Sellega luuakse Euroopa kultuuripärandi märgis, mis omistatakse ELis asuvatele objektidele, millel on tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ning Euroopa integreerimises.

PÕHIPUNKTID

Euroopa kultuuripärandi märgise eesmärk on:

tugevdada kodanike ELi kuulumise tunnet, juhtides tähelepanu ühisele Euroopa kultuuripärandile; ja
tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

Eelkõige kultuuriturismi kaudu omandab kultuuripärand suure tähtsuse Euroopa piirkondade majanduslikus arengus, soodustades seda nende piirkondade esile tõstmisega.

Nende objektide puhul on põhitähelepanu suunatud sümboolsele väärtusele Euroopa jaoks ning nende haridusmõõtmele, mis eristab neid Unesco (nt maailmapärandi nimekiri või inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri) ja Euroopa Nõukogu algatustest.

Märgise andmise kriteeriumid

Märgist võib taotleda järgmistele objektidele:

mälestised;
looduslikud paigad, veealune pärand, arheoloogilised paigad, tööstuspärand ja linnaehituslikud paigad;
kultuurmaastikud,
mälestuspaigad;
kultuuriväärtuslikud esemed (st konkreetsele riigile kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega esemed) ning
teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand (nt suuline pärand, rituaalid ja etenduskunstid), sealhulgas kaasaegne kultuuripärand.

Ühistaotlusi saavad esitada:

piiriülesed objektid, mis asuvad mitmes ELi riigis ja keskenduvad ühele konkreetsele teemale;
riiklikud temaatilised objektid, mis hõlmavad mitut samas riigis asuvat ühele konkreetsele teemale keskenduvat objekti.

Märgist taotlevad objektid peavad näitama, et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

objektil peab olema piiriülene või üleeuroopaline mõõde – tuleb tõendada, kuidas selle mõju ning atraktiivsus ulatub üle riigipiiride;
objektil peab olema koht ja roll Euroopa ajaloos ja integratsioonis ning seos oluliste Euroopa isikute, sündmuste või liikumistega;
objektil peab olema koht ja roll ELi alustaladeks olevate ühiste väärtuste arendamises ja edendamises (nt Rahu Palee Haagis Madalmaadel).

Lisaks peavad märgise taotlejad esitama projekti, milles nad kohustuvad:

tõstma kodanike teadlikkust objekti üleeuroopalisest tähtsusest;
korraldama hariduslikke tegevusi;
edendama mitmekeelsust;
osalema märgise saanud objektide koostöövõrgustike tegevuses ja
tõstma objekti esile Euroopa tasandil.

Samuti tuleb esitada töökava, milles näidatakse, kuidas taotleja täidab mitmeid tingimusi (nt objekti usaldusväärne haldamine, selle säilimise ning üldsuse võimalikult laialdase juurdepääsu tagamine).

Valikumenetlus

Objektide eelvaliku teevad ELi riigid, mis võivad valida kuni kaks objekti iga kahe aasta tagant. Nimekiri esitatakse sõltumatule Euroopa eksperdikomiteele, kes valib maksimaalselt ühe objekti riigi kohta. Komitee soovituste alusel määrab Euroopa Komisjon märgise saavad objektid.

Märgise saanud objekte kontrollitakse järjepidevalt, tagamaks, et need vastavad jätkuvalt kriteeriumidele ning rakendavad oma projekte ja töökavasid. Vastasel korral võib komitee koostöös asjaomase riigiga soovitada kohandamise viise. Kui vajalikke meetmeid ei rakendata, võib komisjon märgise tagasi võtta.

Esimesed märgised anti 2013. aastal.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsust kohaldatakse alates 23. novembrist 2011.

TAUST

Euroopa kultuuripärandi märgis on praeguseks ametlik ELi algatus ja programmi „Loov Euroopa” (2014–2020) osa. See sai alguse 2006. aastal käivitatud valitsustevahelisest algatusest, milles osales 18 ELi riiki.

Lisateave:

Euroopa kultuuripärandi märgis (Euroopa Komisjoni veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1–9)

Viimati muudetud: 04.07.2016

Top