Euroopa Parlamendi valimised (2014)

Ajavahemikul 22.-25. maini 2014 lähevad Euroopa Liidu 28 liikmesriigi valijad valimisjaoskondadesse, et valida parlamendiliikmed, kes esindavad nende huve järgmise viie aasta jooksul.

AKT

Nõukogu otsus 2013/299/EL, Euratom, 14. juuni 2013, millega määratakse kindlaks ajavahemik esindajate kaheksandaks otseseks ja üldiseks valimiseks Euroopa Parlamenti.

KOKKUVÕTE

Üleeuroopalised valimised on rahvusvahelise demokraatia ainulaadne näide, kus Euroopa rahvastel on võimalus mõjutada Euroopa Liidu poliitika edasisi arengusuundi lähemas tulevikus. Need on esimesed valimised pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist, millega Euroopa Parlament sai 2009. aastal mitmeid uusi olulisi volitusi. Alates esimestest otsevalimistest 1979. aastal on see nüüd kaheksas kord, kui hääletajad saavad oma esindajaid valida.

Millal valimised toimuvad?

Kõikide liikmesriikide valimisseadused on erinevad ning iga riik otsustab ise, millisel neljapäevase valimisperioodi päeval kodanikud hääletama lähevad. Valimistulemused tehakse teatavaks alles pühapäeva, 25. mai õhtul, kui ka viimane valimisjaoskond on uksed sulgenud.

Kes saab valida ja kandideerida?

ELi liikmesriikide kodanikel on õigus valida ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel oma riigis, kui nad vastavad teatud tingimustele, näiteks on kantud valijate nimekirja. 1993. aastal vastu võetud Euroopa õigusakti alusel on neil samad õigused ka siis, kui nad elavad teises ELi liikmesriigis.

Selleks peavad nad olema ELi kodanikud, elama selles ELi liikmesriigis, kus soovivad valida või kandideerida, ning vastama samadele tingimustele nagu antud riigi kodanikud. See viimane nõue tagab kodanike ja mittekodanike võrdsuse põhimõtte täitmise.

Samas ei tohi keegi valida rohkem kui ühe korra ega kandideerida enam kui ühes ELi liikmesriigis.

Kui palju liikmeid parlamenti valitakse?

Alates Horvaatia ühinemisest ELiga 2013. aasta juulis, on Euroopa Parlamendis olnud 766 liiget. 2014. aasta valimistel vähendatakse seda arvu 751-ni. Suurema rahvaarvuga riigid saavad küll rohkem kohti, kuid väiksema rahvaarvuga riikidele jääb kohti rohkem, kui range proportsionaalsuse põhimõte seda eeldaks.

Mis on nende valimiste puhul teistmoodi?

Nendel valimistel saavad kodanikud anda hinnangu ELi liidrite jõupingutustele euroala kriisi ohjamisel ning avaldada arvamust kavandatava majandus- ja poliitilise integratsiooni suhtes.

Üks Lissaboni lepingust tulenev oluline uuendus on see, et ELi liikmesriikidel tuleb uut Euroopa Komisjoni presidenti ametisse nimetades võtta arvesse ka Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. ELi liikmesriikide kandidaat osutub valituks juhul, kui parlamendisaadikute enamus on ta heaks kiitnud. See tähendab, et valijatel on nüüd selge sõnaõigus ka 2014. aasta sügisel Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso asemele astuja määramisel. Seetõttu on erinevad poliitilised erakonnad, nt kristlikud demokraadid, sotsialistid, liberaalid ja rohelised valinud oma kandidaadid järgmise Euroopa Komisjoni presidendi kohale, nimetades nad oma valimiskampaania esinumbriks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu direktiiv 93/109/EÜ, 6. detsember 1993, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

Viimati muudetud: 10.03.2014