21998A1203(02)

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta

--------------------------------------------------

1979. Aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta

KONVENTSIOONIOSALISED,

OLLES OTSUSTANUD rakendada piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni,

TUNDES MURET selle pärast, et väävli ja muude õhusaasteainete heitmed kanduvad endiselt üle riigipiiride ja põhjustavad Euroopa ja Põhja-Ameerika vastuvõtlikes piirkondades ulatuslikku kahju keskkonnale ja majanduslikult tähtsatele loodusressurssidele, näiteks metsadele, pinnasele ja veekogudele, samuti materjalidele, sealhulgas ajaloolistele mälestusmärkidele, ning avaldavad teatud juhtudel ohtlikku mõju inimtervisele,

OLLES OTSUSTANUD rakendada ettevaatusabinõusid õhusaasteainete heitkoguste prognoosimiseks, vältimiseks ja minimeerimiseks ning nende kahjulike mõjude leevendamiseks,

OLLES VEENDUNUD, et täieliku teadusliku kindluse puudumist ei tuleks tõsise või vältimatu kahjustada saamise ohu korral kasutada põhjendusena kõnealuste meetmete edasilükkamiseks, võttes arvesse, et nimetatud ettevaatusabinõud õhusaasteainete heitmetega tegelemiseks peaksid olema majanduslikult tasuvad,

OLLES TEADLIKUD sellest, et väävli ja muude õhusaasteainete heitkoguste kontrollimine aitab kaasa ka tundliku arktilise keskkonna kaitsmisele,

VÕTTES ARVESSE, et keskkonna hapestumist põhjustavateks peamisteks õhusaasteallikateks on energia tootmisel põletatavad fossiilsed kütused, erinevate tööstusharude põhilised tehnoloogilised protsessid, samuti transport, mis põhjustavad väävli, lämmastikoksiidide ja muude saasteainete heitmeid,

OLLES TEADLIKUD majanduslikult tasuva regionaalse lähenemise vajadusest õhusaaste vastu võitlemisel, mis arvestab riikidevahelisi erinevusi meetmete tõhususe ja heitkoguste vähendamise kulude osas,

SOOVIDES võtta edasisi ja tõhusamaid meetmeid väävli heitkoguste kontrollimiseks ja vähendamiseks,

OLLES TEADLIKUD, et kõik väävli heitkoguste vähendamise meetmed põhjustavad sõltumata nende regionaalsest tasuvusest suhteliselt rasket majanduslikku koormust riikidele, mis läbivad üleminekuperioodi turumajandusele,

PIDADES SILMAS, et väävli heitkoguste vähendamiseks võetavad meetmed ei tohi olla rahvusvahelise konkurentsi ja kaubanduse omavolilise ja põhjendamatu diskrimineerimise ning varjatud piiramise vahendiks,

VÕTTES ARVESSE olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid heitmete, atmosfääriprotsesside ja vääveloksiidide keskkonnamõjude ning heitkoguste vähendamise kulude kohta,

OLLES TEADLIKUD, et lisaks väävliheitmetele põhjustavad keskkonna hapestumist ka lämmastikoksiidide ja ammoniaagi heitmed,

MÄRKIDES, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni New Yorgis 9. mail 1992. aastal vastu võetud kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt on kokku lepitud kliimamuutuste vastase siseriikliku strateegia kehtestamine ja vastavate meetmete võtmine, mis eeldatavasti toob kaasa väävli heitkoguste vähenemise,

KINNITAVAD vajadust tagada keskkonnahoidlik ja säästev areng,

TÕDEVAD vajadust jätkata teaduslikku ja tehnilist koostööd sellise lähenemisviisi edasiseks väljatöötamiseks, mis põhineb mitmesuguste õhusaasteainete kriitilistel koormustel ja kriitilistel tasemetel, kaasa arvatud nimetatud saasteainete hindamise meetmed ja nende erinev mõju keskkonnale, materjalidele ja inimtervisele,

RÕHUTADES, et teaduslik ja tehniline teave areneb, ning et seda tuleb arvestada käesolevast protokollist tulenevate kohustuste piisavuse hindamisel ja otsuste vastuvõtmisel edasiste meetmete suhtes,

TUNNUSTAVAD Helsingis 8. juulil 1985. aastal vastu võetud protokolli väävliheitmete või nende piiriülese voo vähemalt 30protsendise vähendamise kohta ning meetmeid, mida on paljudes riikides juba võetud väävli heitkoguste vähendamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

MÕISTED

Käesoleva protokolli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. konventsioon – Genfis 13. novembril 1979. aastal vastu võetud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon;

2. EMEP – õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogramm;

3. täitevorgan – konventsiooni täitevorgan, mis on moodustatud konventsiooni artikli 10 lõike 1 alusel;

4. komisjon – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon;

5. konventsiooniosalised – kui kontekstist ei ilmne teisiti, siis käesoleva protokolli osalised;

6. EMEPi geograafiline rakendusala – 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Genfis 1984. aasta 28. septembril vastu võetud õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalist rahastamist käsitleva protokolli artikli 1 lõikes 4 määratletud territoorium;

7. vääveldioksiidide käsitlemise ala – III lisa artikli 2 lõikes 3 sätestatud tingimuste alusel määratletud piirkond vääveloksiidide käsitlemiseks;

8. kriitiline saastekoormus – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta ühe või mitme saasteainega, millest väiksema koormuse korral puudub vastavalt praegustele teadmistele märkimisväärne kahjulik mõju keskkonna tundlikele osadele;

9. kriitiline saastetase – saasteainete kontsentratsioon atmosfääris, millest kõrgem tase võib vastavalt praegustele teadmistele olla otseselt kahjulik vastuvõtjatele, näiteks inimestele, taimedele, ökosüsteemidele või materjalidele;

10. väävli kriitiline sadestustase – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta oksüdeeritud väävliühenditega, võttes arvesse aluseliste katioonide neeldumist ja sadestumist, millest väiksema taseme korral puudub vastavalt praegustele teadmistele märkimisväärne kahjulik mõju keskkonna tundlikele osadele;

11. heitmed – atmosfääri heidetud ained;

12. väävliheitmed – kõik inimtekkelised, vääveldioksiidi kilotonnides (kt SO2) väljendatavad väävliühendite heitmed atmosfääri, välja arvatud territoriaalvetest väljapool rahvusvaheliseks liikluseks kasutatavatest laevadest lähtuvad heitmed;

13. kütus – mis tahes põlev tahke, vedel või gaasiline aine, välja arvatud majapidamisjäätmed ja mürgised või ohtlikud jäätmed;

14. paikne saasteallikas – kindlas kohas paiknev mis tahes tehniline seade või tehniliste seadmete kogum, mis heidab või võib ühise korstna kaudu atmosfääri heita selliseid heitgaase, milles genereeritava soojuse ärakasutamiseks oksüdeeritakse kütuseid;

15. uus suur paikne põletusallikas – mis tahes paikne põletusallikas, mille ehitamiseks või põhjalikuks ümberehitamiseks on antud luba pärast 1995. aasta 31. detsembrit ja mille nimisoojusvõimsus on nimitootlikkusel töötamise korral vähemalt 50 MWth. Konventsiooniosaliste pädevad asutused otsustavad, kas ümberehitamine on põhjalik või mitte, arvestades selliseid tegureid nagu ümberehitusest tekkiv keskkonnatulu;

16. olemasolev suur paikne põletusallikas – mis tahes olemasolev paikne põletusallikas, mille nimisoojusvõimsus on nimitootlikkusel töötamise korral vähemalt 50 MWth;

17. gaasiõli – õlitoode HS 2710 piirides või õlitoode, mis oma destilleerimispiiride tõttu kuulub kütusena kasutamiseks ettenähtud keskmiste destillaatide kategooriasse, millest vähemalt 85 mahuprotsenti, arvestades destilleerimiskadusid, destilleerub temperatuuril 350 °C;

18. heitkoguse piirväärtus – väävliühendite lubatud kontsentratsioon vääveldioksiidina paiksest põletusallikast tulenevas heitgaasis, mida väljendatakse massina heitgaasi mahust mg SO2/Nm3, kui heitgaasi oletatav hapnikusisaldus on 3 mahuprotsenti vedelkütuste korral ja 6 mahuprotsenti tahkete kütuste korral;

19. heitkoguse piirang – väävliühendite lubatud summaarne kogus vääveldioksiidina ühest põletusallikast või ühes kohas asuvate või kindlas geograafilises piirkonnas paiknevate põletusallikate kogumist tulenevas heitgaasis väljendatuna kilotonnides aasta kohta;

20. väävlitustamistase – suhe teatava aja jooksul põletusallika asukohas eemaldatud väävlikoguse ja selle kütuses sisalduva väävlikoguse vahel, mis viiakse põletusseadmesse ning kasutatakse ära sama ajavahemiku jooksul;

21. väävlibilanss – maatriks, mis koosneb teatud piirkondade heitmetest pärit oksüdeerunud väävliühendite sadestumise väljaarvutatud osakaalust.

Artikkel 2

Põhikohustused

1. Konventsiooniosalised kontrollivad ja vähendavad oma väävliheitmeid, et kaitsta inimtervist ja keskkonda kahjulike mõjude eest, eelkõige hapestumise mõjude eest, tagamaks nii palju kui võimalik ilma ülemääraste kulutusteta, et oksüdeerunud väävliühendite pikaajaline sadestumine ei ületa väävli kriitilist saastekoormust, mis on antud I lisas väävli kriitilise sadestustasemena vastavalt käesoleva aja teaduslikule teabele.

2. Esimesel etapil vähendavad konventsiooniosalised oma aastaseid väävli heitkoguseid vähemalt vastavalt II lisas määratletud tähtaegadele ja tasemetele ning hoiavad neid nimetatud tasemetel.

3. Peale selle vähendavad kõik konventsiooniosalised,

a) kelle kogupindala ületab 2 miljonit ruutkilomeetrit;

b) kes on lõike 2 alusel kohustatud piirama oma riigi väävli heitkoguseid ülemmääraga, mis ei ületa asjaomases riigis 1990. aastal saavutatud väävli heitkoguseid või 1985. aasta Helsingi väävliheitmeid käsitleva protokolli alusel võetud kohustusi või väävliheitmete piiriülest voogu vähemalt 30 % nagu on osutatud II lisas;

c) kelle aastased väävli heitkogused, mis mõjutavad ühe või mitme konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva piirkonna hapestumist, ja on pärit ainult asjaomase riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast ja III lisas vääveldioksiidide käsitlemise alaks määratletud piirkonnast, ja mille kohta konventsiooniosalised on esitanud vastavad dokumendid; ning

d) kes on käesolevale protokollile allakirjutamisega või protokolliga ühinemisega teatanud oma kavatsusest toimida vastavalt käesolevale lõikele,

peavad oma aastaseid väävli heitkoguseid nimetatud piirkondades vähendama vähemalt II lisas toodud tähtaegadele ja tasemetele ning hoidma neid nimetatud tasemetel.

4. Peale selle kasutavad konventsiooniosalised IV lisas toodud juhist järgides väävli heitkoguste vähendamiseks uute ja olemasolevate saasteallikate puhul, vastavalt nende konkreetsetele tingimustele, kõige tõhusamaid meetmeid, mis sisaldavad muu hulgas:

- energia tõhusamat kasutamist võimaldavaid meetmed,

- meetmeid taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamiseks,

- meetmeid teatavate kütuste väävlisisalduse vähendamiseks ja madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamise soodustamiseks, sealhulgas kõrge väävlisisaldusega kütuse kasutamine kombineeritult madala väävlisisaldusega või väävlit mittesisaldava kütusega,

- meetmeid parimate võimalike heitmekontrolli tehnoloogiate rakendamiseks, mis ei too kaasa ülemäära suuri kulusid.

5. Kõik konventsiooniosalised, välja arvatud Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel 1991. aastal sõlmitud õhukvaliteedi lepingu osalised, kohaldavad vähemalt:

a) heitkoguste piirväärtusi, mis on vähemalt sama ranged kui on määratletud V lisas kõigile suurtele uutele paiksetele saasteallikatele;

b) hiljemalt 2004. aasta 1. juuliks nii suures ulatuses kui võimalik ilma ülemääraste kuludeta heitkoguste piirväärtusi, mis on vähemalt sama ranged, kui on määratletud V lisas sellistele olemasolevatele suurtele paiksetele põlemisallikatele, mille soojusvõimsus ületab 500 MWth, arvestades pärast käesoleva protokolli jõustumist järelejäävat seadmestiku kasutusaega, või muudes asjakohastes määrustes sätestatud samaväärseid piirväärtusi, kui neid järgides on võimalik saavutada väävliheitmete II lisas määratletud ülemmäära, ja edaspidi jõuda I lisas määratletud kriitilise saastekoormuseni; hiljemalt 2004. aasta 1. juuliks tuleb, järgides V lisas toodud juhiseid, kohaldada heitkoguste piirväärtusi või heitkoguste piiranguid nendele suurtele olemasolevatele paiksetele põlemisallikatele, mille võimsus on vahemikus 50–500 MWth;

c) hiljemalt kahe aasta möödudes käesoleva protokolli jõustumisest gaasiõli väävlisisalduse siseriiklikke norme, mis on vähemalt sama ranged kui on määratletud V lisas. Kui gaasiõli varustust ei ole sel juhul võimalik tagada, võib riik pikendada käesolevas punktis määratletud ajavahemikku maksimaalselt kümme aastat. Sellisel juhul teatab asjaomane riik koos ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjaga esitatavas avalduses oma soovist kohaldamisaega pikendada.

6. Konventsiooniosalised võivad peale selle kohaldada majanduslikke meetmeid ergutamaks väävli heitkoguste vähendamise tasuvate meetodite kasutuselevõttu.

7. Konventsiooniosalised võivad täitevorgani istungil vastavalt täitevorgani poolt koostatavatele ja vastuvõetavatele reeglitele ja tingimustele otsustada, kas kaks või rohkem konventsiooniosalist võivad II lisas sätestatud kohustusi ühiselt täita. Käesolevad reeglid ja tingimused tagavad lõikes 2 määratletud kohustuste täitmise ja soodustavad samuti lõikes 1 sätestatud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamist.

8. Konventsiooniosalised alustavad artikli 8 sätete kohaselt esimese ülevaatuse lõpptulemuste alusel, ja hiljemalt ühe aasta möödudes käesoleva ülevaatuse lõppemisest, läbirääkimisi heitkoguste edasise vähendamise kohustuste osas.

Artikkel 3

Tehnoloogia vahetamine

1. Konventsiooniosalised võimaldavad väävliheitmete vähendamiseks vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele, eeskirjadele ja tavadele tehnoloogiate ja meetodite vahetamist, kaasa arvatud sellised tehnoloogiad ja meetodid, mis võimaldavad energia tõhusamat kasutamist, taastuvate energiaallikate rakendamist ja madala väävlisisaldusega kütuse tootmist, edendades eelkõige:

a) olemasoleva tehnoloogia kommertsvahetust;

b) otseseid tööstuskontakte ja koostööd, kaasa arvatud ühisettevõtted;

c) teabe ja kogemuste vahetust;

d) tehnilise abi osutamist.

2. Lõikes 1 nimetatud tegevuste edendamisega loovad konventsiooniosalised soodsad tingimused ning võimaldavad kontakte ja koostööd era- ja avaliku sektori asjaomaste organisatsioonide ja üksikisikute vahel, kes osutavad tehnoloogia, projekteerimise ning seadmete tarnimise ja rahastamisega seotud teenuseid.

3. Konventsiooniosalised alustavad hiljemalt kuue kuu möödudes käesoleva protokolli jõustumisest selliste menetluste väljatöötamist, mis loovad väävliheitmete vähendamiseks kasutatavate tehnoloogiate vahetamiseks soodsamad tingimused.

Artikkel 4

Siseriiklikud strateegiad, poliitika, programmid ja meetmed ning siseriiklik teave

1. Artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmiseks peavad kõik konventsiooniosalised:

a) hiljemalt kuue kuu möödudes ajast, mil käesolev protokoll selles osas jõustub, vastu võtma siseriiklikud strateegiad, poliitika ja programmid, ning

b) võtma ja kohaldama siseriiklikke meetmeid

käesoleva riigi väävli heitkoguste kontrollimiseks ja vähendamiseks.

2. Kõik konventsiooniosalised koguvad ja säilitavad teavet:

a) väävli heitkoguste tegelike tasemete, oksüdeerunud väävli ja muude hapestavate ühendite kontsentratsioonide ja sadestustasemete kohta, võttes EMEPi geograafilisse rakendusalasse kuuluvate konventsiooniosaliste suhtes arvesse EMEPi tööplaani; ning

b) oksüdeerunud väävli ja muude hapestavate ühendite sadestuse mõjude kohta.

Artikkel 5

Aruandlus

1. Kõik konventsiooniosalised annavad komisjoni täitevsekretäri kaudu täitevorgani poolt määratletud ajavahemike järel täitevorganile teavet:

a) artikli 4 lõikes 1 nimetatud siseriiklike strateegiate, tegevuskavade, programmide ja meetmete rakendamise kohta;

b) antud riigi aastaste väävli heitkoguste tasemete kohta vastavalt täitevorgani poolt vastuvõetud juhistele, sealhulgas heitkoguste andmeid kõigi saasteallikate vastavate kategooriate kaupa; ning

c) muude kohustuste täitmise kohta, mis konventsiooniosaline on endale käesoleva protokolli alusel võtnud,

vastavalt konventsiooniosaliste poolt täitevorgani istungil vastuvõetud otsusele aruandluse vormi ja sisu kohta. Käesolevas otsuses sätestatud tingimused vaadatakse üle, kui tekib vajadus lisada aruannetes esitatavate andmete vormi ja/või sisu kohta käivaid täiendusi.

2. Kõik EMEPi geograafilisse rakendusalasse kuuluvad konventsiooniosalised esitavad EMEPile komisjoni täitevsekretäri kaudu EMEPi juhtorgani poolt määratud ja konventsiooniosaliste poolt täitevorgani istungil kinnitatud ajavahemike järel andmeid väävli heitkoguste tasemete kohta, arvestades ajaliste ja ruumiliste tingimustega nagu on määratlenud EMEPi juhtorgan.

3. EMEP esitab mõistlikul ajal enne täitevorgani iga-aastast istungit andmed:

a) oksüdeerunud väävliühendite kontsentratsiooni ja sadestuse kohta; ning

b) väävlibilansi arvutuste kohta.

EMEPi geograafilisse rakendusalasse mittekuuluvad konventsiooniosalised esitavad täitevorgani sellekohase nõudmise korral samasugused andmed.

4. Täitevorgan korraldab vastavalt konventsiooni artikli 10 lõike 2 punktile b oksüdeerunud väävliühendite ja muude hapestavate ühendite sadestuste mõju käsitlevate andmete ettevalmistamise.

5. Konventsiooniosalised valmistavad täitevorgani istungil regulaarsete ajavahemike järel ette kontrollitud andmeid heitkoguste arvutatud ja rahvusvaheliselt optimeeritud vähendamise kohta EMEPi geograafilisse rakendusalasse kuuluvatele riikidele koos integreeritud hindamismudelitega, eesmärgiga vähendada edasiselt käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kohaldamisel oksüdeerunud väävliühendite tegelike sadestustasemete ja saastekoormuse kriitiliste väärtuste vahet.

Artikkel 6

Uurimis- ja arendustegevus ning seire

Konventsiooniosalised edendavad uurimis- ja arendustegevust ning seiret ja koostööd, mis on seotud:

a) kriitilise saastekoormuse ja kriitilise saastetaseme kehtestamise meetodite rahvusvahelise ühtlustamise ning kõnealuse ühtlustamise menetluste väljatöötamisega;

b) väävliühendite levimist, kontsentratsiooni ja sadestumist jälgivate meetodite ja süsteemide ning vastava modelleerimise täiustamisega;

c) väävli heitkoguste edasise vähendamise strateegiatega, mis põhinevad kriitilisel saastekoormusel ja kriitilisel saastetasemel ning tehnilisel arengul, samuti integreeritud hindamise modelleerimise täiustamisel, mille abil on võimalik arvutada heitkoguste vähendamise rahvusvaheliselt optimeeritud jaotus, võttes arvesse heitkoguste vähendamise kulude õigluspärast jaotumist;

d) arusaamisega väävliheitmete ulatuslikust mõjust inimtervisele, keskkonnale, eelkõige mis puudutab keskkonna hapestumist, samuti materjalidele, sealhulgas ajaloolistele mälestusmärkidele ja kultuurimälestistele, võttes arvesse vääveloksiidide, lämmastikoksiidide, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja troposfääriosooni vahelisi seoseid;

e) heitkoguste vähendamise tehnoloogiatega, samuti tehnoloogiate ja meetoditega, mis võimaldavad suurendada energia kasutamise tõhusust, säästa energiat ja kasutada taastuvaid energiaallikaid;

f) väävli heitkoguste vähendamisest keskkonnale ja inimtervisele tuleneva kasu majandusliku hindamisega.

Artikkel 7

Vastavus

1. Moodustatakse rakenduskomitee, mis hindab, kas konventsiooniosalised rakendavad käesolevat protokolli ja täidavad oma vastavaid kohustusi. Komitee annab täitevorgani istungitel konventsiooniosalistele selle kohta aru ja võib neile teha asjakohaseid soovitusi, kui ta peab seda vajalikuks.

2. Konventsiooniosalised võivad rakenduskomitee aruande ja võimalike soovituste põhjal, võttes arvesse asjakohaseid tingimusi ja konventsiooni sätteid, võtta vastu otsuseid ja algatada tegevusi täieliku vastavuse saavutamiseks protokolliga, mis hõlmab meetmeid abi osutamiseks konventsiooniosalistele protokolli nõuete täitmisel ja protokolli eesmärkide saavutamise edendamisel.

3. Konventsiooniosalised võtavad täitevorgani esimesel istungil pärast käesoleva protokolli jõustumist vastu otsuse, mis sätestab rakenduskomitee struktuuri ja ülesanded ning menetlused protokolliga vastavuse kontrollimiseks.

4. Protokolliga vastavuse kontrollimise menetluse kohaldamine ei takista käesoleva protokolli artikli 9 sätete kohaldamist.

Artikkel 8

Konventsiooniosaliste poolt täitevorgani istungitel läbiviidav kontrollimine

1. Konventsiooniosalised kontrollivad täitevorgani istungitel vastavalt konventsiooni artikli 10 lõike 2 punktile a konventsiooniosaliste ja EMEPi poolt esitatud teavet, andmeid väävli ja muude hapestavate ühendite sadestumise mõjude kohta ning käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1 nimetatud rakenduskomitee aruandeid.

2. a) Konventsiooniosalised kontrollivad täitevorgani istungitel käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmist, kaasa arvatud:

i) artikli 5 lõikes 5 viidatud heitkoguste vähendamise väljaarvutatud ja rahvusvaheliselt optimeeritud jaotusest tulenevate kohustuste täitmist; ja

ii) kohustuste piisavust ja edusamme, mis on tehtud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamisel.

b) Kontrollimisel võetakse arvesse parimat võimalikku teaduslikku teavet hapestumise kohta, sealhulgas kriitilise saastekoormuse, tehnoloogilise arengu, muutuvate majandustingimuste ja heitkoguste tasemete suhtes võetud kohustuste täitmise hinnanguid.

c) seoses nimetatud kontrollimisega teeb iga konventsiooniosaline, kelle väävli heitkoguste käesoleva protokolli II lisa kohased ülemmäärad ei vasta antud konventsiooniosalisele väljaarvutatud ja rahvusvaheliselt optimeeritud heitkoguste vähendamise jaotusele, mille kohaselt tuleb väävli 1990. aasta sadestustaseme ja EMEPi geograafilise rakendusala kriitilise väävlisadestuse vahet vähendada vähemalt 60 %, kõik temast oleneva täitmaks protokollist tulenevaid kohustusi.

d) Konventsiooniosalised määratlevad täitevorgani istungil kontrollimise menetlused, meetodid ja tähtajad. Esimene nimetatud kontrollimine tuleb läbi viia 1997. aastal.

Artikkel 9

Vaidluste lahendamine

1. Vaidluse korral kahe või enama konventsiooniosalise vahel käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad asjaomased konventsiooniosalised neid vaidlusi lahendada läbirääkimiste teel või mingite muude nende poolt valitud rahumeelsete vahenditega. Vaidlevad konventsiooniosalised teavitavad vaidlusest täitevorganit.

2. Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või ükskõik millal pärast seda võib konventsiooniosaline, kes ei ole piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, esitada hoiulevõtjale käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle peetava vaidluse kohta kirjaliku kinnituse, et konventsiooniosaline tunnistab alljärgnevalt nimetatud ühe või mõlemad alljärgnevad vaidluslahendid kohustuslikuks iseenesest ja ilma spetsiaalse kokkuleppeta, ning need kehtivad kõigi sama kohustust võtvate konventsiooniosaliste kohta:

a) vaidluse esitamine Rahvusvahelisele Kohtule;

b) vaidluse esitamine vahekohtule vastavalt vahekohtumenetlust käsitlevas lisas sätestatud korrale, mis võetakse konventsiooniosaliste poolt vastu täitevorgani istungil nii kiiresti kui võimalik.

Piirkondlikust majandusintegratsiooni organisatsioonist konventsiooniosaline võib esitada oma mõjult võrdväärse avalduse ülal punktis b nimetatud korra alusel teostatava vahekohtumenetluse kohta.

3. Lõike 2 alusel tehtud avaldus on jõus nii kaua, kuni selle kehtivusaeg lõpeb avalduse tingimuste kohaselt, või kolme kuu jooksul pärast seda, kui hoiulevõtjale on esitatud kirjalik teade avalduse tühistamise kohta.

4. Uus avaldus või teade avalduse tühistamise või avalduse kehtivuse lõppemise kohta ei mõjuta mitte mingil viisil Rahvusvahelises Kohtus käsilolevat protsessi või vahekohtumenetlust, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti.

5. Kui asjaomastel vaidluspooltel ei ole õnnestunud lahendada nendevahelist vaidlust ülal lõikes 1 nimetatud vahendite abil hiljemalt 12 kuu möödumisel sellest, kui üks vaidluspool on teatanud teisele vaidluspoolele nendevahelisest vaidlusest, esitatakse vaidlus ükskõik kumma vaidluspoole sellekohase sooviavalduse alusel lepitamisele, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled on nõustunud lõikele 2 vastavate samade vaidluslahenditega.

6. Lõike 5 kohaldamisel moodustatakse lepituskomisjon. Komisjon koosneb võrdsest arvust iga asjaomase konventsiooniosalise poolt või, kui lepitusmenetluses osalevad konventsiooniosalised jagavad ühesuguseid huvisid, siis samu huvisid jagavate konventsiooniosaliste rühma poolt nimetatud liikmetest, ning komisjoni liikmete poolt ühiselt valitud esimehest. Komisjon teeb vaidluse lahendamiseks ettepaneku, mida konventsiooniosalised kaaluvad heas usus.

Artikkel 10

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa. I ja IV lisa on soovituslikud.

Artikkel 11

Muudatused ja parandused

1. Kõik konventsiooniosalised võivad teha ettepanekuid käesoleva protokolli muutmiseks. Kõik konventsiooniosalised võivad teha ettepanekuid käesoleva protokolli II lisa muutmiseks, et lisada sellesse asjaomase konventsiooniosalise nimi koos heitkoguste tasemete, väävli heitkoguste ülemmäärade ja heitkoguste protsentuaalse vähendamisega.

2. Ettepanekud nimetatud muudatuste ja paranduste kohta esitatakse kirjalikult komisjoni täitevsekretärile, kes saadab need edasi kõigile konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalised arutavad muudatus- ja parandusettepanekuid järgmisel täitevorgani istungil eeldusel, et täitevsekretär on käesolevad ettepanekud konventsiooniosalistele saatnud vähemalt üheksakümmend päeva enne istungit.

3. Täitevorgani istungil osalevad konventsiooniosalised võtavad käesoleva protokolli ja selle II, III ja V lisa muudatused vastu konsensuse alusel ning muudatused jõustuvad nendega nõustunud konventsiooniosaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest on oma nõusolekukirjad hoiulevõtjale esitanud. Kes tahes muu konventsiooniosalise suhtes jõustuvad muudatused üheksakümnendal päeval pärast seda, kui käesolev konventsiooniosaline on oma nõusolekukirja hoiulevõtjale esitanud.

4. Nende käesoleva protokolli lisade muudatused, mis ei ole ülal lõikes 3 nimetatud lisad, võetakse täitevorgani istungil osalevate konventsiooniosaliste poolt vastu konsensuse alusel. Kõnealuse lisa muudatus jõustub nende konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole teadet vastavalt alltoodud lõike 5 sätetele hoiulevõtjale esitanud, eeldusel, et vähemalt kuusteist konventsiooniosalist ei ole sellist teadet esitanud, üheksakümne päeva möödumisel sellest, kui komisjoni täitevsekretär on teate muudatuse vastuvõtmisest saatnud kõigile konventsiooniosalistele.

5. Kõik konventsiooniosalised, kes ei saa nõustuda lisa muudatusega, mis ei ole ülal lõikes 3 nimetatud lisa, esitavad hoiulevõtjale sellekohase kirjaliku teate üheksakümne päeva jooksul pärast seda, kui nad said teate muudatuse vastuvõtmisest. Hoiulevõtja teavitab iga sellekohase teate saamisest viivitamatult kõiki konventsiooniosalisi. Konventsiooniosaline võib alati oma varem esitatud muudatusega mittenõustumise teate asendada nõustumisteatega. Lisa muudatus jõustub käesoleva konventsiooniosalise suhtes kohe, kui ta on sellekohase nõustumiskirja hoiulevõtjale esitanud.

6. Täitevorgani istungil osalevad konventsiooniosalised võtavad II lisa muudatused vastu konsensuse alusel ja muudatused jõustuvad käesoleva protokolli kõigi konventsiooniosaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui komisjoni täitevsekretär on saatnud kirjaliku teate muudatuse vastuvõtmisest nimetatud konventsiooniosalistele.

Artikkel 12

Allakirjutamine

1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks Oslos 13.–14. juunini 1994. aastal ning seejärel kuni 12. detsembrini 1994. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis komisjoni liikmesriikidele ja nendele riikidele, kellel on vastavalt majandus- ja sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IV) lõikele 8 Euroopa Majanduskomisjoni juures nõuandev staatus, ning Euroopa Majanduskomisjoni suveräänsetest liikmesriikidest moodustatud piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kellele nende liikmesriigid on andnud pädevuse pidada läbirääkimisi, võtta vastu otsuseid ja kohaldada rahvusvahelisi kokkuleppeid käesoleva protokolliga reguleeritavates küsimustes eeldusel, et asjaomased liikmesriigid ja organisatsioonid on konventsiooniosalised ning neid on nimetatud II lisas.

2. Oma pädevusse kuuluvates küsimustes kasutavad nimetatud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid neid õigusi ja täidavad neid kohustusi, mida käesolev protokoll näeb ette nende liikmesriikidele. Kõnealustel juhtudel ei ole lubatud nimetatud organisatsioonide liikmesriikidel asjaomaseid õigusi eraldi kasutada.

Artikkel 13

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Käesolev protokoll tuleb allakirjutanute poolt ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada.

2. Käesolev protokoll on avatud ühinemiseks alates 1994. aasta 12. detsembrist riikidele ja organisatsioonidele, mis vastavad artikli 12 lõike 1 nõuetele.

Artikkel 14

Hoiulevõtja

Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad antakse hoiule Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

Artikkel 15

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist hoiulevõtja juures.

2. Iga artikli 12 lõikes 1 nimetatud riigi või organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub protokoll üheksakümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise päeva.

Artikkel 16

Protokollist taganemine

Mis tahes ajal pärast viie aasta möödumist päevast, mil käesolev protokoll konventsiooniosalise suhtes jõustus, võib nimetatud konventsiooniosaline protokollist taganeda, esitades hoiulevõtjale sellekohase kirjaliku teate. Taganemine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on nimetatud teate kätte saanud, või protokollist taganemise teates määratletud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 17

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud Oslos kolmeteistkümnendal juunil tuhande üheksasaja üheksakümne neljanda aastal.

--------------------------------------------------

I LISA

VÄÄVLI KRIITILINE SADESTUSTASE

(viis protsentiili väävlit sentigrammides ruutmeetrile aastas)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

VÄÄVLI HEITKOGUSTE ÜLEMMÄÄRAD JA NENDE PROTSENTUAALNE VÄHENDAMINE

Väävli heitkoguste alljärgnevas tabelis toodud ülemmäärad väljendavad kohustusi, mis on nimetatud käesoleva protokolli artikli 2 lõigetes 2 ja 3. 1980. ja 1990. aasta heitkoguste tasemed ja heitkoguste protsentuaalne vähendamine on toodud ainult teavitamise eesmärgil.

| 2Heitkoguste tasemed kt SO aastas | [1]2Väävli heitkoguste ülemmääradkt SO aastas | [2]Heitkoguste protsentuaalne vähendamine(alusaasta 1980) |

| | 1980 | 1990 | 2000 | 2005 | 2010 | 2000 | 2005 | 2010 |

Austria | 397 | 90 | 78 | | | 80 | | |

Belgia | 828 | 443 | 248 | 232 | 215 | 70 | 72 | 74 |

Bulgaaria | 2050 | 2020 | 1374 | 1230 | 1127 | 33 | 40 | 45 |

Hispaania | 3319 | 2316 | 2143 | | | 35 | | |

Holland | 466 | | 207 | 106 | 77 | | | |

Horvaatia | 150 | 160 | 133 | 125 | 117 | 11 | 17 | 22 |

Iirimaa | 222 | 168 | 155 | | 30 | | | |

Itaalia | 3800 | | 1330 | 1042 | | 65 | 73 | |

Kanada | — siseriiklik | 4614 | 3700 | 3200 | | | 30 | | |

| — väävlioksiidide käsitlemise ala | 3245 | | 1750 | | | 46 | | |

Kreeka | 400 | 510 | 595 | 580 | 570 | 0 | 3 | 4 |

Liechtenstein | 0,4 | 0,1 | 0,1 | | | 75 | | |

Luksemburg | 24 | | 10 | | | 58 | | |

Norra | 142 | 54 | 34 | | | 76 | | |

Poola | 4100 | 3210 | 2583 | 2173 | 1397 | 37 | 47 | 66 |

Portugal | 266 | 284 | 304 | 294 | | 0 | 3 | |

Prantsusmaa | 3348 | 1202 | 868 | 770 | 737 | 74 | 77 | 78 |

Rootsi | 507 | 130 | 100 | | | 80 | | |

Saksamaa | 7494 | 5803 | 1300 | 990 | | 83 | 87 | |

Slovakkia | 843 | 539 | 337 | 295 | 240 | 60 | 65 | 72 |

Sloveenia | 235 | 195 | 130 | 94 | 71 | 45 | 60 | 70 |

Soome | 584 | 260 | 116 | | | 80 | | |

Šveits | 126 | 62 | 60 | | | 52 | | |

Taani | 451 | 180 | 90 | | | 80 | | |

Tšehhi Vabariik | 2257 | 1876 | 1128 | 902 | 632 | 50 | 60 | 72 |

Ukraina | 3850 | | 2310 | 2118 | 1696 | 40 | 45 | 56 |

Ungari | 1632 | 1010 | 898 | 816 | 653 | 45 | 50 | 60 |

Valgevene | 740 | | 456 | 400 | 370 | 38 | 46 | 50 |

Venemaa Föderatsioon [3] | 7161 | 4460 | 4440 | 4297 | 4297 | 38 | 40 | 40 |

Ühendkuningriik | 4898 | 3780 | 2449 | 1470 | 980 | 50 | 70 | 80 |

Euroopa Ühendus | 25513 | | 9598 | | | 62 | | |

[1] Kui konventsiooniosaline tõdeb jooksval aastal enne 2005. aastat, et eriti külma talve või kuiva suve ja elektrienergia tootmise lühiajalise ettenägematu vähenemise tõttu siseriiklikult või naaberriigis ei ole konventsiooniosalisel võimalik täita käesolevas lisas sätestatud kohustusi, võib nimetatud konventsiooniosaline neid kohustusi täita, võttes oma riigi aastase väävli heitkoguse arvutamise aluseks kõnealuse aasta, sellele eelneva aasta ja sellele järgneva aasta heitkoguste keskmise väärtuse eeldusel, et iga üksiku aasta heitkoguste tase ei ületa väävli heitkoguste ülemmäära rohkem kui 20 %.Rakenduskomiteele tuleb esitada aruanne heitkoguste ületamise põhjuste kohta igal jooksval aastal ja kolme aasta keskmise heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi kohta.

[2] Kreeka ja Portugali heitkoguste protsentuaalne vähendamine põhineb väävli heitkoguste 2000. aasta ülemmääradel.

[3] EMEPi piirkonna Euroopa osa.

--------------------------------------------------

III LISA

VÄÄVELOKSIIDIDE KÄSITLEMISE ALADE MÄÄRATLEMINE

Alljärgnev vääveldioksiidide käsitlemise ala on määratletud käesoleva protokolli kohaldamiseks:

Kagu-Kanada vääveldioksiidide käsitlemise ala

Tegemist on 1 miljoni km2 suuruse territooriumiga, mis hõlmab Prints Edwardi saare, Nova Scotia ja New Brunswicki provintse, kogu Quebeci provintsi lõuna pool sirgjoont, mis läbib Havre-St. Pierre'i Saint Lawrence'i lahe põhjarannikul ja punkti, kus Quebeci ja Ontario piir lõikub James Bay rannikujoonega, ning kogu Ontario provintsi territooriumi, mis jääb lõuna poole sirgjoont, mis läbib punkti, milles Ontario-Quebeci piir lõikub James Bay rannikujoonega ja Ülemjärve põhjakalda lähedal asuva Nipigoni jõega.

--------------------------------------------------

IV LISA

VÄÄVLI PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST LÄHTUVATE HEITMETE KONTROLLIMISE TEHNOLOOGIAD

I SISSEJUHATUS

1. Käesoleva lisa eesmärgiks on anda juhiseid väävli heitkoguste kontrollimise võimaluste ja tehnoloogiate tuvastamiseks, mis võimaldavad täita käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

2. Käesolev lisa põhineb teabel väävli heitkoguste vähendamise üldiste võimaluste kohta ja eelkõige täitevorgani ja selle allorganite ametlikes dokumentides esitatud heitkoguste kontrollimise tehnoloogia tõhususe ja vastavate kulude kohta.

3. Kui ei ole teisiti viidatud, käsitletakse loetletud heitkoguste vähendamise meetmeid mitme aasta pikkuse kasutuskogemuse põhjal kõige paremini tõestatud ja majanduslikult teostatavaks parimaks võimalikuks tehnikaks. Pidevalt lisanduvad kogemused heitkoguste vähendamise meetmete ja tehnoloogiate kohta nii uutes tehastes kui olemasolevate tehaste moderniseerimisel nõuavad siiski käesoleva lisa regulaarset ülevaatamist.

4. Ehkki käesolevas lisas loetletakse mitmeid oma kulude ja tõhususe poolest väga erinevaid heitkoguste vähendamise meetmeid ja tehnoloogiaid, ei või seda loetelu siiski pidada heitkoguste vähendamise võimaluste osas ammendavaks. Peale selle sõltub heitkoguste kontrollimise meetmete ja tehnoloogia valik igal konkreetsel juhul tervest reast teguritest, sealhulgas antud hetkel kehtivatest õigusnormidest ja muudest eeskirjadest ning eelkõige nõuetest heitmete kontrollimise tehnoloogiale, primaarenergia struktuurist, tööstuslikust infrastruktuurist, majanduslikest tingimustest ja konkreetse tehase sisetingimustest.

5. Käesolevas lisas käsitletakse eelkõige oksüdeerunud väävli heitkoguste piiramist. Oksüdeerunud väävli all mõistetakse vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summat, mida väljendatakse vääveldioksiidina. Põletusprotsessidest tulenevate väävliheitmetega võrreldes on mittepõletusprotsessidest ja muudest saasteallikatest tulenevate vääveloksiidide või muude väävliühendite heitkogused väikesed.

6. Kui kavandatakse meetmeid või tehnoloogiaid väävli heitkoguste vähendamiseks sellistest saasteallikatest, millest heidetakse keskkonda ka muid ühendeid, eelkõige lämmastikoksiide (Nx), tahkeid osakesi, raskmetalle ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC), on saasteainete kontrollimise võimaluste hindamisel kasulik arvestada ka nimetatud heitmetega, et saavutada parim võimalik kogumõju ja minimeerida kahjulik keskkonnamõju, eelkõige vältimaks õhusaasteprobleemide ülekandumist mujale (näiteks heitvetesse ja tahketesse jäätmetesse).

II VÄÄVLIHEITMETE SUURED PAIKSED SAASTEALLIKAD

7. Paiksetest saasteallikatest lähtuvate inimtekkeliste väävliheitmete peamine allikas on fossiilsete kütuste põletamise protsessid. Peale selle võivad olulised saasteallikad olla ka mõned mittepõletusprotsessid. Suurimad paiksed saasteallikad on vastavalt EMEP/CORINAIR'90-le:

i) üldkasutatava elektrienergia tootmine, elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning piirkondlikud küttekatlamajad:

a) katlad;

b) paiksed gaasiturbiinid ja sisepõlemismootorid;

ii) kütuse põletamine tööstuses, asutustes ja elamutes:

a) tööstuslikud katlad;

b) eluhoonete kütteseadmed;

iii) tööstuslikud põletusseadmed ja põletusprotsessid:

a) katlad ja protsessiküttekehad;

b) tootmisprotsessid, nt metallurgilised tööd nagu särdamine ja paagutamine, koksiahjud, titaandioksiidi (TiO2) tootmine jne;

c) tselluloosi tootmine;

iv) mittepõletusprotsessid, näiteks väävelhappe tootmine, spetsiifilised orgaanilise sünteesi protsessid, metallpindade töötlemine;

v) fossiilsete kütuste kaevandamine, töötlemine ja turustamine;

vi) jäätmekäitlus ja jäätmete kõrvaldamine, näiteks olme- ja tööstusjäätmete terminiline käitlemine.

8. Üldandmed (1990) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonna kohta näitavad, et ligikaudu 88 % kõigist väävliheitmetest tuleneb põletusprotsessidest (20 % tööstuslikust põletusprotsessidest), 5 % tootmisprotsessidest ja 7 % naftatöötlemistehastest. Paljudes riikides on suurimaks väävliheitmete allikaks elektrijaamad. Mõnedes riikides on ka tööstussektor (kaasa arvatud rafineerimistehased) oluliseks vääveldioksiidi saasteallikaks. Ehkki ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonnas paiknevatest rafineerimistehastest tulenevate heitkoguste osakaal on suhteliselt väike, on nende mõju naftatoodetes sisalduva väävli tõttu muudest saasteallikatest pärit väävliheitmetele suur. Tavaliselt 60 % toornaftas sisalduvast väävlist säilib toodetes, 30 % taaskasutatakse elementaarväävlina ja 10 % heidetakse rafineerimistehaste korstnate kaudu atmosfääri.

III PÕLETUSPROTSESSIDEST TULENEVA VÄÄVLI HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE ÜLDISED VÕIMALUSED

9. Väävli heitkoguste vähendamise üldised võimalused on:

i) energiamajanduse reguleerimise meetmed [1]

a) energia kokkuhoid

Energia ratsionaalse kasutamisega (protsessi energeetilise kasuteguri tõstmine, elektri ja soojuse koostootmine ja/või energianõudluse reguleerimine) kaasneb tavaliselt väävli heitkoguste vähenemine.

b) energiakasutuse struktuuri muutmine

Tavaliselt on võimalik väävli heitkoguseid vähendada, suurendades mittepõletusprotsesse kasutavate energiaallikate (näiteks hüdroelektrijaamade, tuumaelektrijaamade, tuulegeneraatorite jne) osakaalu energiakasutuse struktuuris. Tuleb siiski arvestada sellega kaasnevate keskkonnamõjudega.

ii) tehnoloogilised võimalused

a) teatud kütustest loobumine

Põlemisel tekkiva vääveldioksiidi heitkogused sõltuvad otseselt kasutatava kütuse väävlisisaldusest.

Kütuste vahetamise (näiteks kõrge väävlisisaldusega söe ja/või vedelkütuste asendamine madala väävlisisaldusega kütusega või söe asemel gaasi kasutamine) tulemuseks on väävli heitkoguste vähenemine, kuid siin võivad esineda teatud piirangud, näiteks madala väävlisisaldusega kütuste kättesaadavuse ja olemasolevate põletussüsteemide erinevatele kütustele kohaldamise raskuste tõttu. Mitmes ÜRO Euroopa Majanduskomisjon riigis on mõned sütt või õli kasutavad põletusseadmed asendamisel gaasikütte põletusseadmetega. Kahele erinevale kütuseliigile kohaldatavad seadmed võivad lihtsustada kütuse vahetamist.

b) kütuse puhastamine

Maagaasi puhastamine on kaasaegne tehnoloogia ja seda kasutatakse praktilistel põhjustel laialdaselt.

Ka tööstusliku gaasi (naftatöötlemistehaste happeline heitgaas, koksigaas, biogaas jne) puhastamine on kaasaegne tehnoloogia.

Vedelkütuste (kergfraktsiooni ja keskmise fraktsiooniga) väävlitustamine on kaasaegne tehnoloogia.

Tehniliselt on võimalik ka raskfraktsioonide väävlitustamine, kuid seejuures tuleb siiski arvestada toornafta omadustega. Atmosfäärilise destillatsiooni jääkidele (toornafta atmosfäärilise destilleerimise baasproduktid) ei teostata väikese väävlisisaldusega kütuse saamiseks siiski tavaliselt väävlitustamist, vaid kasutatakse eelistatavalt madala väävlisisaldusega toornaftat. Hüdrokrakkimine ja täiskonversioontehnoloogia on täiustunud ning nende abil on võimalik saavutada väävli eraldamise kõrge tase ja kergproduktide paranenud saagis. Täiskonversioontehnoloogiat kasutavaid naftatöötlemistehaseid on siiski hetkel vähe. Nimetatud rafineerimistehastes eraldatakse tavaliselt 80–90 % kasutatavast väävlist ja muudetakse kõik jäägid kergproduktideks või muudeks turustatavateks toodeteks. Seda tüüpi rafineerimistehaste energiavajadus on siiski suurem ja investeerimiskulud kõrgemad. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud rafineerimistoodete tüüpilised väävlisisaldused.

Tabel 1 Rafineerimistoodete väävlisisaldus

[Väävlisisaldus (%)]

| Tüüpilised hetkeväärtused | Tulevikuks prognoositavad väärtused |

Bensiin | 0,1 | 0,05 |

Lennukipetrool | 0,1 | 0,01 |

Diiselkütus | 0,05–0,3 | < 0,05 |

Ahjukütus (kerge kütteõli) | 0,1–0,2 | < 0,1 |

Raske kütteõli | 0,2–3,5 | < 1 |

Laevamootorite diiselkütus | 0,5–1,0 | < 0,5 |

Laevamasuut | 3,0–5,0 | < 1 (rannikuvetes) < 2 (avamerel) |

Antratsiidi puhastamise olemasolevad tehnoloogiad võimaldavad eemaldada ligikaudu 50 % anorgaanilisest väävlist (sõltuvalt söe omadustest), kuid mitte orgaanilist väävlit. Töötatakse välja tõhusamaid tehnoloogiad, kuid nendeks vajalikud investeeringud ja kulud on suuremad. Seetõttu on väävli eemaldamise tõhusus söe puhastamise teel võrreldes suitsugaasi väävlitustamise tõhususega piiratud. Konkreetsele riigile on võimalik määrata soodsaim kütuse puhastamise ja suitsugaasi väävlitustamise kombinatsioon.

c) kaasaegsed põletustehnoloogiad

Käesolevate kõrgema termilise kasuteguri ja vähenenud väävli heitkogustega tehnoloogiate hulka kuuluvad: keevkihtpõletus, statsionaarne keevkihtpõletus, tsirkuleeriv keevkihtpõletus ja rõhu all keevkihtpõletus, gaasistamist kasutav integreeritud kombitsükkel ja gaasiturbiinide kombitsükkel.

Kasutades tavalistes elektrijaamades paikseid gaasiturbiine, on võimalik üldist tõhusust suurendada 5–7 % ning saavutada näiteks SO2 heitmete oluline vähendamine. See nõuab siiski olemasolevate kütteseadmete põhjalikku ümberehitamist.

Keevkihtpõletus on põletustehnoloogia antratsiidi ja pruunsöe põletamiseks, kuid seda võib kasutada ka muude tahkete kütuste, näiteks naftakoksi ja madalapotentsiaalsete kütuste nagu jäätmete, turba ja puidu põletamiseks. Heitkoguseid on peale selle võimalik vähendada, kui süsteemis kasutada integreeritud põlemiskontrolli, lisades keevkihti lupja/lubjakivi. Keevkihtpõletuse saavutatud kogumaht on ca 30000 MWth (250–350 ettevõtet), millest 8000 MWth annavad ettevõtted, mille tootmisvõimsus ületab 50 MWth. Kõnealuse protsessi kõrvalproduktid võivad põhjustada probleeme kasutamisel või kasutuselt kõrvaldamisel, mistõttu tehnoloogia vajab veel edasiarendamist.

Gaasistamist kasutav integreeritud kombitsükkel hõlmab söe gaasistamist ja elektrienergia tootmist kombineeritud tsükliga gaasi- ja auruturbiinis. Gaasistatud sütt põletatakse gaasiturbiini põlemiskambris. Väävli heitkoguste vähendamisel kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat toorgaasi puhastamiseks enne selle juhtimist gaasiturbiini. On olemas ka vastav tehnoloogia raskeõli jääkide ja bituumenemulsioonide käsitlemiseks. Antud hetkeks on saavutatud tootmismaht ca 1000 MWel (5 tehast).

Praegusel hetkel kavandatakse maagaasi kütusena kasutavate kombitsükkel-gaasiturbiinidega elektrijaamade ehitamist, mille kasutegur on ligikaudu 48–52 %.

d) tootmisprotsessi ja põlemisprotsessi muutmine

Väävli heitkogust ei ole võimalik vähendada, mõjutades põlemisprotsessi ennast, nagu toimitakse NOx heitkoguste vähendamisel, sest põlemisel orgaaniliselt ja/või anorgaaniliselt seotud väävel hapestub peaaegu täielikult (teatud osa, mis sõltub kütuse omadustest ja põletustehnoloogiast saadakse kätte tuhana).

Käesolevas lisas käsitletakse kemikaalide kuiva lisamist tavalistes kateldes tehnoloogilise protsessi muutmiseks, sest lisand pihustatakse põletusseadmesse. Kogemused on siiski näidanud, et nimetatud protsesside kasutamisel väheneb soojusvõimsus, Ca/S suhe on kõrge ja väävli eemaldamine aeglane. Arvestada tuleb ka kõrvalproduktide edasise kasutamise probleemiga ja nimetatud lahendust tuleks seega tavaliselt kasutada ajutise meetmena väiksemates süsteemides (tabel 2).

Tabel 2 Vääveloksiidide erinevate tehniliste lahendustega saavutatud heitkogused fossiilseid kütuseid kasutavates kütteseadmetes

Tabeli andmed põhinevad eelkõige avaliku sektori suurematel põletuskäitistel. Loetletud puhastustehnoloogiaid võib siiski kasutada ka muudes sektorites, kus tekivad analoogsed heitgaasid.

[2] [3] [4] [5] [6] [7]

| Piiramata heitkogused | Lisandite pihustamine | [2]Märja gaasipuhastamise kasutamine | [3]Kuivabsorptsioon |

| | | | | | | |

Heitmete vähendamise tõhusus (%) | | | kuni 60 | | 95 | | kuni 90 | |

Energiakasutuse tõhusus (kWel/103 m3/h) | | | 0,1–1 | | 6–10 | | 3–6 | |

Installeeritud koguvõimsus (ECE Eur) (MWth) | | | | | 194000 | | 16000 | |

Kõrvalprodukti liik | | | Kaltsiumsoolade ja lendtuha segu | Kips (setted/heitvesi) | CaSO3 x 1/2 H2O ja lendtuha segu |

Spetsiaalne investeering (eküüdes (1990)/kWel) | | | 20–50 | | 60–250 | | 50–220 | |

| mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel |

Antratsiit [5] | 1000–10000 | 3,5–35 | 400–4000 | 1,4–14 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 |

Pruunsüsi [5] | 1000–20000 | 4,2–84 | 400–8000 | 1,7–33,6 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 |

Raske kütteõli [5] | 1000–10000 | 2,8–28 | 400–4000 | 1,1–11 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 |

| [3]Ammoniaakpuhastus | [2]Wellman Lord | [2]Aktiivsüsi | [2]Kombineeritud katalüütiline meetod |

| | | | | | | |

Heitmete vähendamise tõhusus (%) | kuni 90 | | 95 | | 95 | | 95 | |

Energiakasutuse tõhusus (kWel/103 m3/h) | 3–10 | | 10–15 | | 4–8 | | 2 | |

Installeeritud koguvõimsus (ECE Eur) (MWth) | 200 | | 2000 | | 700 | | 1300 | |

Kõrvalprodukti liik | Ammoniaakväetis | Elementaarväävel Väävelhape (99 mahuprotsenti) | Elementaarväävel Väävelhape (99 mahuprotsenti) | Väävelhape (70 kaaluprotsenti) |

Spetsiaalne investeering (eküüdes (1990)/kWel) | 230–270 [4] | | 200–300 [6] | | 280–320 [6] [7] | | 320–350 [6] [7] | |

| mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel | mg/m3 [4] | g/kWhel |

Antratsiit [5] | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,4 < 0,7 |

Pruunsüsi [5] | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,7 < 0,8 |

Raske kütteõli [5] | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 | < 400 (< 200, 1 % S) | < 1,1 < 0,6 |

e) suitsugaasi väävlitustamisprotsessid

Käesolevate protsesside eesmärgiks on eemaldada juba moodustunud vääveloksiidid, mistõttu neid protsesse nimetatakse ka teisesteks meetmeteks. Suitsugaasi puhastamise protsesside kaasaegsed tehnoloogiad põhinevad kõik väävli eemaldamisel märgade, kuivade või poolkuivade ja katalüütiliste keemiliste protsesside teel.

Lisaks ülal punktis i loetletud energiatarbimise meetmetele tuleks väävliheitmete vähendamise tõhusaima programmi koostamiseks kaaluda ka ülal punktis ii esitatud tehnoloogiliste võimaluste kombineerimist.

Mõnel juhul võib väävliheitmete vähendamine tuua kaasa ka CO2, NOx ja muude saasteainete heitkoguste vähenemise.

Elektrienergia kommunaalvarustussüsteemides, elektri ja soojuse koostootmisjaamades ning piirkondlikes küttekatlamajades kasutatakse järgmisi suitsugaasi puhastamise protsesse: märg gaasipuhastus lubjaga/lubjakiviga, kuivabsorptsioon, Wellman Lordi protsess, ammoniaakpuhastus ja NOx/SOx kombineeritud eemaldamise protsessid (aktiivsöeprotsess ja kombineeritud katalüütiline protsess NOx/SOx eemaldamiseks).

Elektrienergia tootmise sektoris moodustavad märg gaasipuhastus lubjaga/lubjakiviga ning kuivabsorptsioon vastavalt 85 % ja 10 % kõigist kasutatavatest suitsugaasi väävlitustamisprotsessidest.

Mitmed uued suitsugaasi väävlitustamisprotsessid, näiteks elektronkiir-kuivpuhastus ja Mark 13 A-meetod ei ole veel läbinud katsestaadiumit.

Ülal tabelis 2 on esitatud ülalmainitud teiseste meetmete tõhusus paljude tegutsevate tehaste praktilise kogemuse põhjal. Tabelis on toodud ka andmed rakendatud võimsuse ja võimsusvahemike kohta. Vaatamata mitme erineva väävlisisalduse vähendamise tehnoloogia võrreldavatele omadustele võivad kohalikud tingimused või konkreetse tehase omadused välistada mõne tehnoloogia kasutamise.

Tabelis 2 on toodud ka punkti ii alapunktides c, d ja e loetletud väävlisisalduse vähendamise tehnoloogiate tüüpiliste investeerimiskulude ulatused. Kui käesolevaid tehnoloogiaid kohaldatakse konkreetsetel juhtudel, tuleb siiski arvestada sellega, et heitkoguste vähendamise investeerimiskulud sõltuvad muu hulgas konkreetsetest kasutatavatest tehnoloogiatest, vajalikest kontrollsüsteemidest, tehase suurusest, nõutavast puhastusastmest ja kavandatud hooldusintervallidest. Seetõttu on tabelis toodud investeerimiskulud vaid orienteeruvad. Ümberehitamise korral on vastavad investeerimiskulud uusehitusega võrreldes tavaliselt suuremad.

IV HEITMETE KONTROLLMEETODID MUUDES SEKTORITES

10. Lõike 9 punkti ii alapunktides a–e loetletud heitmekontrolli meetodeid ei kasutata mitte ainult elektrienergia tootmise sektoris, vaid ka mitmetes muudes tööstusharudes. Nende kasutamisel on omandatud mitmeaastased kogemused, mis enamikel juhtudel seonduvad elektrienergia tootmisega.

11. Väävli heitkoguste vähendamise tehnoloogiate kasutamine tööstussektoris sõltub ainult tootmisprotsessile esitatavatest spetsiifilistest piirangutest vastavates sektorites. Alljärgnevas tabelis 3 on esitatud väävliheitmete tähtsamad allikad ja vastavad heitkoguste vähendamise meetmed.

Tabel 3

Saasteallikas | Heitkoguste vähendamise meetmed |

Mitteraudsulfiidide särdamine | Väävelhappe märg katalüütiline protsess |

Viskoosi tootmine | Kaksikkontakt-protsess |

Väävelhappe tootmine | Parandatud saagisega kaksikkontakt-protsess |

Sulfaattselluloosi tootmine | Mitmesugused tootmisprotsessiga integreeritud meetmed |

12. Tabelis 3 loetletud sektorites võib väävli heitkoguste tõhusamaks vähendamiseks kasutada tootmisprotsessi integreeritud meetmeid, sealhulgas toormaterjalide väljavahetamist (vajadusel kombineerituna antud sektorile spetsiifilise suitsugaaside käsitlemisega).

13. Alljärgnevalt on toodud näiteandmed:

a) uutes sulfaattselluloosi tehastes on väävliheitmeid võimalik vähendada tasemeni alla 1 kg väävlit ühe tonni õhkkuiva tselluloosi kohta; [8]

b) sulfittselluloosi tehastes on väävliheitmeid võimalik vähendada tasemeni 1–1,5 kg väävlit ühe tonni õhkkuiva tselluloosi kohta;

c) on andmeid, et sulfiidide särdamisel on saavutatud puhastusastmeid 80–99 % tootmisvõimsuste juures 10000–200000 m3/h (sõltuvalt tootmisprotsessist);

d) rauamaagi paagutustehases saavutab suitsugaasi väävlitustamise seade võimsusega 320000 m3/h kuueprotsendise hapnikusisalduse juures väävli heitkogused, mis jäävad alla 100 mg SOx/Nm3;

e) koksiahjudes saavutatakse kuueprotsendise hapnikusisalduse juures väävli heitkogused, mis jäävad alla 400 mg SOx/Nm3;

f) väävelhappe tootmise tehastes saavutatakse muundusaste, mis ületab 99 %;

g) Clausi protsessi kasutavates tehastes saavutatakse väävlitustamisaste üle 99 %.

V KÕRVALPRODUKTID JA KÕRVALTOIMED

14. Samal ajal, kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonna riikides tehakse üha suuremaid jõupingutusi paiksetest saasteallikatest tulenevate väävliheitmete vähendamiseks, kasvavad ka kõrvalproduktide kogused.

15. Tuleb välja valida võimalused, millega saada kasutuskõlblikke kõrvalprodukte. Samuti tuleb valida võimalused, millega tõsta soojuslikku kasutegurit ja minimeerida jäätmeprobleemi. Ehkki enamik kõrvalproduktidest, näiteks kips, ammoniaaksoolad, väävelhape või väävel, on kasutatavad või taaskasutatavad, tuleb arvestada ka näiteks selliste teguritega nagu turutingimused ja kvaliteedinõuded. Keevkihtpõletusel ja kuivabsorbtsioonil tekkivate kõrvalproduktide edasist kasutamist tuleb täiustada ja uurida, sest mitmes riigis piiravad jäätmehoidlate vähesus ja jäätmekäitlust reguleerivad eeskirjad jäätmete kõrvaldamist.

16. Alljärgnevad kõrvaltoimed ei takista ühegi tehnoloogia või meetodi rakendamist, kuid nendega tuleb siiski arvestada, kui on võimalik kasutada mitmeid erinevaid väävliheitmete vähendamise alternatiive:

a) gaasipuhastusprotsesside energiavajadus;

b) vääveloksiidide veeauruga reageerimisel tekkivast väävelhappest põhjustatud korrosioon;

c) suurenenud veetarbimine ja heitvete puhastamise maht;

d) reaktiivainete kasutamisega kaasnevad nõuded;

e) tahkete jäätmete käitlemine.

VI SEIRE JA ARUANDLUS

17. Õhusaaste vähendamise siseriiklike strateegiate ja tegevuskavade täitmiseks on võetud meetmeid, mille hulka kuuluvad õigusnormid ja muud eeskirjad, majandusstiimulid ja tehnoloogilised nõuded (parim võimalik tehnoloogia).

18. Heitkoguste normid kehtestatakse tavaliselt konkreetsete saasteallikate suhtes, arvestades tehase suurust, tootmisrežiimi, kasutatavat põletustehnoloogiat, kütuse liiki ja seda, kas tegemist on uue või olemasoleva tehasega. Teiseks kasutatavaks alternatiiviks on kehtestada väävli heitkoguste vähendamise üldine sihtväärtus saasteallikate rühmale ja lubada vabalt valida, kus võetakse meetmeid heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks (nn mullkontseptsioon).

19. Väävli heitkoguste vähendamiseks siseriiklike õigusnormidega kehtestatud tasemeni tuleb luua alaline seire- ja aruandlussüsteem, mille kaudu edastatakse andmeid järelevalveorganitele.

20. Kasutada on võimalik mitmesuguseid seiresüsteeme, mis põhinevad kas pideval või pistelisel mõõtmisel. Nende kvaliteedinõuded on siiski erinevad. Mõõtmisi viivad läbi asjakohaseid mõõtmis- ja seiresüsteeme kasutavad kvalifitseeritud asutused. Sertifitseerimissüsteem peab tagama parima võimaliku kvaliteedi.

21. Kaasaegsete automatiseeritud seiresüsteemide ja tootmisprotsesside juhtimissüsteemide raames ei valmista aruandlus probleeme. Kaasaegne tehnoloogia on andmete kogumine nende edasise kasutamise eesmärgil. Pädevatele asutustele esitatavad andmed sõltuvad siiski igast konkreetsest juhtumist. Parema võrreldavuse tagamiseks tuleks ühtlustada andmekogud ja kehtivad eeskirjad. Ühtlustamine on soovitatav ka mõõtmis- ja seiresüsteemide kvaliteedi tagamiseks. Seda tuleb võtta arvesse ka andmete võrdlemisel.

22. Lahknevuse ja vastuolulisuse vältimiseks peavad järgmised kesksed mõisted ja parameetrid olema täpselt määratletud:

a) heitkoguste normid peavad olema väljendatud mõõtühikutes ppmv, mg/Nm3, g/GJ, kg/h või kg/tonn toodet. Enamus neist suurustest tuleb välja arvutada ja määratleda teatud gaasi temperatuuri, niiskuse, rõhu, hapnikusisalduse või soojuskoormuse väärtuse suhtes;

b) tuleb määratleda ajaperiood, mille suhtes pannakse paika keskmised standardid, väljendatuna tundides, kuudes või aastates;

c) tuleb määratleda seisakuajad ja vastavad seiresüsteemide möödaviik-juhtimist või seadmete väljalülitamist käsitlevad eeskirjad;

d) tuleb määratleda, kuidas hangitakse seadmevigade tõttu puuduvaid mõõteandmeid või asendatakse kaduma läinud mõõteandmeid;

e) tuleb määratleda mõõdetavad parameetrid. Sõltuvalt tööstusprotsessi liigist võivad vajalikud andmed olla erinevad. See hõlmab ka mõõtepunkti asukohta süsteemis.

23. Tuleb tagada meetmete kvaliteedikontroll.

[1] Valikud i, a ja b kuuluvad konventsiooniosalise riigi energiastruktuuri ja -poliitika koosseisu. Siinkohal ei käsitleta meetmete teostatavust, tõhusust ja kulusid sektori kohta.

[2] Kõrge väävlisisaldusega kütuse korral tuleb väävli eemaldamise astet kohaldada olenevalt väävlisisaldusest. Kohaldamise ulatus võib siiski sõltuda konkreetsest tootmisprotsessist. Kõnealuste protsesside kohaldatavuse aste on tavaliselt 95 %.

[3] Piiratud kohaldatavus kõrge väävlisisaldusega kütuste korral.

[4] Heitkogused mg/m3 (STP), kuivatatult, 6 % hapnikku tahkete kütuste korral, 3 % hapnikku vedelkütuste korral).

[5] Muundustegur sõltub kütuse omadustest, küttegaasi erimahust ja katla soojusvõimsusest (muundustegurid (m3/kWhel, soojuslik kasutegur: 36 %): antratsiit: 3,50; pruunsüsi: 4,20; raske kütteõli: 2,80).

[6] Investeerimise erikulud põhinevad ettevõtete väikesel valimil.

[7] Investeerimise erikulud sisaldavad lämmastikoksiidide eemaldamise kulusid.

[8] Vajalik on ka väävli ja naatriumi suhte kontrollimine, näiteks neutraalsete soolade kujul esineva väävli eemaldamine ning väävlivaba naatriumi kasutamine.

--------------------------------------------------

V LISA

VÄÄVLI HEITKOGUSTE JA VÄÄVLISISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED

A Suurematest paiksetest põletusallikatest pärit väävli heitkoguste piirväärtuseda

| i) (MWth) | ii) Väävli heitkoguse piirväärtus (mg SO2/Nm3)b | iii) Väävlitustamistase (%) |

| |

1. | TAHKED KÜTUSED (põhinevad kuueprotsendisel suitsugaasi hapnikusisaldusel) | 50–100 | 2000 |

100–500 | 2000–400 (lineaarne vähenemine) | 40 (100–167 MWth korral) 40–90 (lineaarne suurenemine vahemikus 167–500 MWth) |

> 500 | 400 | 90 |

2. | VEDELKÜTUSED (põhinevad kolmeprotsendisel suitsugaasi hapnikusisaldusel) | 50–300 | 1700 | |

300–500 | 1700–400 (lineaarne vähenemine) | 90 |

> 500 | 400 | 90 |

3. | GAASIKÜTUSED (põhinevad kolmeprotsendisel suitsugaasi hapnikusisaldusel) | | | |

Gaaskütused üldiselt | | 35 | |

Veeldatud gaas | | 5 | |

Rafineerimisjääkide gaasistamisel saadud madala kütteväärtusega gaasid, koksgaas, kõrgahjugaas | | 800 | |

B. Gaasiõli

| Väävlisisaldus (%) |

Maanteesõidukite diiselkütus | 0,05 |

Muud kütuseliigid | 0,2 |

Märkused

(a) Tehastele, kus kasutatakse kahel või enamal erineval kütusel põhinevaid kütteseadmeid, kehtestavad pädevad asutused heitkoguste piirväärtused, võttes arvesse veerus ii igale konkreetsele kütusele toodud piirväärtusi ja iga kütuse soojusvõimsust ning rafineerimistehaste osas ka vastava tehase spetsiifilisi omadusi. Rafineerimistehaste puhul ei tohi vastav kombineeritud piirväärtus mitte mingil juhul ületada 1700 mg SO2/Nm3.

Piirväärtusi ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

- seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otseselt kütmiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muuks töötlemiseks, näiteks kuumutusahjud, kuumtöötlusahjud,

- järelpõletusseadmed, see tähendab igasugused tehnilised seadmed, mis on ette nähtud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel, ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena,

- katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed,

- vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed,

- keemiatööstuses kasutatavad reaktorid,

- koksiahjud,

- kauperahjud,

- jäätmepõletusahjud,

- diisel-, bensiini- või gaasimootoritega või gaasiturbiinidega töötavad seadmed sõltumata kasutatavast kütusest.

Kui konventsiooniosalisel ei ole antud piirkonnas kasutatava tahke või vedela kütuse kõrge väävlisisalduse tõttu võimalik järgida veerus ii toodud heitkoguste piirväärtusi, võib kõnealune konventsiooniosaline kohaldada veerus iii sätestatud väävlitustamistasemeid või maksimaalset piirväärtust 800 mg So2/Nm3 (eelkõige siiski maksimaalselt 650 mg SO2/Nm3). Konventsiooniosaline teatab rakenduskomiteele nimetatud kohaldamisest selle kalendriaasta jooksul, millal kohaldamine toimub.

Kui kaks või enam uut eraldi seadet on tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes paigaldatud nii, et nendest lähtuvat heitgaasi on pädevate asutuste hinnangu kohaselt võimalik väljutada ühise korstna kaudu, loetakse selliste seadmete kombinatsioon üheks tervikseadmeks.

(b) mg SO2/Nm3 määratletakse temperatuuril 273oK ja rõhu juures 101,3 kPa pärast kompenseerimist vee aurusisalduse arvel.

--------------------------------------------------