Soovituses sätestatakse hulk ühiseid mittesiduvaid põhimõtteid, millel peaksid rajanema riikide kollektiivsed õiguskaitse* mehhanismid.
Eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel kaitsta oma Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest tulenevaid õigusi nende rikkumise korral.
Need õiguskaitsemehhanismid peaksid olema kasutatavad eri valdkondades, kus ELi õigusaktid sätestavad füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi, näiteks tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja finantsteenuste alal.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Komisjoni soovituses ja sellega paralleelselt avaldatud teatises soovitatakse kõigil ELi liikmesriikidel näha ette võimalus kokkulepitud põhimõtetel rajanevate kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide kasutamiseks. Need põhimõtted on järgnevad:

Hagejatel peab olema võimalus taotleda kohtumäärust nende ELi õigusaktidega ette nähtud õiguste rikkumise peatamiseks („keelava iseloomuga vahend“) ning nimetatud rikkumistega põhjustatud kahjude hüvitamise nõudmiseks („kahju hüvitamisele suunatud vahend“) juhtumites, kus ebaseaduslik tegevus kahjustab suure arvu inimeste huve.
Kollektiivsed õiguskaitseprotseduurid peavad olema ausad, õiglased ja kiired ega tohi olla takistavalt kallid.
Kollektiivsed õiguskaitseprotseduurid peavad rajanema „osalemisvõimaluse“ põhimõttel. See põhimõte tähendab, et potentsiaalsed hagejad, kes ei ole oma nõusolekut hagemiseks sõnaselgelt väljendanud, ei kuulu hagejate rühma ega saa seega otseselt kasu kollektiivhagi soodsast lahendist.
Kehtestada tuleb menetlusõiguslikud tagatised kollektiivse õiguskaitse süsteemide kuritarvitamise vältimiseks, näiteks järgmised:
- karistuslike (st liigselt kõrgete) kahjuhüvitiste ja intresside keeld;
- hagejaid esindavate organisatsioonide mittetulunduslikkuse nõue;
- juristide tulemuspõhise tasustamise keeld.
Kohtus kaotanud osapool peab hüvitama võitnud osapoole õigusabikulud.
Kollektiivses õiguskaitses* peab kohtunik hagi tõhusalt menetlema ning jälgima võimalikke õiguskaitseprotsessi kuritarvitusi.
Hagejatel peaks olema võimalus lahendada vaidlus kollektiivselt ja konsensuslikult (st tuleb kehtestada protseduurid, mis võimaldavad osapooltel jõuda konsensusliku lahenduseni).

MIS AJAST SOOVITUST KOHALDATAKSE?

ELi riikidel soovitatakse need põhimõtted siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 26. juuliks 2015.

TAUST

Kollektiivne õiguskaitse võimaldab õiguskaitset neile, kelle õigusi on rikkunud üks ja sama füüsiline või juriidiline isik. See võimaldab neil oma õigusi kaitsta olukordades, kus eraldi hagide esitamine ja menetlemine oleks liiga kallis või ajamahukas.

Kollektiivse õiguskaitse Euroopa võrgustik täiendab Euroopa tasandil olemasolevaid mehhanisme, milleks on:

PÕHIMÕISTED

Kollektiivne õiguskaitse: mehhanism, mille eesmärk on ennetada hagejate rühma mõjutavat ebaseaduslikku äritegevust või see lõpetada või saavutada sellise äritegevusega põhjustatud kahju hüvitamine.

Kollektiivhagi: hagejate rühma algatatud kohtuasi.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitus 2013/396/EL ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul (ELT L 201, 26.7.2013, lk 60–65)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovituse (ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul (2013/396/EL)) rakendamise kohta (COM(2018) 40 final, 25. jaanuar 2018)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik“ (COM(2013) 401 final, 11. juuni 2013)

Viimati muudetud: 26.08.2021

Top