(1)

Komisjoni otsusega 2005/880/EÜ (2) tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaade taotluse alusel erand, millega lubati laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 70 % rohumaad.

(2)

Otsusega 2010/65/EL (3) muutis komisjon otsust 2005/880/EÜ ning pikendas kõnealust erandit 31. detsembrini 2013.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/291/EL, (4) mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2017, tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erand, mille alusel lubati põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2016. aastal 19 564 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 47 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(4)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/820, (5) mille kehtivus lõppes 1. jaanuaril 2020, tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erand, mille alusel lubati põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2019. aastal 18 818 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 44,7 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(5)

Nagu on märgitud rakendusotsuses (EL) 2018/820, on viimastel aastatel esinenud Madalmaades sõnnikukäitluspoliitika rakendamisel tagasilööke, mis on viinud olukorrani, kus on põhjust tunda muret seoses võimaliku pettusega. See olukord nõudis Madalmaadelt rohkem jõupingutusi, et hoida ära pettusi sõnnikupoliitika rakendamisel. Kuigi Madalmaade 6. tegevusprogrammis nähakse juba ette meetmed, mille eesmärk on kontrolli ja inspekteerimise tugevdamine Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade üldise järgimise parandamiseks, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada nende tõhusat rakendamist ja täielikku järgimist. Need jõupingutused peaksid hõlmama täiustatud jõustamisstrateegia loomist, mille puhul võetakse ühtlasi arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (6) sätteid. Kõnealune strateegia pidi põhinema sõltumatul hinnangul Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade järgimise kohta, sisaldama konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on veelgi tugevdada inspekteerimist ja kontrollimist, ning hõlmama selget metoodikat piisavalt hoiatavate karistuste ja sanktsioonide määramiseks. Seepärast oli põhjendatud, et rakendusotsuse (EL) 2018/820 kehtivusaega piirati, et Madalmaad saaksid rakendada täiustatud jõustamisstrateegia täies ulatuses.

(6)

4. veebruari 2020 kirjaga esitasid Madalmaad komisjonile direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks ajavahemikuks 2020–2021 (edaspidi „Madalmaade taotlus“).

(7)

Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõikega 5 kohaldab Madalmaad tegevusprogrammi kogu oma riigi territooriumil. Madalmaade õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi kasutamise norme.

(8)

Vastavalt Madalmaade esitatud andmetele vähenes Madalmaades ajavahemikus 2016–2019 veiste arv ajavahemikuga 2012–2015 võrreldes 0,2 %. Sigade ja kodulindude arv Madalmaades kasvas samas ajavahemikus vastavalt 0,6 % ja 3,4 %. Alates 2006. aastast on asjaomases Madalmaade õigusaktis (7) sätestatud piirangud sigade ja kodulindude arvule. Lisaks sellele nõutakse asjaomase Madalmaade õigusaktiga, (8) et alates 2015. aasta jaanuarist tuleb asjakohast osa piimasektoris üle jäävast sõnnikust töödelda. Peale selle viidi Madalmaades 1. jaanuarist 2018 sisse piimakarja puhul rakendatav fosfaaditootmisõiguste süsteem (9). Kõigi nende meetmete eesmärk on ennetada veekogude saastamist.

(9)

Ajavahemikus 2014–2017 kasutati Madalmaades loomasõnnikupõhist lämmastikku 417 000 tonni, mis on 4,04 % rohkem kui ajavahemikus 2010–2013. Keemilise lämmastikväetise kasutamine Madalmaades suurenes ajavahemikus 2014–2017 aastatega 2010–2013 võrreldes umbes 3,3 %.

(10)

Madalmaade ametiasutuste esitatud teadusliku põhjenduse kohaselt soodustab Madalmaade kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine aasta lõikes, pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 250 päevani aastas.

(11)

Madalmaade esitatud teave rakendusotsuse 2014/291/EL alusel lubatud eelmise erandi kohta näitab veel, et kõnealuse erandi kohaldamine ei ole toonud kaasa Madalmaade veekogude kvaliteedi halvenemist. Näiteks on alates 2006. aastast loaga hõlmatud põllumajandusettevõtetes, kus seiret tehti, juurtetsoonist välja voolava vee nitraadisisaldus vähenenud ning 2017. ja 2018. aastal oli see keskmiselt alla 50 mg/l. Esialgsed andmed 2019. aasta kohta näitavad siiski, et nitraatide sisaldus lõunapoolsetes liiva- ja lössimuldades on 2018. aasta põua tagajärjel suurenenud.

(12)

Andmetest, mille Madalmaad direktiivi 91/676/EMÜ artikli 10 kohaselt esitasid, nähtub, et ajavahemikus 2012–2015 oli umbes 88 % Madalmaade põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 79 % põhjavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Andmetest ilmneb ka, et ajavahemikus 2012–2015 oli 99 % Madalmaade pinnavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 96 % pinnavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Võrdlusest ajavahemiku 2008–2011 andmetega nähtub, et põhja- ja pinnavee nitraadisisaldus püsib stabiilsena või väheneb. Aruandeperioodil 2012–2015 olid siiski 60 % mageveekogudest eutroofsed ja 13 % potentsiaalselt eutroofsed, samas kui 27 % ei olnud eutroofsed.

(13)

Komisjon, olles kontrollinud Madalmaade taotlust ning arvestades Madalmaade 6. tegevusprogrammi ja rakendusotsuses 2014/291/EL sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi, leiab, et Madalmaade taotluse kohane rohusööjate kariloomade sõnnikukogus, mis vastab 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad muul mullal, ei takista direktiivis 91/676/EMÜ osutatud eesmärkide saavutamist, eeldusel et Madalmaad järgivad teatavaid rangeid tingimusi ning kõnealuse koguse kasutamine on objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendatud.

(14)

Madalmaad peaksid tagama, et kariloomade arvu tõus ja sellega seotud sõnnikutootmine ei suurenda negatiivset mõju veekogudele. Selleks peaksid Madalmaad tagama, et sõnniku kogutoodangu puhul ei ületa ei lämmastiku ega fosfori kogus 2002. aasta taset. Uute õigusaktidega, millega rakendatakse Madalmaade 6. tegevusprogrammi, tuleks seepärast ette näha siduv sõnnikutootmise ülemmäär, mida ei tohi ületada ja mida saab vajaduse korral konkreetse põllumajandustootja suhtes kohaldada.

(15)

Konkreetsele põllumajandustootjale antud loa puhul kohaldatakse teatavaid tingimusi, mille eesmärk on tagada põllumajandusettevõttes põllukultuuride vajadustele vastav väetamine ning vähendada või hoida ära lämmastiku ja fosfori sattumist vette. Seepärast peaksid need tingimused hõlmama järgmisi nõudeid: põllumajandusettevõttes on välja töötatud väetamiskava, väetamismeetodite dokumenteerimiseks kasutatakse väetamisarvestust, tehakse regulaarseid mullaanalüüse, pärast maisikasvatust külvatakse talveks taimkate, järgitakse rohumaa kündmist käsitlevaid erisätteid, sõnnikut ei laotata enne rohumaa kündi, väetamist kohandatakse vastavalt liblikõieliste taimede panusele ja loobutakse keemiliste fosforväetiste kasutamisest.

(16)

Aruandes, milles käsitleti direktiivi 91/676/EMÜ mõju gaasilisele lämmastikuheitele, (10) leiti, et mõnes suure kariloomade arvuga piirkonnas võib erandi kohaldamine põhjustada gaasilise heite suurenemist. Seda erandi kohaldamise võimalikku tagajärge ammoniaagiheitele kinnitati komisjonile esitatud 12. veebruari 2020. aasta aruandes, mille koostas Madalmaade komisjon „Commissie Deskundigen Meststoffenwet“. Heide põhjustab täiendavat lämmastikusaastet, mis avaldab negatiivset mõju Natura 2000 aladele ja halvendab vee kvaliteeti, põhjustades eutrofeerumist. Seepärast tuleks võtta asjakohased meetmed ammoniaagiheite vähendamiseks, sh võtta kasutusele madala heitetasemega sõnniku laotamise tehnika ning kehtestada vajaduse korral maksimaalne temperatuur, millega tohib sõnnikut laotada.

(17)

Kooskõlas rakendusotsuse (EL) 2018/820 nõuetega teatas Madalmaad 28. septembril 2018 oma täiustatud jõustamisstrateegia vastuvõtmisest. Selle strateegia rakendamise kohta esitati esimene tegevusaruanne 28. juunil 2019. Tegevusaruande ajakohastatud versioon esitati 18. novembril 2019. Tegevusaruanne näitas, et hoolimata mõningatest jõupingutustest esines strateegia rakendamisel viivitusi ning Madalmaad ei suutnud tõendada eeskirjadele mittevastavuse või nende eiramise juhtumite vähenemist.

(18)

Seega on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid ja kinnitust, et strateegiaga suudetakse pettusi minimeerida. Meetmed peaksid hõlmama strateegia täieliku rakendamise tähtaegade kehtestamist ja eesmärkide seadmist, mis võimaldavad hinnata strateegia tõhusust. Lisaks tuleks ette näha, et strateegia vaadatakse enne 2021. aasta lõppu läbi ja vajaduse korral lisatakse tugevdatud kontrollimeetmed, mis on kooskõlas strateegia rakendamisel saadud kogemustega.

(19)

Igal aastal tuleks esitada täiendatud jõustamisstrateegia jätkuva rakendamise ajakohastatud aruanne, milles tuleks kajastada seda, milline on COVID-19 viiruse leviku ohu ennetamiseks võetud meetmete võimalik mõju strateegia rakendamisele.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (11) nähakse ette valglapiirkondade ümbruses rakendatav mitmekülgne piiriülene veekaitsealane lähenemisviis, et saavutada Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on veekogude toitainesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et nimetatud direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (12) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda mõjutada võivate liidu poliitika- ja tegevussuundade rakendamiseks. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaksid Madalmaad käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (13) V jaotise II peatüki kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

(22)

Pidades silmas, et Madalmaade taotluses käsitletakse rakendusotsusega (EL) 2018/820 tehtud erandi pikendamist aastateks 2020–2021, tuleks käesolevat otsust kohaldada kahe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2020.

(23)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

1)

„rohumaapõhine põllumajandusettevõte“ – ettevõte, kus vähemalt 80 % alast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

2)

„rohusööjad kariloomad“ – veised (välja arvatud lihavasikad), lambad, kitsed, hobused, eeslid, hirved ja vesipühvlid;

3)

„põllumajandusmaa“ – eraomanduses, renditud või individuaalse kirjaliku lepingu alusel põllumajandustootja poolt kasutatav maa-ala, mille haldamise eest põllumajandustootja otseselt vastutab;

4)

„rohumaa“ – püsirohumaa või ajutine rohumaa, mida kasutatakse vähem kui viis aastat;

5)

„väetamiskava“ – arvutused toitainete kavandatava kasutuse ja kättesaadavuse kohta;

6)

„väetamisaruanne“ – toitainete tasakaalu arvestus, mis tehakse väetistes kasutatavate toitainete tegelike koguste ja selle põhjal, kuidas taimed toitaineid omastavad;

7)

„lõuna- või keskosa liivmuld“ – muld, millele direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks vastu võetud Madalmaade õigusaktides osutatakse kui lõuna- või keskosa liivmullale;

8)

„lössimuld“ – muld, millele direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks vastu võetud Madalmaade õigusaktides osutatakse kui lössimullale.

1)

Madalmaad jälgivad toodetud sõnniku hulka ja tagavad, et sõnnikutoodang riigis ei ületa ei lämmastiku ega fosfori koguse põhjal arvutatuna 2002. aasta taset, mis vastab 504,4 miljonile kilogrammile lämmastikule ja 172,9 miljonile kilogrammile fosfaadile.

2)

Madalmaad loovad täiustatud jõustamisstrateegia, mille eesmärk on tugevdada Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade järgimist ja tagada, et eeskirjade rikkumisele osutavat mis tahes teavet kontrollitakse tõhusalt.

Täiustatud jõustamisstrateegia hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

3)

Täiustatud jõustamisstrateegia vaadatakse läbi, et kajastada selle rakendamisel saadud kogemusi, 2021. aasta detsembriks, eriti juhul, kui eeskirjade rikkumiste või eeskirjadele mittevastavuse juhtumite arv ei ole vähenenud, et lisada strateegiasse tugevdatud kontrollimeetmed. Läbivaadatud strateegia edastatakse komisjonile.