26.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

(1)

27. juulil 2007 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 896/2007 (2) (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”) Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit dihüdromürtsenooli ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(3)

Ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 7 loetletud ühenduse tootjate aadressidesse on tehtud järgmised muudatused:

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Indiast pärit dihüdromürtsenooli impordi suhtes teavitati kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, millel ajutise tollimaksu määrus põhines (edaspidi „esialgne järelduste teatavakstegemine”). Kõikidele asjaosalistele anti võimalus esitada avaldatud teabe kohta teatava aja jooksul oma märkused nii kirjalikus kui ka suulises vormis.

(5)

Mõned huvitatud isikud esitasid kirjalikke märkusi. Nendele osalistele, kes selleks soovi avaldasid, võimaldati ka ärakuulamine suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(6)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Huvitatud isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said teatavaks tehtud järelduste kohta arvamust avaldada. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

(7)

Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 9–12.

(8)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 17 viidatud eksportiv tootja, et komisjoni teostatud analüüsis eirati teatavaid olulisi elemente, mis mõjutavad tootmiskulusid ja seega normaalväärtuse määramist. Eksportiv tootja väitis, et normaalväärtus peaks põhinema tema enda tootmiskuludel, mitte teise koostööd tegeva eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus kujuneval omamaisel hinnal.

(9)

Esiteks leiti, et eespool esitatud väited tootmiskulude kohta ei ole põhjendatud. Teiseks peetakse kõige asjakohasemaks eksportiva tootja normaalväärtuse määramise metoodikat, mida komisjon kohaldab vastavalt algmääruse artiklile 2 (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 17), sest: i) kõnealune eksportiv tootja ei teostanud uurimisperioodi jooksul samasuguste toodete ega sama üldise tootekategooria omamaist müüki; ii) tooted on täielikult vastastikku asendatavad ning iii) uurimise käigus tegi koostööd veel üksnes üks eksportiv tootja. Pealegi, kui normaalväärtus ei oleks põhinenud teise India tootja hindadel, oleks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt pidanud määrama müügisummad, üld- ja halduskulud ning kasumi summa. Teise India tootja omamaiste müügihindade kasutamine tundub olevat kõige iseloomulikum alus India omamaisel turul valitsevate müügitingimuste kajastamiseks ja seega normaalväärtuse määramiseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(10)

Lähtudes eespool kirjeldatust ja seoses muude märkuste puudumisega normaalväärtuse kohta, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 13–17.

(11)

Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 18.

(12)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon tegi võrdlemise tarvis ekspordihinda korrigeerides põhjendamatuid mahaarvamisi transpordi-, käitlemis- ja laenukulude osas. Komisjon võttis nimetatud väite arvesse ning tegi vastavad parandused.

(13)

Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 19.

(14)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks osaline, et koostööst hoidunud eksportivatele tootjatele tuleb arvutada kõrgem dumpingumarginaal koostööd teinud eksportivate tootjate madalaimate CIF-hindade alusel. Sellega seoses märgitakse, et ei ole leidnud kinnitust, et koostööst hoidunud äriühingud oleksid uurimisperioodil saatnud dumpinghinnaga rohkem kaupa kui koostööd teinud äriühingud. Vastupidi, kui võrrelda Eurostati andmeid Indiast pärit impordi kohta ja koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse saadetud ekspordimahtusid ja -väärtusi, siis selgub, et i) kõikide koostööst hoiduvate eksportivate tootjate impordi maht ühendusse oli uurimisperioodil vähem kui 20 % kogu Indiast pärit impordist (konfidentsiaalsuse nõudest lähtuvalt ei saa avaldada täpset määra) ning ii) koostööst hoiduvate eksportivate tootjate hinnad ühenduse turul on ilmselgelt kõrgemad kui koostööd tegevate äriühingute hinnad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(15)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas sama osaline taas oma väidet koostööst hoiduvate eksportivate tootjate dumpingumarginaali kohta. Ühtegi uut argumenti, mis oleks muutnud eespool põhjenduses 14 esitatud järeldusi, ei esitatud. Asjaomane osaline lisas vaid, et ta ei saa kinnitada komisjoni teostatud analüüsis kasutatud impordiandmete õigsust, sest väidetavalt olid need konfidentsiaalsed. Kõnealust äriühingut teavitati, et impordimaht ja keskmine impordihind olid üksikasjalikult esitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 38 ja 39 ning statistika pärines avalikust allikast ehk Eurostatist. Seega ei takistanud miski äriühingut komisjoni järeldusi kontrollimast ega oma õigusi kaitsmast. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(16)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

(17)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks eksportiv tootja, et ühenduse tootja, kes oli uurimisperioodil importinud Indiast olulises koguses dihüdromürtsenooli (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 25), tuleks jätta välja ühenduse tootmisharu määratlusest ja seega ka kahju analüüsist, sealhulgas kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramisest. Tuleb märkida, et kõnealune ühenduse tootja ei ole muutnud oma põhitegevust tootmisest impordiks. Äriühing oli importinud eespool nimetatud tooteid Indiast eelkõige selleks, et hoida oma samasuguse toote tootmist elujõulisena. Seetõttu puudub alus kõnealuse äriühingu väljajätmiseks ühenduse tootmisharu määratlusest. Lisaks märgitakse, et isegi juhul, kui kõnealune tootja oleks jäetud ühenduse tootmisharu määratlusest välja, ei oleks järeldus kahju kohta olnud teistsugune. Seetõttu lükati väide tagasi.

(18)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et ühenduse tootjate üldine majandusolukord oli väga hea; eelkõige oli see väidetavalt oluliselt paranenud 2005. aastal ja uurimisperioodil ning kõnealuse eksportija sõnul selline positiivne suundumus lähitulevikus tõenäoliselt jätkub. Nimetatud järeldus tugines ühenduse tööstusharu tootmis- ja müügimahu, varude ja turuosa arengutele, mis on esitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 45–47. Selle väitega ei saa nõustuda, sest selles ei võeta täielikult arvesse asjaolu, et dihüdromürtsenooli müügihinnad on ühenduses dramaatiliselt langenud (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 47–49) ning et ühenduse tööstusharu suutis oma tootmis- ja müügimahte suurendada ja oma turuosa laieneval ühenduse turul säilitada üksnes suurte kahjumite, investeeringutasuvuse ning sularaha väljavoo hinnaga. Seetõttu lükati väide tagasi.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas põhjenduses 17 nimetatud eksportiv tootja taas oma väidet ning lisas, et komisjon ei olnud kõnealuse ühenduse tootja, st asjaomast toodet suures mahus importinud tootja, olukorda põhjalikult analüüsinud. Väidetavalt olid analüüsimata jäänud eelkõige järgmised asjaolud: i) mitu protsenti moodustab kõnealuse importiva tootja toodang asjaomase toote kogutoodangust ühenduses; ii) kõnealuse importiva tootja impordihuvi olemus; iii) milline on kõnealuse importiva tootja pikaajalised kavatsused seoses omamaise tootmisega vastukaaluks jätkuvale impordile; ning iv) kõnealuse importiva tootja impordi ja omamaise toodangu suhe.

(20)

Sellega seoses tuleb märkida, et kõiki kõnealuse ühenduse tootja olukorra suhtes tõstatatud küsimusi on põhjalikult analüüsitud; teatavaid üksikasju ei olnud siiski võimalik avalikustada nende konfidentsiaalsuse tõttu. Nagu nähtub ajutise tollimaksu määruse põhjendusest 25 ja eespool esitatud põhjendusest 17, olid peamised põhjused, miks kõnealust tootjat ühenduse tootmisharu ja ühenduse toodangu määratlusest välja ei jäetud, järgmised: i) tema impordihuvi olemus (st kõnealust toodet imporditi selleks, et hoida oma samasuguse toote tootmist ühenduses elujõulisena) ning ii) tema olukorra vähene mõju ühenduse tootmisharu üldisele olukorrale (st asjaolu, et tema võimalik väljajätmine ei muudaks järeldusi kahju kohta). Lisaks on ütlematagi selge, et toetades kaebust ning tehes täielikku koostööd selle uurimisel oli kõnealuse tootja eesmärk Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi sissevoolu piiramine. Sellega on ta selgelt näidanud seotust omamaise tootmisega vastukaaluks jätkuvale impordile. Seepärast lükatakse põhjenduses 19 esitatud väited tagasi.

(21)

Viidates ajutise tollimaksu määruse põhjendusele 41, väitis üks eksportiv tootja, et hinna allalöömine oleks pidanud põhinema Indiast pärit impordi keskmisel hinnal, mitte koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindadel. Sellega seoses märgitakse, et arvestades antud juhul näidatud koostöövalmidust (rohkem kui 80 %) ning seda, et impordistatistika põhineb ex CN-koodil, st et need võivad sisaldada teatava koguse muid tooteid peale dihüdromürtsenooli (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 36), oleks keskmisel impordihinnal põhinev hinnavõrdlus palju ebatäpsem kui tuvastatud äriühingu individuaalsed hinna allalöömise marginaalid. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(22)

Lähtudes eespool nimetatust ja kuna muid märkusi kahju kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 23-56.

(23)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks eksportiv tootja, et Indiast pärit import ei ole ühenduse tootmisharule kahju põhjustanud, sest nende hind oli tõusmas ja nende turuosa vähenes uurimisperioodi jooksul 2,4 protsendipunkti. Selline loogika jätab tähelepanuta mitmed olulised aspektid Indiast pärit dumpinguhindadega impordi arengu ja ühenduse turu olukorra kohta. Nagu oli näidatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 38–42, tõusis Indiast pärit kõnealuse toote dumpinguhinnaga impordi maht ühendusse ligikaudu 25 000 kilogrammilt 2003. aastal ligikaudu 760 000 kilogrammini uurimisperioodil. Selle impordi turuosa suurenes 0,7 %lt 2003. aastal 17,3 %ni uurimisperioodil. Nimetatud impordi turuosa väikese languse uurimisperioodil põhjustas ühenduse turu ootamatu laienemine sellel ajavahemikul, mitte impordi mahtude vähenemine; Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht jätkas tõepoolest uurimisperioodil tõusu, kuigi mitte sama tempoga kui eelmisel perioodil. Üldiselt kasvas Indiast pärit dumpinguhinnaga import ühenduse turule kõnealusel perioodil palju rohkem kui tarbimine ühenduses. Lisaks lõi Indiast pärit dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu hinnad alla oluliste marginaalide võrra. Ühenduse tootmisharu hindu oluliselt alla löönud dumpinguhinnaga impordi järsk tõus langes selgelt kokku halvenenud olukorraga ühenduse tööstusharus. Seetõttu lükati väide tagasi.

(24)

Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli ise põhjustatud. Nimetatud tootja väite kohaselt ei olnuks suureneva nõudluse, tõusnud hindade, selle tulemusel suureneva müügi ja käibe ning kõrgema tootlikkuse tingimustes muul viisil võimalik kahjumit saada. Võimaliku seletusena pakkus kõnealune osapool välja keskmise töötasu suurenemise 24 % võrra ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini.

(25)

Esiteks, kuigi ühenduse tööstusharu müügihind ühenduse turul tõusis 2 % võrra ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini, oli see enam kui 30 % madalam kui 2003. aastal, samas kui ühenduse tööstusharu müügimaht tõusis ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini üksnes 22 % (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 47). Selle tulemusena vähenes ühenduse tootmisharu müügitulu oluliselt, st ligikaudu 15 % võrra vaatlusalusel perioodil. Teiseks, keskmise tööjõukulu arengut tuleb vaadata koos tööhõive ja tootlikkuse suundumustega. Nagu on selgitatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, tulenes tööjõukulu 24 % kasv töötaja kohta vaatlusalusel perioodil muu hulgas muutustest tööhõive struktuuris, mis tähendas kvalifitseeritud tööjõu osakaalu suurenemist. Arvud kinnitavad, et need muutused tõid kaasa tootlikkuse kasvu, mis omakorda kompenseeris kasvanud keskmise tööjõukulu. Selle tulemusel jäi tööjõukulu toodetud ühiku kohta samaks. Lisaks ei ole dihüdromürtsenooli tootmine töömahukas. Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et palgatõus ei oleks ühenduse tööstusharu kahjumit suurendanud. Seetõttu lükati väide tagasi.

(26)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas sama eksportiv tootja põhjusliku seose kohta mitmeid uusi argumente. Need võib kokku võtta järgmiselt: i) põhjenduses 17 nimetatud ühenduse tootja oli kõnealuse toote importimisega kahju ise põhjustanud; ii) ühenduse tootmisharu oli ülisuurte investeeringutega oma uude tootmisvõimsusesse ja sellel eesmärgil finantseerimisasutustelt võetud laenudega kahju ise põhjustanud; iii) ühenduse tööstusharu ekspordimüügi arengut ei olnud analüüsitud; iv) kahju oli ise põhjustatud tootmisvõimsuse suurendamisega ja täiendava kvalifitseeritud tööjõu palkamisega, mis tõstsid tootmiskulusid.

(27)

Seoses nimetatud uute argumentidega märgitakse, et i) ühe ühenduse tootja kõnealuse toote import ei oleks saanud mõjutada ühenduse tööstusharu üldist olukorda, sest see oli väikesemahuline (vt eespool põhjendused 17 ja 20). Lisaks tuletatakse meelde, et kõnealune import oli vastureaktsioon massilisele dumpinguhinnaga impordi sissevoolule Indiast ja seeläbi ühenduse tootmisharule põhjustatud kahjudele, st toimus pärast seda, kui materiaalne kahju oli juba aset leidnud; ii) vaatlusalusel perioodil ei tehtud ühtegi uut investeeringut tootmisvõimsusesse; vastupidi – võimsus jäi samaks ja investeeringud vähenesid oluliselt (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 45–49); iii) ühenduse tootmisharu eksporditulemusi analüüsiti ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 68 ja leiti, et põhjuslik seos säilis, ning iv) ühenduse tööstusharus ei toimunud täiendava tööjõu palkamist. Nagu nähtub ajutise tollimaksu määruse põhjendusest 51, vähenes tööhõive ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini 15 %. Muudatused tööhõive struktuuris viidi läbi kvalifitseerimata tööjõu koondamise teel. Tootmisvõimsuse osas tuletatakse meelde, et mingit kasvu ei ole toimunud. Seepärast lükatakse põhjenduses 26 esitatud argumendid tagasi.

(28)

Võttes arvesse eespool nimetatut ja kuna muid märkusi põhjuslike seoste kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 57–76.

(29)

Üks eksportiv tootja väitis, et meetmete kehtestamine segaks oluliselt ühenduse importijaid ja kasutajaid, seades seeläbi ohtu tuhanded töökohad ja maksutulu, kuid ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Need väited loeti mitteasjakohasteks. Ükski importija ega kasutaja ei esitanud vastuväiteid nende huvide kohta tehtud esialgsetele järeldustele (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 87 ja 88), mis on näidanud, et tõenäoliselt dumpinguvastased meetmed ei mõjuta oluliselt neid osalisi. Seetõttu lükati väide tagasi. Ühtlasi teavitati eksportivat tootjat sellest, et eksportivaid tootjaid ei loeta tavaliselt ühenduse huvide analüüsis asjaomasteks osalisteks.

(30)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas eksportiv tootja taas oma väidet ja teatas, et tal on õigus kommenteerida dumpinguvastase menetluse kõiki aspekte, sealhulgas ühendusi huvisid. Ühtki sisulist argumenti, mis muudaks eespool põhjenduses 29 esitatud järeldusi, siiski ei esitatud. Austades eksportiva tootja õigust teha märkusi menetluse kõigi aspektide kohta, märgitakse, et tõepoolest ei ole see neile keelatud. Algmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt ei ole need osalised ühenduse huvide analüüsiga tavaliselt siiski seotud ja nende märkused võib arvestamata jätta, eriti kui neid ei kinnita otsesed tõendid.

(31)

Täiendavate märkuste puudumisel ühenduse huvide hindamise kohta kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 77–90.

(32)

Tuletatakse meelde, et üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootja, kes oli uurimisperioodil importinud Indiast olulises koguses dihüdromürtsenooli, tuleks ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta ning kahju kõrvaldamist võimaldav tase peaks põhinema üksnes kahel järelejäänud ühenduse tootjal. Vastavalt põhjendustes 14 ja 15 esitatud selgitustele ei olnud see väide põhjendatud. Seoses sellega ja kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 92–94.

(33)

Võttes arvesse eespool esitatud asjaolusid ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada kindlaksmääratud dumpingumarginaalide tasemel lõplik dumpinguvastane tollimaks, kuna mõlema koostööd tegeva asjaomase eksportiva tootja kahju kõrvaldamist võimaldav tase ületas dumpingumarginaali.

(34)

Viidates eespool esitatud põhjendustele 14 ja 15, peetakse asjakohaseks määrata uurimise raames koostööst hoidunud äriühingute tollimaksumääraks koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr.

(35)

Eespool öeldust lähtudes on lõplikud tollimaksud järgmised:

(36)

Pärast seda, kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, pakkus Neeru Enterprises algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. Tuleb siiski märkida, et vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Alternatiivse lähenemisviisina uuriti võimalust indekseerida minimaalne impordihind peamise toormaterjali (alfa-pineeni) hinnaga. Ka see alternatiiv ei osutunud siiski sobivaks järgmistel põhjustel: i) asjaomase toote hinnakõikumised ei ole piisavalt seotud alfa-pineeni hinna kõikumistega ja ii) alfa-pineen ei ole tarbekaup, mille turuhindu kajastav statistika oleks üldiselt kättesaadav. Eespool mainitud asjaolude põhjal järeldati, et sellised hinnakohustused on ebapraktilised ja seepärast ei saa neid heaks kiita. Asjaomast eksportijat teavitati sellest ja talle anti võimalus esitada oma märkused. Siiski ei muutnud tema märkused eespool esitatud järeldust.

(37)

Käesoleva määrusega äriühingule määratav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määratleti käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldab see olukorda, mis uurimise käigus selle äriühingu kohta tuvastati. Nimetatud tollimaksu määra (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing, seega nimetatud konkreetne juriidiline isik. Imporditavate toodete suhtes, mille on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende suhtes kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(38)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingutele ettenähtud individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral tehakse käesolevasse määrusse muudatus, millega ajakohastatakse individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

(39)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise tollimaksu määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, arvutatakse tollimaks uuesti ning tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, tuleb vabastada,