30.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/67

(1)

8. oktoobri 2004. aasta kirjas teatas Poola komisjonile ettevõtjale Huta Stalowa Wola S.A. (edaspidi “HSW S.A.” või “abisaaja”) antud ümberkorraldamisabist. Teatamise eesmärk on saada õiguskindlus, et meetmed on rakendatud enne ühinemist ja neid ei kohaldata ühinemise järel ning seetõttu ei käsitleta neid uue abina, mida komisjon võiks EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel uurida. Juhul kui komisjon on arvamusel, et tegemist on uue abiga, taotleb Poola selle heakskiitmist ümberkorraldamisabina.

(2)

Komisjon taotles 11. juuli 2004. aasta, 1. märtsi 2005. aasta, 27. aprilli 2005. aasta ja 26. juuli 2005. aasta kirjades Poolalt täiendavat teavet ning Poola vastas 31. jaanuari 2005. aasta (registreeritud 2. veebruaril), 4. aprilli 2005. aasta (registreeritud 8. aprillil), 7. juuni 2005. aasta (registreeritud 9. juunil) ja 2. septembri 2005. aasta (registreeritud 6. septembril) kirjadega.

(3)

Kõnealuse kirjavahetuse käigus ilmnes, et nimetatud abi rakendamine on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Seetõttu liigitati kõnealune juhtum ebaseaduslikuks ning sellele anti uus juhtumi number (NN 79/2005).

(4)

Komisjon teavitas oma 23. juuli 2005. aasta kirjaga Poolat sellest, et on otsustanud alustada kõnealuse abi suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust.

(5)

Komisjoni otsus alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse abi kohta oma märkused.

(6)

Poola ametiasutused esitasid oma märkused 7. märtsi 2006. aasta kirjas (registreeritud 9. märtsil). Märkusi kolmandatelt isikutelt ei laekunud.

(7)

HSW S.A., kes on abisaaja ja kontserni HSW emaettevõtja, asukoht on Stalowa Wolas Podkarpackie vojevoodkonnas. Piirkonnal on õigus saada abi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a. 2006. aasta veebruaris koosnes kontsern kaheksast ettevõtjast, milles HSW S.A.-l oli vähemalt 51 % aktsiatest (ja mille üle tal oli kontroll), ja kümnest ettevõtjast, milles HSW S.A.-l oli vähem kui 51 % aktsiatest. Ettevõtjad, mis kuuluvad kontserni HSW, tegutsevad vastastikku kaupade ja teenuste tarnijatena. Emaettevõtja kõrval on kontsernis suurim osalus ettevõtjatel HSW-Zakład Zespołów Napędowych Sp. z o.o ja HSW-Zakład Zespołów Mechanicznych Sp. z o.o Kontserni moodustavatest ettevõtjatest moodustab HSW S.A. müügiosakaal kogumüügist 20–30 %.

(8)

HSW S.A. loodi 1937. aastal ning algselt tootis ta relvi ja roostevaba terast. Erinevalt oma tütarettevõtjast HSW–Zakład Metalurgiczny ei ole HSW S.A. terasetootja. 1991. aastal sai ettevõtjast aktsiaselts. Riik omab siiani 76 % aktsiatest ja töötajad omavad 9 % aktsiatest. Ülejäänud aktsiad jaotuvad era- ja riiklike aktsionäride vahel, kes ükski ei oma rohkem kui 5 % aktsiatest. Ettevõtja toodab ehitusseadmeid ja -masinaid ning sõjavarustust (relvad, haubitsad jne).

(9)

HSW S.A.-s töötas 2005. aastal ligikaudu 2 400 töötajat, mis on vähem kui 2002. aastal (3 173 töötajat).

(10)

HSW S.A. üks tütarettevõtja on turustusettevõtja Dressta Sp. z.o.o. (edaspidi “Dressta”). Alates 2006. aasta septembrist on HWS S.A-l täielik kontroll Dressta üle. Minevikus kuulus aga 51 % ettevõtja aktsiatest HSW S.A. konkurendile Komatsu American International Company USA (edaspidi “KAIC”). 1995. aastal kandis HSW S.A. kaheteistkümneks aastaks seoses oma kauba müügiga välisturgudel Dresstale üle oma litsentsid ja varad.

(11)

Abisaajal tekkisid esimesed probleemid 2002. aastal pärast käibe vähenemist 494,9 miljonilt Poola zlotilt (130,2 miljonit eurot) (3) 2000. aastal 352,6 miljoni Poola zlotini (92,7 miljonit eurot) (29 %-line vähenemine). Ettevõtja eksport vähenes 505 miljonilt Poola zlotilt (132,8 miljonit eurot) 279 miljoni Poola zlotini (73,4 miljonit eurot). Käibe vähenemine välisturgudel oli põhiliselt põhjustatud majanduslikust surutisest ja tõsiasjast, et Dressta oli oma peamise aktsionäri, kes on HSW S.A. põhikonkurent, mõju all ja vähendas seetõttu oluliselt HSW S.A. toodete müüki Põhja-Ameerika turul.

(12)

2002. aastal oli abisaaja tegelik kahju 44,2 miljonit Poola zlotti (11,6 miljonit eurot), mis oli põhiliselt põhjustatud tootmisvõimsuse madalast rakendusmäärast. Et suurem osa müügist välisturgudel toimus USA dollarites ja suuremat osa ettevõtja kuludest väljendati Poola zlottides, mõjutas zloti kallinemine ebasoodsalt müüki ja abisaaja elujõulisust.

(13)

HSW S.A. oli suurtes võlgades. Ettevõtja keskmine võlg aastatel 2000–2002 oli 169,1 miljonit Poola zlotti (44,5 miljonit eurot).

(14)

Lisaks sellele ei olnud ettevõtja äritegevus tulutoov ning müügi kahjum suurenes 6,4 miljonilt Poola zlotilt (1,68 miljonit eurot) 2000. aastal 33,9 miljoni Poola zlotini (8,6 miljonit eurot) 2002. aastaks.

(15)

Kontserni HSW puhaskahjum 2002. aastal oli 137,7 miljonit Poola zlotti (36,2 miljonit eurot) ja 2003. aastal 123,9 miljonit Poola zlotti (32,5 miljonit eurot).

(16)

Kõnealuste probleemide lahendamiseks koostas abisaaja 2002. aastal ajavahemikuks 2003–2007 ümberkorraldamise kava. Kava muudeti 2006. aasta veebruaris.

(17)

Ümberkorraldamise kava põhiline meede käsitles abisaaja organisatsioonilise struktuuri muutmist. Ümberkorraldamise põhiidee seisnes selles, et eraldada ümberkorraldatavatest varadest otseselt tootmisega seotud HSW S.A. osa. Seetõttu lõi HSW S.A. peamine aktsionär Riigivarade ministeerium sõltumatu ettevõtja HSW-Trading Sp. z. o.o. (edaspidi “HSW-Trading”). HSW-Trading sai riigivarade ministeeriumilt 40 miljoni Poola zlotti (10,5 miljonit eurot) suuruse kapitalisüsti. Poola ametiasutused teatasid meetmest HSW S.A.-le antud abi raames (vt tabel 1).

(18)

HSW-Trading vastutas tööstusmasinate tootmise ja müümise, logistika juhtimise, kvaliteedijuhtimise ning masinate tootmiseks vajalike materjalide tarnimise eest, HSW S.A. säilitas kontrolli teadus- ja arendustöö, tootmisvarade rahastamise, strateegilise turustamise, varuosade müügi, remonditööde ning sõjavarustuse tootmise ja müügi üle ning vastutas organisatsioonilise ümberstruktureerimise eest. HSW-Trading rentis oma tegevuseks HSW S.A.-lt otseselt tootmisega seotud varasid. Ka vajalik tööjõud viidi ajutiselt üle HSW-Tradingu alla.

(19)

Selline jaotus pidi kestma ajavahemiku 2004–2005 jooksul, st kogu HSW S.A. ümberkorraldamise ajal. HSW-Trading pidi HSW S.A.-ga taas ühinema 2006. aasta lõpus.

(20)

Kava kohaselt tuleb ette võtta laiaulatuslik tööjõu ümberkorraldamine. HSW S.A.-l oli kavas, et 2007. aastal, pärast ümberkorraldamist töötaks ettevõtjas 2 100 töötajat, 2002. aasta lõpus oli töötajaid 3 173.

(21)

Teine ümberkorraldamise valdkond oli ehitusmasinate ja varuosade maailmaturgude turustusvõrgustiku korraldus, mille eesmärk oli avada abisaajale uued turud.

(22)

HSW S.A. ümberkorraldamine tähendas ka ettevõtja tütarettevõtjate müümist ja teenuseid osutavate üksuste erastamist. 2006. aastaks oli HSW S.A. müünud ettevõtja HSW–Zakład Kuźnia Matrycowa Sp. z o.o […] (4) miljoni Poola zloti ([…] miljonit eurot) eest. HSW-Zaklad Metalurgiczny kahe tütarettevõtja (HSW Walcownia Blach Sp. z o.o. ja HSW Huta Stali Jakosciowych) puhul leiti erainvestor. HSW S.A. teenis erastamisest kokku 112,2 miljonit Poola zlotti (29,5 miljonit eurot) müügitulu. Kahe tütarettevõtja (HSW–Zakład Spreżynownia ja HSW–Tlenownia) müük oli kavas lõpule viia 2006. aastaks.

(23)

Varade ümberkorraldamine hõlmab iga-aastase tootmisvõimsuse vähendamist 1 500 ehitusmasinalt 1 200-le. HSW S.A. varade suurust peeti võrreldes ettevõtja vajadustega selgelt ülemääraseks. Et HSW S.A. kavatses keskenduda põhiliselt ehitusmasinate tootmisele, tuli müüa oluline osa ettevõtja varadest. Varade tegelik müük 2003. aasta jaanuarist kuni 2005. aasta detsembrini teenis tulu 52,1 miljonit Poola zlotti (13,7 miljonit eurot), mis ületas hinnangulise müügitulu 10,3 miljonit Poola zlotti (2,7 miljonit eurot). Müüdi järgmised varad: ligikaudu 248,4 hektarit maad (sealhulgas 153 hektarit metsamaad); kinnisvara, mille kasulik pind oli ligikaudu 76 000 m2, ning 94 masinat ja seadet.

(24)

Ümberkorraldamise kogukulu, sealhulgas enne ühinemist tekkinud kulud, on 450,3 miljonit Poola zlotti (118,5 miljonit eurot) ja see moodustub tabelis 1 loetletud kuludest.

Tabel 1:

Ümberkorraldamise kulud (tuhandetes Poola zlottides)

(25)

Abi andvad asutused on Riigivarade ministeerium, teadus- ja infotehnoloogia ministeerium, riigikassa kontorid, kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusamet, puudega inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud riiklik fond, linnavalitsused ja tööstusarengu agentuur.

(26)

Poola on jäänud arvamuse juurde, et osa eraldatud abist HSW S.A.-le oli seotud vajadusega kaitsta riigi julgeolekuhuve. Abi ulatus ligikaudu 19 miljoni Poola zlotini (5 miljonit eurot) ning seda anti nii enne kui ka pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga. Poola ametiasutused on EÜ asutamislepingu artiklile 296 viidates jäänud arvamusele, et kõnealuse lepingu sätted ei välista liikmesriikidel abi andmast juhul, kui see on vajalik riigi julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

(27)

Üks kahest kõige olulisemat enne ühinemist antud abimeetmest, mis eraldati HSW S.A. sellele osale, mis ei tegele sõjavarustuse tootmisega, oli laen summas 75 miljonit Poola zlotti (19,7 miljonit eurot) tööstusarengu agentuurilt. Teine oluline abimeede oli riigivarade ministeeriumi 40 miljoni Poola zloti (10,5 miljonit eurot) suurune kapitalisüst tütarettevõtjasse HSW-Trading Sp. z.o.o.

(28)

27,9 miljoni Poola zloti (7,3 miljonit eurot) suurune abimeede võla kustutamise näol eraldati vastavalt 30. oktoobri 2002. aasta muudetud seadusele tööturul olulistele ettevõtjatele antava riigiabi kohta (vt tabel 4). Seadusele vastav ümberkorraldamine toimus tööstusarengu agentuuri presidendi järelevalve all ja põhines niinimetatud ümberkorraldamise otsustel seaduse artikli 10 lõike 1 punktide 4 ja 19 tähenduses (edaspidi “ümberkorraldamise otsused”). Ümberkorraldamise otsus, millega kiideti heaks ümberkorraldamise kava ja võimaldati avalik-õiguslike kohustuste ümberkorraldamine, võeti vastu 29. aprillil 2005 ja seda muudeti 17. juunil 2005.

(29)

Järgmises tabelis on esialgsed komisjonile teatatud meetmed:

Tabel 2:

Vastavalt teatisele kavandatud ja antud abi (tuhandetes poola zlottides)

(30)

Komisjon otsustas alustada ametlikku uurimismenetlust kahel põhjusel.

(31)

Esiteks kahtles komisjon, kas ümberkorraldamisabi on ühisturuga kokkusobiv.

(32)

Komisjon kahtles, kas ümberkorraldamise kavas sätestatud meetmed on piisavad, et taastada abisaaja pikaajaline kasumlikkus, sest kavas keskenduti pigem võla haldamisele ja tegevuskulude katmisele.

(33)

Komisjon kahtles ka, kas rakendatud on piisavalt asendusmeetmeid. Samal ajal kui Poola ametiasutuste sõnul kavatses HSW S.A. vähendada tootmisvõimsust 20 % võrra, on kavas sätestatud tootmisvõimsuse rakendamise suurendamine 27,7 %-lt 2002. aastal 66 %-le 2007. aastaks. Komisjonil on kahtlusi kõnealuse operatsiooni kogumõju suhtes.

(34)

Komisjon kahtles ka, kas abi piirdus vajaliku miinimumiga ning kas abisaaja omafinantseerimine oli märkimisväärne, sest Poola ei ole selgelt eristanud, mida peetakse abisaaja omafinantseerimiseks ümberkorraldamisse ja mida rahastab riik.

(35)

Komisjonil on kahtlused ka seoses abi ühekordsuse tingimusest kinnipidamisega. Tegelikult sai HSW S.A. tütarettevõtja HSW–Zakład Zespołów Mechanicznych ajavahemikul 2003–2007 ümberkorraldamisabi vahetult enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga. Tuleb rõhutada, et kõnealusest abist ei saanud kasu emaettevõtja HSW S.A.. Komisjon palus Poolal esitada kinnituse, et juhul, kui lubatakse anda ümberkorraldamisabi HSW S.A.-le, ei saa sellest kasu ettevõtja HSW Zakład Zespołów Mechanicznych.

(36)

Teine põhjus ametliku uurimismenetluse alustamiseks oli see, et komisjon kahtles, kas subsideeritud eriotstarbelise sõjavarustuse (relvad) tootmine on piisavalt eraldatud tsiviilehitusmasinate tootmisest. Poola kinnitas komisjonile 7. juuni ja 2. septembri 2005. aasta kirjades, et ristsubsideerimine on välistatud ning komisjon märkis, et sõjavarustuse tootmiseks eraldatud abi ei ole kogutootmise seisukohast suur, kui võtta arvesse kogu sõjavarustuse tootmise ja kogutootmise suhet. Sellele vaatamata taotles komisjon eraldi küsimustes üksikasjalikumaid selgitusi.

(37)

Esiteks vaidlustasid Poola ametiasutused otsuses alustada ametlik uurimismenetlus esitatud komisjoni järelduse, et abi ei eraldatud 30. oktoobri 2002. aasta muudetud seaduse (tööturul olulistele ettevõtjatele antava riigiabi kohta) (vt tabel 2, II rida) alusel enne ühinemist. Poola ametiasutused kordasid oma varasemat esildist, et abi andmisel on otsustav abisaaja avalik-õiguslike kreeditoride nõusolek (nn administratiivne lubadus) ja mitte tööstusarengu agentuuri presidendi vastuvõetud ümberkorraldamise otsus. Et HSW S.A. avalik-õiguslikud kreeditorid, kellelt saadaolevad summad korraldati ümber vastavalt seadusele, olid juba enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga andnud oma nõusoleku HSW S.A. rahastamiseks, jäid Poola ametiasutused arvamusele, et abi anti enne ühinemist ja et seetõttu ei pea komisjon hindama selle kokkusobivust ühisturuga.

(38)

Teiseks tegid Poola ametiasutused algselt teavitatud abis kaks muudatust. Esimene ja kõige olulisem muudatus oli see, et tabeli 2 III real kirjeldatud kavandatud abi osaliselt tühistati ja asendati kahe meetmega, mille puhul väideti, et tegemist ei ole riigiabiga. Teine muudatus oli faktilist laadi ja käsitles tabelis 3 kirjeldatud kolme abimeetme täpset summat. Järgmises tabelis on loetletud kõik abimeetmed, mida HSW S.A.-le on antud või mida kavatsetakse HSW S.A.-le anda ümberkorraldamise perioodil vastavalt muudatustele, mis tehti pärast otsust alustada ametlik uurimismenetlus.

Tabel 3:

Enne 30. aprilli 2004 antud abi (tuhandetes poola zlottides)

Tabel 4:

Abi, mis on antud vastavalt 30. oktoobri 2002. aasta muudetud seadusele tööturul olulistele ettevõtjatele antava riigiabi kohta (tuhandetes poola zlottides)

Tabel 5:

Pärast 30. aprilli 2004 antud abi (tuhandetes poola zlottides)

Tabel 6:

Antud ja kavandatud abi (tuhandetes poola zlottides), mida on ajakohastatud pärast Poola ametiasutuste kommentaare ametliku uurimismenetluse alustamise otsusele (ajakohastatud tabel 2)

(39)

Tabeli 6 III real esitatud meetme puhul väitsid Poola ametiasutused, et 22,1 miljoni poola zloti (5,8 miljonit eurot) (tabel 2, II rida) suuruse avalik-õiguslike kohustuse maksmise edasilükkamist ja maksmist osamaksetena tuleks käsitleda vähese tähtsusega abina. Kõnealusest summast 19 miljonit Poola zlotti (5 miljonit eurot) on juba eraldatud. Vastavalt meetodile, mida Poola ametiasutused kasutasid abi summa arvutamiseks, võrreldakse edasilükkamise puhul kohaldatavat intressimäära komisjoni viitemääraga. Kui kohaldatav intressimäär on suurem kui viitemäär, on Poola ametiasutused arvamusel, et tegemist ei ole riigiabiga. Poola ametiasutuste sõnul on see nii tabeli 6 IV real esitatud abi puhul.

(40)

Kolmandaks väitsid Poola ametiasutused ettevõtja kasumlikkuse puhul, et organisatsiooniline ümberkorraldamine on olnud edukas. HSW S.A. on taas saanud kontrolli HSW-Dressta üle ja saab seega laiendada oma tegevust tulusal Põhja-Ameerika turul.

(41)

Seoses tingimusega piirata konkurentsi moonutamist, on Poola ametiasutused jäänud arvamusele, et tootmisvõimsuse vähendamine 1 500 masinalt 1 200 masinale on piisav hüvitismeede. Nad käsitlevad ka HSW S.A. tütarettevõtjate müüki hüvitismeetmena.

(42)

Seoses küsimusega piirata abi minimaalse vajalikuga, on Poola ametiasutused esitanud mitmeid erinevaid üksikasju summade kohta, mille puhul on tegemist omafinantseerimisega.

(43)

Kokkuvõttes väidavad Poola ametiasutused oma märkustes, et pärast ühinemist ei antud riigiabi ja riigiabi ei ole kavas ka anda. Kui komisjon peaks jõudma teisele järeldusele, esitavad nad täiendavat teavet tõestamaks järeldust, et riigiabi on ühisturuga kokkusobiv.

(44)

Arvestades, et mõned asjaomased sündmused, mis on seotud käesoleva juhtumiga, leidsid aset enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004, peab komisjon kõigepealt kindlaks tegema, kas ta on pädev käesoleva meetme suhtes midagi ette võtma.

(45)

Ühinemise eel rakendatud abimeedet, mis ühinemise järel ei kehti, ei saa komisjon vaadelda ei ajutise menetluse kohaselt, mida reguleerib ühinemislepingu IV lisa 3. punkt ega EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud korra kohaselt. Ei ühinemisleping ega ka EÜ asutamisleping nõua komisjonilt selliste meetmete läbivaatamist ega volita teda selleks.

(46)

Teisest küljest saab pärast ühinemist rakendatud abimeedet käsitleda uue meetmena ja see kuulub komisjoni pädevusse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud menetlusele. Meetme rakendamisaja kindlakstegemise kriteerium on juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädev riiklik ametiasutus on abi määranud (8).

(47)

Pärast ühinemist ei ole üksikabi kohaldatav, kui riigi täpne majanduslik seotus on abi andmise ajal teada.

(48)

Poola esitatud teabe põhjal oli komisjonil võimalik kindlaks teha, et tabelis 3 esitatud meetmed eraldati enne ühinemist ja mitte selle järel. Seetõttu ei ole komisjonil volitust hinnata nende kokkusobivust ühisturuga. Siiski tuleb neid arvestada, hinnates pärast ühinemist antud või antava abi kokkusobivust. Kõnealuse abi summa on 147 miljonit Poola zlotti (38 miljonit eurot).

(49)

Seoses abimeetmetega, mis on antud vastavalt 30. oktoobri 2002. aasta muudetud seadusele tööturul olulistele ettevõtjatele antava riigiabi kohta ja mida on kirjeldatud tabelis 4, on komisjonil kahtlusi päeva suhtes, mil abi anti. Selles küsimuses ei ole selgust saadud. Poola ametiasutused ei ole esitanud uusi argumente oma märkustes otsuse kohta alustada ametlik uurimismenetlus. Ümberkorraldamiseks abi andvad asutused on nõus, et vastavalt kõnealusele seadusele on abi vajalik, kuid mitte piisav kõnealuse ümberkorraldamise toimumiseks. Vastavalt seadusele on otsustava tähtsusega ümberkorraldamise otsus, mille tööstusarengu agentuur võttis vastu 29. aprillil 2005, st pärast ühinemist. Seetõttu on komisjon arvamusel, et kõnealune abi anti pärast ühinemist. Sellisel juhul on komisjon pädev hindama abi kokkusobivust ühisturuga. Tuleb märkida, et kõnealune abi anti vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kavandatud meetme rakendamiskeelu sättele ja on seetõttu ebaseaduslik abi summas 27,897 miljonit Poola zlotti (7,34 miljonit eurot).

(50)

Tabelis 5 loetletud meetmete puhul, juhul kui tehakse kindlaks, et tegemist on riigiabiga, on komisjon pädev hindama nende kokkusobivust ühisturuga, sest need eraldati pärast ühinemist.

(51)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(52)

Poola ametiasutused ei ole vaidlustanud tõsiasja, et tabelites 3 ja 4 loetletud meetmed kujutavad endast riigiabi.

(53)

Seoses abiga, mida anti HSW S.A. maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste edasilükkamise vormis (tabel 5), jäid Poola ametiasutused arvamusele, et tegemist ei ole riigiabiga, sest tegemist on vähese tähtsusega abiga või on abi osakaal võrdne nulliga. Seetõttu toetuvad nad oma väidetes üksikute abimeetmete osakaalu arvutamisele.

(54)

Komisjon ei saa kinnitada Poola ametiasutuste kasutatud arvutamismeetodit, sest abi anti rahalistes raskustes ettevõtjale. Sellisel juhul on võla ümberajastamise risk suurem kui elujõuliste ettevõtjate puhul ning see peaks peegelduma nõutavas intressis. Seetõttu ei saa võrdlusmäärana kohaldata viitemäära. Käesolevas juhtumis ei ole sobiv kasutada arvutamiseks meetodit, mille raames võrreldakse tegelikku nõutavat intressimäära viitemääraga, ning seetõttu ei saa komisjon nõustuda Poola ametiasutuste esitatud väitega.

(55)

On komisjoni väljakujunenud tava ja Euroopa Kohtu praktika (9), et abi osakaal rahalistes raskustes ettevõtjate puhul on võrdväärne nominaalväärtusega. Tabelis 5 loetletud abimeetmete summa on 38,480 miljonit Poola zlotti (10 miljonit eurot).

(56)

Komisjon jõudis järeldusele, et tabelites 4 ja 5 loetletud meetmeid rahastati riigi vahenditest. Meetmetega eelistatakse ühte ettevõtjat, kellele antakse eelis, mis ettevõtjal turul puudub, ning meetmed on seega selektiivsed. HSW S.A. toodab ehitusmasinaid, mis on valdkond, kus Euroopa Liidu sisene kauplemine on väga elav. Seetõttu kujutavad kõnealused meetmed summas 66,377 miljonit Poola zlotti (17,467 miljonit eurot) endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(57)

Käesoleva juhtumi puhul ei saa rakendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 osutatud erandeid. Artikli 87 lõikes 3 sätestatud eranditest võib rakendada juhul, kui abi eesmärk on taastada raskustes oleva ettevõtja pikaajaline kasumlikkus, artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, millega lubatakse teatava majandustegevuse arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(58)

Komisjon hindab meetmeid, mis kujutavad endast uut abi, ja ümberkorraldamise kava vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Kehtivad ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi “2004. aasta suunised”) (10) jõustusid 20. oktoobril 2004. Meetmete suhtes, millest teatamine registreeriti enne kõnealust kuupäeva, kohaldatakse eelmisi, 1999. aasta suuniseid päästmise ja ümberkorraldamise kohta (edaspidi “1999. aasta suunised”) (11). 2004. aasta suuniste punkti 104 kohaselt “uurib komisjon iga tema loata antud ning seetõttu asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel”.

(59)

Käesolevas juhtumis teatati tabelis 2 kirjeldatud meetmest 8. oktoobril 2004 (kaks päeva enne 2004. aasta suuniste jõustumist). Vaatamata sellele teavitasid Poola ametiasutused komisjoni 7. märtsi 2006. aasta kirjas täiendavast ebaseaduslikult HSW S.A.-le antud abist. Tabeli 6 III ja IV real kirjeldatud meetmed eraldati pärast 2004. aasta detsembrit, st pärast 1. oktoobrit 2004, mil 2004. aasta suunised avaldati. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et käesolevas juhtumis tuleks nii teatatud kui ka teatamata meetmete suhtes kohaldada 2004. aasta suuniseid, sest kõik meetmed sisalduvad samas ümberkorraldamise kavas.

(60)

Nagu juba nimetatud komisjoni otsuses ametlik uurimismenetluse alustamise kohta, tuleb vaadelda tervikpilti, et hinnata uue ümberkorraldamisabi kokkusobivust. Selleks et teha kindlaks, kas kava toob kaasa kasumlikkuse taastamise, tuleb selleks, et hinnata kas abi piirdub minimaalse vajalikuga ning kindlaks teha nõuetekohased asendusmeetmed, arvestada kõiki, mitte ainult uusi abimeetmeid.

(61)

Ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses kirjeldatud põhjustel (vt eriti punkt 85 ja sellele järgnevad punktid) on ettevõtja raskustes olev äriühing 2004. aasta suuniste punkti 9 ja sellele järgnevate punktide tähenduses ning tal on seetõttu õigus saada ümberkorraldamisabi.

(62)

Suunistes on sätestatud, et “ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise kasumlikkuse. […] Kasumlikkuse paranemine peab tulenema peamiselt sisemistest meetmetest […].”

(63)

HSW S.A. peamine probleem oli suur võlg. Komisjon märgib, et rahanduslik ümberkujundamine on peaaegu lõpule viidud.

(64)

Otsuses alustada ametlik uurimismenetlus väljendas komisjon oma kahtlusi, et ümberkorraldamine hõlmas põhiliselt pigem finants- kui tootmisküsimusi, ning märkis, et piisavalt ei pöörata tähelepanu tootmise ümberkorraldamise küsimustele. Oma märkustes otsuse kohta esitasid Poola ametiasutused piisavalt tõendeid selle kohta, et vananenud organisatsiooniline struktuur oli tõesti üks ettevõtja peamisi probleeme. Probleem lahendati, eraldades ettevõtja otseselt tootmisega seotud osa turustamisega seotud osast (HSW-Trading) osast. See oli põhjus, miks HSW S.A. lõi ajutiselt sõltumatu ettevõtja HSW-Trading.

(65)

Aktsiate müümine tütarettevõtjates ning teenuseid pakkuvate üksuste eraldamine ja müümine oli kava kohaselt ümberkorraldamise põhiline osa. Ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses väljendas komisjon oma kahtlusi müügikava realistlikkuse osas. Vaatamata sellele teenis HSW S.A. müügi pealt kavandatust neli korda suurema tulu.

(66)

Teine oluline tegur ümberkorraldamise õnnestumiseks oli Dressta omandiküsimuse lahendamine. Tõsiasi, et Dressta aktsiate kontrollpaki omanik oli HSW S.A. konkurent (KAIC), oli tõsiseks takistuseks täielikule juurdepääsule olulisele Põhja-Ameerika turule. Probleem on praeguseks lahendatud, sest HSW S.A. saavutas taas kontrolli Dressta üle ning ettevõtja laienemist kasvaval Põhja-Ameerika turul ei takista enam ettevõtja konkurent. Komisjon märgib, et kõige olulisem müügiturg tänu oma nõudlusele ja suurusele on Põhja-Ameerika ning eelkõige USA turg. Müügi suurenemine kõnelusel turul on väga hea võimalus HSW S.A.-le, eriti alates ajast, mil ettevõtja kasutab Dressta kaubamärki, mis on turul hästi tuntud.

(67)

Tööhõivepoliitika ümberkorraldamine, mille eesmärk oli vähendada töötajate arvu rohkem kui 1 000 töötaja võrra, on realistlik ning usutav kulude piiramise meede.

(68)

HSW S.A. teenis esimest korda kasumit 2005. aastal. Kasum eeldatavasti väheneb ümberkorraldamise ajavahemiku lõpuks (2007), kuid selle põhjus on kõrged ümberkorraldamise kulud ning kunstlikult suur kasum 2005. aastal, mis tulenes ühekordsest varade müügist kõnealusel aastal. Vaatamata sellele eeldatakse, et 2007. aastast suureneb kogukasum ning kahekordistub 2012. aastaks. Ümberkorraldamise ajavahemiku lõpuks peaks likviidsuse probleem olema lahendatud.

(69)

Nende aspektide põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et kahtlused seoses kasumlikkuse taastamise kava teostatavusega on alusetud.

(70)

Poola ametiasutuste sõnul kavatseb HSW S.A. vähendada iga-aastast tootmisvõimsust 1 500 ehitusmasinalt 1 200 masinale, st 20 % võrra. Komisjon on arvamusel, et selline tootmisvõimsuse vähendamine ei ole piisav, sest igal juhul kavatseb ettevõtja kasutada ümberkorraldamise ajavahemiku lõpuks, st 2007. aastaks, ainult 66 % võimsusest. Poola ei ole komisjonile esitanud teavet, mille põhjal võiks arvata, et ettevõtja müüs enne ümberkorraldamise algust tegelikult rohkem kui 1 200 masinat.

(71)

Poola ametiasutused on jätkuvalt arvamusel, et abisaaja on müünud mitmeid tulutoovaid tootmisettevõtjaid ning on sellega piiranud oma tegevust ja tootmisvõimsust. Vähemalt kaks suurt tütarettevõtjat (HSW-Walcownia Blach Sp. z o.o. ja HSW-Huta Stali Jakosciowych) olid tulutoovad ja need müüdi kasumiga. Kõnealuse kahe tütarettevõtja käive oli 2005. aastal kokku 460 miljonit Poola zlotti (121 miljonit eurot) ning ettevõtjates töötas 1 000 inimest, samal ajal kui HSW kontserni (HSW S.A. ja HSW-Trading) põhilise tegevuse käive oli 430 miljonit Poola zlotti (113,1 miljonit eurot) ning kontsernis töötas 2 400 töötajat. Kaks müüdud tütarettevõtjat tootsid valmis terastooteid. Müügi ajal olid kaks tütarettevõtjat komisjonile esitatud hinnangu kohaselt tulutoovad ja nende eeldatav müügitulu oli ligikaudu 6 %. Kaks tütarettevõtjat moodustasid olulise osa HSW kontsernist ning nende tegevus oli tulutoov ja turuväljavaated head.

(72)

Komisjon on seetõttu arvamusel, et kõnealuste tütarettevõtjate müüki võib pidada hüvitismeetmeks, mitte ainult vajalikuks tegevuseks HSW S.A. kasumlikkuse taastamiseks.

(73)

Poola ametiasutused on esitanud mitmeid üksikasju summade kohta, mida käsitletakse abisaaja omafinantseerimisena ümberkorraldamise kuludesse.

(74)

Esiteks kavatseb ettevõtja võtta pangalaenu 46,9 miljoni poola zloti (12 miljonit eurot) suuruses summas. Poola ametiasutused on esitanud tõendeid selle kohta, et HSW S.A. on turul suuteline saama sellist rahastamist, sest ettevõtja sai juba kasu piiratud erarahastamisest 31,9 miljonit Poola zloti (8,4 miljonit eurot) ulatuses ajavahemikul 2003–2005. Ametiasutused väidavad ka, et abisaaja suudab leida turul rahastamist kuni ümberkorraldamise lõpuni.

(75)

Teiseks teenis HSW S.A. oma tütarettevõtjate müügist tulu 112,2 miljonit Poola zlotti (29,5 miljonit eurot).

(76)

Peale selle on abisaaja müünud varasid 52,1 miljoni Poola zloti (13,7 miljonit eurot) väärtuses.

(77)

Kokkuvõtteks võib järeldada ümberkorraldamismeetmete rahaliste vahendite küsimuses, et 243,1 miljonit Poola zlotti (64 miljonit eurot) võib pidada abisaaja omafinantseerimiseks või välisteks vahenditeks, mis ei ole riigiabi. Ümberkorraldamise kogukulud, sealhulgas kulud, mis tekkisid enne ühinemist, on 450,3 miljonit Poola zlotti (118,5 miljonit eurot). HSW S.A. omafinantseerimine ümberkorraldamise kogukuludesse on seetõttu 54 %.

(78)

2004. aasta suuniste kohaselt on minimaalne omafinantseerimine ümberkorraldamise kuludesse 50 %. Komisjon on seetõttu jõudnud järeldusele, et omafinantseerimine on märkimisväärne, ning esitatud teabe valguses võib järeldada, et abi piirdub minimaalse vajalikuga.

(79)

Otsuses alustada ametlik uurimismenetlus märkis komisjon, et ettevõtja HSW–Zakład Zespołów Mechanicznych sai ümberkorraldamisabi, mis eraldati enne ühinemist ajavahemikuks 2003–2007. Oli vaja tõestada, et kõnealusel abil ei olnud mõju emaettevõtjale. Teisest küljest paluti Poolal tõestada komisjonile, et juhul, kui komisjon kiidab heaks ümberkorraldamisabi HSW S.A.-le, ei ole kõnealusel abi mõju ettevõtjale HSW–Zakład Zespołów Mechanicznych.

(80)

Poola ametiasutused on komisjonile tõestanud, et ettevõtjate HSW–Zakład Zespołów Mechanicznych ja HSW S.A. kahepoolsed suhted põhinevad turutingimustel (sealhulgas maksmise ja tarnetingimused) ning et ettevõtjatel kui eraldiseisvatel juriidilistel isikutel on eraldi kontod. Ainuke põhjus, miks HSW S.A. valis ettevõtja HSW–Zakład Zespołów Mechanicznych oma tarnijaks, oli viimase geograafiline lähedus.

(81)

Otsuses alustada ametlik uurimismenetlus avaldas komisjon kahtlusi küsimuses, kas subsideeritud eriotstarbelise sõjavarustuse (relvad) tootmine on piisavalt eraldatud tsiviilehitusmasinate tootmisest selleks, et nende kahe valdkonna vahel ei tekiks ristsubsideerimist. Poola ametiasutused on komisjonile kinnitanud, et olemasolev kuluarvestuse süsteem võimaldab selgelt eristada kahe tegevuse kulusid.

(82)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et osaliselt ebaseaduslik ja osaliselt teatatud riigiabi on ühisturuga kokkusobiv,