4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/18

---

KOMISJONI OTSUS,

3. märts 2014,

millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ

(2014/113/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „komitee”) asutati komisjoni otsusega 95/320/EÜ (1) eesmärgiga uurida töökeskkonna keemiliste tegurite mõju töötajate tervisele. Komitee toetab oma tööga otseselt liidu seadusandlikku tegevust töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. Komitee töötab välja kõrgetasemelisi võrdlevaid analüütilisi teadmisi ning tagab, et töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevad komisjoni ettepanekud, otsused ja poliitikameetmed põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel.

(2)

Komitee abistab komisjoni eelkõige seoses uute teaduslike andmete hindamisega ja töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide (occupational exposure limit, OEL) kavandamisega, et kaitsta töötajaid keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest; OELid määratakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) kohaselt kindlaks liidu tasandil.

(3)

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee liikmed on objektiivsete kriteeriumide alusel valitud kõrgelt kvalifitseeritud, spetsialiseerunud ja sõltumatud eksperdid. Nad nimetatakse ametisse isiklikult ning nad esitavad komisjonile soovitusi ja arvamusi, mis on vajalikud töötajate kaitset käsitleva ELi poliitika arendamiseks. Kõnealuse panuse laad on selline, et ilma selleta ei saaks komisjon saavutada töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevaid sotsiaalpoliitika eesmärke. Seega tuleks eelnimetatud sõltumatutele ekspertidele lisaks kulude hüvitamisele maksta töötasu, mis vastab neile antud konkreetsetele ülesannetele.

(4)

Komitee annab oma tööga tõhusa panuse töökeskkonna parandamisse töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, esitades komisjonile teaduslikke tõendeid töökeskkonna keemiliste tegurite mõju kohta töötajate tervisele, mis on hädavajalikud selleks, et komisjonil oleks võimalik saavutada asjakohased liidu sotsiaalpoliitika eesmärgid. Seepärast kasutatakse komitee tegevuse rahastamiseks asjakohast eelarverida, mis on nähtud ette sotsiaalpoliitika ning töötingimuste valdkonna algatuste toetamiseks.

(5)	Samuti on vaja parandada komitee ülesehitust ja töökorda.

(6)	Komitee liikmed tuleks valida osalemiskutse kaudu. Nii tagatakse menetluse kooskõla võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõttega.

(7)	Komitee töö järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks peaksid komisjoni otsusega 2009/985/EL (4) nimetatud liikmed jääma ametisse kuni uute komiteeliikmete määramiseni.

(8)

Teaduslik nõustamine töötajate tervise ja ohutuse küsimustes peab tuginema pädevuse, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse eetilistele põhimõtetele, mis on esitatud komisjoni teatises „Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine komisjoni poolt: põhimõtted ja juhised, alusteadmiste parandamine parema poliitika jaoks”, (5) ning seda tuleb korraldada kooskõlas riskihindamise parimate tavadega.

(9)	Kuna otsuse 95/320/EÜ puhul tuleb teha olulisi muudatusi, tuleks kõnealune otsus selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada uue otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee

Asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „komitee”), et hinnata töökeskkonna keemiliste tegurite mõju töötajate tervisele.

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Komitee ülesanne on esitada komisjonile viimase taotluse korral soovitusi või arvamusi kõikide küsimuste kohta, mis on seotud kemikaalide toksilisuse hindamisega seoses nende mõjuga töötajate tervisele.

2.   Komitee võtab pärast artikli 5 lõikes 3 ette nähtud sekretariaadiga nõupidamist vastu metoodika, mille alusel töötatakse välja ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OELid), ja vaatab seda pidevalt läbi, et võtta arvesse kõiki teaduslikke tegureid, mis on seotud OELide kehtestamisega. Komitee tagab, et metoodikas võetakse arvesse praegust riskihindamise praktikat.

3.   Komitee esitab eelkõige teaduslikel andmetel põhinevad OELid, nagu on määratletud direktiivis 98/24/EÜ ning direktiivis 2004/37/EÜ; piirnormid peavad hõlmama muu hulgas järgmist:

—	ajaga (kaheksa tundi) kaalutud keskmine (time-weighted average, TWA);

—	lühiajalise kokkupuute piirnormid (short-term limits / excursion limits, STEL);

—	bioloogilised piirväärtused / bioloogilised soovituslikud väärtused (biological limit values / biological guidance values, BLV/BGV).

OELe täiendatakse vajaduse korral lisamärkustega:

—	tõenäoline on absorbeerumine naha kaudu;

—	võib tekitada ülitundlikkust;

—	kantserogeensete omadustega.

Komitee metoodikat käsitleva dokumendi muudatustega võib kasutusele võtta lisamärkusi.

4.   Igale OELi soovitusele lisatakse kinnituseks ja üksikasjalikuks selgituseks põhiandmed, kriitilise mõju kirjeldus, kasutatud ekstrapoleerimisvõtted ning andmed inimese tervisele avalduda võivate ohtude kohta. Lisaks märgitakse, kas iga kavandatava OELi puhul on kokkupuudet võimalik kontrollida.

5.   Komisjon võib paluda, et komitee võtaks muid meetmeid seoses keemiliste mõjurite mürgisuse hindamisega.

6.   Komitee teeb kindlaks keemiliste ohtude hindamiseks vajaliku teadusliku teabe puudumise ning teavitab sellest komisjoni.

7.   Komitee määrab kindlaks aktuaalsed tähtsamad küsimused seoses kemikaalide mõjuga tervisele ning teavitab neist komisjoni.

8.   Komisjoni taotluse korral korraldab komitee temaatilisi seminare, kus vaadatakse läbi keemiliste mõjuritega seotud teaduslik teave ja andmed ning metoodikaga seotud küsimused. Selliseid seminare korraldatakse komitee sekretariaadi toetusel.

9.   Oma ülesannete täitmisel püüab komitee vastavalt artikli 5 lõikele 5 tagada koostöö muude asjaomaste ELi õiguse alusel asutatud asutustega, kaasa arvatud liidu ametid, kellel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

Artikkel 3

Komitee liikmete nimetamine

1.   Komiteesse kuulub kuni 21 üksikisikust eksperti, kes on valitud sobivate kandidaatide loetelust, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil. Samuti avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja samalaadsete üksuste registris (edaspidi „register”) link veebisaidile, kus on avaldatud osalemiskutse.

Liikmed nimetab komisjon ametisse isikuliselt.

Liikmed valitakse nende tõendatud teadusalase pädevuse ja kogemuste põhjal, võttes arvesse vajadust tagada, et

—	oleks hõlmatud ülesande täitmiseks vajalik laialdane teaduslik pädevus, sealhulgas eelkõige keemia, toksikoloogia, epidemioloogia, kutsehaiguste ja tööhügieeni ning üldine pädevus OELide sätestamise alal;

—	komitees oleks tagatud ühtlane geograafiline esindatus.

2.   Liikmete nimed avaldatakse teavitamise eesmärgil nii registris kui ka Euroopa Liidu Teatajas.

Isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001 (6).

3.   Liikmed, kes on otsuse 95/320/EÜ kohaselt nimetatud komisjoni otsusega 2009/985/EL, jäävad käesoleva otsuse alusel ametisse, kuni vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale nimetatakse liikmed uueks ametiajaks.

Artikkel 4

Ametiaeg

1.   Komitee liikmete ametiaeg on kolm aastat. Pärast kolmeaastase ametiaja möödumist jäävad komitee liikmed ametisse, kuni nad asendatakse või tagasi nimetatakse.

2.   Kui komisjoni liige enne kolmeaastase perioodi lõppemist tagasi astub või kui komitee liige on puudunud rohkem kui kolmandikult koosolekutest või kui komitee liige ei ole muul põhjusel võimeline komitee töös tõhusalt osalema, võib komitee liikme ülejäänud ametiaja ulatuses asendada teisega. Sellisel juhul nimetab komisjon uue liikme eelmisest kandidaatide loetelust artikliga 3 ette nähtud korra kohaselt.

Artikkel 5

Komitee juhatus ja sekretariaat

1.   Iga ametiaja alguses valib komitee oma liikmete seast lihthäälteenamusega eesistuja ja kaks asetäitjat. Need kolm liiget moodustavad komitee juhatuse (edaspidi „juhatus”).

2.   Juhatus vastutab komiteesiseste töökorralduslike küsimuste eest ja juhatab koosolekuid, et võtta teadlaste konsensusega vastu soovitusi või arvamusi.

3.   Komisjon tagab komiteele ja töörühmadele sekretariaaditeenused ning komitee tõhusaks tegevuseks vajaliku haldustoetuse.

4.   Sekretariaat tagab komitee tõhusa koostöö muude teaduskomiteede ja liidu asutustega.

5.   Sekretariaat hoolitseb selle eest, et selgitada varakult välja võimalikud konfliktiallikad komitee soovituste ja arvamuste ning muude ELi õiguse alusel asutatud asutuste arvamuste vahel, kaasa arvatud liidu ametid, kellel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

Artikkel 6

Töörühmad

1.   Juhatuse taotlusel ja kokkuleppel komisjoni talitustega võib komitee moodustada oma liikmetest töörühmi.

2.   Töörühmad on kohustatud arutama komitee tööga seotud konkreetseid küsimusi, lähtudes komitee antud ülesandest, ja esitama aruandeid arutelude tulemuste kohta. Sellised töörühmad saadetakse laiali kohe, kui nende ülesanne on täidetud.

Artikkel 7

Komitee täiskogu istungid ja töörühmade koosolekud

1.   Komitee võtab komisjoni eksperdirühmade standardtöökorra alusel vastu oma töökorra.

2.   Komitee täiskogu istungid toimuvad üldjuhul neli korda aastas.

3.   Komisjoni talitused kutsuvad kokku komitee täiskogu istungid ja võtavad neist osa ning komisjoni talitused kutsuvad kokku töörühmade koosolekud.

4.   Komitee ja selle töörühmade koosolekud ja istungid toimuvad tavaliselt komisjoni asukohas. Erijuhtudel võib koosolekuid pidada mujal.

Artikkel 8

Menetlused ja metoodika

1.   Komitee arutelude aluseks on komisjoni taotlus, et komitee esitaks konkreetse aine või ainerühma kohta OELi käsitleva soovituse või muu teadusliku arvamuse (edaspidi „arvamus”).

2.   Komisjon võib kehtestada komiteele lõikes 1 nimetatud soovituse või arvamuse koostamiseks tähtaja.

3.   Komitee ja eelkõige juhatus püüavad igati jõuda selleni, et komitee soovitused põhineksid konsensusel. Komitee aruteludele ei järgne hääletust. Kui üksmeelt ei saavutata, kannab komitee aruteludes väljendatud lahkarvamused aruandesse ja esitab komisjonile.

4.   Sekretariaadi toetusel tagab komitee, et ta kasutab metoodikat, mis on kooskõlas uusimate teaduslike saavutustega.

5.   Komisjon avaldab ajakohastatud metoodika koos komitee vastu võetud soovituste ja arvamustega komiteed käsitleval komisjoni veebilehel, piiramata sellega artikli 9 lõike 3 konfidentsiaalsussätete kohaldamist.

Artikkel 9

Eetikapõhimõtted

Komitee liikmed kohustuvad tegutsema välistest mõjutustest sõltumatult. Nad ei delegeeri oma ülesandeid muudele isikutele.

Nad esitavad avalduse, millega kohustuvad tegutsema üldistes huvides, ja teatavad, kas neil on või ei ole otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Komisoni talitused võtavad avaldatud andmed huvide kohta teadmiseks ja otsustavad, kui asjakohane on iga huvi.

Komitee tagab, et tema esitatud soovitustes ja arvamustes on selgelt esitatud põhjendused, mille alusel otsused on tehtud, nagu on osutatud komitee metoodikas.

Piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 339 ega käesoleva otsuse artikli 12 kohaldamist, ei tohi komitee liikmed avalikustada neile komitee tegevuse käigus, temaatilistel seminaridel, töörühmades või muudel käesoleva otsusega seoses toimunud üritustel teatavaks saanud teavet.

Komitee liikmed peavad iga ametiaja alguses alla kirjutama konfidentsiaalsusavaldusele.

Artikkel 10

Vaatlejad ja väliseksperdid

1.   Komisjoni talitused kutsuvad EMP/EFTA riike üles tegema ettepanekuid teadlaste kohta, kes võiksid koosolekutel osaleda vaatlejatena.

2.   Kui see on asjakohane, võivad komisjoni talitused kutsuda komitee või töörühma töös vastavalt vajadusele osalema teaduseksperte, kes ei kuulu komiteesse, kuid kes on pädevad konkreetses päevakorraküsimuses.

Artikkel 11

Erihüvitised

1.   Komitee liikmetel ja komisjoni algatusel töös osalema kutsutud välisekspertidel on õigus saada erihüvitist iga täistööpäeva eest makstava päevaühiku alusel, mille ülempiir on 450 eurot. Hüvitise kogusumma arvutatakse ja ümardatakse ülespoole kuni lähima poolele tööpäevale vastava summani. Maksed tehakse eurodes.

2.   Komisjon hüvitab kohaldatavate sätete (7) kohaselt sõidu- ja elamiskulud, mis tuleb kanda komitee tegevuses osalemiseks. Nimetatud kulud hüvitatakse nende summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

3.   Artikli 11 lõige 1 jõustub alles kuupäeval, mil artiklis 3 sätestatud menetluse kohaselt nimetatakse komitee liikmed järgmiseks ametiajaks.

Artikkel 12

Läbipaistvus

1.   Komisjon avaldab kõik asjakohased dokumendid (nt päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastöö) kas registris või teemakohasel veebisaidil, millele suunav link avaldatakse registris.

2.   Avaldamisel võib teha iga üksikjuhtumi eraldi hindamisest lähtudes erandeid, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku või erahuvi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (8) artiklis 4.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

1.   Otsus 95/320/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Komisjoni otsus 95/320/EÜ, 12. juuli 1995, millega asutatakse teaduskomitee, mis käsitleb keemiliste mõjurite piirnorme töökeskkonnas (EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14).

(2)  Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(4)  Komisjoni otsus 2009/985/EL, 18. detsember 2009, töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee liikmete uueks ametiajaks ametisse nimetamise kohta (ELT L 338, 19.12.2009, lk 98).

(5)  KOM(2002) 713 (lõplik), 11. detsember 2002.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7)  Komisjoni otsus K(2007) 5858. Komisjoni eeskiri väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). Kõnealused erandid on ette nähtud avaliku julgeoleku, sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, finants-, raha- või majanduspoliitika, isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse, kaubandushuvide, kohtumenetluse ja õigusnõustamise, kontrollimiste/uurimiste/auditite ja institutsioonide otsustamisprotsessi kaitseks.

---