9.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/59

(1)

Pärast kaebuste ja turuteabe saamist teavitas järelevalveamet 31. oktoobril 2013 Norra ametiasutusi vihjetest riigiabi andmise kohta Sandefjordi uue jalgpallistaadioni rahastamisel (dokument nr 686574). Samas kirjas nõudis järelevalveamet väidetava abimeetme kohta teavet, mille Norra ametiasutused esitasid 29. novembril 2013 (dokumendid nr 691773 ja 691774).

(2)

16. jaanuaril 2014 nõudis järelevalveamet Norra ametiasutustelt lisateavet (dokument nr 694963), mis esitati 14. veebruaril 2014 (dokument nr 699518).

(3)

Tema käsutuses oleva teabe põhjal otsustas järelevalveamet 22. oktoobril 2014 võtta vastu otsuse nr 444/14/COL, millega algatati ametlik uurimismenetlus seoses abi andmisega Sandefjord Fotball ASile, ja kutsus Norra ametiasutusi üles esitama märkusi. Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas15. jaanuaril 2015. Selles kutsuti kolmandaid isikuid üles esitama märkusi ühe kuu jooksul alates otsuse avaldamisest.

(4)

Norra ametiasutused said märkuste esitamise tähtaja pikenduse kuni 23. detsembrini 2014 ja esitasid oma märkused sel kuupäeval (dokumendid nr 733899–733901). Järelevalveamet ei saanud ühtki täiendavat märkust.

(5)

Klubi Sandefjord Fotball on ühendus, mis loodi 1998. aastal Sandefjordi piirkonna kahe suurima jalgpalliklubi, nimelt Sandefjord Ballklubbi ja IL Runari koostöölepingu alusel. Koostöö eesmärk oli luua Sandefjordis professionaalne jalgpallimeeskond, mis oleks võimeline pääsema Norra kõrgliigasse.

(6)

Seda professionaalset meeskonda (edaspidi „esindusmeeskond“) juhib osaühing Sandefjord Fotball AS (1). Klubi Sandefjord Fotball ja Sandefjord Fotball ASi koostöö põhineb Norra Jalgpalliliidu nõuetel. Lisaks tegutseb klubis harrastajate meeskond ja noortemeeskond. Samuti korraldab klubi noortele harrastusmängijatele jalgpalli suvekoole ja piirkondlikke jalgpallivõistlusi.

(7)

Kuni 2007. aastani kasutas Sandefjord Fotballi esindusmeeskond treeninguteks ja kohtumisteks Bugårdsparkenis asuvat kohalikule omavalitsusele kuuluvat staadioni. See staadion aga ei vastanud nõuetele, mille Norra Jalgpalliliit oli kehtestanud kõrgliigas mängivatele klubidele. Olemasoleva staadioni ajakohastamine oleks hinnangute kohaselt maksma läinud 40 miljonit Norra krooni, mida Sandefjordi omavalitsus ei olnud valmis investeerima.

(8)

2005. aastal arutasid Sandefjordi omavalitsus ja Sandefjord Fotball AS võimalust ehitada uus staadion. Omavalitsus oli nõus andma vajaliku maa ning Sandefjord Fotball AS nõustus staadioni rahastama ja haldama.

(9)

Omavalitsus omandas kokku ligikaudu 3,7 miljoni Norra krooni eest mitu Pindsle piirkonnas asuvat maatükki. Tol hetkel oli nende maatükkide puhul tegemist põllumaaga. Omavalitsuse 6. septembri 2005. aasta otsuses, millega anti luba maa omandamiseks, nähti ette, et tuleb muuta maa sihtotstarvet, et maad saaks kasutada ärilisel otstarbel, ja nõuda staadioni rajamist. Uue planeeringu kohaselt oli kõnealune maa jagatud kaheks osaks: maatükk 152/96 oli ette nähtud kasutamiseks staadionina ja ärilisel otstarbel ning maatükk 152/97 ärilisel otstarbel. 28. novembri 2006 lepinguga anti mõlemad maatükid üle kahele Sandefjord Fotball ASi tütarettevõtjale, mis olid täielikult Sandefjord Fotball ASi omanduses: maatükk 152/96 Sandefjord Fotball Stadion ASile ja maatükk 152/97 Sandefjord Fotball Næring ASile.

(10)

Lepingu kohaselt oli Sandefjord Fotball ASi ülesanne leida staadioni ehitamiseks vajalikud rahalised vahendid. Projekti ehituskuludeks hinnati 110 miljonit Norra krooni. Sandefjord Fotball AS pidi panustama oma vahenditest ja saama välisinvestoritelt, nimetamisõiguse müügist jne 70 miljonit Norra krooni ning võtma ülejäänud 40 miljoni Norra krooni ulatuses laenu. Sandefjord Fotball ASi panus oleks osaliselt suurenenud ärimaaks muudetud maa (maatükk 152/97) müügiga Pindsle Property ASile.

(11)

Staadioniehituse kõrval sisaldas leping mitut lisakohustust. Eelkõige nõustus Sandefjord Fotball AS tegema staadioni alal teetöid ja katma vana staadioni kasutamise lõpetamisega, sealhulgas remonditöödega, seonduvad kulud.

(12)

Varsti pärast lepingu allkirjastamist omandas Pindsle Property AS 40 miljoni Norra krooni eest maatüki 152/97 omaniku Sandefjord Fotball Næring ASi aktsiad. Enne müüki äriühingu hindamist ei toimunud.

(13)

Uus staadion valmis 2007. aasta juulis, ehituse kogumaksumus oli 110 miljonit Norra krooni (2). Lisaks jalgpalliväljakule ja tribüünidele kuulub staadioni juurde ka hulk muid rajatisi, sealhulgas kergejõustikurajad, spordikeskus ja koosolekuruumid. Neid renditakse tasuta välja muudele (peamiselt harrastusspordi) organisatsioonidele.

(14)

2009. aastal sattus Sandefjord Fotball AS finantsraskustesse. Klubi otsustas hankida rahalisi vahendeid, müües Sandefjord Fotball Stadion ASi (äriühing, kellele kuulusid staadion ja sellega külgnevad maatükil 152/96 asuvad kinnistud) Pindsle Property ASile. Seekord oli Norra õiguse alusel nõutav, et äriühingut hindaks kolmas isik, sest mitu isikut olid juhtival kohal ja omasid osalust nii äriühingus kui ka Pindsle Property ASis.

(15)

6. aprillil 2009 koostatud eksperdihinnangus hinnati Sandefjord Fotball Stadion ASi väärtuseks 14–16 miljonit Norra krooni. Äriühing müüdi 9. juunil 2009 hinnaga 15 miljonit Norra krooni.

(16)

22. oktoobril 2014 väljastas järelevalveamet otsuse nr 444/14/COL, millega algatati ametlik uurimismenetlus seoses abi andmisega Sandefjord Fotball ASile.

(17)

Oma otsuses jõudis järelevalveamet esialgsele järeldusele, et maa üleandmine Sandefjord Fotball ASile kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Eelkõige leidis järelevalveamet, et nii maatükk 152/96 (mis oli ette nähtud kasutamiseks staadionina ja ärilisel otstarbel) kui ka maatükk 152/97 (mis oli ette nähtud kasutamiseks ärilisel otstarbel) anti üle turuväärtusest madalama hinna eest.

(18)

Kuna Norra ametiasutused ei olnud esitanud kokkusobivuse hindamise kohta ühtki väidet, kahtles järelevalveamet, kas meedet saab pidada EMP lepinguga kokkusobivaks.

(19)

Norra ametiasutused esitasid märkused menetluse algatamise otsuse kohta oma 23. detsembri 2014. aasta kirjaga (dokumendid nr 733899–733901).

(20)

Oma märkustes väidavad Norra ametiasutused, et maa üleandmine Sandefjordi omavalitsuselt Sandefjord Fotball ASile ei kujutanud endast riigiabi andmist, sest väidetavale abisaajale ei antud mingit eelist.

(21)

Eelkõige märgivad Norra ametiasutused, et kõnealuse maa turuväärtus oli tehingu sooritamise ajal negatiivne, mille kohta nad on esitanud ka 5. veebruaril 2014 koostatud eksperdihinnangu. Maa väidetav negatiivne väärtus on tingitud peamiselt sellest, et Sandefjord Fotball AS oli kohustatud (maa üleandmise lepingu tingimuste kohaselt ja ka planeeringu alusel) ehitama tehingu osana uue jalgpallistaadioni, mille ehitamise kulud ületasid maa väärtust.

(22)

Norra ametiasutuste sõnul võib staadioni ehitamise kohustuse õiguspäraselt kehtestada kui erikohustuse kooskõlas ametiasutuste korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvaid riigiabi elemente käsitlevate järelevalveameti suuniste (edaspidi „maamüügi suunised“) V osa punkti 2.2 alapunktiga c (3).

(23)

Seoses väidetava riigiabi suurusega väidavad Norra ametiasutused, et juhul kui järelevalveamet peaks leidma, et kõnealusel maal oli positiivne turuväärtus, oleks see väärtus väga piiratud.

(24)

Norra ametiasutused selgitavad, et põllumajandusmaa on Norras erikaitse all. Selle müük ja/või sihtotstarbe muutmine toimub piirkondlike põllumajandusnõukogude range kontrolli all. Kõnealuse maa puhul nõustus pädev põllumajandusnõukogu sihtotstarbe muutmise ettepanekuga üksnes tänu avalikust huvist lähtuvale eesmärgile ehitada sinna staadion. Ükski arendaja ei oleks saanud omandada kõnealust maad puhtalt ärilisel otstarbel. Seepärast ei saa maa üleandmise suhtes kohaldada turutingimustes tegutseva investori põhimõtet. Norra ametiasutused leiavad hoopiski, et turu hindamisel tuleks lähtuda põllumajandusmaa hinnast, sest ainus reaalne alternatiiv oli kõnealuse maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel.

(25)

Samas, seoses selle maatüki väärtusega, mis oli ette nähtud kasutamiseks ärilisel otstarbel (maatükk 152/97), väidavad Norra ametiasutused, et Pindsle Property AS – äriühing, kes omandas 40 miljoni Norra krooni eest Sandefjord Fotball Næring ASi – maksis turuhinnast rohkem. Selle väite kinnituseks viitavad nad hindamisaruandele (dokumendi nr 699518 lisa 11), kus on järeldatud, et maatüki 152/97 turuväärtus oli ligikaudu 15 miljonit Norra krooni (4). Hinnang põhineb Pindsle piirkonnas asuva ärimaa keskmisel hinnal tehingu sooritamise ajal.

(26)

Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et abisumma arvutamisel tuleb igal juhul teha hulk mahaarvamisi. Need mahaarvamised tulenevad teatavatest kohustustest, mille Sandefjord Fotball AS oli võtnud endale omavalitsuse ees 28. novembri 2006. aasta lepinguga: i) 2,6 miljonit Norra krooni vana staadioni renoveerimise eest; ii) 400 000 Norra krooni vana staadioni valgustuse väljavahetamise eest; iii) 1,5 miljonit Norra krooni üldkasutatava kõnnitee rajamise eest; ning iv) 5 miljonit Norra krooni ringristmiku ja jalakäijate ülekäiguraja ehitamise eest. Seega oli lepinguga ette nähtud, et Sandefjord Fotball ASil tuli kanda omavalitsusele teenuste pakkumiseks kulusid kogusummas 9,5 miljonit Norra krooni (tollase hinnangu kohaselt) (5).

(27)

Norra ametiasutused väidavad, et juhul kui järelevalveamet peaks leidma kõnealuses tehingus riigiabi elemendi, tuleks selline abi lugeda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel EMP lepinguga kokkusobivaks.

(28)

Norra ametiasutused rõhutavad, et spordi edendamine, sealhulgas sporditaristu rajamine, on ühist huvi pakkuv eesmärk. Veel märgivad nad, et riigiabi on käesoleva juhtumi puhul vajalik ja asjakohane vahend.

(29)

Eeskätt selgitavad Norra ametiasutused, et Sandefjordis vajati uut staadioni. Nad viitavad olemasoleva munitsipaalstaadioni suurele kasutuskoormusele – staadioni kasutasid tollal Sandefjord Fotball ja teised meeskonnad. Pealegi oli tänapäevasemat staadioni vaja selleks, et täita Norra Jalgpalliliidu litsentsimisnõudeid, et Sandefjord Fotballi esindusmeeskond – kes oli tegutsenud ajutise erandi alusel – saaks jääda Norra kõrgliigasse.

(30)

Sandefjordi omavalitsus uuris võimalust olemasolevat staadioni ajakohastada, mis ei oleks aga vähendanud ruumipuudust. Samas uue staadioni ehitamisega oleks lahendatud nii ruumipuudusega kui ka litsentsi saamisega seotud probleemid ja lisaks oleks loodud jalgpallikeskus kogu Vestfoldi maakonna jaoks. Nagu on näha allpool esitatud tabelist, kasutavad uut staadioni paljud erinevad klubid. Lisaks on renoveeritud vana munitsipaalstaadion (renoveerimist rahastas Sandefjord Fotball AS), mida kasutavad nüüd täies mahus kohalikud spordiklubid (kergejõustiklased ja jalgpallurid), koolid ja laiem üldsus. See näitab veelkord, et Sandefjordis oli vajadus uue staadioni järele ja et igasugune riigi toetus oli asjakohane. Peale selle oleks omavalitsus pidanud tegema olemasoleva staadioni ajakohastamiseks ligikaudu 40 miljoni Norra krooni suuruse investeeringu, ilma ühegi väljavaateta meelitada ligi erasektori vahendeid.

(31)

Norra ametiasutused väidavad ka seda, et igasugune abi oleks proportsionaalne. Esiteks juhivad nad tähelepanu asjaolule, et lõviosa uue staadioniga seotud investeerimiskuludest rahastas Sandefjord Fotball AS, kes kattis võimalikult suure osa ehituskuludest oma vahenditest ja pangalaenude abiga. See omapanus võimaldas hoida abisummat miinimumtasemel.

(32)

Norra ametiasutused juhivad tähelepanu ka mittemajanduslikele ühiskondlikele ja harrastusspordi valdkonda kuuluvatele tegevustele, mida võimaldas uue staadioni ehitamine. Olemasolev munitsipaalstaadioni on nüüd täielikult harrastussportlaste käsutuses. Lisaks korraldatakse uuel staadionil korrapäraselt mitmeid harrastusspordi- ja ühiskondlikke ettevõtmisi, sealhulgas koolide üritusi.

(33)

Selle illustreerimiseks on Norra ametiasutused esitanud järgmise tabeli, kus on antud kokkuvõtlik ülevaade sellest, kuidas eri kasutajad on staadioni ajavahemikul 2007–2014 kasutanud.

(34)

Lisaks kasutavad nädala sees kergejõustikuradu lähedalasuvad koolid ja mitu kergejõustikuklubi. Staadionil toimuvad ka koolide korraldatud tegevuspäevad.

(35)

Seega moodustavad staadioni kasutajatest üle 50 % isikud, kes ei ole elukutselised sportlased. Peamine piirang, mis ei lase harrastajatel kasutada staadioni veelgi rohkem, on loodusliku muruväljaku vastupidavus (7). Profimeeskonnale antakse eelisjuurdepääs staadionile, võimaldades reserveerida staadion kodumängude jaoks, ja eelisjuurdepääs jalgpallväljakule, et korraldada treeninguid. Siseruume (nt riietus- ja bürooruumid) võivad kasutada aasta ringi kõik organisatsioonid.

(36)

Nagu on näha eespool esitatud tabelist, ei maksa enamik harrastajatest staadionikasutajatest mingit renti. Esindusmeeskond seevastu tasub staadioni kasutamise eest 3 miljoni Norra krooni suurust aastast renti, millele lisandub 20 % piletimüügi tulust. Norra ametiasutused leiavad, et see summa on kooskõlas turuhinnale vastava rendiga: võrreldavad meeskonnad maksavad tunnis renti 2 000 – 5 000 Norra krooni, mis kokku teeb väiksema rendi kui 3 miljonit Norra krooni aastas. Seepärast leiavad Norra ametiasutused, et Sandefjord Fotballi esindusmeeskond ei saa seoses rendiga, mida ta staadioni kasutamise eest maksab, oma konkurentide ees ühtki eelist.

(37)

Lisaks toonitavad Norra ametiasutused, et mis tahes mõju kaubandusele ja konkurentsile oleks klubi kohaliku iseloomu tõttu väga piiratud. Pileteid kodumängudele müüakse tavaliselt üksnes kohalikul tasandil ja külla saabuvate Norra meeskondade toetajatele. Kohtumiste ajal kassas toimuvast piletimüügist saadav tulu jääb vahemikku 600 000 – 1 000 000 Norra krooni aastas. Mis puudutab kaubamärgi turustamist, siis turg piirdub peamiselt Vestfoldi maakonnas tegutsevate toetajatega. Klubide vahel puudub nende toodete müümisel konkurents. Staadioni nimi on müüdud ettevõtjale Komplett.no, mis on Sandefjordis asutatud elektroonikat müüv veebipood. Staadionil reklaamivad end vaid kohalikud ettevõtjad.

(38)

Isegi mängijateturul on mõju kaubandusele ja konkurentsile piiratud. Sandefjord Fotball AS kaupleb mängijatega väga piiratud ulatuses ja üksnes teiste Norra klubidega. Näiteks ajavahemikul 2011–2013 oli mängijatega kauplemise tulemuseks vaid 1,35 miljonit Norra krooni tulusid ja 860 000 Norra krooni kulusid.

(39)

Seoses teleülekannete õigustega selgitavad Norra ametiasutused, et neid õigusi haldab tsentraalselt Norra jalgpalliliit. See, kui suure osa teenitud tulust klubi endale saab, sõltub klubi asetusest Norra kahes kõrgeimas liigas. Kuna Norra liiga jalgpalli vastu väljaspool Norrat tõsist huvi ei tunta, ei ole neil teleülekannete õigustel mingit tegelikku mõju kaubandusele ja konkurentsile.

(40)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmist: „Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.“

(41)

See tähendab, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: meetme võimaldab riik või see antakse riigi ressurssidest, meede annab ettevõtjale valikulise majandusliku eelise ning meede võib avaldada mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele ja moonutada konkurentsi.

(42)

Et kujutada endast riigiabi, peab meetme olema andnud riik või see peab olema antud riigi ressurssidest. Riigiabi mõistega ei viidata üksnes keskvalitsusele, vaid sellega hõlmatakse kõik riikliku halduse tasandid (sh omavalitsused), lisaks riigi osalusega äriühingud (8).

(43)

Kõnealuse maa omandas Sandefjordi omavalitsus, kes seejärel andis maa üle kahele Sandefjord Fotball ASi tütarettevõtjale. Seepärast järeldab järelevalveamet, et maa üleandmine hõlmab riigi ressursse.

(44)

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (9). Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine (10).

(45)

Sandefjord Fotball AS on professionaalne jalgpalliklubi, kes on asutatud eraettevõtjana. Klubi tegutseb mitmel turul, sealhulgas jalgpallurite ülemineku turul ning piletimüügi-, teleülekannete õiguste, klubi mälestusesemete ja sponsorluse turul.

(46)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et Sandefjord Fotball AS on ettevõtja EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

(47)

Maa üleandmisega ettevõtjale võidakse anda majanduslik eelis, eriti kui seda tehakse turuhinnast madalama hinnaga.

(48)

Tehing, millega antakse üle riigi ressursid, ei kujuta endast riigiabi, kui see sooritatakse kooskõlas tavapäraste turutingimustega, nii et sellega ei anta ettevõtjale eelist (11). Seda nimetatakse turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumiks.

(49)

Maatükk 152/96 oli selle üleandmisel Sandefjord Fotball ASile ette nähtud jalgpallistaadioni ehitamiseks ja kasutamiseks ärilisel otstarbel. Seepärast pidi projekteerimisloa saamiseks iga kõnealusele maatükile püstitatav ehitis olema seotud staadioniga. Kuna staadioni ehituskulud ületasid maa võimalikku väärtust, väitsid Norra ametiasutused, et maatüki 152/96 turuväärtus oli null, kui mitte negatiivne.

(50)

Järelevalveamet nendib, et maa sihtotstarbest tulenevad kohustused võivad mõjutada maa turuhinda. Ometi ei saa jalgpallistaadioni ehitamise kohustus vähendada turuhinda nullini, eriti tehingu puhul, mille eesmärk on aidata jalgpalliklubil ehitada uus staadion (12).

(51)

Peale selle viitab järelevalveamet oma maamüügisuuniste punkti 2.2 alapunktile d, kus on öeldud, et „vähemalt kolme aasta jooksul pärast soetamist [ei tohiks] kehtestada algkuludest  (13) madalamat turuväärtust, kui sõltumatu hindaja ei ole konkreetselt kindlaks teinud maa ja hoonete turuhindade üldist langust asjakohasel turul“. Käesoleva juhtumi puhul omandas Sandefjordi omavalitsus maa, mis jagati hiljem maatükkideks 152/96 ja 152/97, 3,7 miljoni Norra krooni eest. Järelevalveamet märgib, et maa anti Sandefjord Fotball ASile üle hinnaga, mis jäi allapoole omavalitsuse soetuskulusid.

(52)

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et maatüki 152/96 üleandmisega anti Sandefjord Fotball ASile majanduslik eelis.

(53)

Maatükk 152/97 oli selle üleandmisel Sandefjord Fotball ASile ette nähtud kasutamiseks ärilisel otstarbel. Norra ametiasutused väidavad, et maatüki 152/97 üleandmise hindamisel tuleks arvesse võtta 28. novembri 2006. aasta lepingut, mis kohustab jalgpalliklubi eelkõige ehitama vahetuseks maa eest staadioni. Kuna staadioni hinnangulised ehituskulud ületasid maa väärtust, ei saanud maa üleandmine kaasa tuua majandusliku eelise andmist.

(54)

Järelevalveamet märgib, et maatükk 152/97 on sihtotstarbelt ärimaa. Planeerimiseeskirjade kohaselt ei ole seega mingit kohustust ehitada sellele maatükile staadion. Ka ei olnud selle maatüki puhul ajal, mil see anti üle Sandefjord Fotball ASile, ühtki maatüki varasemast sihtotstarbest (põllumajandusmaa) tulenevat siduvat piirangut. Vaid 28. novembri 2006. aasta leping kohustab Sandefjord Fotball ASi korraldama ja rahastama staadioni ehitust. See on ainus juriidiline dokument, millega nähakse ette maatüki 152/97 müümine ehituse osaliseks rahastamiseks.

(55)

Järelevalveamet leiab, et maad müüv turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei oleks kehtestanud selliseid staadioni ehitamise või rahastamisega seotud tingimusi. Seepärast ei saa järelevalveamet nõustuda väitega, et majandusliku eelise andmise hindamisel tuleks arvesse võtta lepingulist seost maatüki 152/97 Sandefjord Fotball ASile üleandmise ja staadioni ehitamise vahel.

(56)

Veel märgib järelevalveamet, et üsna varsti pärast üleandmist müüs Sandefjord Fotball AS maatüki 152/97 omaniku Sandefjord Fotball Næring ASi aktsiad 40 miljoni Norra krooni eest Pindsle Property ASile. See müük näitab, et kõnealusel maal oli majanduslik väärtus.

(57)

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et maatüki 152/97 üleandmisega anti Sandefjord Fotball ASile majanduslik eelis.

(58)

Väidetav riigiabi tuleneb Sandefjordi omavalitsuse ja Sandefjord Fotball ASi vahelisest tehingust. Tegemist on valikulise meetmega EMP lepingu artikli 61 tähenduses, kuivõrd see on seotud vaid ühe konkreetse ettevõtjaga.

(59)

Kaubandusele avalduvat mõju ja konkurentsi moonutamist käsitleva kohtupraktika kohaselt ei pea järelevalveamet „tõendama abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ega konkurentsi tegelikku moonutamist, vaid üksnes uurima, kas abi võib mõjutada sellist kaubandust ja moonutada konkurentsi“ (14).

(60)

Pelgast asjaolust, et abi tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste EMP-siseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, ei piisa järeldamaks, et meede võib moonutada konkurentsi ja mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust (15).

(61)

2006. aastal mängis Sandefjord Fotballi esindusmeeskond Norra kõrgliigas, võimalusega kvalifitseeruda Euroopa karikasarja. Pealegi tegelevad professionaalsed jalgpalliklubid jalgpallivõistlustel osalemise kõrval majandustegevusega ka mitmel muul turul, mis on seotud profimängijate ülemineku, reklaami, sponsorluse, turustamise või meediaõigustega. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi võib seega tugevdada klubi positsiooni kõikidel neil turgudel, millest paljud võivad hõlmata mitut EMP riiki. Mis puudutab mängijate ülemineku turgu, siis Sandefjord Fotball AS tegutses tollal – ja tegutseb endiselt – üleminekuturul, kus on võimalus värvata mängijaid teistest EMP riikidest.

(62)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et meede võib moonutada konkurentsi ja mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

(63)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab järelevalveamet, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(64)

Järelevalveamet tunnistab, et maatüki 152/96 puhul vähendab maa sihtotstarbest tulenev kohustus, mis hõlmab staadioni ehitamist, maa turuväärtust (16). Ent nagu on selgitatud eespool põhjenduses 50, ei ole turuhinna kahandamine nullini käesoleval juhul põhjendatud. Järelevalveameti maamüügisuuniste punkti 2.2 alapunkti d kohaselt oleks Sandefjordi omavalitsus pidanud müüma maa vähemalt sellise hinnaga, mis katab tema enda soetuskulud. Selle põhjal leiab järelevalveamet, et kõnealuse maatükiga seonduv abisumma oli 1,9 miljonit Norra krooni (17).

(65)

Seoses maatükiga 152/97 märgib järelevalveamet, et Sandefjord Fotball AS müüs maatüki 152/97 omaniku Sandefjord Fotball Næring ASi aktsiad 40 miljoni Norra krooni eest Pindsle Property ASile. Pindsle Property AS on eraettevõtja, kes ei kuulunud tehingu ajal Sandefjord Fotball ASiga samasse kontserni. Seega toimus müük kahe sõltumatu äriühingu vahel (18). Järelevalveamet ei ole saanud ühtki veenvat tõendit, mis kinnitaks, et see tehing ei toimunud turuhinnaga. Seetõttu leiab järelevalveamet, et see on parim olemasolev maatüki 152/97 turuväärtuse kajastaja.

(66)

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et Sandefjord Fotball ASile üle antud maa kogu turuväärtus oli tehingu ajal 41,9 miljonit Norra krooni. 28. novembri 2006. aasta lepinguga oli Sandefjord Fotball AS siiski võtnud ka mitu kohustust teostada Sandefjordi omavalitsuse nimel teatavad tööd. Nagu on öeldud eespool põhjenduses 26, hinnati nende kohustuste täitmisega kaasnevaks kogukuluks lepingu sõlmimise ajal 9,5 miljonit Norra krooni. Norra ametiasutused on selgitanud, et kui nende tööde tegemist ei oleks lepingutingimustes ette nähtud, tulnuks need teostada omavalitsusel. Seetõttu on järelevalveamet nõus, et nende tööde kogukulu – nagu seda prognoositi lepingu sõlmimise ajal – tuleks abisummast maha arvata.

(67)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et Sandefjord Fotball ASile antud abi kogusumma oli 32,4 miljonit Norra krooni.

(68)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalv“eametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist.

(69)

Kõnealuse maa üleandmisest ei teavitatud järelevalveametit eelnevalt. Seepärast teeb järelevalveamet järelduse, et Norra ametiasutused ei ole täitnud oma protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.

(70)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib EMP lepinguga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(71)

Järelevalveamet märgib, et ta ei ole veel väljastanud suuniseid, mis hõlmaksid sporditaristu rajamiseks antavat riigiabi. Seepärast hinnatakse kõnealuseid meetmeid otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

(72)

Kooskõlas abi andmise ajal rakendatud tavadega lähtub järelevalveamet hindamise käigus järgmistest küsimustest:

(73)

Eespool loetletud küsimusi käsitletakse järgmistes punktides.

(74)

Järelevalveamet märgib alustuseks, et spordi edendamist ei ole EMP lepingus ühise eesmärgina otseselt nimetatud. Ent spordi edendamist võib siiski pidada hariduse, koolituse ja noorte valdkonna, samuti sotsiaalpoliitika edendamise osaks. Tihedamat koostööd nendes valdkondades peetakse EMP eesmärgiks, nagu on sätestatud eelkõige EMP lepingu artiklites 1 ja 78. Selle tihedama koostöö kord on määratud üksikasjalikumalt kindlaks EMP lepingu protokollis nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust. Selle protokolli artikli 4 pealkiri on „Haridus, koolitus, noored ja sport“ ning selles on nähtud näiteks ette lepinguosaliste osalemine Euroopa aasta 2004 „Haridus spordi kaudu“ ettevõtmistes. See näitab tihedat seost spordi edendamise ja EMP lepingus sätestatud eesmärkide vahel.

(75)

See tõlgendus on kooskõlas Euroopa Komisjoni lähenemisviisiga. Euroopa Liidu kontekstis nimetatakse sporti eraldi ELi toimimise lepingu artiklis 165, mis kehtestati Lissaboni lepinguga. Ent ka enne Lissaboni lepingut tunnistas komisjon vabatahtlikul tegevusel põhineva spordi erilist rolli Euroopa ühiskonnas seoses tervise, hariduse, sotsiaalse lõimumise ja kultuuriga. Lissaboni lepingust saati on tunnistatud ka seda, et spordi edendamine aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020“ üldiste eesmärkide saavutamisele, kuivõrd sellega suurendatakse konkurentsivõimet ja liikuvust, eriti meetmete kaudu, millega edendatakse spordis, hariduses ja koolituses ning spordi, hariduse ja koolituse kaudu sotsiaalset kaasatust.

(76)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et hariduse, koolituse ja noorte arengu edendamine spordi kaudu on ühist huvi pakkuv eesmärk. Veel märgib järelevalveamet, et sporditaristu rahastamise suhtes võidakse kohaldada ka üldist grupierandi määrust, kui on täidetud teatavad tingimused. See tõestab veel kord, et spordi edendamine, sealhulgas sporditaristu rajamine, on ühist huvi pakkuv eesmärk.

(77)

Et hinnata riigiabi tõhusust ühist huvi pakkuva kindlaksmääratud eesmärgi saavutamisel, peab järelevalveamet kõigepealt tegema kindlaks lahendust vajava probleemi olemuse. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu, kui turg ise seda suudaks pakkuda. Lisaks peab kavandatav abimeede olema asjakohane vahend ühist huvi pakkuva kindlaksmääratud eesmärgi täitmiseks.

(78)

Norra jalgpallistaadionide puhul esineb tunnustatud turutõrge, mis väljendub staadionidesse tehtavate äriliste investeeringute puuduses. Jalgpallistaadionid on struktuuriliselt kahjumlikud, kuna tuludest ei piisa investeeringukulude katmiseks (19).

(79)

Peale selle on Norra ametiasutused tõendanud, et Sandefjordis on tõeline vajadust uue jalgpallistaadioni järele. Seda kinnitavad meetme võtmise ajal olemasoleval munitsipaalstaadionil esinenud ruumipuuduse probleemid ja asjaolu, et vana staadion ei vastanud enam Norra jalgpalliliidu litsentsimisnõuetele. Võttes arvesse staadionitaristu kahjumlikku iseloomu, oli riigiabi vaja investeeringu käivitamiseks.

(80)

Seda arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et riigiabi oli asjakohane vahend.

(81)

Järelevalveamet saab kuulutada riigiabi EMP lepinguga kokkusobivaks vaid juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju on olemas siis, kui abi ajendab abisaajat muutma ühist huvi pakkuva kindlaksmääratud eesmärgi edendamiseks oma käitumist ehk toob tema käitumises kaasa muutuse, mis ei oleks ilma abita aset leidnud.

(82)

Alustuseks märgib järelevalveamet, et staadioni ehitus ei olnud alanud enne kõnealuse maa üleandmist.

(83)

Lisaks on Norra ametiasutuste esitatud teabest näha, et Sandefjord Fotball AS ei oleks saanud rahastada staadioni ehitust ilma riigiabita, sest tal ei olnud ei rahalisi vahendeid ega võimalust võtta puudujäägi katmiseks piisavalt laenu. Tema enda rahaline panus staadioni ehitusse oli juba võimaluste piiril (20).

(84)

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et abimeetmel oli ergutav mõju.

(85)

Riigiabi peetakse proportsionaalseks, kui abisumma on piiratud üksnes ühist huvi pakkuva kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga. Järelevalveamet tugineb proportsionaalsuse hindamisel üldjuhul rahastamiskõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu põhimõttele.

(86)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 67, oli Sandefjord Fotball ASile antud abisumma kokku 32,4 miljonit Norra krooni. Abi osakaalu hindamiseks tuleb seda näitajat võrrelda rahastamiskõlblike investeerimiskuludega. Järelevalveamet leiab, et kulud, mille Sandefjord Fotball AS kandis Sandefjordi omavalitsuse nimel ja mis on abisummast maha arvatud (vt eespool põhjendus 66), ei saa moodustada osa rahastamiskõlblikest kuludest. Seepärast tuleb investeerimiskulude 110 miljoni Norra krooni suurust kogusummat vähendada 9,5 miljoni Norra krooni võrra. Seega on rahastamiskõlblike investeerimiskulude suurus 100,5 miljonit Norra krooni ja vastav abi osakaal 32 %. Järelevalveamet märgib, et see abi osakaal on võrdlemisi väike ning et ülejäänud investeeringu rahastas abisaaja, Sandefjord Fotball AS.

(87)

Abi osakaalu tuleb hinnata siiski ka staadioni infrastruktuurist tuleneva sotsiaalse kasu valguses. Nagu on selgitatud eespool I jao punktis 5.3, kasutavad staadioni arvukad kasutajad, sealhulgas harrastajate meeskonnad ja koolid, mitmesugustel muudel otstarvetel kui profisport. Selline mittemajanduslik kasutus moodustab enam kui 50 % staadioni kogukasutusest.

(88)

Lisaks täheldab järelevalveamet, et staadioni taristu on teatud määral multifunktsionaalne – jalgpalliväljak on kombineeritud kergejõustikuradade, spordikeskuse ja mitmete teiste sisealadega. See suurendab võimalust kasutada staadioni mittemajanduslikul otstarbel. Lõpetuseks märgib järelevalveamet, et esindusmeeskond tasub staadioni kasutamise eest turuhinnale vastavat renti (vt ka eespool II jao punkt 3.5), samal ajal kui harrastajate klubidel ja teistel mitteärilistel kasutajatel on juurdepääs staadionile tasuta. See kinnitab veel kord staadioni sotsiaalset panust kogukonna jaoks.

(89)

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et abimeede on proportsionaalne.

(90)

Et abi oleks EMP lepinguga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja lepinguosaliste vahelisele kaubandusele olema piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

(91)

Alustuseks märgib järelevalveamet, et kõnealune riigiabiga rahastatud staadion on mõeldud eelkõige kohalike ja piirkonna kasutajate jaoks. Taristu eesmärk ei ole meelitada ligi rahvusvahelisi üritusi, ka ei ole kavas, et seda kasutaks ulatuslikult mõni teine ärikasutaja kui Sandefjord Fotballi esindusmeeskond.

(92)

Esindusmeeskond tasub staadioni kasutamise eest renti. Praegused renditingimused põhinevad staadioni eraomanikega peetud läbirääkimistel. Seega võib eeldada, et rent vastab turutingimustele. Seda kinnitab Norra ametiasutuste esitatud võrdlus teiste klubide makstava tavapärase staadionirendiga (vt eespool põhjendus 36).

(93)

Järelevalveamet märgib ka seda, et abi osakaal on väike ning et Sandefjord Fotball ASi panus investeerimiskuludesse vähendab moonutuste riski veelgi.

(94)

Lõpetuseks on Sandefjord Fotball ASi majandustegevusel klubi kohaliku iseloomu tõttu vaid väga piiratud mõju kaubandusele ja konkurentsile EMPs. Klubi piletimüügi-, turustus-, sponsorlus- ja reklaamitegevus on suunatud eeskätt kohalikule kogukonnale ja Vestfoldi maakonnale. Ka klubi tegevus mängijate turul on väga piiratud ja keskendunud Norrale. Lõpetuseks ei ole Sandefjord Fotball ASil mingit otsest mõju teleülekannete õiguste müügile (neid haldab tsentraalselt Norra Jalgpalliliit) ja igal juhul saab ta neist väga piiratud tulu.

(95)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et abimeetme põhjustatud konkurentsi- ja kaubandusmoonutused on piiratud.

(96)

Järelevalveamet on kaalunud teatatud meetme positiivset ja negatiivset mõju, võttes aluseks eespool esitatud hinnangu. Järelevalveamet järeldab, et abimeetmest tulenevad moonutused ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(97)

Järelevalveamet on jõudnud Norra ametiasutuste esitatud teabe põhjal järeldusele, et maa üleandmine kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Järelevalveamet on jõudnud järeldusele, et see abi on kokkusobiv EMP lepinguga,