11.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/1

(1)

Nõukogu direktiivis 90/314/EMÜ (3) on sätestatud mitu olulist tarbija õigust seoses pakettreisidega, eriti seoses teavitamisnõuetega, ettevõtjate vastutusega pakettreisiteenuste osutamisel ning korraldaja või vahendaja maksejõuetuse vastase kaitsega. Siiski on vaja õigusraamistikku kohandada vastavalt turu arengule, et muuta see siseturu jaoks sobivamaks, kõrvaldada mitmetimõistetavused ja kaotada seadusandlikud lüngad.

(2)

Turismil on liidu majanduses oluline roll ning reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipaketid (edaspidi „pakettreisid”) moodustavad olulise osa reisiturust. Pärast direktiivi 90/314/EMÜ vastuvõtmist on kõnealusel turul toimunud olulisi muutusi. Tavapäraste turustusahelate kõrval on internetist saanud üha tähtsam vahend, mille kaudu reisiteenuseid pakutakse või müüakse. Reisiteenuseid ei kombineerita mitte üksnes traditsiooniliste ettekorraldatud pakettreisidena, vaid sageli ka vastavalt reisija soovidele. Paljud sellised reisiteenuste kombinatsioonid jäävad kas õiguslikult n-ö halli tsooni või ei ole selgelt direktiiviga 90/314/EMÜ hõlmatud. Käesoleva direktiivi eesmärk on viia kaitse ulatus vastavusse kõnealuse arenguga, suurendada läbipaistvust ning reisijate ja ettevõtjate õiguskindlust.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 169 lõikes 1 ja artikli 169 lõike 2 punktis a on sätestatud, et liit aitab tagada kõrgetasemelist tarbijakaitset meetmetega, mis on võetud ELi toimimise lepingu artikli 114 põhjal.

(4)

Direktiivis 90/314/EMÜ on liikmesriikidele direktiivi ülevõtmisel antud lai kaalutlusõigus. Seetõttu esineb liikmesriikide õigusaktide vahel olulisi lahknevusi. Õiguslik killustatus põhjustab ettevõtjatele suuremaid kulusid ja loob tõkkeid neile, kes soovivad tegutseda piiriüleselt, piirates seega tarbijate valikuvõimalusi.

(5)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikega 2 ja artikliga 49 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenustega seotud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ühtlustamine on vajalik tõelise tarbijate siseturu loomiseks kõnealuses valdkonnas ning õige tasakaalu saavutamiseks kõrgetasemelise tarbijakaitse ja ettevõtjate konkurentsivõime vahel.

(6)

Pakettreiside turu piiriülest potentsiaali liidus ei kasutata praegu täielikult ära. Eri liikmesriikides reisijaid kaitsvates eeskirjades esinevad erinevused on ühe liikmesriigi reisijate jaoks takistus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste ostmisel teisest liikmesriigist ning samuti takistavad need ühe liikmesriigi korraldajatel ja vahendajatel müüa sellised teenuseid teises liikmesriigis. Selleks et reisijad ja ettevõtjad saaksid siseturust täiel määral kasu ja samal ajal oleks tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidus, on vaja veelgi ühtlustada liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid.

(7)

Enamik pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid ostvatest reisijatest on tarbijad liidu tarbijakaitseõiguse tähenduses. Samal ajal ei ole alati lihtne teha vahet tarbijatel ja väikeettevõtjate või nende elukutsete esindajatel, kes broneerivad oma äri või elukutsega seotud reise samade broneerimiskanalite kaudu kui tarbijad. Sageli vajavad sellised reisijad samal tasemel kaitset. Teiselt poolt korraldavad mõned ettevõtjad või organisatsioonid oma reise üldlepingu alusel, sõlmides need näiteks reisibürooga tihti mitme reisikorraldusteenuse kohta kindlaks määratud ajavahemikuks. Viimati nimetatud reisikorralduse puhul ei ole vaja tarbijatele kavandatud kaitsetaset tagada. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama ärireisijate, sh vabade elukutsete esindajate, füüsilisest isikust ettevõtjate või muude füüsiliste isikute suhtes, kui nad ei korralda oma reisi üldlepingu alusel. Et vältida tarbija mõiste määratluse segiajamist selle määratlusega teistes liidu õigusaktides, tuleks käesoleva direktiivi alusel kaitstavatele isikutele osutada kui reisijatele.

(8)

Kuna reisiteenuseid on võimalik kombineerida paljudel erinevatel viisidel, on asjakohane käsitada pakettreisidena reisiteenuste kõiki kombinatsioone, millele omaseid tunnuseid reisijad tavaliselt pakettreisidega seostavad, eelkõige eraldi reisiteenuste kombineerimist ühte reisitootesse, mille tõrgeteta toimimise eest korraldaja vastutab. Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga (4) ei tohiks olla vahet, kas reisiteenuseid kombineeritakse enne kontakti reisijaga või reisija soovil või tema tehtud valiku alusel. Kohaldada tuleks samu põhimõtteid, olenemata sellest, kas reis broneeritakse reisibüroos kohapeal või internetis.

(9)

Läbipaistvuse huvides tuleks pakettreise eristada seotud reisikorraldusteenustest, mille korral interneti teel tegutsevad ettevõtjad või reisibürood omavad ettevõtjad hõlbustavad reisijatel reisiteenuste hankimist, mille tulemusena reisijad sõlmivad lepingud eri reisiteenuste osutajatega, sealhulgas seotud broneerimistoimingute kaudu; seotud reisikorraldusteenustel ei ole pakettreiside tunnuseid ja nende suhtes ei oleks asjakohane kohaldada kõiki pakettreiside suhtes kohaldatavaid kohustusi.

(10)

Turusuundumusi arvestades on asjakohane määratleda pakettreise veelgi täpsemalt alternatiivsete objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on eelkõige seotud reisiteenuste esitamise või ostmise viisiga ning mille korral reisijatel võib olla õigustatud ootus kaitsele käesoleva direktiivi alusel. Nii on see näiteks juhul, kui samaks reisiks või puhkuseks ostetakse eri liiki reisiteenuseid ühest müügikohast ning kõnealused teenused on valitud enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, see tähendab, kui tegemist on sama broneerimistoiminguga või kui selliseid teenuseid pakutakse, müüakse või nende eest võetakse tasu ühtse või koguhinna alusel, ning juhul, kui kõnealuseid teenuseid reklaamitakse või müüakse pakettreisi mõiste või sarnase mõiste all, mis viitab asjaomaste reisiteenuste tihedale omavahelisele seosele. Kõnealused sarnased mõisted võivad olla näiteks „kombineeritud pakkumine”, „kõik hinnas” (all-inclusive) või „täisteenus” (all-in arrangement).

(11)

Tuleks täpsustada, et pakettreisina käsitatakse reisiteenuste kombineerimist pärast lepingu sõlmimist, millega ettevõtja annab reisijale õiguse valida teenuseid eri liiki reisiteenuste valiku seast, näiteks pakettreisi kinkimise korral. Lisaks tuleks reisiteenuste kombineerimist käsitada pakettreisina juhul, kui reisija nimi, makseandmed ja meiliaadress antakse ettevõtjate vahel edasi ja teine leping sõlmitakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

(12)

Samal ajal tuleks seotud reisikorraldusteenuseid eristada nendest reisiteenustest, mille reisijad broneerivad ise, sageli eri ajal, ning seda isegi juhul, kui neid kasutatakse samaks reisiks või puhkuseks. Interneti teel pakutavaid seotud reisikorraldusteenuseid tuleks samuti eristada seotud veebisaitidest, mille puhul ei ole eesmärgiks reisijaga lepingu sõlmimine, ning linkidest, millega lihtsalt teavitatakse reisijaid üldsõnaliselt täiendavatest reisiteenustest, näiteks kui hotell või ürituse korraldaja lisab oma veebisaidile kõikide tema asukohta transporditeenuseid pakkuvate ettevõtjate loetelu, sõltumata mis tahes broneerimisest, või kui veebisaitidel reklaami avaldamiseks kasutatakse küpsiseid või metaandmeid.

(13)

Konkreetsed eeskirjad tuleks kehtestada nii reisibürood omavate ja interneti teel tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes aitavad nende müügikohta külastavatel või sellega ühendust võtvatel reisijatel sõlmida eraldi lepinguid üksikute teenuseosutajatega, kui ka interneti teel tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes näiteks seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega hõlbustavad sihipäraselt vähemalt ühe täiendava reisiteenuse hankimist teiselt ettevõtjalt, juhul kui leping sõlmitakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist. Kõnealuse hõlbustamise aluseks on sageli täiendavate reisiteenuste hankimist hõlbustava ettevõtja ja teise ettevõtja vahelised ärisuhted, mis hõlmavad tasustamist, sõltumata selle arvutamise meetodist (näiteks klikkide arvu või käibe alusel). Kõnealuseid eeskirju kohaldataks näiteks siis, kui koos esimese reisiteenuse (näiteks lennu- või rongireisi) broneeringu kinnitamisega kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise teenuseosutaja või vahendaja broneerimissaidile, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust hotellis. Kõnealused korraldusteenused ei tohiks kujutada endast pakettreise käesoleva direktiivi tähenduses, mille alusel üks korraldaja vastutab kõikide reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest, kuid sellised seotud reisikorraldusteenused kujutavad endast alternatiivset ärimudelit, mis sageli pakettreisidega tihedalt konkureerib.

(14)

Õiglase konkurentsi tagamiseks ja reisijate kaitsmiseks peaks ka seotud reisikorraldusteenuste suhtes kohaldama kohustust pakkuda piisavalt tõendeid selle kohta, et maksejõuetuse korral on tagatud maksete tagasimaksmine ja reisijate kodumaale toimetamine.

(15)

Ühe reisiteenuse ostmine eraldiseisva reisiteenusena ei tohiks kujutada endast pakettreisi ega seotud reisikorraldusteenust.

(16)

Et võimaldada reisijatele suuremat selgust ja teadlike valikute tegemist erinevate pakutavate reisikorraldusteenuste liikide kohta, peaksid ettevõtjad olema kohustatud selgelt ja nähtavalt välja tooma enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, kas nad pakuvad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenust, ning teavitaksid asjaomasest kaitse tasemest. Ettevõtja kinnitus turustatava reisitoote õigusliku iseloomu kohta peaks vastama asjaomase toote tegelikule õiguslikule iseloomule. Kui ettevõtjad ei anna reisijatele täpset teavet, peaksid sekkuma asjaomased õiguskaitseasutused.

(17)

Pakettreisi või seotud reisikorraldusteenusena tuleks käsitada ainult erinevat liiki reisiteenuste (nagu majutus, reisijate vedu bussiga, raudteel, vee- või õhuteed pidi ning mootorsõidukite või teatavate mootorrataste rent) kombinatsiooni. Majutust elukoha tagamiseks, sealhulgas pikaajalisteks keelekursusteks, ei tuleks käesoleva direktiivi tähenduses käsitada majutusena. Finantsteenuseid (nt reisikindlustus) ei tuleks käsitada reisiteenustena. Lisaks ei tuleks iseseisvate reisiteenustena käsitada teenuseid, mis on olemuslikult mõne muu reisiteenuse osad. Selliste teenuste hulka kuuluvad näiteks reisijateveo osana pakutav pagasivedu, väiksemad transporditeenused (nt reisijatevedu giidiga ringkäigu osana või hotelli ja lennujaama või raudteejaama vaheline transfeer), majutuse osana pakutav toitlustamine, joogid ja koristamine või juurdepääs hotellikülastajate jaoks avatud kohapealsetele rajatistele (nt bassein, saun, spaa või jõusaal). See tähendab ühtlasi, et juhtudel, kui erinevalt ristlusest pakutakse maanteed, raudteed, vee- või õhuteed pidi toimuva reisijateveo osana ööbimisega majutust, ei tuleks majutust käsitada iseseisva reisiteenusena, kui põhiteenus on selgelt reisijatevedu.

(18)

Muud turismiteenused, mis ei ole olemuslikult reisijateveo, majutuse või mootorsõidukite või teatavate mootorrataste rendi osad, võivad näiteks olla piletid kontsertidele, spordiüritustele, ekskursioonidele või teemaparkidesse, giidiga ringkäigud, suusamäe pääsmed ja spordivarustuse (nt suusavarustuse) rentimine või spaahoolitsused. Kui sellised teenused on kombineeritud ainult ühe muud liiki reisiteenusega (nt majutusega), võiks neid pakettreisi või seotud reisikorraldusteenusena käsitada üksnes juhul, kui need moodustavad olulise osa pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuse väärtusest või kui neid reklaamitakse reisi või puhkuse olulise osana või kui need on muul viisil reisi või puhkuse oluliseks tunnuseks. Kui muud turismiteenused moodustavad reisiteenuste kombinatsiooni väärtusest 25 % või rohkem, tuleks neid teenuseid käsitada pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuse väärtuse olulise osana. Tuleks täpsustada, et pakettreisina ei tuleks käsitada juhtumeid, mil muid turismiteenuseid lisatakse eraldi reisiteenusena näiteks broneeritud hotellimajutusele pärast reisija saabumist hotelli. Selle tulemuseks ei tohiks olla käesoleva direktiivi täitmisest kõrvalehoidumine sel viisil, et korraldajad või vahendajad pakuvad reisijale eelnevalt valikut täiendavatest turismiteenustest, pakkudes seejärel nende teenuste jaoks lepingu sõlmimist alles pärast esimese reisiteenuse osutamise algust.

(19)

Kuna lühiajaliste reiside korral on reisijaid vaja vähem kaitsta ja selleks, et vältida ettevõtjate jaoks põhjendamatut koormust, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta vähem kui 24 tundi kestvad ja majutust mittesisaldavad reisid ning pakettreisid või seotud reisikorraldusteenused, mida üksnes piiratud arvule reisijatele mõnikord mittekasumlikul eesmärgil pakutakse või mille hankimist hõlbustatakse. Näiteks võivad selleks olla reisid, mida heategevusorganisatsioonid, spordiklubid või koolid korraldavad oma liikmetele mitte rohkem kui mõned korrad aastas, pakkumata neid üldsusele. Sellise väljajätmise kohta peaks üldsusele tegema kättesaadavaks piisavalt teavet, et oleks tagatud ettevõtjate ja reisijate nõuetekohane teavitamine sellest, et kõnealused pakettreisid või seotud reisikorraldusteenused ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud.

(20)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriikliku lepinguõiguse kohaldamist aspektides, mida sellega ei reguleerita.

(21)

Liikmesriikidele peaks kooskõlas liidu õigusega jääma pädevus kohaldada käesoleva direktiivi sätteid selle kohaldamisalasse mittekuuluvate valdkondade suhtes. Seega võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävate lepingute puhul säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega. Näiteks võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada vastavaid sätteid eraldiseisvat reisiteenust (nt puhkemajade üürimist) hõlmavate teatavate üksikute lepingute või pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste puhul, mida pakutakse või mille hankimist hõlbustatakse mittekasumlikul eesmärgil piiratud arvule reisijatele ja ainult mõnikord, või pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste puhul, mis kestavad vähem kui 24 tundi ja ei hõlma majutust.

(22)

Pakettreisi peamine tunnus on see, et üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest. Ettevõtja, üldjuhul reisibürood omav või interneti teel tegutsev reisikorraldaja, peaks saama tegutseda üksnes jaemüüja või vahendajana ning mitte olema korraldajana vastutav ainult sellisel juhul, kui pakettreisi korraldaja on teine ettevõtja. See, kas ettevõtja tegutseb kõnealuse pakettreisi korraldajana, peaks sõltuma kõnealuse ettevõtja kaasatusest pakettreisi väljatöötamisse ja mitte sellest, kuidas ettevõtja oma äri kirjeldab. Püüdes kindlaks teha, kas ettevõtja on korraldaja või vahendaja, ei tohiks olla vahet, kas kõnealune ettevõtja tegutseb teenusepakkujana või esitleb end reisija huvides tegutseva reisibüroona.

(23)

Direktiiviga 90/314/EMÜ anti liikmesriikidele kaalutlusõigus määrata kindlaks, kas pakettreisi teenuste nõuetekohase osutamise eest vastutavad vahendajad või korraldajad või vahendajad ja korraldajad koos. Selline paindlikkus on tekitanud mõnedes liikmesriikides mitmetimõistmist seoses sellega, milline ettevõtja vastutab asjaomaste reisiteenuste osutamise eest. Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis täpsustada, et pakettreisilepingus sisalduvate reisiteenuste osutamise eest vastutab korraldaja, välja arvatud juhul, kui siseriiklikus õiguses on ette nähtud, et vastutavaks peetakse nii korraldajat kui ka vahendajat.

(24)

Pakettreiside puhul peaksid vahendajad koos korraldajaga vastutama lepingueelse teabe esitamise eest. Suhtlemise hõlbustamiseks, eriti piiriüleste juhtumite korral, peaks reisijad saama võtta korraldajaga ühendust ka selle vahendaja kaudu, kelle käest nad pakettreisi ostsid.

(25)

Reisija peaks enne pakettreisi ostmist saama kogu vajaliku teabe, olenemata sellest, kas seda müüakse sidevahendite kaudu, letimüügis või muude turustusviiside teel. Kõnealust teavet esitades peaks ettevõtja arvestama selliste reisijate erivajadusi, kes oma vanuse või füüsilise puude tõttu on eriti haavatavad, ning mille märkamiseks tal on mõistlikud võimalused.

(26)

Oluline teave (näiteks reisiteenuste põhitunnused või hinnad), mis avaldatakse reklaamides, korraldaja veebisaidil või reklaamtrükistes lepingueelse teabe osana, peaks olema siduv, v.a juhul, kui korraldaja jätab endale õiguse neid elemente muuta ning reisijat teavitatakse sellistest muudatustest selgelt, arusaadavalt ja nähtavalt enne pakettreisilepingu sõlmimist. Lihtsat ajakohastamist võimaldavaid uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid arvesse võttes ei ole enam vaja kehtestada konkreetseid eeskirju reklaamtrükiste suhtes, kuid siiski on asjakohane tagada, et reisijat teavitatakse lepingueelse teabe muudatustest. Kui mõlemad pakettreisilepingu pooled on selleks sõnaselge nõusoleku andnud, peaks olema alati võimalik lepingueelset teavet muuta.

(27)

Käesolevas direktiivis sätestatud teavitamisnõuete loetelu on ammendav, kuid see ei tohiks piirata liidu muudes kohaldatavates õigusaktides sätestatud teavitamisnõuete kohaldamist (5).

(28)

Korraldajad peaksid andma üldist teavet sihtriigi viisanõuete kohta. Teave viisa saamiseks kuluva ligikaudse aja kohta võib olla esitatud viitena sihtriigi ametlikule teabele.

(29)

Arvestades pakettreisilepingute eripärasid, tuleks kehtestada lepingupoolte õigused ja kohustused pakettreisi algusele eelnevaks ja järgnevaks ajaks, eriti juhuks, kui pakettreisi teenuseid ei osutata nõuetekohaselt või kui muutuvad konkreetsed asjaolud.

(30)

Kuna pakettreisid ostetakse sageli pikalt ette, võivad ilmneda ettenägematud asjaolud. Seetõttu peaks reisijal olema õigus anda pakettreisileping teatud tingimustel üle teisele reisijale. Sellistel juhtudel tuleks korraldajale hüvitada tema poolt tehtud kulud, näiteks kui alltöövõtja nõuab tasu reisija nime muutmise eest või transpordipileti tühistamise ja uue väljastamise eest.

(31)

Reisijad peaksid samuti saama lõpetada pakettreisilepingu igal ajal enne pakettreisi algust, tasudes selle eest asjakohase ja põhjendatud lõpetamistasu, võttes arvesse eeldatavat kulude kokkuhoidu ja reisiteenuste alternatiivsest kasutamisest tulenevat tulu. Samuti peaks neil olema õigus pakettreisileping lõpetada lõpetamistasu maksmata, kui pakettreisi teenuste osutamist mõjutavad märkimisväärselt vältimatud ja erakorralised asjaolud. Kõnealused asjaolud võivad hõlmata näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme, nagu terrorism, märkimisväärseid ohte inimese tervisele, nagu raske haiguse puhang reisisihtkohas, või loodusõnnetusi, nagu üleujutused, maavärinad, või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil.

(32)

Eriolukordades peaks ka korraldajal olema õigus lõpetada pakettreisileping enne pakettreisi algust hüvitist maksmata, näiteks kui minimaalset osalejate arvu ei saada täis ja selline võimalus on lepingus ette nähtud. Sellisel juhul peaks korraldaja tagasi maksma kõik pakettreisi eest tehtud maksed.

(33)

Teatud juhtudel peaks korraldajatel olema lubatud pakettreisilepingut ühepoolselt muuta. Reisijatel peaks siiski olema õigus pakettreisileping lõpetada, kui muudatused muudavad märkimisväärselt reisiteenuse mis tahes põhitunnust. Nii võib see olla näiteks juhul, kui väheneb reisiteenuse kvaliteet või väärtus. Pakettreisilepingus märgitud väljumis- või saabumisaja muutmist tuleks pidada märkimisväärseks näiteks juhul, kui see toob reisijale kaasa olulisi ebamugavusi või lisakulusid, näiteks seoses transpordi või majutuse ümberkorraldamisega. Hinnatõus peaks olema lubatud ainult siis, kui muutub kas reisijateveo hind tulenevalt kütuse või muude energiaallikate hinna muutumisest, kolmanda isiku, kes ei ole otseselt seotud pakettreisilepingus sisalduvate reisiteenuste osutamisega, kehtestatud maksud või tasud, või pakettreisi mõjutavad vahetuskursid, ning kui lepingus on sõnaselgelt ette nähtud hinna tõstmise või alandamise võimalus. Kui korraldaja soovib hinda tõsta rohkem kui 8 % koguhinnast, peaks reisijal olema õigus pakettreisileping lõpetada lõpetamistasu maksmata.

(34)

On asjakohane kehtestada konkreetsed eeskirjad õiguskaitsevahendite kohta seoses pakettreisilepingu rikkumisega. Reisijal peaks olema õigus probleemide lahendamisele ja kui olulist osa pakettreisilepingus ette nähtud reisiteenustest ei ole võimalik osutada, peaks reisijale pakkuma muid sobivaid teenuseid. Kui korraldaja ei heasta mittevastavusi reisija poolt määratud mõistliku aja jooksul, peaks reisijal olema võimalus seda ise teha ja taotleda vajalike kulude hüvitamist. Teatud juhtudel ei peaks kõnealuse ajavahemiku kindlaksmääramine olema vajalik, eelkõige siis, kui nõutakse kohest heastamist. Nii on see näiteks juhul, kui korraldaja poolt organiseeritud bussi hilinemise tõttu peab reisija võtma takso, et jõuda õigeks ajaks lennukile. Samuti peaks reisijal olema õigus hinnaalandusele, pakettreisilepingu lõpetamisele ja/või kahju hüvitamisele. Hüvitis peaks katma ka mittemateriaalset kahju, nagu reisi või puhkuse nauditavuse vähenemine märkimisväärsete probleemide tõttu asjaomaste reisiteenuste osutamisel. Reisija peaks olema kohustatud teavitama korraldajat põhjendamatu viivituseta ja juhtumi asjaolusid arvesse võttes igast märgatud mittevastavusest pakettreisilepingus sisalduva reisiteenuse osutamise ajal. Selle kohustuse täitmata jätmist võib asjakohaste hinnaalanduste ja tekitatud kahju eest makstavate hüvitiste kindlaksmääramisel arvesse võtta, kui kõnealuse teate esitamine oleks kahju vältinud või vähendanud.

(35)

Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane viia käesoleva direktiivi sätted vastavusse reisiteenuseid reguleerivate rahvusvaheliste konventsioonidega ja reisijate õigusi käsitlevate liidu õigusaktidega. Kui pakettreisilepinguga hõlmatud reisiteenuste osutamata jätmise või mittenõuetekohase osutamise eest vastutab korraldaja, peaks tal olema võimalik tugineda teenusepakkujate vastutuse piiramisele, mis on sätestatud sellistes rahvusvahelistes konventsioonides nagu rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise 1999. aasta Montreali konventsioon, (6) rahvusvahelise raudteeveo 1980. aasta konventsioon (COTIF) (7) ning reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsioon (8). Kui vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ei ole võimalik tagada reisija õigeaegset tagasipöördumist lähtekohta, peaks korraldaja kandma reisijale vajaliku majutuse kulud ajavahemiku eest, mis ei ületa kolme ööd reisija kohta, välja arvatud juhul, kui reisijate õigusi käsitlevates kehtivates või tulevastes liidu õigusaktides on sätestatud pikemad ajavahemikud.

(36)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada reisijate õigusi esitada nõudeid nii käesoleva direktiivi kui ka muude asjakohaste liidu õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide alusel ning seega jääb reisijatele võimalus esitada nõudeid korraldajate, vedajate või mis tahes muude vastutavate poolte vastu või vajaduse korral rohkem kui ühe poole vastu. Tuleks täpsustada, et ülemäärase hüvitamise vältimiseks arvatakse käesoleva direktiivi kohased hüvitised ja hinnaalandused ning muude asjakohaste liidu õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide kohased hüvitised ja hinnaalandused üksteisest maha. Korraldaja vastutus ei tohiks piirata õigust nõuda heastamist kolmandatelt isikutelt, sealhulgas teenuseosutajatelt.

(37)

Kui reisija satub reisi või puhkuse ajal raskustesse, peaks korraldaja olema kohustatud andma talle asjakohast abi põhjendamatult viivitamata. Selline abi peaks üldjuhul hõlmama asjakohasel juhul teabe andmist selliste aspektide kohta nagu tervishoiuteenused, kohalikud ametiasutused ja konsulaarabi, aga ka praktilist abi, näiteks kaugsuhtluse ja reisi alternatiivse korraldamisega seoses.

(38)

Komisjon esitas oma 18. märtsi 2013. aasta teatises reisijate kaitse kohta lennuettevõtja maksejõuetuse korral meetmed reisijate kaitse tõhustamiseks lennuettevõtja maksejõuetuse korral, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (9) ning määruse (EÜ) nr 1008/2008 täitmise paremaks tagamiseks ja tööstusharu sidusrühmade kaasamiseks, mille võtmata jätmise korral tuleks kaaluda seadusandlikku meedet. Kõnealuses teatises käsitletakse üksiku teenuse, nimelt lennureisiteenuste ostmist ja seega ei käsitle see pakettreisidele ja seotud reisikorraldusteenustele laienevat maksejõuetuse kaitset.

(39)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pakettreise ostvad reisijad on täielikult kaitstud korraldaja maksejõuetuse eest. Liikmesriigid, kus korraldajad on asutatud, peaksid tagama, et korraldajatel on tagatis nende maksejõuetuse korral reisijate poolt ja eest tehtud maksete tagasimaksmiseks, ja juhul, kui pakettreis sisaldab reisijatevedu, reisija kodumaale toimetamiseks. Siiski peaks olema võimalik pakkuda reisijatele pakettreisi jätkamist. Säilitades kaalutlusõiguse selle suhtes, kuidas tuleks maksejõuetuse korral kaitset korraldada, peaksid liikmesriigid siiski tagama kaitse tõhususe. Tõhusus tähendab seda, et kaitse peaks olema kättesaadav niipea kui korraldaja likviidsusprobleemide tõttu reisiteenuseid antud hetkel või tulevikus ei osutata või osutatakse üksnes osaliselt või kui teenuse pakkujad nõuavad, et reisijad nende eest tasuksid. Liikmesriigid peaksid saama nõuda, et korraldajad annavad reisijale sertifikaadi, milles on dokumenteeritud õigus esitada otsene nõue maksejõuetuse korral kaitset osutava asutuse vastu.

(40)

Et maksejõuetuse korral ette nähtud kaitse oleks tõhus, peaks see katma korraldaja maksejõuetusest mõjutatud maksmisele kuulunud eeldatava summa ning vajaduse korral kodumaale toimetamise eeldatava maksumuse. See tähendab, et kaitse peaks olema piisav, et katta kõik reisijate poolt või nende eest pakettreisidega seoses kõrghooajal tehtavad eeldatavad maksed, võttes arvesse kõnealuste maksete laekumise ja reisi või puhkuse lõppemise vahelist ajavahemikku ning, kui see on kohaldatav, reisijate kodumaale toimetamise eeldatavat maksumust. Üldiselt tähendab see seda, et tagatis peab moodustama piisavalt suure protsendi korraldaja pakettreiside käibest ning see võib sõltuda sellistest asjaoludest nagu müüdud pakettreiside liik, sh transpordiliik ja reisi sihtkoht, ning mis tahes õiguslikest piirangutest või korraldaja kohustustest seoses enne pakettreisi algust vastu võtta lubatud ettemaksete summade või ettemaksete tasumise ajaga. Arvestades, et vajalikke kattesummasid võib arvutada kõige hilisemate ettevõtlusandmete alusel (näiteks eelmise majandusaasta käibe alusel), peaksid korraldajad olema kohustatud kohandama maksejõuetuse korral ette nähtud kaitset suurenenud riskide korral, sealhulgas pakettreiside müügimahu märkimisväärse suurenemise korral. Maksejõuetuse korral ette nähtud tõhus kaitse ei peaks siiski hõlmama väga ebatõenäolisi riske, nagu mitme suurema korraldaja samaaegne maksejõuetus, sest see mõjutaks ebaproportsionaalselt pakutava kaitse maksumust ja vähendaks seeläbi selle tõhusust. Sellistel juhtudel võib tagasimaksete tagatis olla piiratud.

(41)

Võttes arvesse pakettreisilepingu poolte ning reisijate poolt ja nende eest tehtavate maksete kättesaamist puudutava siseriikliku õiguse ja praktika eripärasid, peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda vahendajatelt ka maksejõuetuse korral ette nähtud kaitse tagamist.

(42)

Kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ on asjakohane määrata kindlaks eeskirjad vältimaks, et maksejõuetuse korral kaitse tagamise kohustus takistab teenuste vaba liikumist ja asutamisvabadust. Seetõttu peaksid liikmesriigid olema kohustatud tunnustama maksejõuetuse korral ette nähtud kaitset asutamiskohaks oleva liikmesriigi õiguse alusel. Liikmesriikidel peaks olema kohustus määrata kesksed kontaktpunktid eesmärgiga hõlbustada maksejõuetuse korral ette nähtud kaitse valdkonnas tehtavat halduskoostööd ja järelevalvet eri liikmesriikides tegutsevate korraldajate ja asjakohasel juhul vahendajate üle.

(43)

Seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad peaksid olema kohustatud teavitama reisijaid sellest, et nad ei osta pakettreisi ning et üksikute reisiteenuste osutajatel on ainuvastutus oma lepingute nõuetekohasel täitmisel. Lisaks peaksid seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad olema kohustatud pakkuma maksejõuetuse korral ette nähtud kaitset ka saadud maksete tagasimaksmiseks ning, niivõrd kui nad on vastutavad reisijateveo eest, reisijate kodumaale toimetamiseks, ning reisijaid vastavalt teavitama. Seotud reisikorraldusteenuste osaks olevate üksikute reisiteenuste lepingute täitmise eest vastutavate ettevõtjate suhtes kehtivad tarbijakaitset käsitlevad liidu üldised õigusaktid ja liidu valdkondlikud õigusaktid.

(44)

Kui liikmesriigid määravad kindlaks eeskirjad, mis käsitlevad maksejõuetuse vastase kaitse süsteeme seoses pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenustega, ei tohiks neid takistada arvesse võtmast väiksemate ettevõtjate eriolukorda, tagades samal ajal reisijatele samal tasemel kaitse.

(45)

Reisijaid tuleks kaitsta seoses pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste broneerimistoimingute käigus ette tulevate vigadega.

(46)

Tuleks kinnitada, et reisijad ei tohi loobuda käesolevast direktiivist tulenevatest õigustest ja et korraldajad või seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad ei tohi jätta oma kohustusi täitmata, väites, et nad tegutsevad ainult reisiteenuse osutajana, vahendajana või mis tahes muus pädevuses.

(47)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(48)

Käesoleva direktiivi vastuvõtmisega kaasneb vajadus kohandada teatavaid liidu tarbijakaitsealaseid seadusandlikke akte. Eelkõige tuleks täpsustada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (10) kohaldatakse käesoleva direktiivi rikkumistele. Arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (11) ei kohaldata selle praegusel kujul lepingute suhtes, mis on hõlmatud direktiiviga 90/314/EMÜ, on direktiivi 2011/83/EL vaja muuta nii, et seda kohaldataks jätkuvalt seotud reisikorraldusteenuste osaks olevate üksikute reisiteenuste suhtes, kui need üksikud teenused ei jää muidu direktiivi 2011/83/EL reguleerimisalast välja, ja et teatavad nimetatud direktiiviga ette nähtud tarbijaõigused kehtiksid ka pakettreiside puhul.

(49)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (12) sätestatud isikuandmete kaitse eeskirjade ning rahvusvahelist eraõigust käsitlevate liidu eeskirjade, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, (13) kohaldamist.

(50)

Tuleks täpsustada, et käesoleva direktiivi regulatiivseid nõudeid, mis käsitlevad maksejõuetusevastast kaitset ja seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevat teavet, tuleks kohaldada ka nende ettevõtjate suhtes, kes ei ole asutatud liikmesriigis, kuid kes määruse (EÜ) nr 593/2008 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (14) tähenduses mis tahes viisil suunavad oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki.

(51)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning kõrge ja võimalikult ühtse tasemega tarbijakaitse tagamisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas direktiivis harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme liidus kooskõlas harta artikliga 38.

(53)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (15) on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel oma ülevõtmismeetmete teatisele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse suhet direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul peab seadusandja selliste dokumentide esitamist põhjendatuks.

(54)

Direktiiv 90/314/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused, mis hõlmavad lühemat perioodi kui 24 tundi, v.a juhul, kui need sisaldavad öist majutust;

b)

pakettreisid, mida pakutakse, ja seotud reisikorraldusteenused, mille hankimist hõlbustatakse ainult mõnikord ja mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele;

c)

pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused, mis on ostetud üldlepingu alusel, millega korraldatakse ärireis ettevõtja ja teise füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes tegutseb oma kaubandus-, ettevõtlus-, oskus- või kutsetegevusega seotud eesmärgil.

a)

reisijatevedu;

b)

majutus, mis ei ole olemuslikult reisijateveo osa ja ei ole mõeldud elukoha tagamiseks;

c)

autode, muude mootorsõidukite (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (16) artikli 3 lõike 11 tähenduses) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ (17) artikli 4 lõike 3 punkti c alusel A-kategooria juhiluba nõudvate mootorrataste rent;

d)

muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult reisiteenuse osa punktide a, b või c tähenduses;

a)

kõnealused teenused kombineerib üks ettevõtja, sealhulgas reisija soovil või vastavalt reisija valikule enne ühe lepingu sõlmimist kõikide teenuste kohta, või

b)

kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega selliseid teenuseid:

Reisiteenuste kombinatsiooni, mille korral ei ole kombineeritud rohkem kui üht punkti 1 alapunktis a, b või c osutatud reisiteenust punkti 1 alapunktis d osutatud ühe või mitme turismiteenusega, ei käsitata pakettreisina, kui viimati nimetatud teenused:

a)

iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist reisijate poolt müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või

b)

sihipärasel viisil vähemalt ühe täiendava reisiteenuse hankimist teiselt ettevõtjalt, kui kõnealuse teise ettevõtjaga sõlmitakse leping hiljemalt 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

a)

reisiteenuse peamised tunnused:

b)

korraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja ärinimi ja geograafiline aadress ning nende telefoninumbrid ja asjakohasel juhul e-posti aadress;

c)

pakettreisi koguhind koos maksudega ja, kui see on kohaldatav, koos kõigi lisatasude, lõivude ja muude kuludega või kui selliseid kulusid ei saa mõistlikkuse piires enne lepingu sõlmimist välja arvutada, siis teave reisija poolt kantavate võimalike lisakulude kohta;

d)

maksmise kord, sealhulgas ettemaksena tasutav mis tahes rahasumma või protsent hinnast ja ülejäänud summa maksmise tähtajad, või muude rahaliste tagatiste olemasolu, mida reisija peab maksma või esitama;

e)

minimaalne inimeste arv, mis on vajalik pakettreisi toimumiseks, ja artikli 12 lõike 3 punktis a osutatud aeg enne pakettreisi algust lepingu võimalikuks lõpetamiseks juhul, kui see arv ei täitu;

f)

üldine teave sihtriigi passide ja viisadega seotud nõuete kohta, sealhulgas viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg ning teave tervisenõuete kohta;

g)

teave selle kohta, et reisija võib lõpetada lepingu enne pakettreisi algust igal ajal, makstes artikli 12 lõike 1 kohaselt arvutatud asjakohase lõpetamistasu või, kui see on kohaldatav, korraldaja poolt nõutavad standardsed lõpetamistasud;

h)

teave vabatahtliku või kohustusliku kindlustuse kohta, mis katab reisijapoolse lepingu lõpetamise kulud või abistamiskulud, sealhulgas kodumaale toimetamise kulud õnnetuse, haiguse või surma korral.

a)

reisija erisoovid, millega korraldaja on nõustunud;

b)

teave selle kohta, et korraldaja:

c)

maksejõuetuse korral kaitset pakkuva üksuse nimi ja kontaktandmed, sealhulgas selle geograafiline aadress, ja asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi poolt sel eesmärgil määratud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;

d)

korraldaja kohaliku esindaja, kontaktpunkti või muu teenistuse nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja olemasolu korral faksinumber, või kelle kaudu reisija saab kiiresti korraldajaga ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda abi saamiseks, kui reisija on raskustesse sattunud, või kaebuse esitamiseks seoses pakettreisilepingu täitmise mis tahes mittevastavusega;

e)

teave selle kohta, et reisija peab teavitama kõigist pakettreisi teenuste osutamisel tuvastatud mittevastavustest kooskõlas artikli 13 lõikega 2;

f)

kui alaealised reisivad ilma vanema või muu volitatud isikuta majutust sisaldava pakettreisilepingu alusel, siis teave selle kohta, kuidas võtta otse ühendust alaealise või alaealise eest vastutava isikuga alaealise peatuspaigas;

g)

teave olemasolevate kaebuste lahendamise ettevõttesiseste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL (18) kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta ning, kui see on kohaldatav, vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse kohta, mida ettevõtja saab kasutada, ning internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr (EL) nr 524/2013 (19);

h)

teave reisija õiguse kohta anda leping artikli 9 kohaselt üle teisele reisijale.

a)

reisijateveo hinna muutus, mis tuleneb kütuse või muude energiaallikate hinna muutumisest;

b)

pakettreisi teenuste osutamisega otseselt mitteseotud kolmandate isikute poolt lepingus sisalduvatele reisiteenustele kehtestatud maksu- või tasumäärade muutus, sealhulgas turismimaksud, maaletulekutasud või sisse- ja väljasõidutasud sadamates ja lennujaamades, või

c)

pakettreisiga seotud vahetuskursside muutus.

a)

korraldaja on jätnud lepingus endale selle õiguse;

b)

muudatus on väheoluline ning

c)

korraldaja teavitab reisijat muudatusest püsival andmekandjal selgelt, arusaadavalt ja nähtavalt.

a)

kavandatava muudatusega nõustuda või

b)

lõpetada lepingu ilma lõpetamistasu maksmata.

a)

lõikes 2 osutatud muudatused ja nende mõju pakettreisi hinnale, kui see on lõike 4 kohaselt asjakohane;

b)

mõistlik ajavahemik, mille jooksul peab reisija korraldajat teavitama oma lõike 2 kohasest otsusest;

c)

kui reisija ei pea kinni punktis b osutatud ajavahemikust, siis selle tagajärjed kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega, ning

d)

kui see on asjakohane, siis pakutav asenduspakettreis ja selle hind.

a)

pakettreisile registreerunud inimeste arv on väiksem kui lepingus esitatud miinimumarv ja korraldaja teavitab reisijat lepingu lõpetamisest lepingus kindlaks määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui:

või

b)

korraldaja ei saa lepingut täita vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ning ta teavitab reisijat lepingu lõpetamisest enne pakettreisi algust põhjendamatu viivituseta.

a)

see on võimatu või

b)

sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, võttes arvesse mittevastavuse ulatust ja mõjutatud reisiteenuste väärtust.

a)

tuleneb reisijast;

b)

tuleneb kolmandast isikust, kes ei ole seotud pakettreisilepingus sisalduva reisiteenuse osutamisega, ning see on ettenägematu või vältimatu, või

c)

tuleneb vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.

a)

tagades asjakohase teabe tervishoiuteenuste, kohalike ametiasutuse ja konsulaarabi kohta ning

b)

aidates reisijat sidepidamisel ja alternatiivsete reisivõimaluste leidmisel.

a)

ei saa kasutada käesoleva direktiivi alusel üksnes pakettreisidele kohaldatavaid õigusi ja iga teenuseosutaja vastutab ainuisikuliselt oma teenuse nõuetekohase lepingujärgse osutamise eest ning

b)

saab kooskõlas lõikega 1 kasutada maksejõuetuse korral ette nähtud kaitset.