Kohtuasi T‑79/17

Alain Schoonjans

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Sisekonkurss – Assistentide reservnimekirja koostamine – Konkursile lubamise tingimus, mis puudutab tegevusüksust, kuhu hageja on kandideerimisavalduste esitamise tähtpäeva seisuga määratud – Konkursi katsetele mittelubamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 12. septembri 2018. aasta otsus

1. Ametnikud – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu imperatiivsed sätted – Tingimused, mis piiravad kandidaatide konkursile registreerimist – Lubatavus – Tingimused – Teenistuse huvidega seotud nõuded – Kohtulik kontroll – Piirid

   (Ametnike personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik ja artikli 29 lõige 1)

2. Ametnikud – Töölevõtmine – Institutsioonisisene konkurss – Osalemise õiguse laiendamine kõigile teenistujatele ja ametnikele – Kohustus – Puudumine

3. Ametnikud – Konkurss – Sisekonkurss assistentide reservnimekirja koostamiseks – Lepingulised töötajad – Konkursile lubamise tingimus, mis puudutab tegevusüksust, kuhu kandidaat on kandideerimisavalduste esitamise tähtpäeva seisuga määratud – Tegevusüksuse IV lepingulise töötaja konkursi katsetele mittelubamine – Lubamatus

   (Ametnike personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 82 lõige 7)

1.  Institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus täidetaval ametikohal vajalike oskuste kriteeriumite kindlaksmääramisel ning konkursi korraldamise tingimuste ja korra määratlemisel lähtuvalt nendest kriteeriumitest ja teenistushuvidest. Institutsioonidele konkursi korraldamisel ja eelkõige konkursile lubamise tingimuste kindlaksmääramisel antud kaalutlusõigust tuleb siiski teostada kooskõlas personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu ja artikli 29 lõike 1 imperatiivsete sätetega. Personalieeskirjade artikli 27 esimeses lõigus on imperatiivselt sätestatud töölevõtmise eesmärk ja personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 on imperatiivselt kehtestatud menetlusraamistik, millest tuleb vabade ametikohtade täitmisel lähtuda. Kõnesolevat kaalutlusõigust tuleb järelikult alati teostada, lähtudes täidetava ametikohaga seotud nõuetest ja üldisemalt teenistuse huvidest.

   Mis puutub konkreetselt tingimustesse, mis piiravad kandidaatide konkursile registreerimist, siis ehkki on tõsi, et need võivad piirata institutsiooni võimalusi võtta tööle parimaid kandidaate personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu tähenduses, ei tähenda see siiski veel, et igasugune tingimus, mis sellist piirangut sisaldab, on nimetatud artikliga vastuolus. Nimelt annavad administratsiooni kaalutlusõigus konkursside korraldamisel ja teenistuse huvid üldisemalt institutsioonile võimaluse kehtestada tingimused, mida ta sobilikuks peab ja mis hoolimata sellest, et need piiravad kandidaatide pääsemist konkursile ja seega paratamatult ka registreeritud kandidaatide arvu, ei kätke endas siiski riski, et ohustatakse eesmärki tagada nende kandidaatide registreerimine, kes on personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu tähenduses võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud.

   Niisiis tuleb personalieeskirjade artikli 27 esimese lõiguga vastuolus olevaks pidada üksnes tingimusi, mis piiravad kandidaatide pääsemist konkursile ja mis kätkevad endas riski, et ohustatakse eesmärki tagada nende kandidaatide registreerimine, kes on võimalikult võimekad.

   Lisaks, arvestades institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust selles valdkonnas, peab Üldkohtu kontroll teenistuse huvidega seotud tingimuse täitmise üle piirduma küsimusega, kas institutsioon jäi mõistlikesse lubatud piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti.

   (vt punktid 28–30, 32 ja 33)

2.  Puudub kohustus lubada institutsiooni sisekonkursile kõik isikud, kes selle institutsiooni teenistuses töötavad. Nimelt riivaks niisugune kohustus institutsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust. Seega ei saa institutsiooni teenistujatel ja ametnikel olla absoluutset õigust osaleda institutsiooni sisekonkursil.

   (vt punkt 31)

3.  Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 7 kahe esimese lause tõlgendamisest nende koostoimes tuleneb, et institutsioon võib erandkorras korraldada sisekonkursi, mis on avatud lepingulistele töötajatele, kellel on vähemalt kolmeaastane teenistusstaaž. Ent kui institutsioon otsustab avada sisekonkursi lepingulistele töötajatele, kes niisugusele teenistusstaaži tingimusele vastavad, on ta kohustatud järgima õigust, mille liidu seadusandja on asjaomastele töötajatele andnud, ja seega lubama nendel lepingulistel töötajatel, kes kuuluvad tegevusüksusesse IV, osaleda palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 6 toimuvatel konkurssidel, mis ta on otsustanud korraldada.

   Järgides liidu seadusandja seatud piiranguid ja võttes arvesse institutsiooni ulatusliku kaalutlusõiguse, võib asjaomane institutsioon siiski piirata tegevusüksuse IV lepinguliste töötajate pääsemist palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 6 toimuvatele konkurssidele, kehtestades täiendavad oskuste kriteeriumid, mida täidetavatel ametikohtadel või teenistuse huvides nõutakse.

   Siiski, kohaldades tingimust, mis välistas kõikide tegevusüksuse IV lepinguliste töötajate osalemise sisekonkursil assistentide (AST 2) reservnimekirja koostamiseks, kuigi nad vastavad muudele konkursiteates määratud tingimustele, rikkus komisjon muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 7 teist lauset, mis annab sõnaselgelt nendele töötajatele õiguse palgaastmele AST 2 toimuvast konkursist osa võtta. Neil asjaoludel kasutas institutsioon oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti, kui ta keelas tegevusüksuse IV teenistujatel nimetatud sisekonkursil kandideerida.

   (vt punktid 39–41 ja 49)