Üle ELi piiri liikumist käsitlevad eeskirjad

PÕHIPUNKTID

Eeskirjad käsitlevad järgmisi valdkondi:

• välispiiril toimuv isikute kontrollimine,
• sisenemistingimused ning
• Schengeni ala (piirideta ala, kuhu kuuluvad 25 ELi liikmesriiki ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise tingimused olukorras, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht.

Kelle suhtes seda kohaldatakse?

Schengeni piirieeskirjadega sätestatakse reeglid, mis kehtivad kõigile inimestele, kes ületavad Schengeni ala riikide välispiire. Küpros ei ole veel Schengeni ala täisliige, kuid peab järgima eeskirju, mis käsitlevad kontrolli välispiiridel. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Schengeni alaga 31. märtsil 2024 nende õhu- ja merepiiride osas, kuigi kahe riigi maismaapiiridel kasutatakse jätkuvalt piirikontrolli.

Välispiirid

Välispiiride ületamisel läbivad ELi mittekuuluvate riikide kodanikud, kellele ei laiene ELi õiguse kohased liikumisvabaduse eelised, põhjaliku kontrolli, mis hõlmab riiki sisenemise tingimuste kontrollimist, sealhulgas asjakohaste andmebaaside, nagu Schengeni infosüsteem (SIS) süstemaatilist kasutamist ja viisainfosüsteemi (VIS) kontrollimist juhul, kui isikule kehtib viisanõue.

Kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks Schengeni riigi territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul peavad ELi mittekuuluvate riikide kodanikud vastama järgmistele tingimustele:

• neil on kehtiv reisidokument ja vajadusel viisa ning
• nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja piisavate elatusvahendite olemasolu;
• nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil ning
• neid ei peeta ohuks ELi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele ega ühegi liikmesriigi rahvusvahelistele suhetele.

Kolmandate riikide (Schengeni alasse või ELi mittekuuluvate riikide) kodanike korral, kellele ei laiene ELi õiguse kohased liikumisvabaduse eelised, võib nende sisenemise keelata ainult siseriikliku volitatud asutuse otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused ja mille võib edasi kaevata.

Maismaal välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad

Määrusega (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal toimuva kohaliku piiriliikluse kord ja kehtestatakse kohaliku piiriliikluse luba piirialadel elavate kolmandate naaberriikide kodanike jaoks.

Sisepiirid

Sisepiirikontrollita alal (s.o Schengeni ala, v.a Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia) võivad kõik isikud sõltumata nende kodakondsusest ületada ükskõik millise sisepiiri ilma, et piiril kontrolle teostataks. Siiski on riiklikel politseiasutustel õigus korraldada politseikontrolli, sealhulgas piirialal, arvestades konkreetseid eeskirju ja piiranguid.

Sisepiirikontrollita alasse kuuluvad riigid peavad kõrvaldama kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked maanteepiiripunktides sisepiiridel, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei põhine eranditult liiklusohutuse kaalutlustel või järelevalvetehnoloogial, mida kasutatakse julgeolekut või avalikku korda ähvardavate ohtude ärahoidmiseks.

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Muutmismääruses (EL) 2024/1717 sätestatakse tingimused kontrolli taaskehtestamiseks ja pikendamiseks sisepiiridel. Kui piirikontrollita alal esineb tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib see liikmesriik taaskehtestada piirikontrolli üksnes viimase abinõuna erandjuhtudel. Sellise tõsise ohu põhjuseks võib pidada eelkõige järgmist:

• terroriaktid või -oht ning oht, mis tuleneb raskest organiseeritud kuritegevusest;
• ulatuslik rahvatervise hädaolukord;
• erakorraline olukord, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ootamatu ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, mis koormab hästi ette valmistatud pädevate asutuste üldisi ressursse ja suutlikkust märkimisväärselt ning mis tõenäoliselt seab ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise, nagu tõendavad teabeanalüüs ja kõik kättesaadavad andmed, sealhulgas asjakohastelt ELi asutustelt saadud andmed;
• suuremahulised või kõrgetasemelised rahvusvahelised üritused.

Liikmesriikidel on lubatud laiendada sisepiirikontrolli julgeolekuriskide või rändevoogude põhjendusel kuueks kuuks. Nad võivad pikendada sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist kuue kuu pikkuste ajavahemike kaupa kuni maksimaalselt kahe aastani. Nad peavad teatama igast sisepiirikontrolli taaskehtestamisest ning selgitama taastamise otsuse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui taaskehtestamise kestuseks on ette nähtud 12 kuud, peab Euroopa Komisjon esitama arvamuse nende meetmete proportsionaalsuse ja vajalikkuse kohta. Märkimisväärse erandliku olukorra korral seoses tõsise püsiva ohuga võivad liikmesriigid erandkorras pikendada sisepiiridel piirikontrolli üle selle kahe aasta pikkuse ajavahemiku maksimaalselt kaks korda veel kuueks kuuks.

Kui komisjon teeb kindlaks, et ulatuslik rahvatervise hädaolukord mõjutab mitut liikmesriiki ja seetõttu on ohus sisepiirikontrollita ala üldine toimimine, võib ta teha Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega lubatakse liikmesriikidel taaskehtestada piirikontroll, sealhulgas asjakohased liikmesriikide ja ELi tasandil kehtestatavad leevendusmeetmed, kui määruse (EL) 2024/1717 artiklites 21a ja 23 osutatud meetmed ei ole ulatusliku rahvatervise hädaolukorra kõrvaldamiseks piisavad.

Kui komisjon teeb kindlaks, et erakordsed asjaolud seavad ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise välispiirikontrolliga seotud jätkuvate tõsiste puuduste tõttu, kuna need asjaolud kujutavad tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib ta teha nõukogule ettepaneku võtta vastu soovituse, et üks või mitu liikmesriiki otsustaksid taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel.

Schengeni hindamismehhanism

Määruse (EL) 2016/399 rakendamine igas liikmesriigis vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant hindamismehhanismi¹ abil kooskõlas määruses (EL) 2022/922 (vt kokkuvõte) sätestatud eeskirjadega.

Välispiiridel teostatavad korrapärased isikukontrollid asjaomaste andmebaaside abil

Alates 2017. aasta aprillist on ette nähtud korrapäraste isikukontrollide teostamine asjaomaste andmebaaside abil ELi / EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) / Šveitsi kodanike puhul Schengeni ala välispiiridel lisaks olemasolevatele isikukontrollidele kolmandate riikide kodanike puhul.

Need eeskirjad kehtestati vastuseks viimastel aastatel mitut liikmesriiki tabanud terrorirünnakutele ning peaksid eelkõige kaitsma ELis sündinud terrorivõitlejate kolmandatesse riikidesse liikumise või sealt naasmise vastu. Isikukontrollid toimuvad välispiiridel nii liitu sisenemisel kui ka liidust lahkumisel. Päringud teostatakse SISis ning Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis.

Sisenemise ja lahkumise süsteem

Määrusega (EL) 2016/399 võetakse pärast selle jõustumist arvesse määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmine, millega loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise registreerimise tsentraliseeritud süsteem (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, EES) kolmandate riikide kodanike lühikeseks ajavahemikuks sisenemise registreerimiseks. Reisidokumendi praegune tembeldamine ELi sisenemisel ja EList lahkumisel asendatakse sisenemise ja lahkumise elektroonilise registreerimisega otse EESis. Automatiseeritud piirikontrollisüsteemide kasutamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritavate inimeste puhul on süsteemi integreeritud. Schengeni riigid võivad luua ka riiklikud lihtsustusprogrammid, mis võimaldavad eelnevalt kontrollitud kolmandate riikide kodanikele riiki sisenemisel piirikontrolli teatud aspektidest erandi teha. Need uued eeskirjad jõustuvad alles EESi jõustumise kuupäeval.

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet vastutab juba Schengeni ala ja piirihalduse kaitsmiseks hädavajaliku kolme ELi infotehnoloogiasüsteemi juhtimise eest. Need on järgmised:

• Eurodac (ELi varjupaigataotlejate daktüloskoopiline andmebaas, mis võimaldab sõrmejälgede võrdlemist),
• SIS ja
• viisainfosüsteem.

Määrusega (EL) 2017/2226 määrati ametile lisaülesandena riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamise ja operatiivjuhtimise tagamine.