a)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Neist eesmärkidest ja lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkidest juhindutakse kõikides arengukavades ja neid püütakse saavutada tervikliku lähenemisviisi abil, mis võtab ühtlasi arvesse arengu poliitilisi, majanduslikke, ühiskondlikke, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Kõikide AKV riikide poolt vastuvõetud arengukavad toetuvad koostööle.”;

b)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Püsiv majandusareng, erasektori arendamine, tööhõive suurendamine ja juurdepääsu parandamine tootmisvahenditele on selle koostöö osa. Toetatakse üksikisikute õiguste austamist ja põhivajaduste rahuldamist, ühiskonna arengu edendamist ja tingimuste loomist arengu saavutuste õiglaseks jaotamiseks. Soodustatakse ja toetatakse sellist piirkondade ja allpiirkondade integreerumist, mis kiirendavad AKV riikide kaubanduse ja erainvesteeringute integreerumist maailmamajandusse. Arengus osalejate suutlikkuse suurendamine ning ühiskonna ühtekuuluvuseks, demokraatliku ühiskonna ja turumajanduse toimimiseks ja toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna tekkeks vajaliku institutsioonilise raamistiku parandamine on sellise lähenemisviisi lahutamatu osa. Kavakindlalt võetakse arvesse naiste olukorda ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kõikides valdkondades – poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus. Loodusvarade ja keskkonna säästva kasutamise, sealhulgas kliimamuutusega arvestamise põhimõtteid kohaldatakse ja võetakse arvesse kõikidel partnerluse tasanditel.”

—

partnerite võrdsus ja isevastutus arengukavades: partnerluse eesmärkide saavutamiseks piiritlevad AKV riigid oma majanduse ja ühiskonna arengukavad täiesti iseseisvalt, võttes asjakohaselt arvesse artiklis 9 kirjeldatud olulisi ja põhilisi osi; partnerlus soodustab asjaomaste riikide ja elanikkonna isevastutust arengukavades; Euroopa Liidu arengupartnerid viivad oma kavad vastavusse kõnealuste arengustrateegiatega;

—

osalemine: lisaks keskvalitsusele kui põhilisele partnerile võivad partnerluses osaleda AKV riikide parlamendid ja kohalikud omavalitsused ning mitmesugused muud osalejad, et soodustada kõikide ühiskonna osade, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide integreerumist poliitilise, majandusliku ja ühiskondliku elu peavoolu;

—

dialoogi keskne roll ja vastastikuste kohustuste täitmine ning vastastikune aruandlus: kohustused, mis lepinguosalised on võtnud dialoogi käigus, on nende partnerluses ja koostöösuhetes kesksel kohal; lepinguosalised teevad rahastajate tegevuse vastavusse viimiseks ja ühtlustamiseks vajalike menetluste kindlaksmääramisel ja rakendamisel tihedat koostööd, et tagada AKV riikide aktiivne osalus neis menetlustes;

—

eristamine ja piirkondadeks jaotamine: koostöö kord ja prioriteedid varieeruvad sõltuvalt partneri arengutasemest, vajadustest, tulemuslikkusest ja pikaajalisest arengukavast. Vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist. Sisemaariikide ja saareriikide haavatavust võetakse arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse piirkondlikule integratsioonile, sh mandriülesele integratsioonile.”

—

teavet koostööpõhimõtete, -strateegiate ja -prioriteetide kohta, eelkõige nendega seotud või neid otse mõjutavates valdkondades, ja poliitilist dialoogi käsitlevat teavet;

—

toetust, et suurendada kõnealuste osalejate suutlikkust määrava tähtsusega valdkondades, eelkõige korraldamise ja esindamise alal ning konsulteerimismehhanismide, sealhulgas suhtlus- ja dialoogikanalite väljatöötamise alal, ja edendada strateegilisi liite.

—

rahalised vahendid käesolevas lepingus sätestatud tingimustel, et toetada kohalikku arengut;

—

võimalus osaleda koostööprojektide ja -kavade rakendamisel valdkondades, mis on nendega seotud või kus neil on suhteline eelis.”

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostöös osalejateks on:

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta].

a)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hea valitsemistava, millel rajaneb AKV-ELi partnerlus, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ja käesoleva lepingu põhiosa. Lepinguosalised on ühel meelel selles, et artiklis 97 osutatud rasked korruptsioonijuhtumid, sealhulgas neid põhjustavad altkäemaksuandmised, kujutavad endast selle põhiosa rikkumist.”;

b)

lõike 4 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas artiklis määratletud olulised osad ja põhiosa kehtivad võrdselt nii AKV riikide kui ka Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide suhtes.”

a)

lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

b)

lõikes 2 lisatakse sõna „turumajanduse” ette sõna „sotsiaalse”.

—

jagada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimiseks ja rakendamiseks vajalike õigusregulatsiooni kohanduste alaseid kogemusi ja

—

võidelda rahvusvahelise kuritegevuse vastu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, võttes arvesse Rooma statuuti.

a)

lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu tuleb tavaliselt kokku kord aastas eesistuja algatusel ja alati, kui see on vajalik; selle vorm ja geograafiline koosseis olenevad käsitletavatest küsimustest. Kohtumistel toimuvad kõrgetasemelised konsultatsioonid lepinguosalistele erilist huvi pakkuvates küsimustes, täiendades tööd, mida tehakse artikli 38 kohaselt ühises ministrite kaubanduskomitees ja artikli 83 kohaselt AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitees, kes valmistavad ette ministrite nõukogu iga-aastase korralise kohtumise materjalid.”;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu võib teha lepinguosalistele siduvaid otsuseid ning esitada seisukohti, soovitusi ja arvamusi iga-aastasel korralisel kohtumisel või kirjaliku menetluse teel. Ministrite nõukogu esitab parlamentaarsele ühisassambleele kord aastas aruande lepingu rakendamise kohta. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisassambleel vastuvõetud seisukohti ja soovitusi.”

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Parlamentaarne ühisassamblee tuleb täiskoosseisus kokku kaks korda aastas, vaheldumisi Euroopa Liidus ja mõnes AKV riigis. Piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks ja riikide parlamentide vahelise koostöö soodustamiseks korraldatakse ELi ja AKV riikide parlamendiliikmete kohtumisi piirkondlikul tasandil.

Piirkondlikud kohtumised korraldatakse käesoleva lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.”

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõikides koostöövaldkondades võetakse arvesse järgmisi valdkondlikke või valdkondadevahelisi küsimusi: inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, demokraatia, hea valitsemistava, keskkonnasäästlikkus, kliimamuutus, nakkus- ja muud haigused, institutsioonide areng ja suutlikkuse suurendamine. Need valdkonnad võivad saada ühenduselt abi.”

a)

lõikes 1 asendatakse mõiste „erainvesteeringutele” mõistega „investeeringutele”;

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Investeerimise ja erasektori arengu toetamine hõlmab meetmeid ja algatusi makro-, meso- ja mikromajanduse tasandil ja edendab uuenduslikke rahastamismehhanismide leidmist, sh era- ja riiklike allikate ühendamine ja suurendamine arengumeetmete rahastamise eesmärgil.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Koostööga toetatakse avaliku sektori investeeringuid põhistruktuuridesse, et arendada erasektorit, suurendada majanduskasvu ja kõrvaldada vaesus.”

„b)

rakendada ülesehituspõhimõtteid, mille eesmärk on eri osalejate, eelkõige erasektori rolli tugevdamine ja keskkonna parandamine, et koondada paremini oma riigi ressursse ning suurendada äri, investeerimist ja tööhõivet, samuti:”.

a)

selliste koolitussüsteemide arendamist, mis aitavad suurendada tootlikkust nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris;

b)

kapitali, laenutegevust ja maaomandit, eeskätt omandi- ja kasutusõiguste osas;

c)

selliste maaelu arengukavade väljatöötamist, millega püütakse luua raamistik ühisele hajutatud kavandamisele ning vahendite eraldamisele ja haldamisele;

d)

strateegiate väljatöötamist eesmärgiga suurendada AKV riikides põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust, rahastades eelkõige põllumajandusalast teadustegevust, põllumajanduslikke sisendeid ja teenuseid, põllumajanduslikke tugiinfrastruktuure, riskide vähendamist ja juhtimist. Toetatakse riiklikke ja erainvesteeringuid põllumajandusse, põllumajanduspoliitika ja -strateegiate väljatöötamist, talunike ja erasektori organisatsioonide tugevdamist, loodusvarade majandamist ning põllumajandusturgude arendamist ja toimimist. Põllumajanduse tootmisstrateegiad tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke toiduga kindlustatuse strateegiaid ning piirkondlikku integratsiooni; koostöö toetab AKV riikide jõupingutusi oma kaupade ekspordi konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja ekspordistrateegiate kohandamiseks vastavalt muutuvatele kaubandustingimustele;

e)

veevarude säästvat arengut, mis tugineb veevarude integreeritud majandamise põhimõtetele ning tagab ühiste veevarude võrdse ja jätkusuutliku jagamise eri kasutusviiside vahel;

f)

vesiviljeluse ja kalanduse säästvat arengut, mis hõlmab nii siseveekalandust kui ka mere elusressursse AKV riikide majandusvööndites;

g)

majanduse ja tehnoloogia infrastruktuure ja teenuseid, sealhulgas veondust, telekommunikatsiooonisüsteeme, sideteenuseid ja infoühiskonna arengut;

h)

konkurentsivõimelise tööstuse, mäetööstuse ja energeetika arengut, soodustades samas erasektori kaasatust ja arengut;

i)

kaubanduse arengut, sealhulgas heade kaubandustavade edendamist;

j)

äri, rahanduse ja panganduse ning muude teenindusalade arengut;

k)

turismi arengut;

l)

teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö infrastruktuuri ja teenuste arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate täiustamist, edasiandmist ja kasutuselevõtmist;

m)

suutlikkuse suurendamist tootmisvaldkondades, eelkõige avalikus ja erasektoris;

n)

tavateadmiste edendamist ja

o)

konkreetsete strateegiate väljatöötamine ja rakendamine eeliste kaotamise mõjuga kohanemiseks, sealhulgas punktides a–n nimetatud meetmed.”

„a)

parandada iga tasandi haridust ja koolitust, seades eesmärgiks kolmanda astme haridust tõendavate kvalifikatsioonide tunnustamise, kvaliteedi tagamise süsteemide kasutuselevõtmise hariduses, sealhulgas Interneti teel või muudes mittetraditsioonilistes vormides antavas hariduses ja koolituses, ning suurendada tehnilisi teadmisi ja oskusi;

b)

parandada tervishoiusüsteeme, eelkõige muuta ulatuslikud ja kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidele võrdselt kättesaadavaks, ja toitumist, kõrvaldada nälg ja alatoitumine ning tagada piisav toiduga kindlustatus, muu hulgas turvavõrgustike toetamise teel;”.

a)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kultuur ja areng”;

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c)

lisatakse järgmised punktid:

a)

toetada rahu ja stabiilsust ning konfliktide vältimist ja lahendamist;

b)

kiirendada majandusarengut ja -koostööd, luues suuremaid turge, edendades isikute, kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumist AKV riikide vahel, kiirendades AKV riikide majanduse mitmekesistamist, toetades ja laiendades AKV riikide vahelist ning AKV riikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust ning integreerides AKV riigid järk-järgult maailmamajandusse;

c)

toetada säästva arenguga seotud rahvusvaheliste probleemide lahendamist, tehes seda muu hulgas piirkondlike koostööpõhimõtete kooskõlastamise ja ühtlustamise kaudu.

a)

ühe või mitme AKV piirkondliku organisatsiooni vahel, sh mandri tasandil;

b)

Euroopa ülemeremaade ja -territooriumidega ning äärepoolseimate piirkondadega;

c)

arengumaadega, mis ei ole AKV riigid.

a)

edendada ja arendada piirkondlikku poliitilist dialoogi järgmistes valdkondades: konfliktide vältimine ja lahendamine, inimõigused ja demokratiseerimine; arengus osalejate, eelkõige kodanikuühiskonna liikmete vaheline teabevahetus, nende koostöövõrkude loomine ja liikumisvõimaluste parandamine.

b)

edendada julgeolekuga seotud küsimuste alaseid piirkondlikke algatusi ja tegevuspõhimõtteid, sh relvastuse piiramine, meetmed uimastite, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, altkäemaksu ja korruptsiooni vastu.

a)

AKV vähim arenenud riikide osalemist piirkondlike turgude rajamisel ja sellest tuleneva kasu jagamisel;

b)

valdkondlike majandusalaste ümberkujunduspõhimõtete rakendamist piirkondlikul tasandil;

c)

kaubanduse ja maksete liberaliseerimist;

d)

nii välis- kui ka kodumaiste piiriüleste investeeringute ja muude piirkondliku või majandusintegratsiooni algatuste soodustamist;

e)

selle mõju leevendamist, mida piirkondlikust integratsioonist tulenevad ülemineku netokulud avaldavad eelarvetulule ja maksebilansile, ja

f)

infrastruktuuri, eelkõige veonduse ja side infrastruktuuri selle ohutust ja teenuseid, sealhulgas piirkondlike võimaluste arendamist teabe- ja sidetehnoloogia vallas;

a)

keskkonda ja loodusvarade, sh vee ja energia säästvat majandamist ning kliimamuutusega võitlemist;

b)

toiduga kindlustatuse tagamist ja põllumajandust;

c)

tervishoidu, haridust ja koolitust;

d)

uurimistegevust ja tehnika arengut;

e)

piirkondlikke algatusi suurõnnetusteks valmisolekuks ja nende mõju leevendamiseks ning suurõnnetustejärgseks taastamistööks.

a)

AKV riikide loodud piirkondliku integratsiooni asutuste ja organisatsioonide suutlikkust ja nende AKV riikide osalusega asutuste ja organisatsioonide suutlikkust, kes edendavad piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;

b)

riikide valitsuste ja parlamentide suutlikkust piirkondliku integratsiooni käsitlevate küsimuste lahendamisel ja

c)

valitsusväliste osalejate, sealhulgas erasektori suutlikkust.”

a)

toetada riiklike ja piirkondlike arengukavade üheks prioriteediks olevate terviklike valdkondadevaheliste HIV/AIDSi vastu võitlemise strateegiate ja kavade väljatöötamist ja rakendamist;

b)

kaasata HIV/AIDsiga võitlemisse kõik asjakohased arenguvaldkonnad ja tagada kõigi tasandite sidusrühmade laiaulatuslik rakendatus;

c)

tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja lahendada inimressursside nappuse probleem tervishoius, sest see on oluline HIV/AIDSi ennetuse, ravi ja hoolduse üldise kättesaadavuse ja nende tõhusa integreerimise tagamiseks muude tervishoiuteenustega;

d)

võidelda soolise ebavõrdsuse ning soolise vägivalla ja ahistamise kui ühe HIV/AIDSi pandeemia põhjuse vastu ning tugevdada naiste ja tüdrukute õiguste kaitseks tehtavaid jõupingutusi; töötada välja spetsiaalselt naistele ja tüdrukutele suunatud tõhusad sootundlikud HIV/AIDSiga võitlemise kavad ja teenused, sealhulgas seksuaalkasvatust ning soojätkamistervist ja -õigusi käsitlevad kavad ja teenused, ning toetada naiste täielikku kaasamist HIV/AIDSi käsitlevate strateegiate ja kavade koostamisse ja nendega seotud otsuste tegemisse;

e)

töötada välja toetavad õiguslikud ja poliitilised raamistikud ning kõrvaldada karistavad õigusnormid, tegutsemispõhimõtted, tava, häbimärgistamine ja diskrimineerimine, mis kahjustavad inimõigusi, suurendavad vastuvõtlikkust HIVile/AIDSile ja takistavad tõhusa HIV/AIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse, sealhulgas ravimite, kaupade ja teenuste kättesaadavust HIVi/AIDSi nakatunud ja kõige suuremas nakatumisohus inimestele;

f)

suurendada juurdepääsu tõenditel põhinevale ja ulatuslikule HIV/AIDSi ennetustööle, mis kõrvaldaks epideemia kohalikud põhjused ja võtaks arvesse naiste, noorte ja kõige suuremas ohus olevate elanikkonnarühmade konkreetseid vajadusi, ja

g)

tagada ohutute, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite ja hügieenitarvete, sealhulgas seksuaal- ja soojätkamishügieeni tarvete üldine ja kindel kättesaadavus.”

a)

tunnistada, et AKV riigid, eelkõige väikesed saareriigid ja madalamal asuvad AKV riigid on kaitsetud kliimamuutusega seotud nähtuste ees, nagu rannikualade erosioon, tsüklonid, üleujutused ja keskkonnakatastroofidest tingitud ümberasustamine; ja eelkõige on AKV vähim arenenud ja sisemaariigid kaitsetud tihenevate üleujutuste, põua, metsade hävitamise ja kõrbestumise ees;

b)

tugevdada ja toetada tegevuspõhimõtteid ja -kavasid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuse tagajärgi ja nendega kohaneda, sealhulgas institutsioonide arendamise ja nende suutlikkuse suurendamise teel;

c)

suurendada AKV riikide suutlikkust ülemaailmse CO2-turu arendamise ja selles osalemise vallas ning

d)

see keskendub järgmistele tegevustele:

„c)

riigi rahanduse ja maksunduse juhtimise parandamisele ja tugevdamisele, et arendada AKV riikide majandustegevust ja suurendada nende maksutulu, austades samas täielikult AKV riikide suveräänsust kõnealuses valdkonnas.

Meetmete hulka kuuluvad:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et tagataks säästev ja usaldusväärne keskkonnahoid kooskõlas sellealaste rahvusvaheliste konventsioonide ja kohustustega, võttes asjakohaselt arvesse iga lepinguosalise arengutaset. Nad on ühel meelel, et keskkonnameetmete planeerimisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta AKV riikide erivajadusi ja -nõudeid, sealhulgas seoses artikliga 32.”

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lepinguosalised nõustuvad sellega, et keskkonnameetmeid ei tohi kasutada protektsionistlikel eesmärkidel.”

a)

edendatakse koostööga kohalikku isevastutust kõikidel arenguetappidel;

b)

avaldub koostöö vastastikustel õigustel ja kohustustel põhinevas partnerluses;

c)

rõhutatakse koostööga ennustatavuse ja kindluse tähtsust vahendite liikumises, mis toimub väga soodsatel tingimustel ja pidevalt;

d)

on koostöö paindlik ning kohandatud iga AKV riigi olukorrale ja asjakohase projekti või kava erilaadile;

e)

tagatakse koostööga tõhusus, kooskõlastamine ja järjepidevus.”

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

b)

lõget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid c ja g asendatakse järgmisega:

b)

punkt g asendatakse järgmisega:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Otsest eelarvetoetust makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamiseks antakse juhul, kui:

Ühendus ühtlustab iga AKV riigi puhul kasutatavad süsteemid ja menetlused, kontrollib partnerriigile eelarvest antavaid toetusi ja toetab partnerriike nende püüdlustes tugevdada riigisisest vastutust ja parlamentaarset järelevalvet, suurendada auditeerimissuutlikkust ja teabe kättesaadavust avalikkusele.”

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käesoleva lepingu raames kasutatakse lepingu eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate projektide, kavade ja muus vormis meetmete rahastamiseks käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt eraldatud vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „pank”) omavahendeid ja vajaduse korral muid Euroopa Ühenduse eelarvest eraldatavaid vahendeid.”

a)

kaitsta inimelusid kriisiolukordades ja nendele vahetult järgnevates oludes;

b)

aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega kaasa humanitaarabi rahastamisele ja kohaletoimetamisele ning võimaldada abisaajatele vahetu juurdepääs abile;

c)

teha lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, et ohvrid saaksid uuesti integreeruda ühiskonda ja majandusse ning et luua võimalikult ruttu tingimused arengu jätkumiseks asjaomaste AKV riikide ja piirkondade pikaajaliste eesmärkide kohaselt;

d)

tegelda loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuste tagajärjel ümberasunud isikute (pagulased, ümberasustatud isikud ja tagasipöördujad) vajadustega, et rahuldada ükskõik kus asuvate pagulaste ja ümberasustatud isikute kõiki vajadusi niikaua, kui see on vajalik, ja hõlbustada nende vabatahtlikku naasmist ning taasintegreerumist oma päritoluriiki;

e)

aidata AKV riike suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.

„d)

laene panga omavahenditest ja investeerimisrahastust vastavalt käesoleva lepingu II lisas sätestatud tingimustele. Selliseid laene võib kasutada ka riiklike investeeringute tegemiseks põhiinfrastruktuuri.”

a)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Investeerimisrahastu tegevuse, Euroopa Investeerimispanga („pank”) omavahenditest antavate laenude ja erimeetmete suhtes kohaldatavad rahastamistingimused on sätestatud käesolevas peatükis. Neid vahendeid võib suunata abikõlblikele ettevõtetele otse või kõlblike investeerimisfondide ja/või finantsvahendajate kaudu.

2.   Käesolevas lisas sätestatud intressitoetusteks mõeldud vahendid tehakse kättesaadavaks Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetustest.

3.   Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetuste kujul. Intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, võetakse Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse pangale. Kuni 10 % intressitoetusteks eraldatud vahenditest võib kasutada ka projektiga seonduva tehnilise abi toetuseks AKV riikides.

4.   Kõnealused tingimused ei piira selliste tingimuste kohaldamist, mida võidakse kehtestada selliste AKV riikide suhtes, kus rakendatakse piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel. Sellest tulenevalt püüab pank juhul, kui kõnealuste raamistike kohaselt on vaja vähendada laenu intressimäära rohkem kui 3 % võrra vastavalt käesoleva peatüki artiklitele 2 ja 4, vähendada vahendite keskmist maksumust koos teiste abiandjatega toimuva asjakohase kaasrahastamise kaudu. Kui seda ei peeta võimalikuks, võib panga laenu intressimäära vähendada sellise summa võrra, mis on vajalik, et intressimäär vastaks HIPC algatusest või muudest rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistikust tulenevale tasemele.”

b)

Artikli 2 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.   Tavalisi laene võib riikides, kus ei kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel, anda soodustingimustel järgmistel juhtudel:

Punkti a või b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

8.   Sellisteks soodustusteks saadakse vahendid käesoleva lepingu Ib lisa punkti 2 alapunktis c osutatud intressitoetusest.”

c)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pank annab omavahenditest laenu järgmistel tingimustel:

a)

Artikli 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

b)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

EAK

1.   EAK edendab erasektori arengut soodustavat ärikeskkonda ja toetab erasektori arengustrateegiate rakendamist AKV riikides, osutades AKV riikide ettevõtjatele muid teenuseid peale finantsteenuste, sealhulgas nõustamisteenuseid, ning toetab ühenduse ja AKV riikide ettevõtjate ühisalgatusi. Seda tehes tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta majanduspartnerluslepingu rakendamisest tulenevaid vajadusi.

2.   EAK püüab aidata AKV eraettevõtjatel muutuda konkurentsivõimelisemaks kõikides majandussektorites. Eelkõige teeb ta järgmist:

3.   Lisaks sellele aitab EAK parandada ärikeskkonda riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et ettevõtjad saaksid ära kasutada piirkondliku integratsiooni vallas saavutatud edu ja üha avatumat kaubandust. See tegevus hõlmab järgmist:

4.   EAK tegevus, mis on seotud avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste poolt erasektori arendamiseks tehtud algatustega, põhineb kooskõlastamisel, täiendavusel ja lisandväärtusel. Eelkõige peab keskuse tegevus olema kooskõlas käesoleva lepingu 3. osas määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega. EAK järgib oma ülesannete täitmisel valikulisuse põhimõtet ja tagab rahaliste vahendite jätkusuutliku kasutamise. Keskus tagab ülesannete asjakohase jaotuse peakontori ja piirkondlike esinduste vahel.

5.   EAK tegevust hinnatakse korrapäraselt.

6.   Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaadikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

7.   Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

8.   Keskuse eelarvet rahastatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatud arengu rahastamise alast koostööd käsitlevatele eeskirjadele.”

c)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

PAK

1.   PAKi ülesanne on edendada AKV põllumajandust ja maaelu arendavate organisatsioonide tegevuspõhimõtete koostamist ja suutlikkuse suurendamist ning parandada nende võimet hallata teavet ja suhelda. Ta aitab nendel organisatsioonidel koostada ja rakendada tegevuspõhimõtteid ja kavasid, millega püütakse vähendada vaesust, edendada pidevat kindlustatust toiduainetega ja säilitada loodusvarasid ning seeläbi suurendada AKV riikide iseseisvust maaelu ja põllumajanduse arendamisel.

2.   PAK:

3.   Keskus toetab piirkondlikke algatusi ja koostöövõrkude loomist ning kaasab sobivaid AKV organisatsioone järk-järgult suutlikkuse suurendamise kavadesse. Selleks toetab keskus detsentraliseeritud piirkondlikke teabevõrke. Need võrgud ehitatakse üles järk-järgult ja tõhusalt.

4.   PAKi tegevust hinnatakse korrapäraselt.

5.   Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaadikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

6.   Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

7.   Keskuse eelarvet rahastatakse käesoleva lepingu sätete kohaselt, mis käsitlevad koostööd arengu rahastamise vallas.”

a)

Artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva lepingu raames antavatest toetustest rahastatavad tegevused kavandatakse koostöö mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodi alguses.

Kavandamisel lähtutakse isevastutuse, vastavusse viimise, rahastajate tegevuse kooskõlastamise ja ühtlustamise, arendustegevuse tulemuste juhtimise ja vastastikuse aruandluse põhimõtetest.

Kavandamine hõlmab järgmist:

Artikkel 2

Riigistrateegia dokument

Riigistrateegia dokumendi koostavad asjaomane AKV riik ja Euroopa Liit. Dokumendi koostamisel lähtutakse eelnevatest konsultatsioonidest eri osalejatega, sealhulgas valitsusväliste osalejatega, kohalike omavalitsuste ja vajaduse korral AKV riikide parlamentidega, ning varasematest kogemustest ja heast tavast. Riigistrateegia dokumenti kohandatakse iga kõnealuse AKV riigi vajadustele ja erioludele. See on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalikku osalust koostöökavades. Kõiki lahknevusi riigi enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse. Riigistrateegia dokument sisaldab järgmisi tüüposi:

Artikkel 3

Vahendite eraldamine

1.   Vahendite soovituslik jaotus AKV riikide vahel põhineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel vajadustel ning tulemuslikkuse kriteeriumidel. Sellega seoses:

2.   Eraldatud vahendid on järgmised:

3.   Vahendid eraldatakse reservist, mis on ette nähtud nende riikide ettenägematute vajaduste katmiseks, kes ei saa erandlike asjaolude tõttu kasutada tavapäraseid programmilisi vahendeid.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 (mis käsitleb läbivaatamist) lõike 7 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust arvesse võttes suurendada riigi programmilisi eraldisi või ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud eraldisi:

b)

Artikli 4 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.   Eespool osutatud teabe alusel koostab iga AKV riik oma riigistrateegia dokumendis esitatud arengueesmärkide ja -prioriteetide põhjal sihtprogrammi kavandi ja esitab selle ühendusele. Sihtprogrammi kavand sisaldab järgmist teavet:

2.   Sihtprogrammi kavandisse märgitakse vajaduse korral vahendid, mis on mõeldud AKV riikide tööjõu, materiaalse ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et koostada ja rakendada riiklik sihtprogramm ja võimaldada neil osaleda kavades ja projektides, mida rahastatakse piirkondlikest sihtprogrammidest, ning parandada AKV riikide investeerimisprojektide juhtimist.

3.   Asjaomane AKV riik ja ühendus vahetavad sihtprogrammi kavandi kohta arvamusi. Sihtprogramm võetakse vastu ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja asjaomase AKV riigi ühisel kokkuleppel. Vastuvõetuna on see siduv nii ühendusele kui ka kõnealusele riigile. Sihtprogramm lisatakse riigistrateegia dokumenti ja lisaks sisaldab see:

4.   Ühendus ja asjaomane AKV riik võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kavandamine teostatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Seoses sellega peab riigistrateegia dokumendi ja sihtprogrammi koostamine olema osa pidevast tegevusest, mille tulemusel võetakse vastu ühtne dokument.”

c)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

d)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

e)

Artiklid 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Piirkondlikud kavad

Asjaomased AKV riigid määravad kindlaks geograafilised piirkonnad. Piirkondlikud integreerumiskavad peaksid võimalikult palju vastama piirkondlike organisatsioonide kavadele. Kui mitme asjaomase piirkondliku organisatsiooni liikmed kattuvad, peaks piirkondlik integreerumiskava põhimõtteliselt hõlmama kõiki nende organisatsioonide liikmeid.

Artikkel 8

Piirkondlik kavandamine

1.   Kavandamine toimub piirkonna tasandil. Kavandamine on komisjoni ja ühe või mitme nõuetekohaselt volitatud asjaomase piirkondliku organisatsiooni või sellise volituse puudumisel kõnealuse piirkonna siseriiklike eelarvevahendite käsutajate vahelise arvamustevahetuse tulemus. Vajaduse korral võib kavandamine hõlmata nõupidamist abikõlblike valitsusväliste osalejatega. Vajaduse korral võib kavandamine hõlmata konsulteerimist piirkondliku tasandi valitsusväliste osalejatega ja piirkondlike parlamentidega.

2.   Piirkonnastrateegia dokumendi koostavad komisjon ja nõuetekohaselt volitatud piirkondlik(ud) organisatsioon(id) koostöös asjaomase piirkonna AKV riikidega, järgides subsidiaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtet ja võttes arvesse riigistrateegia dokumendi kavandamist.

3.   Piirkonnastrateegia dokument on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalikku osalust toetatavates kavades. Piirkonnastrateegia sisaldab järgmisi tüüposi:

Artikkel 9

Vahendite eraldamine

1.   Vahendite soovituslik jaotus AKV piirkondade vahel põhineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel vajaduste hinnangutel ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni edenemisel ja väljavaadetel.

2.   Eraldatud vahendid on järgmised:

3.   Programmilised eraldised hõlbustavad asjaomasele piirkonnale antava ühenduse abi pikaajalist kavandamist. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja riiklikud vahendid ühendada selliste piirkondlike meetmete rahastamiseks, kus riiklik osalus on selgelt eristatav.

Ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud piirkondlikke eraldisi võib kasutada asjaomase piirkonna hüvanguks ja väljaspool asjaomast piirkonda asuvate AKV riikide hüvanguks, kui ettenägematu vajadus eeldab nende kaasatust ning kavandatud projektid ja kavad keskenduvad asjaomasele piirkonnale.

4.   Ilma et see piiraks läbivaatamist käsitleva artikli 11 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada piirkonna programmilisi eraldisi või ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud eraldisi:

f)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Piirkondlikud sihtprogrammid võetakse vastu ühenduse ja nõuetekohaselt volitatud piirkondliku organisatsiooni (piirkondlike organisatsioonide) või sellise volituse puudumisel asjaomaste AKV riikide ühisel kokkuleppel.”

g)

Artiklis 11 nummerdatakse olemasolev lõik ning lisatakse järgmine lõige:

„2.   Artikli 9 lõikes 4 osutatud erandlike asjaolude ilmnemisel teostatakse kummagi lepinguosalise nõudmisel erakorraline läbivaatamine, et võtta arvesse uusi vajadusi või erakorralist tulemuslikkust. Erakorralise läbivaatamise tulemusel võib kumbki lepinguosaline muuta piirkonnastrateegia dokumenti ja/või komisjon võib ühenduse nimel eraldatud vahendeid suurendada.

Lõppläbivaatamise tulemusel võidakse muuta ka koostöö mitmeaastast finantsraamistikku nii vahendite jaotuse kui ka järgmise piirkondliku sihtprogrammi koostamise osas.”

h)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

AKV riikide vaheline koostöö

1.   AKV riikide vaheline koostöö kui arenguvahend aitab saavutada AKV-EÜ partnerluse eesmärke. AKV riikide vaheline koostöö on piirkondadevaheline koostöö. Selle eesmärk on lahendada AKV riikide ees seisvad ühised probleemid, rakendades meetmeid, mis ei ole seotud geograafilise asukohaga ja millest saavad kasu paljud või kõik AKV riigid.

2.   Vastavalt subsidiaarsuse ja täiendavuse põhimõttele on AKV riikide sisesed meetmed ette nähtud olukorras, kus riiklik ja/või piirkondlik meede osutub võimatuks või vähem tõhusaks, et anda lisandväärtust võrreldes muudest koostöövahenditest rahastatavate meetmetega.

3.   Kui AKV riikide rühm otsustab toetada rahvusvahelisi või piirkondadevahelisi algatusi AKV riikide sisestest vahenditest, tuleb tagada nõuetekohane läbipaistvus.”

i)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

AKV riikide sisese strateegia dokument

1.   AKV riikide vahelise koostöö kava koostatakse komisjoni ja suursaadikute komitee vahelise arvamuste vahetamise tulemusel ning selle koostavad komisjoni talitused ja AKV sekretariaat üheskoos pärast konsulteerimist asjaomaste osalejate ja sidusrühmadega.

2.   AKV riikide sisese strateegia dokumendis määratletakse AKV riikide vahelise koostöö prioriteetsed tegevused ja meetmed, mis on vajalikud isevastutuse suurendamiseks toetatavate kavade puhul. Strateegiadokument koosneb järgmistest tüüposadest:

Artikkel 12b

Rahastamistaotlused

AKV riikide siseste programmide rahastamise taotlused esitab (esitavad):

Artikkel 12c

Vahendite eraldamine

Vahendite soovituslik jaotus põhineb vajaduste hinnangul ning piirkondliku AKV riikide vahelise koostöö ja integratsiooni edenemisel ja väljavaadetel. Vahendite hulka kuuluvad programmivälised reservvahendid.”

j)

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

AKV riikide sisene sihtprogramm

1.   AKV riikide sisene sihtprogramm koosneb järgmistest tüüposadest:

2.   Komisjon ja AKV sekretariaat teevad kindlaks vastavad meetmed ja hindavad neid. Hinnangule tuginedes koostavad komisjoni talitused ja AKV sekretariaat AKV riikide sisese sihtprogrammi ja esitavad selle AKV-EÜ suursaadikute komiteele. Sihtprogrammi võtavad vastu komisjon ühenduse nimel ja AKV suursaadikute komitee.

3.   Ilma et see piiraks artikli 12b alapunkti iii kohaldamist esitab AKV suursaadikute komitee igal aastal AKV riikide siseses sihtprogrammis ette nähtud prioriteetsete tegevuste rahastamise taotluste koondnimekirja. Komisjon määrab koos AKV sekretariaadiga kindlaks ja valmistab ette vastavad tegevused ja koostab iga-aastase tegevuskava. Võimalust mööda ja eraldatud vahendeid arvesse võttes lisatakse AKV riikide siseses sihtprogrammis mitte ette nähtud tegevuste rahastamise taotlused iga-aastasesse tegevuskavasse. Erandkorras võetakse sellised taotlused vastu komisjoni eriotsusega rahastamise kohta.

Artikkel 14

Läbivaatamine

1.   AKV riikide vaheline koostöö peaks olema piisavalt paindlik ja reageeriv, tagamaks, et meetmed on jätkuvalt kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega ja et võtta arvesse mis tahes muudatusi AKV riikide rühma prioriteetides ja eesmärkides.

2.   AKV suursaadikute komitee ja komisjon teostavad AKV riikide vahelise koostöö strateegia ja sihtprogrammi vahe- ja lõppläbivaatamisi, et kohandada need valitsevatele oludele ja tagada nende nõuetekohane rakendamine. Kui asjaolud seda nõuavad, teostatakse erakorraline läbivaatamine, et võtta arvesse uusi vajadusi, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, näiteks AKV riikide ees seisvatest uutest ühistest probleemidest.

3.   AKV suursaadikute komitee ja komisjon võivad vahe- ja lõppläbivaatamise käigus või pärast erakorralist läbivaatamist muuta ja kohandada AKV riikide vahelise koostöö strateegiadokumenti.

4.   Pärast vahe- ja lõppläbivaatamist või erakorralist läbivaatamist võivad AKV suursaadikute komitee ja komisjon kohandada AKV riikide sisese sihtprogrammi raames eraldatavaid summasid ja võtta kasutusele programmivälise AKV riikide sisese reservi.”

k)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

l)

Artiklis 16 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

m)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Rahastamisleping

1.   Üldjuhul koostavad komisjon ja AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus rahastamislepingu iga koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava kava ja projekti kohta.

2.   Rahastamisleping koostatakse 60 päeva jooksul pärast komisjoni rahastamisotsuse teatavakstegemist. Rahastamislepingus:

3.   Pärast kavade ja projektide kontode sulgemist koostöö mitmeaastases finantsraamistikus, mille raames neid kavasid või projekte rahastati, sätestatud kohustuste täitmiseks ette nähtud aja jooksul saab võimalikud järelejäänud summad asjaomane AKV riik või piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus.”

n)

Artiklis 18 asendatakse sõna „siseriiklik eelarvevahendite käsutaja” ette sõna „asjaomane siseriiklik eelarvevahendite käsutaja”.

o)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

p)

Artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

q)

Artiklis 19b asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

r)

Artiklid 19c ja 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19c

Hankelepingute sõlmimine, toetuste andmine ja lepingute täitmine

1.   Välja arvatud artiklis 26 ettenähtud juhtudel sõlmitakse ja rakendatakse lepinguid ning antakse toetusi vastavalt ühenduse eeskirjadele, ning, välja arvatud nimetatud eeskirjades esitatud erandjuhtudel, vastavalt kolmandate riikidega tehtava koostöö meetmete rakendamise eesmärgil komisjoni kinnitatud ja avaldatud standardmenetlustele ja dokumentatsioonile, mis kehtivad kõnealuse menetluse algatamise ajal.

2.   Detsentraliseeritud haldamise korral, kui ühishindamise tulemused näitavad, et hankelepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel AKV riigis või abi saavas piirkonnas kasutatavad menetlused või rahastajate heakskiidetud menetlused on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega ning välistavad igasuguse huvide konflikti, kasutab komisjon kõnealuseid menetlusi kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, järgides täielikult eeskirju, mis reguleerivad tema volitusi kõnealuses valdkonnas.

3.   AKV riik või piirkondlik või asjaomane AKV sisene organisatsioon või asutus võtab endale kohustuse kontrollida korrapäraselt, kas käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatavaid toiminguid rakendatakse nõuetekohaselt, võtta asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatada kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks.

4.   Detsentraliseeritud haldamise korral on lepingutega seotud läbirääkimiste pidamine, lepingute koostamine, sõlmimine ja täitmine AKV riikide või asjaomase piirkondliku või AKV sisese organisatsiooni või asutuse ülesanne. AKV riigid või asjaomane piirkondlik või AKV vaheline organisatsioon või asutus võivad/võib siiski paluda komisjonil pidada läbirääkimisi, koostada, sõlmida ja täita lepinguid nende/tema nimel.

5.   Tulenevalt käesoleva lepingu artiklis 50 osutatud kohustusest täidetakse AKVga toimuva koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest rahastatavad lepingud ja toetused vastavalt tööõiguse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhinõuetele.

6.   AKV riikide rühma sekretariaadi ning komisjoni esindajatest moodustatakse eksperdirühm, kelle ülesandeks on ühe või teise lepinguosalise taotlusel tuvastada asjakohased kohandused ning soovitada lõigetes 1 ja 2 osutatud eeskirjadesse ja menetlustesse tehtavaid muudatusi ja parandusi.

Kõnealune eksperdirühm esitab AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteele ka korralise aruande, et aidata komiteel uurida arengukoostööga seotud meetmete rakendamisel tekkinud probleeme ning soovitada asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 20

Abikõlblikkus

Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist:

s)

Artikkel 21 jäetakse välja (3).

t)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib asjaomase AKV riigi või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse põhjendatud nõudmisel lubada artikli 20 alusel mitteabikõlblikest kolmandatest riikidest pärit füüsilistel ja juriidilistel isikutel osaleda hankelepingute sõlmimise menetluses või toetuste andmises, mida ühendus rahastab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust. Asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV sisene organisatsioon või asutus esitab komisjonile iga sellise juhu kohta erandi tegemise otsustamiseks vajaliku teabe, pöörates erilist tähelepanu:

u)

Artiklid 23 ja 25 jäetakse välja (4).

v)

Artikli 26 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„1.   Soodustamaks AKV riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate lepingute täitmises võetakse meetmeid, et kasutada nende riikide loodusvarasid ja inimressursse parimal võimalikul viisil. Selleks:”.

w)

Artiklid 27, 28 ja 29 jäetakse välja (5).

x)

Artikli 30 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kõik AKV riigi ametiasutuste või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse ja töövõtja, tarnija või teenuseosutaja vahelised vaidlused, mis tekivad käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava lepingu täitmisel, lahendatakse:”.

y)

Artiklid 33 ja 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Üksikasjalikud eeskirjad

1.   Ilma et see piiraks AKV riikide või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus või komisjoni tehtavaid hindamisi, teevad üks või mitu AKV riiki või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus ja komisjon seda ühiselt. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee tagab ühise järelevalve ja hindamismeetmete ühise laadi. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee abistamiseks valmistavad komisjon ja AKV peasekretariaat ette ühised järelevalve- ja hindamismeetmed, rakendavad need ning annavad komiteele aru. Oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kehtestab komitee üksikasjalikud tegevuseeskirjad, millega püütakse tagada meetmete ühine laad, ja kinnitab igal aastal töökava.

2.   Järelevalve ja hindamise abil:

Artikkel 34

Komisjon

1.   Komisjon tagab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate vahenditega teostatavate meetmete, välja arvatud investeerimisrahastust finantseeritavate meetmete ja intressitoetuste rahastamise, kasutades järgmiseid põhilisi juhtimisviise:

2.   Üldreeglina juhib komisjon käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite kasutamist detsentraliseeritult.

Sel juhul täidavad rakendusülesandeid AKV riigid vastavalt artiklile 35.

3.   Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks delegeerib komisjon oma täitevvolitused oma talitustele. Komisjon teavitab sellisest volituste delegeerimisest AKV riike ja AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteed.”

z)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

za)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina kõnealusest põhimõttest on Lõuna-Aafrikal siiski õigus osaleda käesoleva protokolli artiklis 8 loetletud AKV-EÜ arengu rahastamise alase koostöö valdkondades vastastikuse ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel, tingimusel et Lõuna-Aafrika osalemist rahastatakse KAKLi VII jaotises ette nähtud vahenditest. Kui AKV-EÜ finantskoostöö raames meetmetes osalemiseks kasutatakse KAKLi vahendeid, on Lõuna-Aafrikal õigus osaleda täielikult sellise abi rakendamist käsitlevate otsuste tegemises.”

b)

lisatakse järgmine uus lõige:

„4.   Käesoleva lepingu 1. peatüki II lisaga ette nähtud investeeringute rahastamisel on abikõlblikud Lõuna-Aafrika investeerimisfondid ning finantsvahendajad ja muud vahendajad.”