—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aruannet – I köide (SEK(2008) 2359 – C6-0416/2008) (2);

—

võttes arvesse eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet (2007. eelarveaasta), I jagu – Euroopa Parlament (3);

—

võttes arvesse siseaudiitori 2007. aasta aruannet;

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos auditeeritud institutsioonide vastustega (4);

—

võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (5);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja (7) artiklit 13;

—

võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik ühenduse institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid;

—

võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni 2007. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse (I jagu) eelprojekti kohta (8);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 71, artikli 74 lõiget 3 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0184/2009);

A.

arvestades, et kontrollikoda märgib 2007. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja testitud tehingutes olulisi vigu ei leitud (9);

B.

arvestades, et peasekretär tõendas 3. juunil 2008. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

1.

tuletab meelde, et käimasolev eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on praeguse (2004–2009) ametiaja viimane ja et selle ametiaja jooksul on toimunud palju muudatusi nii ELi eelarve haldamises üldiselt kui ka eriti Euroopa Parlamendi eelarve haldamises;

2.

tuletab meelde, et käesoleval ametiajal rakendati täielikult ellu uus finantsmäärus, mida muudeti uuesti 2008. aastal ja mis tõi kaasa suured muutused finantsjuhtimises, eelkõige hanke-eeskirjade karmistamise ja finantsmenetluste kontrollimise struktuuri parandamise, eelarvevahendite käsutajate vastutuse suurenemise ja finantskontrolli detsentraliseerimise; märgib, et need muutused on tinginud vajaduse täiendavate kvalifitseeritud töötajate järele ja toonud kaasa lisahaldustööd ning Euroopa Parlamendi peadirektoraadid tunnistavad nende tõhusust finantsjuhtimise usaldusväärsuse suurendamisel;

3.

märgib siiski, et finantsmäärus võib vajada põhjalikumat läbivaatamist, sest mõne menetluse kohaldamine parlamendi teenistuste poolt on osutunud liiga koormavaks; peab kahetsusväärseks, et see on suurendanud erandite arvu (mis on loetletud iga-aastaste tegevusaruannete lisades);

4.

tuletab meelde, et uus finantsmäärus, mis eeldab kvalifitseeritud töötajate arvu olulist suurenemist, jõustus samal ajal kui muudetud personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, (10) mis seadis Euroopa Parlamendi administratsioonile rea piiranguid;

5.

tuletab meelde, et 2004. aastal ühinesid Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki ja 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia, mis oli peamine põhjus töötajate arvu suurenemiseks 4 662-lt 1. jaanuaril 2004 (kõik kategooriad) 6 101-ni 31. detsembril 2008. aastal; väljendab seetõttu toetust administratsiooni pingutustele tegelda töötajaskonna sellise kasvuga kiiresti; märgib, et peaaegu kõik lisandunud ametikohad on seotud laienemisega ning laienemisega mitte seotud ametikohtade arv on kasvanud ainult 1,2 %;

6.

märgib, et 2007. aastal oli parlamendiliikmete assistentide hüvitistest tehtud maksetest 99,9 % nõuetekohaselt põhjendatud ning selle protsendimäära kasv on toimunud tänu juhatuse poolt vastu võetud tõendavaid dokumente käsitlevatele tõhustatud menetlustele, aga ka administratsiooni märkimisväärsetele pingutustele ja teadlikkuse suurenemisele parlamendiliikmete hulgas;

7.

rõhutab, et esimest korda pärast Euroopa Parlamendi loomist suutsid liikmesriigid kokku leppida Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse suhtes; põhimäärusega antakse kõigile parlamendiliikmetele võimalus saada võrdset töötasu ja olla samal viisil kindlustatud ning tehakse lõpp märkimisväärsetele erinevustele liikmesriigi makstavate palkade vahel ja saavutatakse igat liiki töötasude ja hüvitiste läbipaistev süsteem;

8.

tuletab meelde, et assistentide põhimääruse vastuvõtmine oli 2007. aasta eelarvemenetluse suuniseid käsitlevas resolutsioonis üks esiletoodud prioriteet; tunneb seoses sellega heameelt, et nõukogu võttis 19. detsembril 2008 vastu komisjoni ettepaneku (KOM(2008) 786) Euroopa Parlamendi poolt muudetud kujul; (11) on seisukohal, et selle jõustumine 2009. aasta juulis peaks tooma kaasa suurema läbipaistvuse nende vahendite kasutamisel ja tagama assistentide sotsiaalsete ja tööalaste õiguste täieliku austamise;

9.

märgib, et Euroopa Parlamendile laekus 2007. aastal tulu summas 144 449 007 eurot (2006. aastal oli tulu 126 126 604 eurot);

10.

võtab teadmiseks järgmised summad, millega suleti Euroopa Parlamendi 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod:

11.

märgib, et heakskiidetud assigneeringute kogumaht Euroopa Parlamendi 2007. aasta esialgses eelarves oli 1 397 460 174 eurot, mis tähendab võrreldes 2006. aasta eelarvega (1 321 600 000 eurot) 6 % kasvu, ning et 2007. aastal ei esitatud ühtegi paranduseelarvet;

12.

märgib, et Euroopa Parlament otsustas nii nagu ka eelmistel aastatel, et kasutamata jäänud raha tagastamise asemel liikmesriikidele paigutatakse eelarveaasta lõpus erinevate eelarveridade assigneeringujäägid, mis ulatuvad 25 000 000 euroni, ümber (2006. aastal oli see summa 37 246 425 eurot), et rahastada hoone ostmist Viinis Euroopa Maja jaoks, mis asutatakse koostöös komisjoniga; märgib siiski, et oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmise kohta (13) nõudis Euroopa Parlament, et eelarve selguse huvides tuleb hoonete kulud kirjendada eelarvesse, mitte rahastada neid assigneeringujääkide ümberpaigutamise abil;

13.

tunneb heameelt, et eelarve haldamist ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne on, nagu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates varasemates resolutsioonides nõuti, muutunud Euroopa Parlamendi finantsjuhtimise selgeks ja läbipaistvaks juhtpõhimõtteks vastaval eelarveaastal;

14.

märgib, et parlamendi peaarvepidaja kinnitas raamatupidamisaruannete tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamisaruanded annavad Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate; märgib ühtlasi, et peaarvepidaja sõnul ei ole ta teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

15.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi presidendi otsust 2007. aasta eelarve raamatupidamisaruannete vastuvõtmise kohta;

16.

märgib, et 2007. aasta eelarve majandustulemus oli 209 985 279 euro ulatuses negatiivne, mis on seletatav peamiselt sellega, et kohustused suurenesid 256 095 000 euro võrra, mis vastab parlamendiliikmete teatud kategooriatele makstavatele esmastele pensionitele, mida Euroopa Parlament rahastab otse Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa alusel;

17.

palub, et peasekretär täpsustaks, kuidas kajastatakse parlamendiliikmete pensionite maksmist pärast põhimääruse jõustumist ning kuidas seda Euroopa Parlamendi bilansis raamatupidamise seisukohast kirjendatakse;

18.

märgib, et bilansi lisades on Euroopa Parlamendi hoonete väärtus 1 015 159 978 eurot pärast amortisatsiooni võrreldes soetamishinnaga (1 650 945 693 eurot); nõuab, et peasekretär esitaks ülevaate, milles esitataks kõikide Euroopa Parlamendi omatavate hoonete praegune turuväärtus ja ostuhind;

19.

tunneb heameelt peasekretäri 3. juuni 2008. aasta avalduse üle, mille ta tegi juhtiva volitatud eelarvevahendite käsutajana seoses 2007. aastat käsitlevate eelarvevahendite käsutajate tegevusaruannetega ning milles ta tõendab, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

20.

märgib siiski, et kinnitav avaldus sisaldas tähelepanekut, et parlamendiliikmete hüvitiste süsteem, sealhulgas parlamendiliikmete assistentide hüvitisi reguleeriv raamistik, on muutunud niivõrd keeruliseks, et selle nõuetekohasel rakendamisel võivad ilmneda tõsised puudused, ning et seetõttu on peasekretär käivitanud algatuse uue süsteemi loomiseks, mis peaks jõustuma 2009. aasta juulis;

21.

märgib rahuloluga, et kõik peadirektorid said esitada reservatsioonideta kinnitava avalduse eelarve täitmise kohta nende teenistustes 2007. aastal;

22.

on teadlik, et tegevusaruanded on organisatsioonisisese juhtimise vahend, mille peamine eesmärk on anda peasekretärile selge ülevaade administratsiooni tööst ja eriti esineda võivatest puudustest;

23.

märgib, et iga peadirektoraadi tegevusaruanne sisaldab lisana erandite loetelu, milles esitatakse punktide kaupa erandid finantsmäärusest ja selle alamatest õigusaktidest; on mures, et selliste erandite koguarv on tunduvalt suurem kui heakskiidu andmisest keeldumiste aasta keskmine arv enne 2003. aastat reformieelse finantsmääruse ajal, kui finantskontrolör pidi heaks kiitma kõik tehingud;

24.

märgib kontrollikoja avaldust 2007. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja kontrollitud tehingutes olulisi vigu ei leitud;

25.

võtab teadmiseks 2007. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes parlamendi kohta sisalduvad konkreetsed tähelepanekud ning parlamendi vastused, mis käsitlevad korrutusteguri kohaldamist personali töötasudele pärast muudetud personalieeskirjade vastuvõtmist 1. mail 2004. aastal ning 2006. aastast üle kantud assigneeringute makseid 2007. aastal seoses 2008. aastal D5-hoonesse paigaldatavate kõrglahutusega teleülekannete kaameratega;

26.

võtab ühtlasi teadmiseks aastaaruande osa varasemates aastaaruannetes esitatud tähelepanekute järel võetud meetmete kohta sellistes küsimustes nagu lähetuses viibivate ametnike majutuskulude ühtse määra alusel hüvitamine, parlamendiliikmete assistentide hüvitiste kasutamiseks tõendavate dokumentide esitamine ning vajadus kehtestada seoses täiendava vabatahtliku pensioniskeemiga parlamendi ja skeemi liikmete selged kohustused ja vastutus puudujäägi korral;

27.

võtab teadmiseks kontrollikojale ärakuulamismenetluse käigus antud Euroopa Parlamendi vastused;

28.

tunneb heameelt juhatuse 10. märtsi 2008. aasta, 19. mai 2008. aasta ja 7. juuli 2008. aasta otsuste üle, mis käsitlevad parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmeid ja parlamendiliikmete assistentide hüvitisi ning tulenevad otseselt 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus antud soovitustest; tunneb ühtlasi heameelt, et parlamendi president on võtnud kohustuseks need otsused rakendada;

29.

tuletab meelde, et komisjon ja teised institutsioonid on vastavalt finantsmääruse artikli 147 lõikele 1 kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

30.

avaldab seetõttu kiitust peasekretärile, kes esitas aruanded, mida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas viimases resolutsioonis administratsioonilt nõuti, õigel ajal 2007. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse alguses;

31.

märgib õigusteenistuse 29. aprilli 2008. aasta järeldusi (SJ 775/06) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni lõigete kohta, mis käsitlesid vabatahtlikku pensionifondi: „Juhatusel on oma volitused ja ülesanded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorras. Seega on juhatuse ülesanne otsustada, kas ta soovib või ei soovi järgida täiskogu istungil 22. aprillil 2008. vastu võetud resolutsioonis väljendatud seisukohta”; on siiski seisukohal, et see Euroopa Parlamendi kodukorrale tuginev järeldus ei ole täielikult kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklile 276 tugineva finantsmääruse artikli 147 lõike 1 sõnaselge tähendusega;

32.

märgib, et 20. jaanuaril 2009. aastal toimus siseaudiitori ja pädeva komisjoni koosolek, mis oli veebis edastatav avatud koosolek, kus siseaudiitor tutvustas oma aastaaruannet, millel siseaudiitor selgitas, et ta oli 2007. aastal vastu võtnud või esitanud eelnõu vormis 18 aruannet, muu hulgas järgmistel teemadel:

33.

märgib siseaudiitori aastaaruandes esitatud olulisemate järelduste hulgas järgmisi järeldusi:

34.

märgib ja toetab siseaudiitori järgmisi seisukohti:

35.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament avaldab sõlmitud lepingute kohta üldteabe oma veebisaidil kiirlinkide (14) all ning kooskõlas finantsmäärusega avaldatakse i) täpne teave üle 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute kohta Euroopa Liidu Teatajas ja ii) 25 000 kuni 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute loetelu Euroopa Parlamendi veebisaidil; tunneb heameelt saavutatud suurepärase läbipaistvuse üle, kuid soovitab teabe kättesaadavuse parandamiseks, et Euroopa Parlamendi veebisaidil avaldataks kõigi lepingute täielik loetelu;

36.

märgib, et lepinguid käsitlev administratsiooni aastaaruanne eelarvepädevale institutsioonile sisaldab 2007. aastal sõlmitud lepingute kohta järgmist teavet:

37.

tunneb heameelt selle üle, et avatud menetluse käigus sõlmitud lepingute osakaal on 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga suurenenud nii kogusummas kui ka osakaaluna lepingute koguarvus:

38.

märgib, et administratsioon on nüüdseks loonud finantsmääruse artiklis 95 nõutud hankemenetluses osalemist välistavate asjaolude esinemise andmekogu ja ootab komisjoni juhiseid selle kohta, kuidas seda kooskõlastada komisjoni 17. detsembril 2008. aastal vastu võetud määruses (15) ja otsuses sätestatud korraga;

39.

märgib, et vaatamata finantsmääruse muutmisele on hanke-eeskirjad väikeste institutsioonide jaoks ikka veel ülearu koormavad, eriti pakkumiskutsete puhul, mis käsitlevad suhteliselt väikesemahulisi lepinguid; kutsub komisjoni, kui ta teeb tulevikus eeltööd finantsmääruse muutmise ettepanekute esitamiseks, konsulteerima intensiivselt teiste institutsioonide peasekretäride ja haldusteenistustega, et tagada lõplikus eelnõus nende ettepanekute täielik arvessevõtmine;

40.

tunneb heameelt selle üle, et presidentuuri peadirektoraat on kohustunud jätkama finantsjuhtimise parandamist eelarve täitmise ja asjaomaste menetluste erinevate tahkude põhjaliku uurimise abil; märgib eriti pingutusi, mis on tehtud töötajate teadlikkuse parandamiseks seoses eelarvetoimingutega;

41.

tuletab meelde oma nõudmist, mis sõnastati esimest korda 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus, luua riskijuhi ametikoht, kellel peaks olema antud valdkonnas ulatuslik erialane kogemus, kes peaks olema erapooletu ja võtma vastu sõltumatuid otsuseid ning kellel peaks olema põhjalikud teadmised organisatsiooni struktuuri ja juhtimise kohta ning teatud volitused, sest selle isiku arvamus võib seada kahtluse alla poliitilised või haldusotsused;

42.

peab oluliseks asetada riskijuht haldusstruktuuri, mis suudab täielikult tagada nende kriteeriumide järgimise;

43.

rõhutab, et turvalisus on väga delikaatne valdkond igas parlamendis ja seda veel eriti erilise avalikkuse tähelepanu all olevas paljurahvuselises parlamendis, mida külastavad riigipead ja valitsusjuhid maailma kõigist nurkadest; kutsub peasekretäri tutvustama pädevale parlamendikomisjonile selle valdkonna hetkeseisu; tuletab seoses sellega meelde selge teabevahetuskorra tähtsust olukordades, kui parlamendi turvalisus on tõsiselt ohustatud;

44.

tuletab meelde juhatuse 29. novembri 2006. aasta otsust, millega kiideti heaks peasekretäri esitatud tegevuse jätkamise ja kriisiohjamise strateegia; rõhutab tungivat vajadust kehtestada lõpuks selged eeskirjad, milles määrataks kindlaks käsuliin ja kriisiohjamisstruktuur Euroopa Parlamendi halduses, ning ootab presidentuuri teenistuste peadirektoraadilt sellesuunalisi pingutusi;

45.

on mures, et Euroopa Parlamendi ruumides esineb üha enam pisikuritegusid, enamasti isiklike asjade, nagu portfellid, sülearvutid, mobiiltelefonid jne, vargusi; toetab administratsiooni pingutusi tagada parlamendi ruumides suurem turvalisus;

46.

märgib, et Euroopa Parlament ostis 2005. aastal pärast turvalisuse riskianalüüsi tegemist ja väliskonsultandi soovitusi kuus kehaskannerit; märgib, et pärast nende kehaskannerite ostmist hääletas Euroopa Parlament nende kasutamise vastu lennujaamades; palub seetõttu, et peasekretär uuriks võimalust need skannerid ära müüa; nõuab, et administratsioon teavitaks tulevikus enne samalaadsete ostude tegemist parlamendiliikmeid ja kaasaks neid otsuse tegemisse;

47.

märgib, et sisepoliitika ja välispoliitika peadirektoraatide poliitikaosakonnad tegutsesid 2007. aastal täie võimsusega ja nende kogueelarve oli 6 519 600 eurot; märgib rahuloluga, et nende peamine ülesanne abistada parlamendi organeid nende töös on saanud hea vastuvõtu osaliseks; toetab poliitikaosakondade lähenemist, et kvaliteet on välisekspertide kasutamise peamine eesmärk, ning kutsub neid üles põhjalikult kaaluma, millises lepingulises vormis saaks komisjonidele pakkuda parima kvaliteediga nõu;

48.

märgib kommunikatsiooni peadirektoraadile esitatud kasvavaid nõudmisi audiovisuaalprojektide valdkonnas, aga ka seoses külastajate keskusega, mis on jõudmas lõppetappi; märgib seoses sellega uue külastajate keskuse ettevalmistustöödega seotud pikki ja raskeid menetlusi, mille tulemus on 13 pakkumismenetlust ja 20 eraldiseisvat lepingut;

49.

kutsub peasekretäri üles täitma võimalikult kiiresti 2009. aastaks külastajate keskuse projektirühmale ette nähtud uued ametikohad, et kindlustada külastajate keskuse avamine avalikkusele 2010. aasta alguses;

50.

toetab kommunikatsiooni peadirektoraadi tööd WebTV projekti käivitamise ettevalmistamisel, mille testversioon nüüd pärast raskusi esialgses pakkumisetapis toimib; võtab teadmiseks, et katseetapp oli ajavahemikul septembrist 2008 märtsini 2009 ja avalikkusele suunatud kampaaniat, mille eesmärk on kodanike teavitamine ja nendes huvi tekitamine, alustati märtsis 2009; märgib raskusi, mis on seotud ajaloos esimese rohkem kui 20 keeles edastatava WebTV käivitamisega;

51.

tunneb heameelt, et WebTV suurendab parlamendi töö nähtavust, kuna komisjonide koosolekud, avalikud arutelud ja muu tegevus edastatakse Internetis ja huvitatud kodanikud saavad jälgida otse eetris olulisi päevateemasid;

52.

võtab teadmiseks, et juhatus võttis 22. oktoobril 2007. aastal ühehäälselt vastu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva strateegia ja tegevuskava, mille esimene rakendusetapp algas 2008. aastal ja mis jõuab haripunkti vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi;

53.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi üha innukama osalemise üle Euroopa ühiskondlikus ja kultuurielus, mida ilmestavad sellised näited nagu filmiauhind Lux, Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia, kodanikuühiskonna auhind, Karl Suure Euroopa noorteauhind, auhind Energy Globe, AGORA ja noorte meediapäevad, mis kõik toimusid esimest korda 2007. aastal lisaks tavapärastele üritustele;

54.

märgib kasutajate rahulolu uue audiovisuaalinfrastruktuuriga JAN-hoones Brüsselis, mis loodi vahemikus 2006–2008, et pakkuda ajakohast varustust meedia- ja siseteenuste jaoks;

55.

tunneb heameelt infobüroode halduse paranemise üle, kusjuures siseaudiitori andmete põhjal, mida ta pädeva komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta kuulamisel esitas, on paranenud eriti finantsjuhtimine; rõhutab Euroopa Parlamendi infobüroode uute ülesannete kirjelduste tähtsust, mis muudavad bürood kodanike jaoks nähtavamaks ja kättesaadavamaks;

56.

peab kahetsusväärseks, et kommunikatsiooni peadirektoraadi olulisi ametikohti käsitlevate otsuste tegemine võttis väga kaua aega, mistõttu jäid juhtivad ametikohad täitmata ja see tõi olemasolevatele juhtidele kaasa lisatöökoormuse;

57.

tunneb heameelt, et personali peadirektoraat on kasutusele võtnud Streamline-rakenduse, mis võimaldab suurendada tõhusust ja mida saavad lihtsasti kasutada kõik töötajad;

58.

tunneb heameelt personali peadirektoraadi alustatud personalivajaduste läbivaatamise üle; kutsub personali peadirektoraati jätkama seda tööd ja kasutama komisjoni lähenemisviisi, et oluliselt parandada töökohtade täitmist ja tulemuslikkust;

59.

märgib, et reformi käigus ette nähtud üleminekusätted palkade korrutusteguri kasutuselevõtmise kohta (personalieeskirjade XIII lisa) on nii erakordselt raskesti mõistetavad ja isegi enesega vastuolus, (16) et need on eri institutsioonides andnud alust erinevaks tõlgenduseks ja arvukateks kohtuprotsessideks Euroopa Kohtus; rõhutab selguse ja lihtsuse olulisust õigustekstide koostamisel; nõuab, et üleminekuperiood 2004. aasta eelse palgaskaala ja uue reformijärgse palgaskaala vahel oleks võimalikult lühike (komisjoni reformieelne seletuskiri nägi ette üleminekuperioodi lõpetamise 2006. aastaks), ning ootab huviga selle töörühma analüüsi tulemusi, mille peasekretär küsimuse käsitlemiseks lõi;

60.

tuletab meelde, et samal ajal, kui muudetud finantsmäärus eeldab finants- ja eelarveküsimustega tegelevate töötajate arvu olulist kasvu, halvenesid institutsiooni võimalused värvata kvalifitseeritud finantstöötajaid 2004. aastal personalieeskirjades tehtud oluliste muudatuste tõttu, muu hulgas uute töötajate töötasude ja tööleasumisel makstavate hüvitiste olulise vähendamise tõttu;

61.

märgib, et vähemalt üks peadirektoraat rõhutab oma tegevusaruandes järelkontrollide kasulikkust korrigeerimist vajavate vigade ja puuduste tuvastamisel; märgib, et osadel peadirektoraatidel ei ole praegu järelkontrollijat;

62.

nõuab sõltumatu välisorgani hinnangut 2004. aasta personalieeskirjade reformi üldmõju kohta, milles analüüsitakse reformi kulusid ja sellest saadavat kasu ning tuvastatakse tahtmatud tagajärjed, millel on ebasoodne mõju institutsioonide toimimisele; kutsub peasekretäri tellima samal ajal töötajate rahuolu uuringu;

63.

võtab teadmiseks peasekretäri esitatud ülevaate üksuste juhtidest kõrgemal asuvatele vabadele ametikohtadele kandideerivate isikute arvu kohta; on mures, et paljude nende ametikohtade puhul oli kandidaatide arv väike (1 või 2); nõuab asjakohaste meetmete võtmist, et suurendada sellistele ametikohtadele institutsioonidesiseselt kandideerivate isikute arvu;

64.

peab kahetsusväärseks, et pärast seda, kui parlament ostis Strasbourgis SDM-, WIC- ja IP3-hooned, leiti asbesti palju suuremas ulatuses, kui seda oli väitnud prantsuse ekspert; märgib otsust eemaldada asbest asjaomastes hoonetes töötavate ja neid hooneid külastavate isikute pikaajalisi huvisid silmas pidades;

65.

palub, et president ja peasekretär tagaksid asbesti eemaldamise tööde tegemise kooskõlas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule antud vastustele lisatud sekkumiskava ja eksperdiaruannetega ning ekspertide pideva järelevalve all, et tagada kõigi tööde ajal hoonetes liikuvate või töötavate isikute maksimaalne kaitse;

66.

märgib, et Brüsselis spordikeskuse laiendamise tööde lõplik hinnanguline kulu määratakse kindlaks käimasolevate läbirääkimiste lõppedes; kutsub peasekretäri esitama juhatusele ja eelarvekomisjonile lõplikku kulukalkulatsiooni, enne kui tehakse lõplik otsus tööde alustamise kohta; märgib, et senine tegevus ei vasta ei parlamendiliikmete ega Euroopa maksumaksjate huvidele;

67.

märgib murega, et kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevusaruandes märgiti, et mitmekeelsuse eeskirja järgiti ainult 60 % juhtudest, ning et selline eeskirja eiramine on teatud komisjonide puhul vastuvõetamatult tõsine probleem; on seisukohal, et igasugune kaugenemine mitmekeelsusest kahjustaks tõsiselt demokraatiat ja parlamendiliikmete ülesannete tavapärast täitmist ning palub peasekretäril tagada eeskirja nõuetekohane rakendamine;

68.

toetab peasekretäri ettepanekut võtta kirjaliku ja suulise tõlke teenuste kasutajatele, sealhulgas komisjonid, delegatsioonid ja fraktsioonid, suunatud teadlikkuse suurendamise meetmed ning soovitab, et tulevased ettepanekud võiksid sisaldada kasutajatele virtuaalarvete esitamist;

69.

märgib, et juhatus võttis 17. novembril 2008. aastal vastu oluliselt muudetud mitmekeelsuse eeskirja;

70.

õnnitleb kirjaliku tõlke peadirektoraati ning suulise tõlke ja konverentside peadirektoraati selle puhul, et nad on suutnud minna kiiresti kaasa keelte arvu märkimisväärse suurenemisega 11-lt 2004. aastal 23-ni 2009. aastal;

71.

märgib, et suuliste tõlkide töötingimused on parlamendi käesoleva ametiaja käigus halvenenud pidevalt kasvava töökoormuse ja lähetuseeskirjade ülemäära range tõlgendamise tõttu; kutsub suulise tõlke ja konverentside direktoraati üles tegelema kiiresti selle probleemiga, et parandada suuliste tõlkide motivatsiooni; märgib, et need probleemid puudutavad peamiselt peamisi keelekombinatsioone, mille puhul on ajakava palju tihedam suure nõudluse tõttu nende teenuste järele;

72.

nõuab, et peasekretär esitaks 2007. aasta ja võimaluse korral 2008. aasta kohta ülevaate koosolekutest, mis tühistati nii hilises etapis, et tõlkide ja muu tugipersonali töögraafikut ei olnud võimalik enam muuta, sealhulgas andmed tekkinud kogukulu ja selle kohta, kes need kulud kinni maksis;

73.

märgib lihtsustamist käsitleva töörühma tööd; kutsub peasekretäri esitama pädevale parlamendikomisjonile lühiaruande selle töörühma töö tulemuste kohta; loodab, et nimetatud komisjonilt palutakse ametlikku arvamust, enne kui kavandatakse muudatusi finantseeskirjades;

74.

nõuab, et parlamendiliikmete põhimääruse rakenduseeskirjad oleksid selged ja kergesti järgitavad;

75.

kutsub peasekretäri üles pakkuma parlamendiliikmetele alates 2009. aasta juulist avalikku teenust, mille eesmärk on nõustada parlamendiliikmeid uue põhimääruse nõuetekohasel kohaldamisel, selgitada neile põhimäärusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning anda nõu assistentide lepingute nõuetekohase haldamise kohta;

76.

on seisukohal, et parlamendiliikmetel peaks olema oma tööülesannete täitmisel õigus kasutada nende parlamentaarse töö ajakava seisukohast kõige sobivamat transpordiliiki, mis on kõige lihtsam kasutada, kiireim ja parlamendi jaoks soodsaim;

77.

kutsub peasekretäri üles leidma assistentide uue põhimääruse kiireks rakendamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ja inimressursse;

78.

nõuab, et sõltumatu organ teeks üldanalüüsi väliste teenuseosutajatega sellistes valdkondades nagu infotehnoloogia, kohvikud, restoranid, sööklad, reisibüroo, puhastusteenused ja hoonete hooldus sõlmitavate lepingute usaldusväärse finantsjuhtimise, tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, pöörates erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

79.

soovitab, et Euroopa Parlamendi siseaudiitor arvestaks eespool nimetatud valdkondi ja küsimusi riskianalüüsis, millele peaks tuginema tema tulevane töökava;

80.

tuletab meelde, et vastavalt pädeva parlamendikomisjoni 20. jaanuaril 2009. aastal korraldatud siseaudiitori ärakuulamisele oli 2007. aastal parlamendi IT-juhtimisega suuri probleeme, mistõttu tuli oluliselt muuta institutsiooni infotehnoloogia poliitika struktuuri, tavasid ja selle haldamist; on seisukohal, et parlamendi infotehnoloogia valdkond tuleb viia kiiresti vastavusse ajakohase infotehnoloogia juhtimise peamiste nõuetega, mis lähendaks seda COBITi standarditele (Control Objectives for Information and related Technology);

81.

rõhutab, et see eesmärk eeldab Euroopa Parlamendi vajaduste ja strateegiate põhjalikku analüüsi, et poliitilised nõudmised ja infotehnoloogia vahendid vastaksid üksteisele, pidades meeles, et me elame üha digitaalsemas globaalses keskkonnas, kus poliitilised suunised peaksid olema lõppeesmärgi saavutamise peamine liikumapanev jõud ja infotehnoloogia vahendid peaksid neid eesmärke täielikult toetama; on seisukohal, et selline lähenemine on võimalik üksnes siis, kui infotehnoloogia juhtimise struktuurid on paigas; kutsub seetõttu juhatust üles tegema asjakohaseid otsuseid;

82.

tunneb heameelt, et peasekretäril on – vastuseks eelarve täitmist käsitlevatele varasematele resolutsioonidele ning kontrollikoja ja siseaudiitori aruannetele – õnnestunud saada ajavahemiku 2004–2007 kohta peaaegu kõigi nõuete tasaarveldamiseks vajalikud dokumendid (99,9 %); võtab teadmiseks 13. detsembril 2006. aastal kasutusele võetud lihtsustatud hüvitamise korra, mille kohaselt parlamendiliikmed ei pea enam edastama makseagentide ja teenuseosutajate esitatud arveid ja makseselgitusi, vaid peavad need ise säilitama; selle asemel peavad liikmed esitama makseasutuste ja teenuseosutajate poolt väljastatud kuluaruannete ja esitatud arvete summade väljavõtte koopiad;

83.

tuletab meelde 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni (17) lõikeid 59 ja 61; palub peasekretärilt, et haldusteenistused saadaksid parlamendiliikmetele, kes on järginud parlamendiliikmete assistentide hüvitise kasutamise eeskirju, sellekohase kirja;

84.

tunneb heameelt, et peasekretär lubas 20. jaanuaril 2009. aastal toimunud pädeva parlamendikomisjoni kuulamisel, et parlament võtab alates 2009. aasta juulist parlamendiliikmete jaoks teenistusse vähemalt ühe ametliku makseagendi iga liikmesriigi kohta, kelle ülesanne on hallata parlamendiliikmete kohalike assistentide lepinguid ja tegeleda muude küsimustega, pidades silmas rakenduseeskirjadega ette nähtud muid valikud;

85.

kutsub juhatust kindlustama, et kohalikele assistentidele antakse samaväärne juurdepääs kõikidele parlamendi hoonetele kolmes töökohas;

86.

tunneb heameelt, et fraktsioonid avaldavad oma raamatupidamisaruanded ja sisemised finantseeskirjad Euroopa Parlamendi veebisaidil; (18) juhib siiski tähelepanu, et erinevate fraktsioonide koostatud sisemised finantseeskirjad on põhjalikult erinevad;

87.

märgib, et 2007. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 0 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

88.

märgib, et kahe fraktsiooni puhul esitas nende välisaudiitor 2007. aasta raamatupidamisaruannete kohta reservatsiooni;

89.

märgib, et 7. juuli 2008. aasta koosolekul, kui arutati otsust sulgeda fraktsioonide 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod, võttis juhatus ilma aruteluta vastu järgmised otsused:

90.

märgib, et 14. novembril 2007. aastal laiali saadetud fraktsiooni ITS raamatupidamisaruandele, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 4. novembril 2008. aastal, oli lisatud audiitori kinnitus, mis i) sisaldas reservatsiooni ebapiisava sisekontrolli kohta, mida tõendab lepinguta töötajale töötasu maksmise juhtum, ning milles ii) osutati endise töötaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusele;

91.

märgib, et fraktsioon ITS maksis järelejäänud summa 317 310,23 eurot Euroopa Parlamendile 2008. aasta aprillis tagasi;

92.

märgib, et 7. juuli 2008. aasta koosolekul, kui arutati otsust sulgeda erakondade 2007. aasta eelarve raamatupidamiskontod, võttis juhatus, tehes otsuse ilma aruteluta, vastu lõplikud aruanded Euroopa Parlamendi eelarvest toetust saavate erakondade tegevusprogrammide rakendamise kohta ja nende raamatupidamisaruanded;

93.

märgib, et eelarvepunkti 4 0 2 0 kirjendatud assigneeringuid kasutati 2007. aastal järgmiselt:

94.

märgib, et audiitorid kinnitasid kõikide aruannete puhul reservatsioonideta, et esitatud raamatupidamisaruanded vastasid määruse (EÜ) nr 2004/2003 (21) peamistele sätetele ning esitasid tõepärase ja usaldusväärse pildi erakondade olukorrast 2007. eelarveaasta lõpus; märgib, et parlamendi siseaudiitori hinnang vastavuse kohta asjakohastele eeskirjadele oli mõneti kriitilisem;

95.

teeb peasekretärile ülesandeks avaldada raamatupidamisaruanded ja audiitorite aruanded toetust saavate erakondade kohta Euroopa Parlamendi veebisaidil;

96.

palub, et pädevat komisjoni teavitataks järelmeetmetest seoses 2007. aasta augustis avaldatud siseaudiitori aruandega, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondadele antavat toetust käsitlevate eeskirjade rakendamist (märgitud 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni lõikes 55);

97.

märgib, et nagu ka 2005. ja 2006. aastal, oli kahe erakonna (AEN ja PDE) eelarve täitmise tase esialgsest eelarvest oluliselt vähesem ning eelarvevahendite käsutajale tehti ülesandeks nõuda seoses 2007. aastaga

98.

tuletab meelde, et juhatus võttis 8. oktoobri 2008. aasta koosolekul teadmiseks tegevusjuhendi, mis käsitleb erakondade valimiskampaaniaid Euroopa Parlamendi valimiste taustal;

99.

tuletab meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1524/2007 (22) võisid Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused taotleda 2008. aastal esimest korda rahalist toetust parlamendi eelarvest; teeb pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks käsitleda nende vahendite kasutamist 2008. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames;

100.

võtab teadmiseks, et 2008. aasta kevadel oli fondil kokku 1 113 liiget, sealhulgas 478 Euroopa Parlamendi tegevliiget (61 % parlamendiliikmete koguarvust), 493 pensionisaajat (kellest 56 olid surnud parlamendiliikmete ülalpeetavad) ning 142 isikut, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile;

101.

märgib, et 31. detsembril 2007. aastal olid fondi varad 214 887 336 eurot; märgib, et investeeringute tasuvus oli 2007. aastal 1,2 %;

102.

märgib seoses parlamendiliikmete vabatahtlikku pensionifondi haldava mittetulundusühingu raamatupidamisega sõltumatu audiitori kinnitust, mis ei sisalda reservatsioone, kuid milles märgitakse, et mittetulundusühingu varade osas oli kindlustusmatemaatiline puudujääk 31. detsembril 2007. aastal 30 917 229 eurot (2006. aastal oli see 26 637 836 eurot);

103.

märgib ühtlasi välisaudiitori avaldust, et lõppvastutus toetuste väljamaksmise eest lasub Euroopa Parlamendil, mis on ette nähtud parlamendi vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 27, milles sätestatakse, et omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses;

104.

on seisukohal, et selline tõlgendamine ei vasta täielikult vabatahtliku pensionifondi algsele kontseptsioonile, milleks oli isemajandav üksus väljaspool institutsiooni struktuuri; kutsub õigusteenistust esitama enne uue põhimääruse jõustumist oma arvamuse selle kohta, kas lõplik vastutus vabatahtliku pensionifondi eest lasub fondil ja selle liikmetel või parlamendil, pidades üheselt silmas Euroopa maksumaksjate huve;

105.

märgib kavatsust pidada Euroopa Parlamendi ja fondi vahel kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi; rõhutab, et parlament ei eralda praeguses majandusolukorras mingil juhul fondi puudujäägi katmiseks eelarvest lisaraha, nagu ta varem on teinud, ning et pensioniõiguste tagamiseks peab parlamendil olema täielik kontroll fondi ja selle investeerimispoliitika üle;

106.

tuletab meelde vabatahtlikku pensionifondi käsitleva parlamendi tellitud sõltumatu kindlustusmatemaatilise hindamise (23) järeldusi, et i) sissetulevad rahavood on piisavad, et rahastada pensionimakseid kuni 2015. aastani, kuid pärast seda tuleks pensionide maksmiseks hakata realiseerima vara, ning ii) kui fondi aktuaari eeldused osutuvad õigeks, on fond tegevuse lõpetamise kuupäeval ülejäägis; märgib, et peasekretär on tellinud täiendava kindlustusmatemaatilise hindamise, et uurida olukorda pärast hiljutist finants- ja panganduskriisi;

107.

tunneb heameelt selle üle, et fondi liikmed maksavad nüüd ühe kolmandiku osamaksest väliselt erakontolt ning parlamendi administratsioon ei arva seda automaatselt maha üldkulude hüvitisest, nagu seda nõuti varasemates resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

108.

märgib siiski, et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisaga hõlmatud esmase pensionifondi puhul makstakse asjaomaste liikmete osamaksed jätkuvalt üldkulude hüvitistest;

109.

märgib, et 22. oktoobri 2007. aasta koosolekul otsustas juhatus mitte järgida Euroopa Ombudsmani soovitust (kaebus 655/2006/(SAB)ID), et parlament peaks tegema kättesaadavaks vabatahtliku pensionifondi liikmete nimekirja, ning seda hoolimata Euroopa Andmekaitseinspektori positiivsest arvamusest; kutsub juhatust üles kaaluma uuesti oma seisukohta ja avaldama selle nimekirja vastavalt parlamendi õigusteenistuse soovitusele ja kooskõlas Euroopa Liidu läbipaistvuse poliitikaga, mis näeb ette kõikide Euroopa vahenditest lõplike kasusaajate avalikustamise;

110.

tuletab meelde, et president ja peasekretär allkirjastasid 27. novembril 2007. aastal kokkuleppe Euroopa Parlamendi hoonetele keskkonnasertifikaadi saamiseks ning et peasekretär käivitas samal ajal protsessi Euroopa Parlamendi registreerimiseks nende organite nimekirja, mis osalevad EMASis (Eco-Management and Audit Scheme) Belgias, Prantsusmaal ja Luksemburgis;

111.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on praeguseks saanud EMASi sertifikaadi kõikide kolme töökoha kohta ning et ta on ainus ELi institutsioon, kelle keskkonnapoliitikat on sellisel määral sertifikaatidega tunnustatud;

112.

juhib tähelepanu sellele, et juhatus kehtestas 18. juunil 2007 keskkonnajuhtimissüsteemi esimeseks ja peamiseks eesmärgiks süsinikuheite vähendamise 30 % võrra 2020. aastaks, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsusega 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

113.

palub, et peasekretär teavitaks asjaomaseid parlamendikomisjone aegsasti enne järgmisel aastal toimuvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kõikidest keskkonna valdkonna jätkumeetmetest, mis võeti vastuseks 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni soovitustele, ning esitaks täpsed andmed meetmetega saavutatud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kohta;

114.

märgib, et 2007. aastal lahendati juhtum, mis puudutas 1982. aastal avastatud 4 136 125 Belgia frangi suurust erinevust sularahakontode ja raamatupidamisarvestuse vahel; märgib ühtlasi, et seejärel lahendati ka garantiikontode küsimus seoses toona ametis olnud avansside haldaja ja peaarvepidaja abiga.