10.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/1

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 1006/96 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu suurusega 323 eurot tonni kohta.

(2)

Nõukogu kehtestas pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine”) määrusega (EÜ) nr 1011/2002 (3) Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Komisjon sai pärast eelseisva aegumise teate (4) avaldamist 12. märtsil 2007 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise taotluse.

(4)

Taotluse esitas Euroopa Keemiatööstuse nõukogu (CEFIC, edaspidi „taotluse esitaja”) kahe tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse pulbrilise aktiivsöe kogutoodangust. Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 13. juunil 2007 käesoleva menetluse, avaldades Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teadaande (edaspidi „algatamisteade”). (5)

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult eksportijatele/tootjatele, ekspordiriigi esindajatele, importijatele, tarnijatele, tootjatele, ühenduse kasutajatele ja taotluse esitajale. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(7)

Hiina eksportijate/tootjate ilmse suure arvu (läbivaatamistaotluses on nimetatud 132) tõttu peeti asjakohaseks uurida, kas aegumise läbivaatamisel tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eksportijatel/tootjatel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast aegumise läbivaatamise algatamist teada anda ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuid ükski eksportija/tootja ei vastanud pärast algatamisteate avaldamist valimi moodustamiseks esitatud küsimustele ega andnud endast ka muul moel teada ja seega eksportijate/tootjate väljavõttelist uuringut ei kasutatud.

(8)

Ühenduse importijate ilmse suure arvu (läbivaatamistaotluses on nimetatud 33) tõttu peeti asjakohaseks uurida, kas aegumise läbivaatamisel tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti ühenduse importijatel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast aegumise läbivaatamise algatamist teada anda ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Kuid kuna 33 importijast, kellega võeti ühendust, vastas valimi moodustamiseks esitatud küsimustele ainult kolm importijat, otsustati, et väljavõttelise uuringu kasutamine ei ole käesoleval juhul õigustatud.

(10)

Küsimustikud saadeti ekspordiriigi esindajatele ning kõikidele teadaolevatele importijatele, tarnijatele, tootjatele, ühenduse kasutajatele ja võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) tootjatele (vt põhjendusi 22–24).

(11)

Küsimustikele saadi täielikud vastused kolmelt ühenduse tootmisharule toorainete tarnijalt, kolmelt kasutajalt, kahelt läbivaatamistaotlust toetavalt ühenduse tootjalt, ühelt menetluse vastu olevalt tootjalt ja ühelt võrdlusriigi tootjalt. Ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu analüüsiks vajalikku teavet ning tegi kontrollkäigud järgmistesse äriühingutesse:

(13)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(14)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise ja sellele järgnenud aegumise läbivaatamise käigus, s.o pulbriline aktiivsüsi, mis kuulub praegu CN-koodi ex 3802 10 00 alla. Pulbriline aktiivsüsi on mikropoorne süsinik, mida saadakse mitmesugustest toorainetest nagu kivisüsi, ligniit, turvas, puit, oliivikivid või kookospähkli koored, mida aktiveeritakse auru või keemiliste protsesside abil. Pulbriline aktiivsüsi on väga peen pulber. Aktiivsütt müüakse ka graanulitena (edaspidi „granuleeritud aktiivsüsi”), mida kehtivad meetmed või käesolev läbivaatamine ei hõlma.

(16)

Nagu eelmine aegumise läbivaatamine kinnitas, sisaldab pulbriline aktiivsüsi määratluse kohaselt vähemalt 90 massiprotsenti (% m/m) kuni 0,5 mm suuruseid osakesi.

(17)

Pulbrilise aktiivsöe üldised kasutusalad on vee puhastamine (joogi- ja heitvesi), gaaside ja õhu puhastamine, lahustite taaskasutamine, suhkru, taimeõlide ja rasvade värvitustamine ning mitmesuguste toodete desodoreerimine ja puhastamine keemiatööstuses (nt orgaanilised happed), ravimistööstuses (nt seedetrakti raviks ettenähtud kapslid) ja toiduainetööstuses (nt alkohol ja karastusjoogid).

(18)

Käesolev uurimine on kinnitanud, et ühenduse tootjate poolt toodetav ja müüdav pulbriline aktiivsüsi, Hiinast imporditav pulbriline aktiivsüsi ning võrdlusriigis (USA) toodetav ja müüdav pulbriline aktiivsüsi on samade füüsikaliste ja tehniliste põhiomadustega ning igas suhtes identsed. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on aegumise läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete aegumine võib tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(20)

Alguses uuriti, kui suured olid kogused, mida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühendusse eksporditi. Tuleb märkida, et kuna käesoleva uurimise käigus ei teinud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja ega ühenduse importija, tehti ekspordiandmed kindlaks kooskõlas algmääruse artikliga 18, st kättesaadava teabe alusel. Seoses sellega meenutatakse, et ükski Hiina eksportiv tootja ega ühenduse importija ei teinud koostööd ka esimese aegumise läbivaatamise käigus. Alates lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest 1996. aastal on siiski olemas pulbrilise aktiivsöe importi käsitlev Eurostati statistika. Seda statistikat kinnitavad ühenduse tootmisharu esitatud turu-uuringute andmed. Sellest lähtuvalt ja muu usaldusväärse teabe puudumisel kasutati kõnealust statistikat. Statistika andmetel imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast ühendusse ligikaudu 529 tonni pulbrilist aktiivsütt. See kogus on enne meetmete kehtestamist ühendusse imporditud kogusega võrreldes väike, kuid moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski üle 1 % ühenduse pulbrilise aktiivsöe tarbimisest. Sellegipoolest arvutati dumpingu ligikaudne suurus.

(21)

Seoses dumpingu jätkumise tõenäosusega uuriti, kas sel hetkel eksporditi Hiinast dumpinguhinnaga. Seda tehti seetõttu, et kui dumping praegu esineb, võib see olla oluline märk dumpingu tõenäolisest jätkumisest tulevikus, kui meetmetel lastakse aeguda.

(22)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, määrati normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt valitud asjakohasest kolmandast riigist saadud andmete põhjal.

(23)

Esialgses uurimises ja esimeses aegumise läbivaatamises valiti sobivaks võrdlusriigiks USA. Nagu algatamisteates osutatud, kavatses komisjon kasutada USAd sobiva võrdlusriigina ka käesolevas aegumise läbivaatamises. Seoses sellega näitas uurimine, et USA on kõige sobivam võrdlusriik järgmistel põhjustel:

USA on üks maailma suurimaid pulbrilise aktiivsöe tootjaid. Koostööd teinud USA tootja ja ühenduse tootjate poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmed näitasid, et USA ja ühenduse tootmismaht on võrreldav. Peale selle leiti, nagu põhjenduses 18 on märgitud, et USAs toodetav ja müüdav pulbriline aktiivsüsi ning Hiinas toodetav ja ühendusse eksporditav pulbriline aktiivsüsi on samasugused tooted. USA koostööd teinud tootja omamaine müük oli (mahu poolest) tüüpiline, võrreldes Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordiga ühendusse. Leiti ka, et USAs on väga kõrge konkurentsitase. Lisaks mitme USA tootja omavahelisele konkurentsile pakkus konkurentsi ka imporditud (peamiselt Hiinast, Sri Lankast ja Filipiinidelt pärit) pulbriline aktiivsüsi, mida oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik importida ilma koguseliste piirangute ja imporditollimaksudeta. Peamine USA pulbrilise aktiivsöe tootja oli valmis tegema koostööd.

(24)

Arvestades eeltoodut ja seda, et ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi võrdlusriigi valiku kohta, valiti USA kõige sobivamaks võrdlusriigiks.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 kaaluti, kas USA pulbrilise aktiivsöe tüüpiline omamaine müük, arvestades selle eest nõutavat hinda, toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks uuriti, kas omamaine müük oli tulutoov. Seepärast võrreldi toote kõigi kvaliteediklasside tootmise kogukulusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul iga kvaliteediklassi müügitehingute keskmise hinnaga samal ajavahemikul. Leiti, et enamik müügist oli tulutoov. Samuti näitas uurimine, et müük toimus ainult sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 neid hindu, mida sõltumatud kliendid maksid või peavad maksma USA siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(26)

Nagu eespool märgitud, ei teinud käesoleva aegumise läbivaatamise käigus koostööd ükski pulbrilist aktiivsütt eksportiv Hiina tootja ega selle ühendusse importija. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Nagu eespool põhjenduses 20 juba märgitud ja et muu usaldusväärne teave puudub, võeti aluseks Eurostati (TARICi) impordistatistika kohane keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(27)

Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Seoses sellega tehti kohandusi, arvestamaks prahtimis-, kindlustus- ja sisemaatranspordikulude erinevusi. Kuna Hiina eksportivatelt tootjatelt teavet ei saadud, põhinesid ekspordihinna kohandused kättesaadavatel andmetel, käesoleval juhul läbivaatamistaotluses esitatud asjakohastel andmetel.

(28)

Kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kõigi kvaliteediklasside ekspordihinna kaalutud keskmisega näitas, et ühendusse suunatud pulbrilise aktiivsöe ekspordi dumpingumarginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka veel märkimisväärne. Dumpingumarginaal oli võrdne summaga, mille võrra normaalväärtus ületas ühendusse suunatud ekspordi hinnad. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli suurem kui 20 %. Kuigi kõnealuse dumpingumarginaali arvutamisel tuli Hiina eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu suures ulatuses tugineda kättesaadavatele andmetele, näitab see sellegipoolest Hiina praegust ekspordidünaamikat. Kui Hiina eksportivad tootjad oleksid teinud koostööd, oleks arvutused ilmselt täpsemad olnud.

(29)

Uuriti ka seda, kuidas võib areneda Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe eksport, kui meetmed peaksid aeguma. Selleks uuriti Hiina kasutamata tootmisvõimsust, ekspordimahtu ja siseturgu ning Hiina hinnadünaamikat muude kolmandate riikide turgudel. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutati ühenduse tootmisharu esitatud turu-uuringute andmeid.

(30)

Komisjonile kättesaadavast teabest selgus, et Hiina oma 300 tootjaga on maailma suurim (granuleeritud ja pulbrilise) aktiivsöe tootja ja eksportija. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina pulbrilise aktiivsöe tootmisvõimsus ligikaudu 190 000 tonni, millest umbes 70 000 tonni müüdi siseturul ja ligikaudu 60 000 tonni eksporditi. Seega oli kasutamata umbes 60 000 tonni suurune tootmisvõimsus. Märgitakse, et see kasutamata tootmisvõimsus on suurem kui ühenduse tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(31)

Hiina pulbrilise aktiivsöe peamised eksporditurud on Kagu-Aasia, Jaapan, Korea Vabariik, USA ja Euroopa. Kuid ühenduse tootmisharu esitatud tõendite kohaselt on kolmandates riikides pulbrilise aktiivsöe täiendava impordi vajadus minimaalne ja need riigid ei suuda vastu võtta rohkem Hiina eksporti. Lisaks tuleb märkida, et mitmel Aasia potentsiaalsel eksporditurul, näiteks Indias ja Indoneesias, kohaldatakse pulbrilise aktiivsöe suhtes kõrgeid tollitariife.

(32)

Kättesaadavate andmete põhjal eeldatakse, et Hiina pulbrilise aktiivsöe omamaine tarbimine, tootmine ja tootmisvõimsus kasvavad ligikaudu 5 % aastas. Arvestades seda, et USA kehtestas 2007. aasta aprillis (st pärast uurimisperioodi) Hiinast pärit auruga aktiveeritud pulbrilise aktiivsöe suhtes dumpinguvastased meetmed, võib eksport isegi väheneda. Seega kasutamata tootmisvõimsus mitte ei vähene, vaid tõenäoliselt isegi suureneb tulevikus.

(33)

Lisaks sellele on Hiina aktiivsöetööstus komisjonile kättesaadavate andmete põhjal praegu rahalistes raskustes, eelkõige tootmisvõimsuse vähese rakendamise tõttu, mis põhjustab kulude kasvu. See omakorda suurendab survet dumpinguhinnaga eksportimisele, et saavutada suuremat mastaabisäästu.

(34)

Neil asjaoludel on väga tõenäoline, et kui meetmed kaotatakse ja ühendusest saab atraktiivne eksporditurg, suurendavad Hiina tootjad tootmisvõimsuse rakendamist, et eksportida suuri koguseid ning vähendada sel moel kulusid ja parandada oma majanduslikku olukorda.

(35)

Muudesse kolmandatesse riikidesse, nagu USAsse, suunatud Hiina ekspordi hindade analüüs näitas, et pulbrilist aktiivsütt eksporditi väga madala hinnaga või isegi dumpinguhinnaga (dumpingu tase ületas käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaali, vt eespool põhjendust 28). On ilmne, et Hiina on kõnealust toodet sageli müünud dumpinguhinnaga.

(36)

Järelikult on tõenäoline, et dumpinguvastase tollimaksu kaotamise korral tuleks ühenduse turule suures koguses dumpinguhinnaga Hiina pulbrilist aktiivsütt. Seoses sellega tuleb märkida, et Hiinast pärit import ei ole ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1996. aastal ühenduse turult kadunud (ehkki selle maht on vähenenud), mis hõlbustab impordi kasvu, kui meetmetel lastakse aeguda.

(37)

Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe import ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil miinimumtaseme ja toimus endiselt dumpinguhinnaga. Tehti kindlaks, et dumping jätkus ja et on väga tõenäoline, et see jätkub, kui meetmetel lastakse aeguda. Lisaks on sellisel juhul tõenäoline, et Hiina pulbrilise aktiivsöe eksport ühendusse suureneb oluliselt (ja saavutab vähemalt esialgsel uurimisel tuvastatud taseme), sest Hiinas on märkimisväärses koguses kasutamata tootmisvõimsust. Tõenäoliselt imporditakse täiendavalt märkimisväärsete dumpinguhindadega.

(38)

Uurimine näitas, et pulbrilist aktiivsütt toodab ühenduses praegu väike arv tootjaid. Kaks taotluse esitanud tootjat ja veel kaks tootjat, kes ei teinud uurimise käigus koostööd, järgivad traditsioonilist tootmisprotsessi, mille käigus segatakse vajalikud toorained, et saada aktiveerimisprotsessi abil pulbrilist aktiivsütt.

(39)

Samuti leiti, et teatavad muud ühenduse tootjad toodavad pulbrilist aktiivsütt Hiinast imporditud granuleeritud aktiivsöe jahvatamise teel. Ühenduse tootmisharu esitatud hinnangute järgi jahvatatakse Hiinast imporditavast granuleeritud aktiivsöest ligikaudu 10 000 tonni ühenduses pulbriliseks aktiivsöeks. Üks komisjoniga uurimise käigus koostööd teinud tootja tootis pulbrilist aktiivsütt just sel viisil. Kuid nagu esimese aegumise läbivaatamise puhulgi, ei ole neid koguseid ühenduse kogutoodangu ja ühenduse tarbimise arvutamisel arvesse võetud.

(40)

Kaks ühenduse tootjat, kelle nimel esitati läbivaatamistaotlus, tegid uurimise käigus koostööd. Nad toodavad ligikaudu 80 % ühenduse pulbrilise aktiivsöe toodangust ja seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(41)

Kuna ühenduse tootmisharu koosneb kahest ühenduse tootjast, tuli ühenduse tootmisharu käsitlev teave tundlike andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks asjakohastel juhtudel indekseerida.

(42)

Ühenduse tarbimine (EL 27) tehti kindlaks järgmise põhjal:

(43)

Nagu põhjenduses 39 on märgitud, toodetakse osa pulbrilist aktiivsütt Hiinast imporditud granuleeritud aktiivsöe jahvatamise teel, mida ei ole ühenduse tarbimise arvutamisel arvesse võetud.

(44)

Eeltoodut arvestades on ühenduse pulbrilise aktiivsöe tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvanud 7 %. 2003.–2005. aasta 10 % kasvule järgnes 2006. aastal väike langus, pärast seda püsis tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsena.

(45)

Eurostati andmetel põhinevad Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordi mahu ja turuosa suundumused on esitatud järgmises tabelis. Hiinast pärit impordi maht on vaatlusalusel perioodil suurenenud 55 %, kuid selle turuosa jäi üldiselt alla 2 %.

(46)

Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe keskmised impordihinnad, mis on saadud Eurostati andmetest, millele on liidetud impordijärgsed kulud, tolli- ja dumpinguvastased maksud, tõusid veidi vaatlusalusel perioodil (8 %), nagu ilmneb järgmisest tabelist.

(47)

Hiina eksportivate tootjate üksikasjalike müügiandmete puudumise tõttu pidi komisjon võrdlema Eurostatilt saadud kohandatud impordihindu ühenduse tootmisharu kui terviku keskmiste tehasehindade tasemel müügihindadega, s.o ilma pulbrilise aktiivsöe kvaliteediklasse eristamata. Võrdlus näitas, et Hiina ekspordihinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 25–30 % madalamad kui ühenduse tootmisharu sama ajavahemiku hinnad.

(48)

Muudest riikidest kui Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 7 300 tonnilt (turuosa 19 %) 2003. aastal 10 000 tonnini (turuosa 25 %) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Peamised ekspordiriigid on olnud Malaisia, Indoneesia, Filipiinid ja USA.

(49)

Kui USAst pärit import on poole võrra vähenenud, on Malaisiast, Indoneesiast ja Filipiinidelt pärit import suurenenud 2 800 tonnilt 2003. aastal 6 200 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 % suuruse ühise turuosa ühenduse turul. Uurimisel selgus, et osa nimetatud kolmest riigist pärit impordist moodustab kookospähkli koortest toodetav pulbriline aktiivsüsi, mida ühenduse tootjad ei saa asjaomase tooraine kättesaamatuse tõttu ise toota. Seega on ühenduse tootmisharu osa sellest impordist ise põhjustanud, et suurendada ühenduse kasutajatele pakutavat pulbrilise aktiivsöe valikut.

(50)

Malaisiast, Indoneesiast ja Filipiinidelt pärit impordi keskmised hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad. Malaisiast ja Indoneesiast pärit impordi hinnad olid samal tasemel kui Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordi hinnad, kuid Filipiinidelt pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil märgatavalt (37 %) ja olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit impordi hindadest 20 % kõrgemad.

(51)

USAst pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest märkimisväärselt kõrgemad. Valdav osa kõnealusest impordist on erikvaliteediga pulbriline aktiivsüsi, mille eest makstakse ühenduse turul kõrget hinda.

(52)

Kokkuvõttes näitas uurimine, et osa kolmandatest riikidest pärit pulbrilise aktiivsöe impordist täiendab ühenduse tootmisharu toodangut. Muu import toimus ühenduse tootmisharu keskmistest hindadest tunduvalt kõrgemate hindadega. On ka teistsugust importi, mis toimub suhteliselt madalate hindadega ja võib avaldada ühenduse turule teatavat mõju. Vaatlusaluse perioodi jooksul täheldatud suundumuste põhjal ei ole siiski tõenäoline, et selline import võiks suureneda.

(53)

Suutlikkus toota pulbrilist aktiivsütt sõltub sellest, kas toodetakse madalaktiivset (vähem aega ahjus) või kõrgaktiivset (kauem aega ahjus) ühendit. Seepärast on alljärgnevas tabelis esitatud tootmisvõimsus kindlaks tehtud tegelikult toodetud kõrg- ja madalaktiivse pulbrilise aktiivsöe koguste põhjal.

(54)

Ühenduse tootmisharu pulbrilise aktiivsöe tootmine on olnud vaatlusalusel perioodil stabiilne, kui 2004. ja 2005. aastal toimunud kõikumised välja arvata.

(55)

Tootmisvõimsus vähenes aastatel 2003–2005. See kahanes keskkonnaalase õigusakti tõttu, mille kehtestas 2003. aastal ühe ühenduse tootmisharu tehase asukohariigi kohalik omavalitsus. Selle tagajärjel pidi asjaomane ühenduse tootja keskkonnanõuete tõttu peatama ühe oma aktiveerimistehase töö.

(56)

Tootmisvõimsuse vähenemise otsene tagajärg oli tootmisvõimsuse rakendusastme kasv.

(57)

Müügimaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % väiksem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kui ühenduse tarbimine kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 7 % (vt eespool põhjendus 44), siis ühenduse tootmisharu turuosa kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul 9 %. Hoolimata turuosa vähenemisest oli ühenduse tootmisharu turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 50 %.

(58)

Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad ühenduse turul püsisid vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena. Müügihindade stabiilsus, millele lisandus müügimahu vähenemine, põhjustas vaatlusalusel perioodil 4 % negatiivse kasvu, mis kajastas müügimahu sama suurt langust.

(59)

Ühe tootmisliini seiskumise tõttu 2004. aastal (vt eespool põhjendust 55) ja klientide teenindamise tagamiseks pidi ühenduse tootmisharu ajutiselt suurendama oma varusid. Kuid järgmiste aastate jooksul saavutasid varud jälle oma esialgse taseme, mis oli ligikaudu 10–20 % tootmismahust.

(60)

Need kolm näitajat kujunesid vaatlusalusel perioodil sarnaselt (ehkki eri ulatuses), nimelt langesid need 2003.–2004. aastal järsult, pärast mida vähenesid järk-järgult kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(61)

Tasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo arengu puhul 2003.–2004. aastal, tuleb silmas pidada, et 2003. aastal olid ühenduse tootmisharu majandustulemused eriti kehvad ja müügi tasuvus napilt üle tasuvuspunkti. Ühenduse tootmisharu 2003. aasta kehvad tulemused olid tingitud raskustest, millesse üks ühenduse tootja kõnealusel aastal sattus.

(62)

Kasumi vähenemine 2005. ja 2006. aastal oli osaliselt tingitud kulutustest, mida ühenduse tootmisharu tegi teatavate keskkonnanõuete (vt eespool põhjendust 55) täitmiseks.

(63)

Teine koostööd teinud pulbrilise aktiivsöe tootja, kes jahvatab imporditud granuleeritud aktiivsütt pulbriliseks aktiivsöeks (vt eespool põhjendust 39), väitis, et ühenduse tootmisharu sai, arvestades tema pulbrilise aktiivsöe tasuvuse kasvu aastatel 2003–2006, oma granuleeritud aktiivsöe müüki ristsubsideerida. Teisisõnu väitis ta, et kuna pulbriline aktiivsüsi on kaitstud, sai ühenduse tootmisharu küsida pulbrilise aktiivsöe eest kõrgemat hinda ja seega müüa oma granuleeritud aktiivsütt odavamalt. Seepärast oli kõnealune isik meetmete jätkuva kohaldamise vastu.

(64)

Seoses ühenduse tootmisharu toodetava granuleeritud aktiivsöe ja pulbrilise aktiivsöe vahelise väidetava ristsubsideerimisega märgitakse, et see küsimus jääb osaliselt käesoleva läbivaatamise ulatusest välja, sest granuleeritud aktiivsöe müügi tasuvust ei analüüsita käesoleva uurimise käigus. Tasuvuse kohta märgitakse, et kui 2003.–2004. aastani ühenduse tootmisharu tasuvus kasvas järsult, siis 2006. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgnes sellele langus. Nagu eespool põhjenduses 61 on märgitud, tuleb 2003.–2004. aasta järsus kasvus näha pigem ühenduse tootmisharu 2003. aasta kehvade majandustulemuste kui 2004. aasta heade majandustulemuste tagajärge. Pealegi ei ületanud ühenduse tootmisharu tasuvus seoses pulbrilise aktiivsöe müügiga ühenduse turul vaatlusalusel perioodil kordagi 5,5 %. Seepärast lükati tagasi väide, et tasuvuse kasv oli vaatlusalusel perioodil nii suur, et ühenduse tootmisharu sai oma muude toodete müüki subsideerida, sest pulbrilise aktiivsöe müügi tasuvus oli vaatlusalusel perioodil liiga väike andmaks alust väidetele ristsubsideerimise kohta.

(65)

Nagu eelmisest tabelist selgub, vähendas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil töötajate arvu ligikaudu 10 %. Kuna tegelik tootmine oli samal ajavahemikul stabiilne (vt eespool põhjendust 54), kajastab tootlikkuse suurenemine kahte nimetatud suundumust.

(66)

Lisaks sellele olid töötasud vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed.

(67)

Eelnevast tabelist ilmneb, et ühenduse tootmisharu tegi 2006. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulisi investeeringuid. Nagu põhjenduses 55 selgitatud, tuli need investeeringud teha keskkonnanõuete täitmiseks.

(68)

Ühenduse tootmisharu esitatud andmete kohaselt ei olnud tal vaatlusalusel perioodil raskusi kapitali kaasamisega.

(69)

Nagu eespool kirjeldatud, näitavad kättesaadavad andmed, et dumpingumarginaal on märkimisväärne.

(70)

Nagu eelmises aegumise läbivaatamises juba järeldati, on kehtivad dumpinguvastased meetmed võimaldanud ühenduse tootmisharul varasemast dumpingust teataval määral toibuda, kuid ta on endiselt haavatavas olukorras.

(71)

Ekspordi müügimaht on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suurenenud, 2003. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul ligikaudu 21 %.

(72)

2003. aasta ekspordi müügihindade ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordi müügihindade võrdlus näitab, et ekspordi keskmised müügihinnad on püsinud stabiilsetena. 2004. aastal hinnad veidi langesid, kuid 2005. aastast alates sai ühenduse tootmisharu oma hindu tõsta.

(73)

2003. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul paranesid järgmised ühenduse tootmisharu näitajad: tasuvus, investeeringutasuvus, rahavoog, tootmisvõimsuse rakendamine ja lõppvarud. Ühiku müügihind ja tootmine olid peaaegu stabiilsed. Lisaks sellele tõusis tootlikkus ja ühenduse tootmisharu sai teha investeeringuid teatavate keskkonnanõuete täitmiseks.

(74)

See-eest halvenesid järgmised näitajad: müügimaht, turuosa ja tööhõive. Peale selle vähenes tootmisvõimsus eespool nimetatud keskkonnanõuete tõttu.

(75)

Kuigi olukord on vastuoluline, tunduvad positiivsed suundumused negatiivseid suundumusi üldiselt üles kaaluvat. Pealegi näitab eespool nimetatud suundumuste ja esialgse uurimise käigus tuvastatud suundumuste võrdlus, et kehtivad dumpinguvastased meetmed mõjutasid positiivselt ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda. Sellegipoolest tuleb rõhutada, et isegi paranenud näitajad, eelkõige näiteks tasuvus ja investeeringutasuvus, ei ulatu siiski kaugeltki sellise tasemeni, mida võiks eeldada juhul, kui ühenduse tootmisharu oleks varasemast kahjustavast dumpingust täielikult toibunud.

(76)

Seepärast järeldatakse, et kuigi ühenduse tootmisharu olukord on meetmete kehtestamisele eelnenud olukorraga võrreldes paranenud, on see ikka veel ebakindel.

(77)

Uurimine on näidanud, et Hiina kasutamata tootmisvõimsus on märkimisväärne, ületades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühenduse pulbrilise aktiivsöe tarbimise. Kuna USA on kehtestanud Hiinast pärit (auruga aktiveeritud) pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, tekib juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, oht, et varem USAsse eksporditud kogused suunatakse ümber. Oht on seda suurem, kuna pulbrilist aktiivsütt imporditi USAsse veelgi madalama hinnaga kui ühenduse turule.

(78)

Peale selle on kindlaks tehtud, et pulbrilist aktiivsütt imporditakse praegu dumpinguhinnaga, mis jääb oluliselt alla ühenduse tootmisharu keskmistele müügihindadele (ja kuludele).

(79)

Seepärast viitab selliste tegurite nagu:

koondmõju sellele, et kui meetmetel lastakse aeguda, on kahju kordumise oht suur.

(80)

Nagu eespool kirjeldatud, on ühenduse tootmisharu olukord dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele eelnenud olukorraga võrreldes paranenud, kuid see on siiski jätkuvalt ebakindel. On tõenäoline, et kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suureneks, siis ühenduse tootmisharu majanduslik olukord halveneks, nagu näitas esialgne uurimine. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu kantud kahju kordumise.

(81)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide hindamisel. Käesoleva uurimise käigus analüüsiti olukorda, kui dumpinguvastaseid meetmeid on juba kohaldatud, ja see võimaldas hinnata olemasolevate dumpinguvastaste meetmete võimalikku negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(82)

Sellest lähtuvalt uuriti, kas hoolimata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(83)

Sel põhjusel saadeti küsimustikud lisaks põhjenduses 11 nimetatud kolmele tootjale ka teistele tootjatele (sealhulgas tootjad, kes jahvatavad imporditud granuleeritud aktiivsütt pulbriliseks aktiivsöeks), neljale ühenduse tarnijale, kolmele koostööd teinud ühenduse importijale (vt eespool põhjendus 9) ja 37-le taotluses nimetatud ja/või komisjonile teadaolevale kasutajale.

(84)

Võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab jätkuvalt kasu praegu kehtivatest meetmetest ning toibub veelgi, saades tagasi oma turuosa ja parandades tasuvust. Kui meetmeid edaspidi ei kohaldata, on tõenäoline, et vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitab ühenduse tootmisharule taas kahju ja et ühenduse tootmisharu praegune ebakindel majanduslik olukord halveneb veelgi.

(85)

Sellest lähtuvalt ning arvestades, et ühenduse tootmisharu arvele langeb enamik ühenduse toodangust ja et kaks ühenduse tootjat, kellest ühenduse tootmisharu koosneb, on toetanud meetmete säilitamist, võib järeldada, et meetmete jätkumine oleks ühenduse huvides.

(86)

Komisjoni küsimustikule vastas kolm ühenduse tarnijat, kes tarnivad ühenduse tootmisharule toorainet (ligniit, turvas ja saepuru). Kõik kolm pooldasid meetmete säilitamist ja teatasid, et meetmete aegumine seaks ohtu olulise osa nende müügist, kõigutades nende majanduslikku stabiilsust.

(87)

Seepärast võib järeldada, et meetmete jätkumine oleks ühenduse tootmisharu varustavate ühenduse tarnijate huvides.

(88)

Nagu põhjenduses 8 märgitud, võttis komisjon ühendust 33 importijaga, kes olid nimetatud läbivaatamistaotluses. Üksnes kolm importijat nõustusid tegema uurimise käigus koostööd. Kuid ükski neist kolmest importijast ei vastanud komisjoni saadetud küsimustikule.

(89)

Seega võib uurimise käigus koostöö tegemise vastu ilmutatud vähese huvi põhjal järeldada, et meetmete säilitamisel ei oleks pulbrilise aktiivsöe importijate impordile olulist mõju.

(90)

Nagu eespool põhjenduses 83 märgitud, võeti ühendust 37 kasutajaga, kellest paljud olid ühenduse tootmisharu kliendid. Lõpuks saadi küsimustikule üksnes kolm vastust.

(91)

Ükski kolmest kasutajast ei andnud küsimustiku vastuses nõusolekut kohapealse kontrolli tegemiseks. Kontrollimata andmete analüüsimisel leiti sellegipoolest, et kaalutud keskmise põhjal moodustavad asjaomaste kasutajate tegevuskuludest pulbrilise aktiivsöega seotud kulud väga väikese osa.

(92)

Sellest lähtuvalt järeldati, et meetmete säilitamisel ei oleks pulbrilise aktiivsöe kasutajate tegevusele olulist mõju.

(93)

Võttes arvesse kõikide nende isikute huve, kes endast uurimise käigus teada andsid, ilmneb, et ühenduse huvidega seoses ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(94)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kehtivad meetmed jõusse jätta. Pärast teavitamist anti neile aega märkuste esitamiseks.

(95)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(96)

Arvestades dumpingu jätkumise, kahju kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleb Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada, et vältida dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumist.

(97)

Dumpinguvastase tollimaksu praegune suurus, mis põhineb 38,6 % suurusel kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, on 323 eurot tonni kohta (kindlasummaline tollimaks).

(98)

Üks huvitatud isik väitis tollimaksu suuruse kohta, et pärast seda, kui kaotatakse Hiina eksportivatele tootjatele käibemaksu tagastamine siseturul ostetud toorainest toodetud kauba eksportimisel, peavad dumpingumarginaalid olema madalamad.

(99)

Hiina eksportivate tootjate koostöö täielikul puudumisel ja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise taotluse puudumisel ei olnud võimalik kinnitada eksporditava kauba tootmiskulude väidetavat muutust ja seepärast lükati see väide tagasi,