1.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/30

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Teatavates direktiivides, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisa nimekirjas, sätestatakse tarbijate huvide kaitse eeskirjad.

(3)

Olemasolevad mehhanismid kõnealuste direktiivide täitmise tagamiseks nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil ei võimalda alati õigel ajal lõpetada tarbijate ühishuve kahjustavaid rikkumisi. Ühishuvid ei tähenda rikkumiste tõttu kahju kannatanud inimeste huvide summat. Käesolevaga ei piirata rikkumise tõttu kahju kannatanud üksikisikute algatatud hagisid.

(4)

Siseriiklike sätete kohaselt keelatud tegevuse lõpetamisel võib direktiive ülevõtvate siseriiklike meetmete tõhusus olla takistatud, kuigi tegemist on direktiivi nõuetest rangemate nõuetega, mis on kooskõlas asutamislepinguga ning nendes direktiivides lubatud kaitsemeetmetega, kui need meetmed toovad kaasa tagajärgi ka mõnes teises kui need direktiivid vastuvõtnud liikmesriigis.

(5)

Kõnealused raskused võivad tekitada häireid siseturu tõrgeteta toimimises, sest piisab õigusvastase tegevuse viimisest teise riiki, et see oleks väljaspool õigusaktide kohaldamisala. Selline tegevus moonutab konkurentsi.

(6)

Kõnealused raskused vähendavad tõenäoliselt tarbijate usaldust siseturu vastu ja võivad piirata ühenduse õiguse rikkumise läbi kahjustatud tarbijate ühishuve esindavate organisatsioonide või neid huve kaitsvate sõltumatute riigiasutuste tegevusulatust.

(7)

Kõnealune tegevus ulatub sageli üle liikmesriikide piiride. On vaja kiiresti teataval määral ühtlustada siseriiklikke sätteid, mis võimaldavad eespool mainitud õigusvastasele tegevusele lõpu teha, olenemata liikmesriigist, milles selle tagajärjed ilmnevad. Kohtualluvuse osas ei piirata käesolevaga rahvusvahelise eraõiguse norme ega liikmesriikidevahelisi kehtivaid konventsioone, austades samas liikmesriikide üldisi asutamislepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustusi, mis on seotud siseturu tõrgeteta toimimisega.

(8)

Kavandatud meetmete eesmärgi võib saavutada ainult ühendus. Seepärast on ühendus kohustatud tegutsema.

(9)

Asutamislepingu artikli 5 kolmas lõik kohustab ühendust mitte võtma meetmeid, mis läheksid kaugemale sellest, mida on vaja asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt kõnealusele artiklile tuleb võimalikult suurel määral arvesse võtta siseriiklike õigussüsteemide eripära, jättes liikmesriikidele vabaduse valida erinevate samaväärse mõjuga võimaluste vahel. Kohtutel ja haldusasutustel, kes on pädevad otsustama käesolevas direktiivis osutatud menetlustes, peaks olema õigus tutvuda varasemate otsuste tulemustega.

(10)

Ühe võimalusena tuleks nõuda, et üks või mitu tarbijate ühishuvide kaitsmise eest vastutavat sõltumatut riigiasutust teostaksid käesolevas direktiivis sätestatud hagemisõigust. Teise võimalusena tuleks ette näha, et kõnealust õigust teostaksid organisatsioonid, kelle tegevuse eesmärk on kaitsta tarbijate ühishuve vastavalt siseriiklikes õigusaktides ettenähtud tingimustele.

(11)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus valida kahe kõnealuse võimaluse vahel või need ühendada, et määrata siseriiklikul tasandil käesoleva direktiivi eesmärkide jaoks pädevad asutused ja/või organisatsioonid.

(12)

Ühendusesiseste rikkumiste korral peaks kõnealuste asutuste ja/või organisatsioonide puhul kohalduma vastastikuse tunnustamise põhimõte. Siseriiklike üksuste taotluse peale peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nende siseriiklike üksuste nimed ja nende tegevuse eesmärgid, kes on pädevad käesoleva direktiivi sätete alusel oma riigis esitama hagi.

(13)

Komisjon peab tagama kõnealuste pädevate üksuste nimekirja avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. Kuni ei ole avaldatud vastupidise sisuga teadet, eeldatakse, et selles nimekirjas olev pädev üksus on teo- ja õigusvõimeline.

(14)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda ettekirjutust taotleva hagi esitamist kavatsevalt osapoolelt eelnevaid läbirääkimisi, mis annaks kostjale võimaluse lõpetada vaidlustatud rikkumine. Liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda, et kõnealune eelnev läbirääkimine toimuks kõnealuste liikmesriikide määratud sõltumatu riigiasutuse osavõtul.

(15)

Kui liikmesriigid on kehtestanud eelneva läbirääkimise nõude, tuleks määrata kahenädalane tähtaeg alates läbirääkimistaotluse saamisest. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei saavutata rikkumise lõpetamist, on taotlejal õigus viivitamata esitada hagi pädevale kohtule või haldusasutusele.

(16)

On otstarbekas, et komisjon annab aru käesoleva direktiivi toimimise, eelkõige selle ulatuse ja eelneva läbirääkimise kohta.

(17)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks kahjustada ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(18)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

a)

igasuguse rikkumise võimalikult kiire lõpetamine või ärakeelamine, vajaduse korral lihtmenetlusega;

b)

vajaduse korral selliste meetmete vastuvõtmine nagu otsuse täielik või osaline avaldamine sellisel viisil, nagu peetakse otstarbekaks, ja/või endist olukorda taastava dokumendi avaldamine selleks, et kõrvaldada rikkumise kestev mõju;

c)

kuivõrd asjaomase liikmesriigi õigussüsteem seda võimaldab, kohustada kaotanud kostjat otsuse täitmata jätmise korral kohtu või haldusasutuse poolt täpsustatud tähtaja jooksul tasuma riigikassale või mõnele muule siseriiklikes õigusaktides või nende alusel määratud saajale kindlaksmääratud summa iga viivitatud päeva eest või mingi muu siseriiklikes õigusaktides ettenähtud summa selleks, et tagada otsuste täitmine.

a)

üht või mitut sõltumatut riigiasutust, kelle konkreetseks ülesandeks on artiklis 1 osutatud huvide kaitsmine neis liikmesriikides, kus sellised asutused olemas on ja/või

b)

organisatsioone, kelle eesmärk on artiklis 1 osutatud huvide kaitsmine vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustele.

a)

käesoleva direktiivi reguleerimisala isikute ühishuvide kaitsmisel kaubanduse, tööstuse, käsitöönduse või kutsetegevuse valdkonnas;

b)

käesoleva direktiivi reguleerimisala nii, nagu see on määratletud I lisas loetletud direktiividega;

c)

seda, kas artiklis 5 sätestatud eelnev läbirääkimine on aidanud tarbijakaitset tõhustada.