning edastab selle samal ajal Euroopa Parlamendile;

b)

nõukogu võtab ettepaneku kohta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse, tehes seda kahe kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise kuupäevast;

c)

kui nõukogu väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada nõukogule muudetud ettepaneku või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

d)

kui nõukogu kavatseb esitatud meetmed vastu võtta, esitab ta need viivitamata Euroopa Parlamendile. Kui nõukogu ei võta eespool nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul otsust vastu, esitab komisjon meetmed viivitamata Euroopa Parlamendile;

e)

Euroopa Parlament võib oma liikmete häälteenamusega väljendada vastuseisu kõnealuste meetmete vastuvõtmisele nelja kuu jooksul alates ettepaneku edastamise kuupäevast kooskõlas punktiga a, põhjendades oma vastuseisu sellega, et esitatud meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

f)

kui Euroopa Parlament väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

g)

kui Euroopa Parlament ei ole eespool nimetatud tähtaja jooksul oma vastuseisu esitatud meetmete suhtes väljendanud, võtab kas nõukogu või komisjon need meetmed vastu.

a)

käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu pikendatakse täiendavalt ühe kuu võrra, kui see on meetmete keerukuse tõttu põhjendatud, või

b)

käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu lühendatakse, kui see on tõhususe eesmärgil põhjendatud.

a)

kui komisjoni poolt kavandatud meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need koheselt rakendatavad meetmed vastu. Komisjon teavitab nendest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu;

b)

ühe kuu jooksul pärast nimetatud teavitamist võivad Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega väljendada vastuseisu komisjoni poolt vastuvõetud meetmetele, põhjendades oma vastuseisu sellega, et meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

c)

Euroopa Parlamendi või nõukogu vastuseisu korral tühistab komisjon meetmed. Komisjon võib siiski meetmeid ajutiselt jõus hoida juhul, kui seda õigustavad tervise-, ohutus- või keskkonnakaitsega seonduvad põhjused. Sellisel juhul esitab komisjon komiteele viivitamata meetmete muudetud eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel. Ajutised meetmed jäävad jõusse seni, kuni need asendatakse lõpliku õigusaktiga.”