(1)

19. detsembril 2013 teatati Belgia valitsuse pressiteates, et kuninga dekreedi eelnõu, mille alusel antakse rahalist abi Brüsseli lennujaama (Aéroport de Bruxelles-National) käitamisloa omanikust ettevõtte Brussels Airport Company (edaspidi „BAC“) teenuste kasutajatele, on heaks kiidetud.

(2)

31. detsembri 2013. aasta kirjaga esitati komisjonile selle projekti kohta kaebus, mille oli koostanud mitut lennuettevõtjat, eeskätt lennuettevõtjaid British Airways ja Iberia ühendav kontsern International Airlines Group (edaspidi „IAG“).

(3)

2. jaanuari 2014. aasta kirjaga esitas projekti kohta kaebuse ka lennuettevõtja Ryanair.

(4)

13. jaanuari 2014. aasta kirjaga edastas komisjon IAG ja Ryanairi kaebused Belgiale ning palus Belgial esitada lisateavet. Belgia esitas oma kommentaarid 5. veebruari 2014. aasta kirjaga.

(5)

7. jaanuaril 2014 võeti vastu kuninga dekreet, mille eelnõu kohta esitati põhjendustes 2 ja 3 osutatud kaebused.

(6)

11. veebruaril 2014 esitas komisjon Belgiale teabenõude. Belgia esitas oma märkused 2. aprilli 2014. aasta kirjaga.

(7)

1. oktoobri 2014. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada seoses meetmega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „ametlik uurimismenetlus“). Komisjon palus Belgial esitada märkused ja edastada kogu vajalik teave kõnealuse meetme hindamiseks. Belgia edastas märkused komisjonile 16. jaanuaril 2015.

(8)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamismenetlus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

(9)

Komisjonile edastasid märkused Ryanair, IAG, lennuettevõtja Brussels Airlines ning veel üks huvitatud isik, kes soovis jääda anonüümseks. Komisjon edastas need märkused Belgiale, kes esitas oma kommentaarid nende kohta 14. augusti 2015. aasta ja 3. juuni 2016. aasta kirjaga.

(10)

10. veebruari 2015. aasta kirjaga palus komisjon Belgial esitada teavet seoses asjaomase meetmega. Belgia vastas sellele 12. märtsil 2015. Belgia edastas komisjonile lisateavet 2017. aasta 20. märtsi ja 16. mai kirjaga.

(11)

Brüsseli lennujaam asub kaheteistkümne kilomeetri kaugusel Brüsselist loodes, Zaventemi kommuunis.

(12)

2013. aastal külastas lennujaama ligikaudu 19 miljonit reisijat, lennujaama teoreetiline suutlikkus on hinnanguliselt 35 miljonit reisijat. Brüsseli lennujaama reisijate arv alates 2005. aastast on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Brüsseli lennujaama reisijate arv ajavahemikul 2005–2015 (ärilennud ja mitteärilised lennud)  (3)

(13)

Brüsseli lennujaam on avatud eeskätt Euroopa ja rahvusvahelisteks ärilendudeks. Tabelis 2 on kokkuvõtlikult esitatud Euroopa ja rahvusvahelise reisijateveo osakaal lennujaama kogu lennuliikluses.

Tabel 2

ELi ja kolmandate riikide ärilendude reisijate arv Brüsseli lennujaamas ajavahemikul 2005–2015 (mitteärilisi lende ei ole arvestatud)

(14)

Brüsseli lennujaam toimib sõlmlennujaamana (hub) mitme lennuettevõtja jaoks, nagu Brussels Airlines ja temaga Star Alliance ühenduse raames koostööd tegevad lennuettevõtjad ning Jet Airways.

(15)

Tabelis 3 on esitatud Brüsseli lennujaamas tegutsevate peamiste lennuettevõtjate reisijate arv ajavahemikul 2012–2015.

Tabel 3

Brüsseli lennujaamast väljuvaid lende käitavad peamised lennuettevõtjad (2012–2015)

(16)

Alates 2014. aasta veebruarist tegutsevad Brüsseli lennujaamas ka odavlennuettevõtjad Ryanair ja Vueling. Pärast tegevuse alustamist Brüsseli lennujaamas on Ryanair avanud seal üheksa uut lennuliini, tehes kõnealusest lennujaamast oma teise Belgias asuva baaslennujaama lisaks Charleroi lennujaamale.

(17)

Alates 2004. aastast käitab Brüsseli lennujaama kuninga 27. mai 2004. aasta dekreedi (4) (edaspidi „kuninga 27. mai 2004. aasta dekreet“) kohaselt BAC. Ühtlasi on BAC lennujaama taristu omanik.

(18)

BAC on avalik-õigusliku aktsiaseltsi Brussels International Airport Company (BIAC) õigusjärglane.

(19)

BAC on eraõiguslik äriühing. 75 % BACi aktsiatest kuulub erainvestoritele: 38,99 % ühele Kanada pensionifondile (5) ja 36,01 % ühele Austraalia kontsernile (6). Ülejäänud aktsiad (25 %) kuuluvad Belgia riigile. Haldusnõukogu koosneb 11 liikmest, kellest neli, sealhulgas haldusnõukogu esimehe, nimetab ametisse Belgia riik.

(20)

Institutsionaalseid reforme käsitleva 8. augusti 1980. aasta eriseaduse (7) artikli 6 lõike 1 punkti X alapunkti 7 kohaselt antakse pädevus lennujaamade varustuse ja käitamise valdkonnas piirkondadele, erandi moodustab Brüsseli lennujaam, mille käitamine on föderaalriigi vastutusalas.

(21)

Kuninga 27. mai 2004. aasta dekreedi IV peatükis on sätestatud Brüsseli lennujaama taristu käitamise tingimused. Lennujaama käitamise eelduseks on piiramata tähtajaga individuaalse käitamisloa väljastamine kuninga dekreedi alusel. Kuninga 27. mai 2004. aasta dekreedi artiklis 30 on sätestatud, et loa omanik on kohustatud:

(22)

Brüsseli lennujaama käitamise luba väljastati ettevõttele B.I.A.C. (mis muudeti 2013. aastal ettevõtteks BAC) kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreediga (8) (edaspidi „kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreet“). Kuninga dekreedi artikli 4 punktis 4 on sätestatud, et käitamisloa saaja tagab „[…] ohutuse ja julgestuse maapinnal, välja arvatud ülesannete puhul, mis on seotud üldpolitsei ja lennundusinspektsiooni tegevusega ning sõjaväe tegevusega seotud küsimustes“. Artikli 7 punktis 1 on sätestatud, et käitamisloa saaja „peab hooldama ja arendama lennujaamataristut […], et tagada inimeste julgeolek ja lennujaamataristu ohutus […]“.

(23)

Brüsseli lennujaama tegevus hõlmab „reguleeritud tegevust“, millest saadavat tulu võib saada lennujaama käitamisloa omanik (vaadeldaval juhul BAC), ning selle tulu suurus määratakse kindlaks vastavalt hinnakontrolli valemile, mille eesmärk on piirata sellise tegevuse eest lennuliiklusüksuse saadava tulu muutumist (9). Reguleeritud tegevus on järgmine:

(24)

Kuninga 27. mai 2004. aasta dekreedi artikli 30 punktiga 7 on ette nähtud tariifisüsteem, mis hõlmab lennujaamatasude ühtset kogumit (10) ning põhjenduses 23 nimetatud valemit hindade kontrolli all hoidmiseks, mille on kehtestanud käitamisloa omanik pärast klientide esindusorganisatsioonide arvamuse küsimist. Hindade kontrolli valemi eesmärk on piirata käitamisloa omaniku teostatava reguleeritud tegevuse eest saadava võimaliku tulu muutumist.

(25)

Lisaks sellele on kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreedi artiklis 42 sätestatud, et kuninga 27. mai 2004. aasta dekreedi artikli 30 punktis 7 osutatud valem hindade kontrolli all hoidmiseks ja tariifisüsteem on määratud kindlaks selliselt, et need:

Kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreedi artiklis 43 on sätestatud, et tariifisüsteemi, hinnakontrolli valemi ja nende iga-aastase muutmise üle otsustab BAC pärast lennujaama kasutajate arvamuse küsimist; otsus tehakse reguleerimisperioodi kohta, mille pikkus on viis aastat (aasta „n“ 1. aprillist kuni aasta „n + 5“ 31. märtsini). Kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreedi artikli 55 punkti 1 kohaselt loetakse pooltevaheline kokkulepe tariifisüsteemi ja hinnakontrolli valemi kohta saavutatuks, kui üheltki lennujaama kasutajalt ei ole saadud põhjendatud vastuväidet BACi esitatud hindade ettepanekule. Kui vähemalt kaks lennuettevõtjat, kes esindavad mõlemad vähemalt 1 % aastasest lendude arvust või 1 % aastasest reisijate arvust ning koos kas vähemalt 25 % lendude arvust või 25 % reisijate arvust viimase kalendriaasta jooksul enne lennujaama kasutajate arvamuse küsimist, ei nõustu hinnakontrolli valemiga või tariifisüsteemiga, võivad nad esitada põhjendatud kaebuse majandusliku reguleerimise asutusele. Majandusliku reguleerimise asutus võib seejärel kinnitada valemi hindade kontrolli all hoidmiseks ja tariifisüsteemi või nõuda hindade valemisse ja/või tariifisüsteemi teatavate muudatuste tegemist. Seejärel esitatakse hinnakontrolli valem ja tariifisüsteem enne väljaandes Moniteur belge avaldamist otsuse tegemiseks ministrile, kelle vastutusalasse kuulub lennuliikluse valdkond. Põhjenduses 26 osutatud julgestustasu suurus määratakse kindlaks sama menetluse alusel (11).

(26)

Nagu on täpsustatud käesoleva otsuse põhjenduse 23 punktis e, kuuluvad teenused, mis tagavad reisijate julgeoleku ja lennujaamataristu ohutuse, reguleeritud tegevuse hulka. Nende teenuste rahastamiseks kohustab BAC lennuettevõtjaid maksma julgestustasu (security charge) iga Brüsseli lennujaamast väljuva lennureisija kohta.

Tabel 4

Julgestustasu suurus ajavahemikul 2013–2017

(27)

Vaadeldaval ajavahemikul oli BACi kohaldatava julgestustasu näol tegemist väljuva lennureisija kohta arvestatava ühtse summaga, mille puhul ei tehtud vahet reisijate eri liikide vahel (reisijad, kelle reisi lähtepunkt oli Brüsseli lennujaam, transfeer- või transiitreisijad).

(28)

Käesolev otsus käsitleb kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi (12) alusel (edaspidi „kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet“) mitmele lennuettevõtjale makstavaid toetusi; need toetused pärinesid Belgia valitsuse BACile antud vahenditest, mida jaotati ümber vastavalt kõnealuses kuninga dekreedis sätestatud korrale.

(29)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 1 kohaselt antakse BACile toetust, mille aastane summa on 19 000 000 eurot, mille eesmärk on julgeolekutaristu haldamine; see hõlmab igasugust tegevust, millega tagatakse reisijate julgeolek ja lennujaamataristu ohutus, sh reisijate ja nende pagasi kontrollimine lennujaama piirangutega alale sisenemisel, mille eesmärk on võimalike lõhkeainete või relvade või muude ohtlike esemete tuvastamine. Sellist toetust anti eelarveaastatel 2014, 2015 ja 2016. Toetus maksti BACi arvele hiljemalt iga aasta 31. märtsil.

(30)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punkti 1 kohaselt jaotas BAC nimetatud toetuse ümber Brüsseli lennujaama kasutajatele, (13) kes on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 vedanud enam kui 400 000 väljuvat lennureisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid, kusjuures igale lennuettevõtjale makstav toetussumma vastab selle lennuettevõtja poolt reisijate julgeoleku ja lennujaamataristu ohutuse tagamiseks kulutatud summadele eelneva aasta jooksul.

(31)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 2 on täpsustatud, et igale kuninga dekreedi artikli 2 punktis 1 osutatud tingimustele vastavale kasutajale makstud summa „arvutatakse igal aastal lähtuvalt väljuvate lennureisijate arvust, seejuures on aastate 2013, 2014 ja 2015 puhul võetud arvesse ka transiit- ja transfeerreisijaid; alates iga aasta 400 000. reisijast on kasutaja aastatel 2013, 2014 ja 2015 vabastatud reisijate julgeoleku ja lennujaamataristu ohutuse eest võetava tasu maksmisest, võttes arvesse iga aasta kohta maksimaalset summat üheksateist miljonit eurot (19 000 000 eurot)“.

(32)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikliga 4 on sätestatud, et kõnealust eelarvemeedet hinnatakse 2015. aasta jooksul, et seda saaks enne tariifiperioodi 2016–2021 algust kohandada. Tariifiperiood, millele selles sättes osutatakse, vastab Brüsseli lennujaama lennujaamatasude reguleerimise viieaastasele perioodile, nagu see on sätestatud kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreedi artikliga 43.

(33)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedis on sätestatud, et selle sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

(34)

Vastupidiselt sellele, mis on sätestatud kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 („… BAC jaotab Brüsseli lennujaama kasutajatele ümber […] artiklis 1 osutatud toetuse […]“), tegi Belgia väljamaksed otseselt lennuettevõtjatele, kasutamata vahendamiseks BACi.

(35)

Belgia väitel palus BAC sõnaselgelt Belgia ametiasutustel 8. juuli 2014. aasta kirjas kanda asjakohased summad otse kasusaajatest lennuettevõtjate pangakontodele, et hõlbustada kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi halduslikku rakendamist.

(36)

12. septembril 2014 võttis ministrite nõukogu BACi 8. juuli 2014. aasta kirjas väljendatud soovi teadmiseks ning kiitis heaks ettepanekuga hõlmatud menetluse lihtsustamise, st asjaomaste summade kandmise otse kasusaajatest lennuettevõtjate pangakontodele.

(37)

22. septembril 2014 said kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedis sätestatud tingimustele vastavad lennuettevõtjad, st Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium, 2013. aasta eest vastavalt 16 779 819 eurot, 2 143 621 eurot ja 76 560 eurot.

(38)

Belgia esitas nende summade arvutamise üksikasjad, selgitades sellega kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi kohaldamise korda (14).

(39)

Belgia tegi esmalt kindlaks, et ainult kolm lennuettevõtjat, Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium, on vaadeldava meetme jaoks abikõlblikud, kuna mitte ükski teine lennuettevõtja ei ole ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 vedanud rohkem kui 400 000 väljuvat lennureisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid.

(40)

Nimetatud kolmele lennuettevõtjale 2014. aastal makstavad summad arvutati iga lennuettevõtja 2013. aasta kõikide kuude jooksul veetud väljunud lennureisijate arvu põhjal, võttes arvesse transiit- ja transfeerreisijaid. Kõikide lennuettevõtjate puhul fikseeriti kuu, mil ületati 400 000 veetud väljuva lennureisija piir alates 1. jaanuarist 2013 ning selle kuu jooksul kohaldatava julgestustasu suurus. Iga lennuettevõtja makstav julgestustasu suurus arvutati kuude lõikes iga veetud reisija kohta, arvestamata alates 1. jaanuarist 2013 veetud esimest 400 000 reisijat. Saadud summa vastas lennuettevõtjale kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel makstava hüvitise summale ilma eelarvelist ülempiiri arvestamata.

(41)

Selleks et võtta arvesse 19 000 000 euro suurust eelarve ülempiiri aastas, kohaldati saadud kolme summa suhtes ristkorrutise eeskirja, mille tulemusel saadi 2013. aasta eest igale lennuettevõtjale makstav tegelik summa.

(42)

Menetluse algatamise otsuses määras komisjon kindlaks uurimismenetluse aluseks olevast võimaliku riigiabina käsitletavast meetmest ainukeste võimalike kasusaajatena kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele vastavad lennuettevõtjad.

(43)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist otsustas Belgia ettevaatusabinõuna ja ilma et see kahjustaks tema seisukohta komisjoni menetluse algatamise otsuses tehtud esialgse hinnangu suhtes, peatada kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi kohaldamine alates 3. detsembrist 2014. Belgia kohustus kuni uue korralduseni mitte tegema kõnealuse kuninga dekreedi alusel mitte ühtegi rahalist makset. Komisjoni käsutuses olevate andmete kohaselt on Belgia seda kohustust täitnud.

(44)

15. märtsil 2017 võeti vastu kuninga dekreet (15) (edaspidi „kuninga 15. märtsi 2017. aasta dekreet“), millega võeti tagasi kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet.

(45)

Lisaks sellele tuleb kuninga 15. märtsi 2017. aasta dekreedi artikli 2 kohaselt tagasivõetud kuninga dekreedi alusel asjaomastele lennuettevõtjatele dekreedi kehtimise ajal, st alates 1. jaanuarist 2013 kuni 7. jaanuarini 2014 välja makstud toetused Belgia föderaalsetele ametiasutustele hiljemalt 31. märtsiks 2017 tagasi maksta. Selles artiklis on samuti sätestatud, et tagasimakstavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil toetus anti abisaaja käsutusse, kuni selle tegeliku tagastamise kuupäevani. Intressid arvutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (16) V peatükis sätestatud korra kohaselt. Belgia esitas komisjonile dokumendi, mis tõendab, et Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium maksid saadud toetuse täielikult tagasi koos intressidega vastavalt kuninga 15. märtsi 2017. aasta dekreedi artikli 2 sätetele.

(46)

Menetluse algatamise otsuses tõstatas komisjon esmalt küsimuse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavatele lennuettevõtjatele antava võimaliku riigiabi kohta. Seejärel vaatles komisjon selle võimaliku abi siseturuga kokkusobivuse küsimust. Lõpuks vaatles komisjon selle võimaliku abi õiguspärasust ja võimalikku tagasinõudmist.

(47)

Seoses riigiabi olemasolu küsimusega analüüsis komisjon esmalt vaadeldavast meetmest kasu saavate ettevõtjate tegevust. Kuna Brüsseli lennujaama kasutajad, kellele BAC peab toetuse ümber jaotama, on lennuettevõtjad, leidis komisjon, et nende tegevuse näol on tegemist majandustegevusega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(48)

Seoses riigi ressursside kasutamisega ja meetme seostatavusega riigiga märkis komisjon, et toetust anti kuninga dekreedi alusel ja seda rahastati Belgia riigieelarvest, täpsemalt avaliku föderaalse mobiilsus- ja transporditalituse eelarvest. Lisaks sellele pidi BAC kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 kohaselt jaotama dekreedi artiklis 1 nimetatud toetuse ümber Brüsseli lennujaama kasutajatele, kes olid vedanud 2012. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahelisel perioodil enam kui 400 000 väljuvat lennureisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid, kusjuures toetuse maksmise kord oli täies ulatuses kindlaks määratud kõnealuses kuninga dekreedis. Komisjon leidis sellega seoses, et meede, mille alusel tehti teatud lennuettevõtjatele kuninga dekreedi artikli 2 alusel väljamakseid, on seostatav Belgia riigiga ning seda rahastati riigi ressurssidest.

(49)

Seoses lennuettevõtjatele antava majanduseelise olemasoluga märgib komisjon, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 sätete kohaldamisel ei olnud BACil õigust jätta muutmata lennuettevõtjatelt saadavad tasud pärast kuninga dekreedi alusel makstava toetuse saamist, vaid tal oli kohustus toetada teatud lennuettevõtjaid selle toetuse abil ning selle näol on tegemist nendele lennuettevõtjatele antava majanduseelisega.

(50)

Lisaks sellele on komisjoni eelhinnangu kohaselt tegemist valikulise meetmega. Meetmega toetati ainult selliseid Brüsseli lennujaama kasutavaid lennuettevõtjaid, kes vastasid Brüsseli lennujaamas 2012. aastal teatava reisijate arvuga seotud tingimustele. Komisjoni esialgse analüüsi kohaselt põhineb vaadeldava meetmega hõlmatud lennuettevõtjate abikõlblikkus diskrimineerivatel kriteeriumidel, andes sisuliselt eelise kolmele lennuettevõtjale ning välistades ilma mõistliku põhjuseta kõik ülejäänud Brüsseli lennujaama kasutajad.

(51)

Komisjon tuvastas esialgse analüüsi käigus, et selline valikuline eelis võis kahjustada konkurentsi siseturul ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest see võis võimaldada asjaomastel lennuettevõtjatel kohaldada agressiivsemat hinnapoliitikat ning säilitada või suurendada kunstlikult teenuste pakkumist võrreldes tavapäraste turutingimustega.

(52)

Komisjon tegi selle põhjal esialgse järelduse, et kasusaajatest lennuettevõtjatele makstav toetus kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(53)

Lisaks sellele leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et puudus õiguslik alus, mis oleks vabastanud Belgia kohustusest teatada kõnealusest abist ELi toimimise artikli 108 lõike 4 kohaselt. Komisjon märkis, et nimetatud toetuste suhtes ei ole võimalik kohaldada üldist grupierandi määrust, (17) kuna need toetused ei vasta selle määruse I peatükis sätestatud tingimustele. Sellega seoses leidis komisjon, et meetme näol võib olla tegemist ebaseadusliku abiga, kuna kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet jõustus ilma komisjonile teatamata.

(54)

Lõpuks väljendas komisjon kahtlusi võimaliku abi kokkusobivuse kohta siseturuga, võttes eeskätt arvesse komisjoni 4. aprilli 2014. aasta suuniseid lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „lennundussuunised“), (18) milles ei nähta ette, et liikmesriigid võivad anda riigiabi lennuettevõtjatele seoses nende lennujaamast väljuvate reisijatega seotud tegevusega enam kui 5 miljonit reisijat aastas teenindavates lennujaamades, mis ei asu eraldatud piirkondades, (19) seega lennujaamades, nagu seda on Brüsseli lennujaam.

(55)

15. jaanuaril 2015 edastas Belgia komisjonile oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(56)

Belgia meenutab esmalt tingimusi, mis peavad samaaegselt täidetud olema, et meedet saaks käsitada riigiabina, eeskätt asjaolu, et 1) meetmest kasusaaja(d) on ettevõtja(d) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, 2) kõnealust meedet rahastatakse riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga, 3) meede annab selle saajale või saajatele valikulise majandusliku eelise ja 4) asjaomane meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(57)

Seejärel täpsustab Belgia, et ta ei vaidlusta väidet, et meede võib olla seostatav riigiga ning võib seetõttu mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(58)

Seevastu leiab Belgia, et tegemist ei ole 1) majandustegevusega tegeleva ettevõtte kasuks antava toetusega ega 2) valikulise eelisega, millest piisab, et välistada kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreediga kehtestatud meetme käsitamine riigiabina.

(59)

Belgia väited nende kahe järelduse toetuseks on esitatud põhjendustes 60–72.

(60)

Belgia märgib, et ettevõtja on ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses mis tahes majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.

(61)

Belgia rõhutab seejuures, et tegevust avaliku võimu teostamisel ei käsitata majandustegevusena.

(62)

Lennujaamade puhul hõlmab sedalaadi tegevus eeskätt julgestust, lennujuhtimist ning politsei tegevust.

(63)

Belgia väitel tuleneb eespool öeldust, et julgestustegevuse näol lennujaamades ei ole tegemist majandustegevusega konkurentsiõiguse tähenduses ning sellise tegevuse rahastamise puhul ei ole seega tegemist riigiabiga.

(64)

Sellega seoses leiab Belgia, et võib pidada võimalikuks, et teatud üksus tegeleb nii avaliku võimu teostamisega kui ka teatud majandustegevusega ning et sellise üksuse suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju üksnes seoses majandustegevusega.

(65)

Belgia on seisukohal, et lennujaama julgeolekuga seotud teenuste rahastamise näol, nagu see nähti ette kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreediga, ei ole tegemist riigiabiga, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega.

(66)

Belgia leiab lisaks, et vaadeldava meetmega ei anta kasusaajatele eelist riigiabi eeskirjade tähenduses.

(67)

Täpsemalt osutab Belgia asjaolule, et eelise olemasolu saab kindlaks teha, võrreldes vaadeldavat olukorda ja tavaolukorda.

(68)

Seega, selleks et hinnata, kas vaadeldaval juhul on tegemist eelise andmisega riigiabi eeskirjade tähenduses, tuleks Belgia väitel teha võrdlus käesoleva menetluse esemeks oleva meetme ja võrreldava olukorra vahel Belgias, et veenduda, kas vaidlusaluse meetmega antakse meetmest kasu saavatele lennuettevõtjatele väidetav eelis või mitte.

(69)

Belgia täpsustab, et kuni kõnealuse meetme vastuvõtmiseni võttis ainult Brüsseli lennujaam oma kasutajatelt tasu, millega kaeti lennujaama kasutamisega seotud üldised julgestuskulud ilma riiklike vahendite kaasamiseta. Belgia väitel eristab see asjaolu Brüsseli lennujaama teistest Vallooni või Flaami piirkonnas asuvatest lennujaamadest, kus kõik julgestuse ja ohutusega seotud kulud kaetakse vastavate piirkondade vahenditest. Belgia osutab komisjoni 1. oktoobri 2014. aasta otsusele seoses juhtumiga, mis hõlmas meetmeid, mida Belgia võttis Charleroi lennujaama ja ettevõtte Ryanair kasuks, (20) (edaspidi „Charleroi otsus“), ning eeskätt selle põhjendustele 269 ja 270.

(70)

Belgia väitel tuleneb sellest, et lennuettevõtjatelt lennujaamateenuste eest Belgias võetava tasu turuhind tundub mitte hõlmavat lennujaamade julgestusega seotud kogukulusid. Seda silmas pidades leiab ta, et komisjon ei käsitanud Charleroi otsuses seda asjaolu riigiabi olemasolu põhjendavana.

(71)

Seoses 400 000 reisija piirmääraga osutab Belgia põhimõtteliselt oma 2. aprilli 2014. aasta kirjale, milles ta esitas enne ametliku uurimismenetluse algatamist väited sellise määra põhjendatuse kohta; need väited on võetud kokku menetluse algatamise otsuse põhjendustes 46–49. Belgia lisab nendele väidetele, et „eesmärk oli innustada lennuettevõtjaid arendama oma tegevust Brüsselis, makstes neile hüvitist julgestuskulude vähendamiseks, mida reisijate arvu suurendamine eeldab“.

(72)

Lisaks sellele, tuginedes kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artiklis 4 sätestatud meetme korrapärase hindamise klauslile, toob Belgia välja eelduse, mis hõlmab meetme pikendamist mutatis mutandis kolmeaastase lisaperioodi võrra, see tähendab et meetmest saavad kasu lennuettevõtjad, kes veavad enam kui 400 000 väljuvat lennureisijat 2015. aastal. Belgia järeldab sellest, et vaadeldav mehhanism on innustavat laadi, kuna see hõlmab kasusaajate nimekirja läbivaatamist iga kolme aasta järel, kusjuures kasusaajate hulka satuvad kõik ettevõtjad, kes ületavad 400 000 reisija piiri kolme aasta järel toimuva hindamise käigus.

(73)

Kuna Belgia leiab, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreediga võetud meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, ei pea ta asjakohaseks näidata, millisel õiguslikul alusel võiks meedet käsitada siseturuga kokkusobivana, ega tõendada, et kokkusobivuse tingimused on täidetud.

(74)

Belgia ei pea asjakohaseks vaadelda küsimust, kas kõnealusest meetmest teatati komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt või mitte.

(75)

Samuti ei pea Belgia seoses vaadeldava meetmega asjakohaseks küsimust summade tagasinõudmise kohta.

(76)

13. veebruaril 2015 edastas Ryanair komisjonile kommentaarid menetluse algatamise otsuse kohta.

(77)

Ryanair nõustub komisjoni esialgsete järeldustega riigiabi olemasolu kohta ning kutsub komisjoni üles tegema Belgiale korralduse kõnealuse abi andmise lõpetamiseks.

(78)

Ryanairi väitel on meetme eesmärk selgelt konkurentsivastane, sest meede kahjustab konkurentsi, seades nõrka konkurentsipositsiooni ülejäänud lennuettevõtjad, eeskätt Brüsseli lennujaamas tegutsevad odavlennuettevõtjad.

(79)

Lisaks sellele leiab Ryanair, et meetmest kasusaajad (eeskätt ettevõtted Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium) on meedet kasutanud selleks, et tugevdada juba varem olemas olnud strateegilise partnerluse suhteid, mis võimaldab vastu seista mitmele olulisele konkurendile, nagu Ryanair või Vueling, kes tegutsevad Brüsseli lennujaamas.

(80)

Ryanair nõustub esmalt komisjoni esialgse järeldusega selle kohta, et 400 000 reisija piirmäär on meelevaldne ja leiab, et sellel ei ole majanduslikku põhjendust.

(81)

Teiseks rõhutab Ryanair, et meetme jaoks abikõlblikud lennuettevõtjad on välja valitud kriteeriumi alusel, mis ei võta arvesse transfeer- ja transiitreisijaid, samas kui kasusaajatele makstavate summade puhul on neid reisijate kategooriaid arvesse võetud. Ryanair näeb selles sidususe puudumist ja on seisukohal, et meetme alusel toimuv kohtlemise erinevus seoses transiit- ja transfeerreisijatega on loogiliselt põhjendatav Belgia sooviga hoida väljaspool Belgiat registreeritud ettevõtjad eemal meetme kohaldamisalast.

(82)

Ryanair nõustub samuti komisjoni esialgse analüüsiga, mille kohaselt 2012. aasta valimine võrdlusaastaks, mille alusel toimub meetmest kasusaajate valimine, on meelevaldne. Ryanair märgib, et tegemist ei ole ainukese aastaga, mille kohta on andmed kättesaadavad, kuna BAC avaldab oma veebisaidil igakuiselt andmed eelmise kuu reisijate arvu kohta.

(83)

Ryanair leiab, et abi ei saa kuulutada siseturuga kokkusobivaks, sest meede takistab teenuste vaba osutamist. Ryanairi väitel toetatakse abiga teatavate hoolikalt valitud Belgia lennuettevõtjate osutatavaid teenuseid. Ryanair rõhutab, et mitte ükski suurtest Belgia lennuettevõtjatest ei ole meetmest kasusaajate nimekirjast välja jäetud ning Belgia transpordiminister on ise tunnistanud, et meetme eesmärk oli toetada riigi lennuettevõtjaid.

(84)

Lisaks sellele teatab Ryanair Belgia valitsuse avaldustest, mis on Ryanairi suhtes vaenulikud, näidates Ryanairi väitel, et valitsus seisab vastu tema tegutsemisele Brüsseli lennujaamas ja soovib selle konkurentsivastase meetme abil takistada sellest lennujaamast väljuvaid lennuliine käitavatel odavlennuettevõtjatel uute teenuste pakkumist.

(85)

Ryanair märgib, et Brussels Airlines on teatanud kahjumist kõikidel aastatel alates 2009. aastast. Ryanairi arvates oleks Brussels Airlines ilma Belgia sekkumiseta pidanud turult pikemaks või lühemaks ajaks eemale jääma. Ryanairi väitel oli olukord nii kriitiline, et Brussels Airlines kajastas oodatavat abi viivitamata oma 2013. aasta majandusaruandes, kuigi selle summa saamine ei olnud veel kindel.

(86)

Ryanair palub komisjonil kasutada „kogu pädevust, mis tal on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (21) (mis asendati nõukogu määrusega (EL) 2015/1589) (22) alusel“, et esitada üksikasjaliku ja ajakohase teabe nõue ettevõtete Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium 2012., 2013. ja 2014. aasta majandustulemuste kohta. Ryanair palub komisjonil samuti kontrollida, kuidas kajastub abi kasusaajate majandusaruannetes, et määrata kindlaks, kas kasusaajate näol on tegemist raskustes olevate ettevõtetega päästmisabi ja ümberkorraldamisabi suuniste sel ajal kehtinud versiooni tähenduses.

(87)

16. veebruaril 2015 edastas IAG komisjonile oma kommentaarid menetluse algatamise otsuse kohta.

(88)

IAG väitel on ilmne, et meede võeti vastu Belgia kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreediga ning see põhineb riigi ressurssidel, eeskätt avaliku föderaalse mobiilsus- ja transporditalituse eelarvel. IAG rõhutab samuti, et BACi roll selle ressursi haldamisel ja ümberjaotamisel piirdub Belgia riigi otsuste kohaldamisega, kuivõrd BACi riigilt saadud vahendite jaotamise eeskirjad on täies ulatuses kindlaks määratud kuninga dekreedi sätetega. IAG väitel ei sea asjaolu, et BACi näol on tegemist eraõigusliku ettevõttega, kahtluse alla riigi ressursside kasutamist ja meetme seostatavust riigiga.

(89)

IAG meenutab, et lennuettevõtjad, kes 2012. aastal ei tegutsenud, on kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi kohaldamisalast automaatselt välja arvatud. IAG on seisukohal, et kuigi meedet tutvustati kõikide Brüsseli lennujaama kasutajate suhtes üldiselt kohaldatavana, on see kavandatud sellisena, et seda saab tegelikult kohaldada vaid väikese osa lennuettevõtjate suhtes.

(90)

IAG osutab ühele Belgia väitele seoses meetme valikulisusega, mille kohaselt Brüsseli lennujaam erineb mitmest teisest Euroopa lennujaamast, kes ei vabasta transiit- ja transfeerreisijaid julgestustasust. IAG täpsustab seda väidet, tuginedes Euroopa suurte lennujaamade põhjal esitatud näidetele.

(91)

Lisaks sellele märgib IAG, et seoses lennuettevõtja Brussels Airlines kahjumiga viimastel aastatel otsustas Lufthansa tühistada 2017. aastal tehtud otsuse ettevõtte Brussels Airlines kõikide aktsiate omandamise kohta, kuigi selline otsus 2014. aastal vastu võeti. IAG väitel võib järeldada, et Lufthansa viib ettevõtte Brussels Airlines omandamise lõpule alles siis, kui ettevõte parandab oma majandustulemusi, sealhulgas riiklike vahendite abil.

(92)

23. veebruaril 2015 edastas Brussels Airlines komisjonile kommentaarid menetluse algatamise otsuse kohta.

(93)

Brussels Airlines leiab, et kõnealuse meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, kuna see hõlmab mittemajandusliku tegevuse rahastamist ning sellega ei anta mingil juhul toetuse saajatele valikulist eelist.

(94)

Täiendavalt leiab Brussels Airlines, et meedet saab käsitada siseturuga kokkusobivana enne lennundussuuniste jõustumist.

(95)

Brussels Airlines leiab, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel antav toetus hõlmab mittemajanduslikku tegevust, mille puhul on ette nähtud osaline rahaline hüvitamine.

(96)

Selle analüüsi toetuseks osutab Brussels Airlines juhtumi SA.14093 (C76/2002) Vallooni piirkonna antud eelised lennujaamale Brussels South Charleroi Airport ja lennuettevõtjale Ryanair (23) suhtes algatatud 21. märtsi 2012. aasta uurimismenetluse laiendamise otsusele.

(97)

Lennuettevõtja Brussels Airlines väitel ei maksa Charleroi lennujaamas tegutsevad lennuettevõtjad selles lennujaamas julgestustasu ning eespool nimetatud komisjoni 21. märtsi 2012. aasta otsuse kohaselt ei ole nende puhul seetõttu tegemist riigiabiga. Lisaks sellele märgib Brussels Airlines, et eespool osutatud Charleroi otsus, millega lõpetati 21. märtsi 2012. aasta otsusega laiendatud ametlik uurimismenetlus, põhjendab ühe Vallooni piirkonna ministri väitel Charleroi lennujaamale ja lennuettevõtja Brussels Airlines väitel ka selle lennujaama kasutajatele Vallooni piirkonna makstavat rahalist hüvitist.

(98)

Brussels Airlines nimetab menetluse algatamise otsuse punkti 44, milles komisjon tegi järelduse meetme valikulisuse kohta seoses kolme põhjusega: 1) meede on suunatud üksnes lennuettevõtjatele ja mitte teistele reisijateveo liikidele; 2) meede on suunatud üksnes lennuettevõtjatele, kes kasutavad Brüsseli lennujaama; 3) meede hõlmab üksnes lennuettevõtjaid, kes vastavad teatavatele reisijate arvuga seotud tingimustele Brüsseli lennujaamas.

(99)

Seoses esimese punktiga väljendab Brussels Airlines kahtlusi toetuse valikulisuse kohta seoses sellega, et toetust kohaldatakse üksnes lennuettevõtjate suhtes. Brussels Airlines leiab, et on olemas objektiivsed põhjused, mis võimaldavad põhjendada vahetegemist lennuliikluse ja teiste reisijateveo liikide vahel, kuna viimaste puhul ei esine sama palju julgeolekuga seotud ohtusid kui lennutranspordi puhul.

(100)

Seoses teise punktiga osutab Brussels Airlines Belgia õigussüsteemile, mis võimaldab abi anda üksnes lennuettevõtjatele, kes kasutavad Brüsseli lennujaama. Belgia piirkondadele kuulub pädevus avalike lennujaamade ja lennuväljade taristu ja käitamise osas, välja arvatud Brüsseli lennujaama puhul, mis kuulub föderaalvalitsuse pädevusse. Brussels Airlines järeldab sellest, et sellega seoses saab föderatiivne riik anda toetust üksnes Brüsseli lennujaamale ja mitte teistele lennujaamadele.

(101)

Seoses kolmanda punktiga palub Brussels Airlines komisjonil pöörduda föderatiivse riigi poole, kes võttis vastu kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi. Seejuures soovib ettevõte selgitada, et ta peab asjakohaseks reisijate arvuga seotud piirmäära kehtestamist lennujaama julgeolekuga seotud teenuste puhul, kuna ohutusega seotud kulude suurus lennujaamades on samuti seotud reisijate arvuga.

(102)

Brussels Airlines leiab samuti, et 2012. aasta kasutamine võrdlusaastana on põhjendatud sellega, et tegemist on viimase aastaga, mille arvandmed olid kättesaadavad ajal, millal ministrite nõukogu otsustas meetme vastu võtta. Brussels Airlines leiab samuti, et võrdluspunkti valimine on alati seotud teatud meelevaldsusega. Ettevõtte Brussels Airlines tehtud analüüsi kohaselt ei ole Belgia 2012. aasta valimisega võrdlusaastaks ületanud oma kaalutlusõiguse piire selles küsimuses.

(103)

Sellega seoses leiab Brussels Airlines, et meetmega ei anta valikulist eelist.

(104)

Brussels Airlines leiab, et kui komisjon peaks sellele vaatamata tuvastama abi olemasolu, oleks see siseturuga kokkusobiv vähemalt kuni 4. aprillini 2014, millal jõustusid lennundussuunised. Brussels Airlines osutab sellega seoses eespool osutatud Charleroi otsusele, milles komisjon nõustus Vallooni piirkonna võetud mitme meetmega Charleroi lennujaama käitaja suhtes, millega toetati valikuliselt lennujaama majandustegevust; kuigi tegemist oli õigusvastase abiga, muutus see siseturuga kokkusobimatuks alles pärast lennundussuuniste jõustumist.

(105)

Ettevõtte Brussels Airlines analüüsi kohaselt tähendab see, et julgestusteenuste eest enne seda kuupäeva makstud toetusi ei ole võimalik toetusi saanud ettevõtjatelt tagasi nõuda.

(106)

Brussels Airlines leiab, et kõnealuse meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, kuna sellega ei toetata majandustegevust ega anta valikulist eelist. Igal juhul leiab Brussels Airlines, et meedet tuleb käsitada siseturuga kokkusobivana enne lennundussuuniste jõustumist.

(107)

26. veebruaril 2015 edastas komisjonile kommentaarid menetluse algatamise otsuse kohta veel üks huvitatud isik, kes taotles anonüümsust (edaspidi „anonüümsust taotlenud huvitatud isik“).

(108)

Anonüümsust taotlenud huvitatud isik meenutab esmalt, et 30. detsembri 2001. aasta programmseaduses (24) on selgesõnaliselt sätestatud, (25) et BACi võetavad lennujaamatasud peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja kuludele vastavad.

(109)

Samuti rõhutab ta, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet ei saa seada kahtluse alla programmseaduse sätteid, kuna viimase näol on tegemist kuninga dekreedist kõrgemat järku õigusaktiga.

(110)

Anonüümsust taotlenud huvitatud isik märgib, et programmseaduse alusel väljastas Belgia BACile loa, mis võimaldab ettevõttel käitada Brüsseli lennujaama. Sellega seoses leiab anonüümsust taotlenud huvitatud isik, et Belgia peaks kontrollima loa väljastamisega seotud tingimusi ning veenduma, et lennujaamatasud ei ole diskrimineerivat laadi. Anonüümsust taotlenud huvitatud isik leiab, et kui BAC ei järgi neid tingimusi, saab ja peab Belgia võtma meetmeid olukorra lahendamiseks.

(111)

Anonüümsust taotlenud huvitatud isik on arvamusel, et Belgia soovis toetada Belgia lennuettevõtjaid, kahjustamata seejuures põhjenduses 108 osutatud majanduslikku korraldust, ja leiab, et BAC oleks pidanud kohaldama julgeolekumeetmetega seotud kulude vähendamist kõikide Brüsseli lennujaama kasutavate lennuettevõtjate suhtes.

(112)

Lisaks sellele meenutab anonüümsust taotlenud huvitatud isik, et BACi ja lennuettevõtjate vahel on sõlmitud viieaastase tähtajaga leping tasude süsteemi ja hindade kontrollimise põhimõtete kohta. Kehtiva lepingu muutmisel tuleb lennuettevõtjatega uuesti konsulteerida.

(113)

Anonüümsust taotlenud huvitatud isik järeldab sellest, et Belgia lähtub põhimõttest, mille kohaselt BAC peab kohaldama kõikide lennuettevõtjate suhtes mittediskrimineerivat soodustust (st julgeolekumeetmetega seotud kulude üldist vähendamist). Vastasel juhul oleks tegemist teatud lennuettevõtjatele antava valikulise eelisega, mis on vastuolus Chicago konventsiooni (26) artikli 15 sätetega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/12/EÜ (27).

(114)

Belgia meenutab esmalt, et 16. jaanuari 2015. aasta märkustes ning 12. märtsi 2015. aasta vastustes 10. veebruari 2015. aasta teabenõudele on ta üksikasjalikult selgitanud põhjendusi, mille tõttu vaidlusalust meedet ei saa käsitada riigiabina.

(115)

Lisaks sellele leiab Belgia, et Ryanairi esitatud väited peegeldavad peaasjalikult ettevõtte äristrateegiat ning tegemist ei ole puhtakujuliselt õiguslike väidetega.

(116)

Belgia meenutab, et pärast kahtlusi, mida komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses, otsustas mobiilsuse valdkonna minister ettevaatusabinõuna ja ilma et see kahjustaks tema seisukohta komisjoni algatamisotsuses tehtud esialgse hinnangu suhtes, peatada kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi kohaldamise.

(117)

Kommenteerides Ryanairi väiteid riigiabi olemasolu kohta, eeskätt seoses piirmäära (400 000 reisijat aastas) väidetava meelevaldsusega, reisijate väidetavalt arusaamatu jagamisega transfeer- ja transiitreisijateks kasusaajate kindlaksmääramisel ja abisumma väljaarvutamisel ning kasusaajate valikul 2012. aasta võrdlusaastaks valimise väidetava meelevaldsusega, osutab Belgia komisjonile oma 16. jaanuari 2015. aasta märkustele ja 12. märtsi 2015. aasta vastusele 10. veebruari 2015. aasta teabenõudele.

(118)

Seoses väidetega, mis on seotud 2012. aasta valimisega võrdlusaastaks, väidab Belgia, et Ryanair ei täpsustanud asjaolu, et kuigi BACi veebisaidil avaldatakse igakuiselt andmeid eelneva kuu reisijate arvu kohta, on nende andmete puhul tegemist vaid üldiste statistiliste andmetega lennujaamast väljuvate ja lennujaama saabuvate lennureisijate ning transiit- või transfeerreisijate arvu kohta, mis ei ole liigendatud lennuettevõtjate kaupa.

(119)

Seoses mobiilsuse valdkonna endise riigisekretäri avaldusega, millele Ryanair viitab, leiab Belgia, et see avaldus ei võimalda tõendada riigiabi olemasolu ega ka mingi muu Belgia valitsuse kava olemasolu, mille eesmärk oleks tõkestada Ryanairi konkureerimist teiste lennuettevõtjatega.

(120)

Belgia meenutab selle küsimusega seoses, et meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, sest selle abil hüvitatakse üksnes mittemajanduslikke teenuseid, ning samuti seetõttu, et sellega ei anta meetmest kasusaajatele eelist.

(121)

Belgia järeldab sellest, et küsimus väidetava riigiabi siseturuga kokkusobivuse kohta ei ole asjakohane.

(122)

Selle küsimusega seoses rõhutab Belgia, et meetme näol ei ole tegemist riigiabiga ning seetõttu ei ole komisjonil mingit alust nõuda ettevõtjatelt Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium finantsandmete esitamist.

(123)

Igal juhul leiab Belgia, et tuleb pöörduda nende kolme lennuettevõtja poole ja vajaduse korral kutsuda neid üles märkusi esitama.

(124)

Kommentaarides IAG esitatud märkuste kohta osutab Belgia komisjonile oma 16. jaanuari 2015. aasta märkustele ning 12. märtsi 2015. aasta vastustele 10. veebruari 2015. aasta teabenõudele, milles ta on üksikasjalikult selgitanud põhjendusi, mille tõttu vaadeldavat meedet ei saa käsitada riigiabina.

(125)

Belgia võttis teadmiseks lennuettevõtja Brussels Airlines märkused, milles on eeskätt väidetud, et vaadeldava meetme näol ei ole tegemist riigiabiga. Belgia teatab komisjonile, et ta nõustub lennuettevõtja Brussels Airlines selle järeldusega,

(126)

Belgia osutab oma 16. jaanuari 2015. aasta märkustele ning 12. märtsi 2015. aasta vastustele 10. veebruari 2015. aasta teabenõudele, milles ta on üksikasjalikult selgitanud põhjendusi, mille tõttu vaadeldavat meedet ei saa käsitada riigiabina.

(127)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(128)

Et meedet võiks käsitada riigiabina, peavad seega samaaegselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) meetmest kasusaaja(d) on ettevõtja(d) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, 2) kõnealust meedet rahastatakse riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga, 3) meede annab selle saajale või saajatele valikulise majandusliku eelise ja 4) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust (28).

(129)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt kohaldatakse riigiabieeskirju üksnes juhul, kui kasusaaja on „ettevõtja“. Ettevõtja mõiste hõlmab kõiki majandustegevusega tegelevaid üksusi, sõltumata nende õiguslikust seisundist või rahastamise viisist (29). Majandustegevus on tegevus, mis seisneb konkreetsel turul kaupade või teenuste pakkumises (30). Komisjon on lennundussuuniste punktis 34 märkinud, et küsimus sellest, kas teatud üksuse näol on tegemist ettevõtjaga või mitte, on alati seotud tema konkreetse tegevusega.

(130)

Belgia väitel rahastatakse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel makstava toetusega teenuseid, millega tagatakse reisijate ja lennujaamataristu julgeolek ning sellest tulenevalt ei ole tegemist majandustegevusega. Belgia osutab Charleroi otsusele, milles komisjon leidis, et Vallooni piirkonna poolse avaliku võimu ainupädevusse kuuluva teatava tegevuse rahastamise näol Charleroi lennujaamas ei olnud tegemist riigiabiga, kuna sellise tegevuse puhul ei olnud tegemist majandustegevusega. Brussels Airlines esitas samalaadseid väiteid.

(131)

Komisjon ei vaidlusta väidet, et Belgia võis maksta BACile hüvitist Brüsseli lennujaamas teostatava julgestustegevuse eest ning et sellise tegevuse puhul on võimalik nõustuda sellega, et BACile ei antud riigiabi. Samas ei ole käesoleva menetluse uurimisobjekt mitte BACile antav toetus, vaid lennuettevõtjatele antav toetus.

(132)

Sellega seoses tuleb märkida, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedis on sätestatud, et BAC maksab kogu saadud toetuse edasi lennuettevõtjatele, kes on vedanud 2012. aastal enam kui 400 000 väljunud lennureisijat. Seda arvestades tuleb märkida, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreediga antakse selle dekreedi artiklis 2 sätestatud ümberjaotusmehhanismi abil eelis lennuettevõtjatele, kes on vedanud 2012. aastal enam kui 400 000 väljunud lennureisijat.

(133)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 alusel BACilt saadud toetuse abil hüvitati osaliselt lennuettevõtjate poolt BACile makstavatest julgestustasudest tulenevaid kulusid. Julgestustasu näol on tegemist lennujaamatasuga, mida lennuettevõtjad maksavad BACile, et saada juurdepääs lennujaamataristule ning kasutada lennujaamateenuseid. Tegemist on seega äriteenuse hinna ühe teguriga, mille suuruse määrab kindlaks neid teenuseid osutav eraõiguslik ettevõtja. Lisaks sellele arvestatakse julgestustasu suurus lennuettevõtja iga reisija pealt, kes väljub lennujaamast. Seega on ilmne, et kõnealuse toetuse abil rahastatakse reisijateveo äriteenust, mille puhul – nagu komisjon on lennundussuuniste punktis 27 selgitanud – on tegemist majandustegevusega. Tegemist ei ole mingil juhul selliste kulude hüvitamisega, mida lennuettevõtjad peavad kandma seoses avaliku võimu ainupädevusse kuuluvate ja riigi vastutusalas olevate ülesannete täitmisega.

(134)

Charleroi otsuse puhul uuris komisjon sellise tegevusega seotud kulude hüvitamist, mida Charleroi lennujaama käitaja pidi kandma seoses avaliku võimu ainupädevusse kuuluvate ja riigi vastutusalas olevate ülesannete täitmisega. Komisjon ei uurinud hüvitise lennuettevõtjatele ümberjaotamise mehhanismi, st sellesarnast, mis kehtestatakse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikliga 2. Komisjon ei teinud samuti otsust selle kohta, et lennuettevõtjatele makstud toetuste näol ei ole tegemist riigiabiga, kuna sellega rahastati mittemajanduslikku tegevust. Charleroi otsus ei ole seega käesoleva menetluse raames analüüsitava meetme puhul asjakohane.

(135)

Eelnevast tuleneb, et vaadeldava meetme, st kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel lennuettevõtjatele makstava toetuse abil rahastati majandustegevust, nimelt reisijate kommertsvedusid. Toetuste saajate näol on ilmselgelt tegemist ettevõtjatega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(136)

Toetust maksti, kohaldades kuninga dekreeti, mille ministrite nõukogu oli vastu võtnud. Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artiklis 6 on sätestatud, et lennuliikluse valdkonna eest vastutav minister on vastutav dekreedi rakendamise eest.

(137)

Lisaks sellele rahastatakse toetust Belgia riigi eelarvest pärit ressursside abil. Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artiklis 3 on sätestatud: „Artiklis 1 osutatud toetus antakse avaliku föderaalse mobiilsus- ja transporditalituse 2014. aasta eelarve rubriigist 52.60.31.32.01 „Abi lennundussektorile“ […]“.

(138)

Lisaks sellele sätestatakse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artiklis 2 BACi kohustus jagada kogu riigilt saadav toetus ümber teatud lennuettevõtjatele, kusjuures igale lennuettevõtjale makstava toetussumma arvutamine toimub täiel määral kuninga dekreedis kindlaksmääratud meetodi abil. See säte ei jäta BACile mingit otsustusvabadust toetuse saajatest lennuettevõtjate ja neile makstavate teotussummade kindlaksmääramisel. Seega on BACi poolt lennuettevõtjatele kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel tehtavad maksed seostatavad riigiga ja neid rahastatakse riigi ressurssidest ning seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et BACi puhul on tegemist ettevõttega, mille aktsiatest 75 % kuulub eraõiguslikele investoritele (31).

(139)

Lisaks sellele tuleb märkida, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel tehtud maksete puhul ei järgitud täpselt esialgu kindlaksmääratud korda. Kuninga dekreedi artikli 2 sätete kohaselt arvutatud summad kandis selle dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele vastavatele lennuettevõtjatele üle otseselt riik, ilma BACi vahenduseta. 22. septembril 2014 kandis Belgia riik otse lennuettevõtjatele üle järgmised summad: 16 779 819 eurot (Brussels Airlines), 2 143 621 eurot (TUI Airlines Belgium), 76 560 eurot (Thomas Cook Airlines Belgium). On ilmne, et need otsesed maksed on seostatavad riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest.

(140)

Neid asjaolusid arvesse võttes tuleb järeldada, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 sätetega kehtestatud lennuettevõtjatele makstavate toetuste mehhanism on seostatav riigiga ning Belgia rahastab seda riigi ressurssidest ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(141)

Selleks et hinnata, kas teatava riikliku meetme näol on tegemist ettevõtjale antava abiga, tuleb kindlaks teha, kas asjaomane ettevõtja on saanud majandusliku eelise, mis on tal võimaldanud vältida kulusid, mida ta oleks tavapäraselt pidanud kandma oma rahalistest vahenditest, või kas ta on saanud eeliseid, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks saanud (32).

(142)

Oluline ei ole mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk, vaid meetme mõju ettevõtjale (33). Eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud (34). Et seda hinnata, tuleks võrrelda ettevõtja finantsolukorda pärast meedet tema finantsolukorraga juhul, kui meedet ei oleks võetud (35). Kuna oluline on vaid meetme mõju, ei puutu asjasse see, kas eelis on ettevõtjale kohustuslik, nii et ettevõtja ei saanud seda vältida ega sellest keelduda (36).

(143)

Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 kohaselt pidi BAC riigilt saadud toetuse ümber suunama Brüsseli lennujaama kasutajatele, kes olid vedanud 2012. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahelisel perioodil enam kui 400 000 väljunud lennureisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid, kusjuures toetuse maksmise kord oli täies ulatuses kindlaks määratud sama artikliga. Nagu ilmneb põhjendustes 39–41 esitatud arvutustest, hüvitati nende maksete abil osaliselt asjaomaste lennuettevõtjate BACile makstavat julgestustasu. Julgestustasu kuulub BACi kindlaks määratud lennujaamatasude hulka ja lennuettevõtjad maksavad seda kommertsteenuste eest, eeskätt lennujaamataristule juurdepääsu eest, mida lennuettevõtjad vajavad selleks, et osutada oma lennutransporditeenuseid. Lisaks sellele kujutab see tasu endast iga väljuva lennureisija eest võetavat teatud summat ning summa suurus sõltub seega otseselt lennuettevõtja reisijate kommertsveoga seotud tegevusest. See tasu kuulub seega kulude hulka, mida Brüsseli lennujaama kasutajad peavad tasuma tavapärastes turutingimustes tegutsedes. Seega võimaldab vaadeldav meede asjaomastel lennuettevõtjatel vältida kulusid, mida nad oleksid tavapäraselt pidanud kandma oma rahalistest vahenditest ning annab neile eeliseid, mida nad tavalistes turutingimustes ei oleks saanud.

(144)

Belgia väitel tuleb selleks, et hinnata, kas vaadeldaval juhul on tegemist eelise andmisega, teha võrdlus käesoleva menetluse aluseks oleva meetme ja võrreldava olukorra vahel Belgias. Belgia täpsustab sellega seoses, et kuni kõnealuse meetme vastuvõtmiseni esitas ainult Brüsseli lennujaam oma kasutajatele tasunõuded, millega kaeti lennujaama kasutamisega seotud üldised julgestuskulud ilma riiklike vahendite kasutamiseta. Belgia väitel eristab see asjaolu Brüsseli lennujaama teistest Vallooni või Flaami piirkonnas asuvatest lennujaamadest, kus kõik lennujaama julgestuse ja ohutusega seotud kulud kaeti vastavate piirkondade vahenditest. Belgia osutab sellega seoses Charleroi otsusele ning eeskätt selle põhjendustele 269 ja 270. Tuginedes lennundussuuniste punktidele 54–60, mis käsitlevad turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamist lennuettevõtjatele suunatud meetmete puhul ning sellega seoses lennujaamade võrdlemist, järeldab Belgia, et meetmega ei anta asjaomastele lennuettevõtjatele mingit majanduslikku eelist. Brussels Airlines esitab samalaadseid väiteid, rõhutades asjaolu, et Charleroi lennujaamas ei nõuta lennuettevõtjatelt julgestustasu.

(145)

Komisjon ei nõustu Belgia seisukohaga majanduseelise olemasolu tuvastamise meetodite kohta käesolevas menetluses. Komisjon märgib esmalt, et lennundussuuniste sätted, millele Belgia viitab, hõlmavad lennujaama käitaja käitumist ühe või mitme lennuettevõtja suhtes, seoses vajadusega määrata kindlaks, kas teatavale käitajale esitatud maksenõuded on vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. Käesolevas menetluses vaadeldavat meedet see raamistik ei hõlma, kuna tegemist on olukorraga, kus riik hüvitab osaliselt lennujaama käitaja poolt kolmele konkreetsele lennuettevõtjatele esitatud tasunõuded.

(146)

Lisaks sellele vastavad Belgias tegutsevate lennuettevõtjate jaoks tavalised turutingimused olukorrale, kus nad kannavad täies ulatuses finantskoormust, mis on seotud nende tasutavate lennujaamatasudega, sõltumata sellest, millised võivad olla nende lennujaamatasude erinevused, kusjuures selliste tasude suuruse on kindlaks määranud erinevate lennujaamade käitajad ja see sõltub mitmesugustest teguritest, nagu käitajate vastavad äristrateegiad, nende kantavate kulude suurus, piirkondlik või riiklik eeskirjaraamistik, mille raames nende kulude suurus kindlaks määratakse või riigi ainupädevuses olevate ülesannete täitmisega seotud finantskoormuse suurus. Tavapäraste turutingimuste puhul ei eeldata, et lennujaamatasud Belgia eri lennujaamades oleksid võrdsed, isegi kui eeldada, et need lennujaamad on piisaval määral võrreldavad selleks, et kohaldada lennundussuuniste punktides 54–60 sätestatud meetodit, mida Belgia ei ole üritanud tõestada. Sellest tulenevalt ei saa toetus, millega püütakse võrdsustada makstavate tasude suurust ühes Belgia lennujaamas teistes Belgia lennujaamades kohaldatavatega, olla põhjenduseks sellele, et välistada majanduseelise olemasolu.

(147)

Lisaks sellele ei ole Belgia viitamine Charleroi otsuse põhjendustele 269 ja 270 asjakohane. Nendes põhjendustes ei väljenda komisjon oma seisukohta, vaid võtab kokku Belgia kommentaarid kolmandate isikute märkuste kohta Charleroi lennujaamaga seotud ametliku uurimismenetluse käigus. Lisaks sellele hõlmavad need põhjendused Belgia ametiasutuste valikut selle kohta, kas katta või mitte katta kulusid, mis on seotud lennujaama käitajate sellise tegevusega, mis kuulub avaliku võimu ainupädevusse. See küsimus ei ole käesoleva uurimise raames tehtava analüüsi jaoks asjakohane. Nagu eespool, käesoleva otsuse põhjenduses 131 on öeldud, ei vaidlusta komisjon võimalust, et föderaalne riik hüvitab BACile kulud, mida ettevõtja on kandnud seoses julgestustegevusega, vaid püüab välja selgitada, kas kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi alusel kohaldatav toetuste lennuettevõtjatele edasikandmise mehhanismiga antakse neile lennuettevõtjatele majanduseelis.

(148)

Eelnevast ilmneb, et Belgia ja lennuettevõtja Brussels Airlines esitatud väited ei saa kahtluse alla seada järeldust, mille kohaselt vaadeldav meede võimaldab asjaomastel lennuettevõtjatel vältida kulusid, mida nad oleksid tavapärastes turumajanduse tingimustes pidanud kandma oma rahalistest vahenditest.

(149)

Lisaks sellele, kui eeldada, et BAC oleks saanud toetuse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 1 alusel, ilma et selle toetusega oleks kaasnenud kohustust suunata see edasi lennuettevõtjatele, tuleb pidada vähetõenäoliseks, et BAC oleks suunanud selle lennuettevõtjate tasutava julgestustasu vähendamiseks sel viisil, nagu see on ette nähtud kõnealuses kuninga dekreedi artiklis 2.

(150)

Esiteks ei näita mitte ükski asjaolu, et BAC oleks selle toetuse mõjul vähendanud julgestustasu või oleks selle osaliselt hüvitanud. BAC oleks võinud toetuse suunata lisainvesteeringute rahastamiseks julgestuse valdkonnas, mis ei olnud ette nähtud olemasoleva investeerimiskavaga. Sellisel juhul ei oleks BACil olnud mitte mingit põhjust vähendada julgestustasu või seda osaliselt hüvitada. Teiselt poolt, nagu on näidatud punktis 2.1.3, määras BAC kindlaks hinnakontrolli süsteemi ja valemi viieaastaseks perioodiks. Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet võeti vastu reguleerimisperioodiks 2011–2015. Tuleb pidada vähetõenäoliseks, et BAC oleks saanud või oleks pidanud vajalikuks teha ettepanek julgestustasu vähendamiseks või selle tasu osaliseks hüvitamiseks enne selle regulatsiooniperioodi lõppu, st peaaegu kaks aastat pärast kuninga dekreedi vastuvõtmist.

(151)

Lisaks sellele, isegi kui eeldada, et BAC oleks saanud ja oleks pidanud vajalikuks võimaldada lennuettevõtjatel saada kõnealusest toetusest kasu, vähendades julgestustasu või hüvitades selle osaliselt, tuleb pidada mõistlikuks, et ta oleks seda teinud ühetaoliselt kõikide Brüsseli lennujaama kasutajate jaoks. Julgestustasu praegusel kujul kujutab endast iga väljuva lennureisija eest tasutavat ühtset summat, seejuures ei tehta vahet reisijate eri liikidel. BACi julgestuskulusid vähendav toetus oleks loogiliselt pidanud viima selle ühtse summa vähendamisele, mis oleks toonud kasu kõikidele lennuettevõtjatele proportsionaalselt nende poolt Brüsseli lennujaama veetud ja sealt väljunud lennureisijate arvule. Samas viib kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artiklis 2 sätestatud mehhanism hoopis teistsugusele tulemusele. Selle mehhanismi kohaldamisel ei toimu mitme Brüsseli lennujaama kasutaja puhul mitte mingisugust julgestustasude osalist hüvitamist, samas kui vaid kolm lennuettevõtjat jagavad 19 000 000 euro suurust eelarvet aastas.

(152)

Seega muudetakse ümberjaotamismehhanismi abil Brüsseli lennujaama kasutavate lennuettevõtjate finantskoormust kõnealusest mehhanismist kasu saava kolme lennuettevõtja jaoks, võrreldes hüpoteetilise olukorraga, mille puhul BAC oleks saanud toetuse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 1 alusel, ilma et selle toetusega oleks kaasnenud kohustust anda see edasi lennuettevõtjatele.

(153)

Lisaks sellele ei saa meedet käsitada rahalise hüvitisena, mida riik annab asjaomastele lennuettevõtjatele teatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, kuna Belgia ei ole teatanud sellise teenuse üleandmisest lennuettevõtjatele. Meetme puhul ei saa seega väita, et sellega ei anta majanduseelist Altmarki kohtuotsuse tähenduses (37).

(154)

Eelnevast ilmneb, et kõnealuse meetmega antakse lennuettevõtjatele majanduseelis.

(155)

Komisjon märgib, et 26. augusti 2014. aasta seisuga oli asepeaministri ja endise keskkonnakaitse, energia, mobiilsuse ja institutsionaalsete reformide riigisekretäri Melchior Wathelet' veebisaidil märgitud, et „piiratud koosseisuga ministrite komitee otsustas 2012. aasta detsembris teha 20 000 000 euro suuruse eraldise aastas Belgia lennuettevõtjate toetamiseks […]“. 27. augustil 2014 teatas tolleaegne mobiilsuse valdkonna riigisekretär Catherine Fonck: „Valitsus on teinud äärmiselt selge otsuse. Lennuettevõtjatele tuleb toetus Brüsseli lennujaama vahendusel välja maksta“. Need ministrite tasemel tehtud avaldused selgitavad järeldust, mille kohaselt kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 alusel kehtestatud ümberjaotamismehhanismiga antakse asjaomastele lennuettevõtjatele majanduseelis, ning viivad arvamusele, et sellise eelise andmine nendele lennuettevõtjatele võiski olla kuninga dekreedi vastuvõtmise peamine eesmärk.

(156)

Tuleb veel välja selgitada, kas põhjendustes 141–154 kirjeldatud majanduseelis on valikuline.

(157)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et riigi antav abi peab selleks, et seda saaks käsitada riigiabina, soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“. Seega on riigiabi mõistega hõlmatud üksnes need meetmed, mis annavad valikulise eelise teatavatele ettevõtjatele, teatavatele ettevõtjate kategooriatele või teatavatele majandussektoritele.

(158)

Komisjon märgib esmalt, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi kohaselt hõlmab meede vaid kolme lennuettevõtjat, kes on 2012. aastal vedanud Brüsseli lennujaama enam kui 400 000 sealt väljunud lennureisijat, st lennuettevõtjaid Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium ja Thomas Cook Airlines Belgium, kes moodustavad vaid osa Brüsseli lennujaamast väljuvaid lennureisijaid vedavatest või vedada võivatest lennuettevõtjatest. Seega olid kuninga dekreedi vastuvõtmise ajal võimalikud meetmest kasu saajad selgelt kindlaks määratavad ning moodustasid piiritletud osa Brüsseli lennujaamast väljuvaid lennureisijaid vedavatest lennuettevõtjatest; seejuures määrati see osa kindlaks 2012. aasta andmete põhjal, mis olid kuninga dekreedi vastuvõtmise ajal kättesaadavad. Kuid majanduseelis, mida antakse teatud suletud ettevõtjate ringile, mis on abi andmise ajal selgelt kindlaks tehtav, on igal juhul nii de jure kui ka de facto valikuline.

(159)

Käesoleva uurimismenetluse objektiks oleva meetmega antakse seega meetmest kasu saavatele lennuettevõtjatele valikuline eelis. See järeldus ei ole vastuolus järeldusega, mille esitas Euroopa Kohus oma 21. detsembri 2016. aasta otsuses kohtuasja Hansestadt Lübeck (38) põhjendustes 161 ja 162 nimetatud põhjustel.

(160)

Selles kohtuotsuses vaatleb Euroopa Kohus tingimusi, mille kohaselt määrusega, milles määratakse kindlaks lennujaamatasude suurus Lüübeki lennujaamas, võidakse anda valikuline eelis. Kohus sedastas, et vaadeldava dekreedi valikulisuse analüüsiks on kohane võrdlusraamistik Lüübeki lennujaama suhtes kohaldatav lennujaamatasude korraldus (39). Seda määrust tuleb seega vaadelda Lüübeki lennujaama olemasolevate ja võimalike kasutajate rühma siseselt ning on vaja määrata kindlaks, kas vaadeldava dekreediga antakse teatud ettevõtjatele eelis võrreldes teiste ettevõtjatega, ning kui selline eelis tuvastatakse, siis tuleb kindlaks määrata, kas selline eelis on põhjendatud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede võeti.

(161)

Käesolevas uurimismenetluses vaadeldav meede erineb Hansestadt Lübecki kohtuasjas käsitletud meetmest, kuna sellega ei hõlmata avatud rühma moodustavate kõikide Brüsseli lennujaama kasutajate lennujaamatasusid, vaid antakse toetus selle rühma suletud alamrühmale. Eeskätt jäetakse meetme kohaldamisalast välja kõik lennuettevõtjad, kes vedasid Brüsseli lennujaama sealt väljuvaid lennureisijaid, kelle arv 2012. aastal jäi alla 400 000, sõltumata sellest, kui palju ja mis liiki reisijaid need lennuettevõtjad vedasid meetme kohaldamise perioodil. Seega ei ole Euroopa Kohtu kohtuasjas Hansestadt Lübeck kasutatud valikulisuse analüüsimeetod käesolevas uurimismenetluses vaadeldava meetme puhul kohaldatav.

(162)

Seejuures, isegi kui eeldada, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punkti 1 alusel kohaldatav ümberjaotamise mehhanism võiks olla seotud meetmega, mille abil määratakse kindlaks lennujaamatasude suurus Brüsseli lennujaamas, ning et meetme võimaliku valikulisuse vaatlemisel tuleks võrdlusrühmana käsitada Brüsseli lennujaama olemasolevatest ja võimalikest kasutajatest moodustatud rühma, tuleks meedet ikkagi käsitada valikulisena, nagu ilmneb põhjendustest 163–192.

(163)

Põhjenduses 162 esitatud eelduse kohaselt tuleks järeldada, et asjassepuutuva võrdlusraamistiku vaadeldava meetme võimaliku valikulisuse hindamiseks moodustab Brüsseli lennujaamas kehtiv lennujaamatasude süsteem ja selle lennujaama julgestustegevuse rahastamise kord. Lisaks sellele tuleks Brüsseli lennujaama olemasolevate ja võimalike kasutajate rühmas uurida vaadeldava meetme kohaldamisest tingitud kohtlemise erinevusi ning nende võimalikke põhjendusi. Seda lähenemisviisi on vähemalt kaudselt Belgia käesoleva menetluse kestel kasutanud. Belgia on esitanud erinevaid põhjendusi meetmega seotud eri asjaolude kohta, mis tingivad kohtlemise erinevuse Brüsseli lennujaama olemasolevate ja võimalike kasutajate vahel, põhjendades eeskätt 400 000 reisija piirmäära ning 2012. aasta andmete kasutamist meetmega hõlmatavate ettevõtjate kindlaksmääramiseks. Põhjenduses 161 esitatud põhjustel leiab komisjon, et see meetod ei ole vaadeldaval juhul asjakohane. Lisaks sellele, nagu on näidatud põhjendustes 164–192, viiks selle meetodi kohaldamine järeldusele, et tegemist on valikulise meetmega.

(164)

Põhjenduses 162 kirjeldatud meetodi kohaldamise korral – kui võrdlusraamistik oleks määratud kindlaks põhjenduses 163 näidatud viisil – tuleb märkida, et meetmega antakse teatud ettevõtjatele eelis, võrreldes teiste samas faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjatega. Tuleb arvestada, et kõik Brüsseli lennujaamas väljuvaid lennuliine käitavad lennuettevõtjad on ühesuguses faktilises ja õiguslikus olukorras, kuna nende suhtes kohaldatakse lennujaamatasude süsteemi, sealhulgas julgestustasu, mida väljendatakse väljuvalennu reisija kohta arvestatava ühtse summana, tegemata vahet reisijate eri liikide või arvu alusel. Teatavatele kasutajatele, täpsemalt neile, kes vastavad kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 esitatud kriteeriumile, hüvitatakse makstud julgestustasu osaliselt, teised aga ei saa mingit hüvitist.

(165)

Veel tuleb kindlaks määrata, kas selline kohtlemise erinevus on põhjendatud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede vastu võeti. Selleks tuleb meenutada vaadeldava meetme aluseks oleva kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi eesmärki. Kuninga dekreedi sõnastuse kohaselt on tegemist meetmega, mis toetab julgeolekutaristut Brüsseli lennujaamas. Samuti tuleb meenutada, et kehtivate eeskirjade kohaselt peab BAC määrama kindlaks lennujaamatasude suuruse punktis 2.1.3 kirjeldatud reguleerimisraamistiku piires. Põhjenduses 25 nimetatud sätete alusel määrab BAC pärast lennujaama kasutajate arvamuse küsimist kindlaks tariifisüsteemi ja hinnakontrolli valemi, need loetakse kokkulepituks, kui ükski lennujaama kasutaja ei ole esitanud põhjendatud vastuväidet. Majandusliku reguleerimise asutus võib nõuda hinnakontrolli valemi või tariifisüsteemiga seoses teatud kohandusi või muudatusi, kui poolte vahel esineb kuninga 21. juuni 2004. aasta dekreedi artikli 55 punkti 4 osas lahkarvamusi. Hinnakontrolli valem ja tariifisüsteem ning nende võimalikud muudatused esitatakse otsuse tegemiseks ministrile, kelle vastutusalasse kuulub lennuliikluse valdkond. Komisjon märgib, et BACi käivitatud julgestustasude süsteemi eesmärk oli vähemalt kuni 7. jaanuari 2014. aasta kuninga dekreedi artikli 1 sätetega kehtestatud toetuse kohaldamiseni julgestusega seotud BACi tegevuse rahastamine. Selles põhjenduses nimetatud tegurid kuuluvad vaadeldava meetme kehtestamist hõlmava süsteemi olemust ja ülesehitust määravate asjaolude hulka.

(166)

Julgestustasude näol on tegemist väljuva lennureisija kohta arvestatava ühtse summaga, mis ei sõltu veetava reisija liigist. Julgestustegevuse riiklik rahastamine peaks loogika kohaselt suunama BACi vähemalt kogu toetussumma kasutamisele julgestusega seotud lisakulude katmiseks ning peaks vähendama julgestustasusid ühtlaselt. Sel juhul saaksid kõik Brüsseli lennujaama kasutajad tulu sellest rahastamisest proportsionaalselt nende veetavate lennujaamast väljuvate lennureisijate arvuga. Kuid vaadeldav meede viib märkimisväärselt erinevale tulemusele, kuna paljud kasutajad ei saa kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 alusel mingit hüvitist. Seega kaldub meede mitmel moel kõrvale lennujaamatasude süsteemi üldisest olemusest. Esiteks on tegemist ühepoolse otsusega, mille võttis vastu föderaalvalitsus, kellel ei ole lennujaamatasude suuruse kindlaksmääramise pädevust. Föderaalvalitsuse roll piirdub vaid hinnakontrolli valemi ja tariifisüsteemi heakskiitmisega pärast punktis 2.1.3 kirjeldatud protsessi läbimist; kõnealuse meetme vastuvõtmisel seda menetlust ei järgitud. Ühtlasi ei ole meede sidus julgestustasude struktuuriga, tegemist on iga väljuva lennureisija pealt arvestatava summaga ning selle puhul ei tehta vahet veetud reisijate eri liikide või reisijate arvu alusel. Seega ei ole meetme abil tekkivat kohtlemise erinevust võimalik põhjendada selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede vastu võeti.

(167)

Järgnevalt ja täiendavalt vaatleb komisjon siiski Belgia esitatud põhjendusi (40) ning teatud kolmandate isikute esitatud väiteid meetmega hõlmatavate ettevõtjate valikukriteeriumide kohta.

Meetmest kasusaajate arvu piiramine 400 000 reisija piirmääraga 2012. aastal, transiit- ja transfeerreisijaid arvestamata

(168)

Belgia väitel põhineb meede ideel väljendada ühe reisija kohta arvestatavate julgestusega seotud piirkulude kahanemist ja vältida sellega nende kasutajate karistamist, kes panustavad lennujaama reisijate arvu suurenemisse kõige enamal määral.

(169)

Seoses 400 000 reisija piirmäära kindlaksmääramisega meetmest kasu saajate valimisel, transiit- ja transfeerreisijaid arvestamata, selgitab Belgia, et see määrati kindlaks järgmiste analüüside põhjal:

(170)

Belgia väitel viib see analüüs järeldusele, et reisijaid vedavad lennuettevõtjad kannavad ülemääraseid kulusid ning et asjakohane on võtta parandusmeetmeid, kuna lennujaama arendamine nõuab konkreetselt Brüsseli lennujaamast väljuvate lennureisijate arvu suurendamist.

(171)

Neile põhjendustele lisab Belgia asjaolu, et meetmega kindlustatakse peamiste reisijaid vedavate lennuettevõtjate toiminguid selge ja eesmärgistatud innustava mõju abil. Belgia väitel avaldab kõnealune innustav mõju toimet alates 400 000 väljuva lennureisija piirmäärast. Belgia väitel killustaks väiksema piirmäära puhul vaid kolmandikku lennujaama julgestuskulusid hõlmav hüvitis meedet, samas kui suurem piirmäär muudaks soovitud eesmärgi Brüsseli lennujaamas areneda soovivate lennuettevõtjate jaoks kättesaamatuks.

(172)

Lisaks sellele on Belgia lisanud kommentaarides menetluse algatamise otsuse kohta järgmist: „eesmärk oli innustada lennuettevõtjaid arendama oma tegevust Brüsselis, makstes neile hüvitist julgestuskulude vähendamiseks, mida reisijate arvu suurendamine eeldab“ (41).

(173)

Komisjon märgib esmalt, et Belgia väljendatud seisukohad seoses lastilennuettevõtjatega ei saa põhjendada meetmest tingitud kohtlemise erinevust reisijaid vedavate lennuettevõtjate vahel, kuid käesoleva menetluse vaatlusobjektiks on nimelt need erinevused.

(174)

Muud Belgia esitatud väited, mis on kokku võetud põhjendustes 169–172, ei saa õigustada ei 400 000 reisija piirmäära kehtestamist, selle piirmäära suurust ega asjaolu, et selle piirmäära puhul lähtutakse varasematest, nimelt 2012. aasta andmetest. Neid väiteid on võimalik kokku võtta kahe punktiga. Esiteks on piirmäär põhjendatud sooviga soodustada või arendada reisijate arvu suurenemist lennujaamas, stabiliseerides selleks rohkem reisijaid vedavate lennuettevõtjate reisijate arvu. Teiseks on see põhjendatud sooviga korrigeerida kehtivate julgestustasude mõju, kuna need tasud ei peegelda õigesti kõikide lennuettevõtjate reisijate arvust tingitud julgestuskulude ulatust.

(175)

Esimese punkti kohta märgib komisjon, et eesmärk stabiliseerida või suurendada Brüsseli lennujaama reisijate arvu ei ole mingil määral seotud kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi eesmärgiga, milleks on julgestustaristu rahastamine. Lisaks sellele tuleneb reisijate arvu stabiliseerimise ja suurendamise eesmärk BACi äristrateegiast ja -poliitikast. Sellega seoses tuleb meenutada, et Brüsseli lennujaama lennujaamatasude süsteem ei näe ette võimalust, et föderaalne valitsus asub BACi asemel rakendama rahalisi innustusmeetmeid reisijate arvu suurendamiseks. Nagu eelnevalt on märgitud, peab kehtivate eeskirjade kohaselt BAC määrama kindlaks lennujaamatasude suuruse punktis 2.1.3 kirjeldatud reguleerimisraamistiku piires. Lisaks sellele, kui Belgia eesmärk on Brüsseli lennujaama reisijate arvu suurendamine, jäävad arusaamatuks põhjused, miks rahalised innustusmeetmed peavad hõlmama üksnes lennuettevõtjaid, kes vedasid enam kui 400 000 reisijat 2012. aastal, st ajal, mis eelnes kõnealuse kuninga dekreedi jõustumisele. Seejuures jäetakse lennuettevõtjad, kelle reisijate arv 2012. aastal ei ulatunud selle piirmäärani, meetme kohaldamisalast välja, kuigi nad võivad olla suutelised oma reisijate arvu märkimisväärselt suurendama järgnevatel aastatel, eriti kui nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid innustamismeetmeid.

(176)

Ainukesed Belgia esitatud mõõdetavad arvandmed seoses 400 000 reisija piirmäära põhjendamisega on seotud lennujaamast väljunud reisijate arvuga 2012. ja 2013. aastal ning hõlmavad lennuettevõtjaid, kes vedasid enam kui 100 000 reisijat vähemalt ühel nimetatud aastatest, seejuures eristatakse transfeer- ja transiitreisijaid ning ülejäänud väljunud lennureisijaid (42) Belgia kommenteerib neid andmeid järgmiselt: „2. lisas esitatud arvandmete analüüs aasta 2012 kohta näitab, et alates 400 000 väljuva lennureisija piirmäärast suureneb kasvumäär – kõnealuste andmete graafiku tõusunurk – märkimisväärselt. Alates sellest piirmäärast avaldavad innustavad meetmed mõju“ (43). Samas, võttes arvesse, et need andmed näitavad üksnes ajavahemikul 2012–2013 veetud reisijate arvu muutumist ning mitte reisijate arvu seoseid lennujaamatasudega, eeskätt julgestustasuga, ei võimalda need a priori hinnata vaadeldava meetme innustavat mõju Brüsseli lennujaama reisijate arvu suurendamisele.

(177)

Komisjon leiab seega, et Belgia esitatud väidete esimene punkt, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 174, ei võimalda põhjendada 400 000 väljuva lennureisija piirmäära aastas, mida on arvesse võetud kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1.

(178)

Põhjenduses 174 esitatud teise põhipunktiga seoses märgib komisjon, et soov muuta viisi, kuidas BAC suunab oma julgeolekuga seotud kulud edasi eri lennuettevõtjatele, mille puhul Belgia peab vajalikuks, et see vastaks tegelikult eri lennuettevõtjate kantud kuludele, ei ole seotud meetme eesmärgiga, milleks on julgeolekutaristu toetamine. Kui BACile julgestuskulude struktuurseks vähendamiseks antav toetus (44) võib olla seotud julgeolekutaristu toetamisega, siis viis, kuidas BAC jaotab saadud toetuse edasi eri lennuettevõtjatele, ei tundu selle eesmärgiga seotud olevat. Lisaks sellele tuleb meenutada, et BACi kohustus on teha ettepanek tariifisüsteemi ja hinnakontrolli valemi kehtestamiseks, mis vastaks tegelikele kuludele. Majandusliku reguleerimise asutus võib teha lõpliku otsuse ainult teatud asjaolude korral ning pärast konsulteerimist Brüsseli lennujaama kasutajatega. Föderaalvalitsus on vaadeldava meetme abil ühepoolselt sekkudes muutnud julgestustasu süsteemi ning on sellega ilma objektiivse põhjenduseta kaldunud kõrvale lennujaamatasude kindlaksmääramise üldisest süsteemist.

(179)

Lisaks sellele, isegi kui eeldada, et föderaalvalitsus võis seaduslikult teha sellise muudatuse, et kajastada eri lennuettevõtjate kantud tegelikke julgestuskulusid, ei võimalda 2012. aastal vähem kui 400 000 väljunud lennureisijat, transiit- ja transfeerreisijaid arvestamata, vedanud lennuettevõtjate väljajätmine seda eesmärki saavutada. Seejuures, kuigi ei saa välistada, et julgestuse piirkulu ühe reisija kohta väheneb, ei võimalda ükski element Belgia esitatud väidetes tõendada, et üksnes alates 400 000 reisija piirmäärast tuleks seda vähenemist arvesse võtta ning et lennuettevõtjate puhul, kes on vedanud vähem reisijaid, ei peaks riik võtma enda kanda osa BACi julgestustasudest. Belgia ei ole esitanud selle küsimuse põhjendamiseks mingeid arv- ega muid andmeid. Tuleb märkida, et meetme kohaldamise ühe konkreetse aasta jooksul võib juhtuda, et hüvitatakse abikõlbliku lennuettevõtja julgestustasu kõikide üle 400 000 väljuva lennureisija piirmäära ületavate reisijate puhul, kui 19 miljoni euro suurune ülempiir seda võimaldab. Tuleb arvestada, et Belgia väitel on olulise osa BACi julgestuskulude puhul (59 %) tegemist muutuvate kuludega. See tähendab, et kõik lisareisijad üle 400 000 reisija piirmäära põhjustavad täiendavaid julgestuskulusid, mis võivad olla olulised. Seega ei saa vaadeldav meede kuigi õigesti peegeldada Brüsseli lennujaama eri kasutajate tegelikult kantavaid julgestuskulusid.

(180)

Brussels Airlines on omalt poolt andnud hinnangu, et reisijate arvuga seotud piirmäära kehtestamine lennujaama julgeolekuga seotud teenuste puhul on õigustatud, kuna selliste kulude suurus lennujaamades on samuti seotud reisijate arvuga. Samas ei ole Brussels Airlines täpsustanud, kuidas asjaolu, et julgeolekukulude suurus muutub sõltuvalt reisijate arvust, võimaldab põhjendada reisijate arvuga seotud piirmäära, mille alusel välistatakse meetme kohaldamisalast korraga terve lennuettevõtjate kategooria. Lisaks sellele ei ole Brussels Airlines esitanud ühtegi põhjendust kehtestatud piirmäära taseme kohta.

(181)

Seejuures ei saa lennuettevõtja, kes vedas enam kui 400 000 väljunud lennureisijat 2013., 2014. või 2015. aasta jooksul, arvestamata transfeer- ja transiitreisijaid, selle aasta eest kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 alusel julgestustasu osaliseks katmiseks mingit hüvitist, kui ta ei ole vedanud 2012. aastal enam kui 400 000 reisijat, ning jääb seega vähem soodsasse olukorda julgestustasu struktuuri tõttu, mis Belgia väitel ei kajasta piisavalt julgestustasude vähenemist. Seega ei ole 2012. aastal vähem kui 400 000 väljunud lennureisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid, vedanud lennuettevõtjate a priori meetme kohaldamisalast väljajätmine kooskõlas eesmärgiga, mis nõuab tegelike julgestuskulude täpsemat peegeldamist julgestustasudes.

(182)

Belgia on oma põhjendustes väitnud, et reisijate transfeerteenus ei ole Brüsseli lennujaamas samuti julgestustasust vabastatud, see aga ei anna tunnistust julgestuskulude vähenemisest. Eeldades, et see väide on tõele vastav, on see samas vastuolus asjaoluga, et transfeer- ja transiitreisijaid ei võeta arvesse nende lennuettevõtjate väljaselgitamisel, kes on 2012. aastal vedanud enam kui 400 000 väljunud lennureisijat ning kes on seetõttu abikõlblikud vaadeldava meetmega kehtestatud hüvitise saamiseks.

(183)

Eelnevat arvesse võttes ei võimalda Belgia esitatud väidete teine punkt, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 174, põhjendada 400 000 väljunud lennureisija piirmäära aastas, mida on arvesse võetud kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1.

(184)

Lisaks sellele, kuigi kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punkti 1 sätete kohaldamisel ei arvata transfeer- ja transiitreisijaid reisijate arvu sisse, mille alusel määratakse kindlaks kasusaajatest lennuettevõtjad, arvestatakse neid reisijaid kuninga dekreedi artikli 2 punkti 2 alusel kõikidele kasusaajatest lennuettevõtjatele makstavate summade arvutamisel. Samas peaks hüvitise suuruse arvutamisel kasutatav meetod olema kooskõlas kasusaajate valiku kriteeriumidega, sest vastasel juhul ei ole see meetod sidus kasusaajate valikukriteeriumist tulenevate eesmärkidega.

(185)

Ryanair on oma kommentaarides selle vastuolu esile tõstnud. Belgia on märkustes Ryanairi kommentaaride kohta piirdunud osutamisega oma varasematele teatistele. Samas ei hõlma need teatised selgitust erinevuse kohta transfeer- ja transiitreisijatesse suhtumisel kasusaajate valikukriteeriumi ja toetussumma suuruse arvutamisel.

(186)

Komisjon märgib sellega seoses, et kui transiit- ja transfeerreisijaid oleks võetud arvesse reisijate arvu kindlaksmääramisel kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punkti 1 alusel, oleks veel kaks lennuettevõtjat, Lufthansa ja Jet Airways osutunud a priori meetme jaoks abikõlblikuks (45).

(187)

Eelnevat arvesse võttes ilmneb, et kasusaajate arvu piiramine üksnes selliste lennuettevõtjatega, kes on vedanud 2012. aastal enam kui 400 000 Brüsseli lennujaamast väljunud reisijat, arvestamata transiit- ja transfeerreisijaid, ei ole objektiivselt põhjendatud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede võeti.

(188)

Belgia väidab, (46) et 2012. aasta kasutamine võrdlusaastana on põhjendatud sellega, et tegemist on viimase aastaga, mille arvandmed olid kättesaadavad ajal, kui ministrite nõukogu otsustas meetme kinnitada. Belgia väitel võimaldab 2012. aasta arvandmete kasutamine tagada teatava õiguskindluse kasusaajatest ettevõtjate jaoks.

(189)

Komisjon leiab samas, et see väide ei vasta tegelikkusele. Kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 2 on sätestatud, et lennuettevõtjatele makstav toetus arvutatakse teatud konkreetse aasta puhul (2013, 2014 ja 2015) lähtuvalt selle aasta väljunud lennureisijate arvust (arvestades transiit- ja transfeerreisijaid). Seega ei ole ühtegi objektiivset põhjust, et jätta a priori teatud lennuettevõtjad toetuse kohaldamisalast välja 2012. aasta andmete põhjal. Tegelikkuses tagab kõnealuse kuninga dekreedi artikli 2 punkt 1 kindlalt üksnes selle, et kriteeriumile mittevastavad lennuettevõtjad jäetakse meetme kohaldamisalast välja. Õiguskindlusega seotud Belgia väide ei ole seega asjakohane.

(190)

Brussels Airlines, kes toetab selles küsimuses Belgia seisukohti, leiab, et 2012. aasta kasutamine võrdlusaastana on põhjendatud sellega, et tegemist on viimase aastaga, mille arvandmed olid kättesaadavad ajal, kui ministrite nõukogu kinnitas meetme kohaldamise. Brussels Airlines leiab, et võrdluspunkti valimine on alati seotud teatud meelevaldsusega, kuid valides 2012. aasta võrdlusaastaks, ei ole Belgia ületanud talle antud kaalutlusõigust. Need väited tuginevad kaudselt eeldusel, et otstarbekas oli a priori piirata kasusaajate arvu Brüsseli lennujaama kasutajate hulgas, sõltuvalt teatud möödunud võrdlusaastast. Eespool esitatud põhjustel leiab komisjon, et see eeldus on vigane, mis muudab lennuettevõtja Brussels Airlines väite alusetuks.

(191)

Belgia väitel võimaldab meede uuesti kindlaks määrata kasusaajatest lennuettevõtjad 2016., 2017., ja 2018. eelarveperioodiks 2015. aastal veetud reisijate arvu põhjal, mis võimaldab vajaduse korral meedet kasutada ka teistel lennuettevõtjatel või jätta välja üks või mitu praegust kasusaajat. Belgia leiab seega, et vaadeldav mehhanism on innustavat laadi, kuna see hõlmab kasusaajate nimekirja läbivaatamist iga kolme aasta tagant (47). Komisjon märgib sellega seoses, et meede on kehtestatud ainult aastateks 2013, 2014 ja 2015. Selle edasine pikendamine ei ole seega kindel.

(192)

Eelnevat arvesse võttes tuleb järeldada, et kasusaajate arvu piiramine 2012. aasta reisijate arvu põhjal ei ole põhjendatud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede võeti.

(193)

Meetmega antakse kolmele konkreetsele Brüsseli lennujaama kasutajale eelis võrreldes teiste kasutajatega ning see eelis ei ole põhjendatud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede võeti. See järeldus kinnitab meetme valikulisust.

(194)

Lisaks sellele tuleneb eelnevast, et kõik ülejäänud Brüsseli lennujaama kasutajad jäetakse meetme kohaldamisalast välja ning ei saa seega mingit toetust, kusjuures see väljajätmine ei ole seotud selle süsteemi olemuse ja ülesehitusega, mille raames meede võeti. Sellest tulenevalt tuleb kogu meetmest kasu saavatele ettevõtjatele makstud toetust käsitada valikulise majanduseelise andmisena.

(195)

Avaliku sektori toetus ettevõtjatele on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“ ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(196)

Kui liikmesriigi antud abi tugevdab teatud ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad siseturul, tuleb järeldada, et abi mõjutab neid. Kohtupraktika kohaselt (48) on selleks, et meede ähvardaks kahjustada konkurentsi, piisav, kui abisaaja konkureerib teiste äriühingutega konkurentsile avatud turgudel.

(197)

Kaubavahetuse kahjustamisega seoses ei ole vaja tõendada, et abil on tegelik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, vaid üksnes seda, kas kõnealune abi võib seda kaubandust mõjutada (49). Liidu kohtud on leidnud, et kui liikmesriigi antud eelis tugevdab ühe ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega, tuleb eeldada, et nimetatud eelis mõjutab selliseid ettevõtteid (50).

(198)

Vaadeldav meede võimaldab asjaomastel lennuettevõtjatel kohaldada agressiivsemat hinnapoliitikat ning säilitada või suurendada kunstlikult teenuste pakkumist võrreldes tavapäraste turutingimustega, seega võib see kahjustada konkurentsi teiste ettevõtjatega, kelle suhtes meedet ei kohaldata. Meede võib seega tugevdada meetmest kasu saavate ettevõtjate positsiooni võrreldes Euroopa Liidu lennutransporditurul tegutsevate teiste lennuettevõtjatega. See turg on täielikult konkurentsile avatud ning Euroopa Lidu õigusaktide alusel võivad sellel tegutseda kõik Euroopa Liidu lennuettevõtjad.

(199)

Sellest järeldub, et kahjustades siseturul tegutsevate lennuettevõtjate vahelist konkurentsi, võib vaadeldav meede samas kahjustada ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(200)

Vaadeldava meetme näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mida antakse kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavatele lennuettevõtjatele.

(201)

Asutamislepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt „informeeritakse komisjoni kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti. […] asjassepuutuv liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus“.

(202)

Vaadeldaval juhul oli meede rakendatud juba varem, kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet jõustus ilma komisjonile teatamata. Kuninga dekreedi kohaldamise hilisem peatamine ei mõjuta abi õigusvastasust.

(203)

Komisjon ei ole tuvastanud õiguslikku alust, mis vabastaks Belgia kohustusest kõnealusest abist teatada. Määratud toetust ei hõlma määrus (EÜ) nr 800/2008 ega komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, (51) mille artikli 58 lõikes 1 on sätestatud: „Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklile 9“. Lisaks sellele jääb see toetus välja komisjoni otsuse 2012/21/EL (52) kohaldamisalast, kuna Brüsseli lennujaama reisijate arv on suurem kui 200 000 reisijat aastas, mis on sätestatud kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis e.

(204)

Vaadeldava meetme näol on seega tegemist ebaseadusliku abiga.

(205)

Kuivõrd vaadeldava toetuse näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb uurida, kas see abi on siseturuga kokkusobiv. Leides, et meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, ei toonud Belgia välja õiguslikku alust või põhjendust, mille alusel meetme saaks kuulutada siseturuga kokkusobivaks juhul, kui tuvastatakse, et tegemist on riigiabiga.

(206)

Brussels Airlines leidis, et kui komisjon peaks tuvastama, et tegemist on riigiabiga, tuleks see kuulutada siseturuga kokkusobivaks kuni 4. aprillini 2014, millal jõustusid lennundussuunised. Brussels Airlines osutab sellega seoses Charleroi otsusele, milles komisjon leidis, et mitu Vallooni piirkonna võetud abimeedet olid siseturuga kokkusobivad kuni 4. aprillini 2014.

(207)

Samas oli Charleroi otsuses vaadeldud meetmete näol, millele Brussels Airlines osutab, tegemist Charleroi lennujaama käitajale suunatud abimeetmetega, mis kuulutati osaliselt siseturuga kokkusobivaks lennujaamadele antavat tegevusabi käsitleva lennundussuuniste punkti 5.1.2 alusel. Kuna vaadeldava meetme näol on tegemist lennuettevõtjatele ja mitte lennujaama käitajale antava abiga, ei ole lennuettevõtja Brussels Airlines väitel alust.

(208)

Vaatamata sellele, et Belgia ei ole esitanud väiteid abi siseturuga kokkusobivuse põhjendamiseks, vaatles komisjon abi võimalikku kokkusobivust ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, milles on sätestatud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“.

(209)

Tuleb märkida, et abi ei saa kuulutada siseturuga kokkusobivaks mingil muul õiguslikul alusel. Meedet ei saa käsitada rahalise hüvitisena, mida riik annab lennuettevõtjatele teatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest. Järelikult ei saa meedet pidada siseturuga kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 punkti a alusel.

(210)

Lennundussuunised annavad üldise raamistiku lennuettevõtjatele antava abi siseturuga kokkusobivuse hindamiseks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(211)

Lisaks sotsiaalabile, millega toetatakse lõpptarbijat teatud konkreetse lennuliini puhul ja mis ilmselt ei ole vaadeldava meetmega seotud, on ainuke lennuettevõtjatele antav abi, mis võib lennundussuuniste alusel olla lubatud, ettevõtjate stardiabi.

(212)

Lennundussuuniste punkti 174 kohaselt kohaldab komisjon lennuettevõtjatele antava ebaseadusliku stardiabi suhtes abi andmise ajal kehtinud eeskirju. Kuninga dekreet võeti vastu 7. jaanuaril 2014, seega enne 4. aprilli 2014. Sel kuupäeval reguleerisid lennuettevõtjatele antavat stardiabi ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta (53) (edaspidi „2005. aasta suunised“).

(213)

2005. aasta suuniste punkti 79 alapunkti c kohaselt võib abi eraldada ainult selliste uute lennuliinide või lisalendude loomiseks, mis tingiks reisijate koguarvu kasvu. Vaadeldav meede ei vasta sellele tingimusele, kuna reisijad, kelle arv annab õiguse saada kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud hüvitist, ei pruugi tingimata olla reisijad, kes kasutavad uusi lennuliine või lisalende, mis tingivad reisijate koguarvu kasvu.

(214)

Lisaks sellele, kui 2005. aasta suuniste punktis 15 eristatakse lennujaamade nelja kategooriat, A, B, C ja D, siis kõnealuste suuniste punkti 79 alapunkti b on sätestatud nõue, et stardiabi eraldatakse marsruutidele, mis ühendavad C ja D kategooria piirkondlikku lennujaama ühe teise ühenduse lennujaamaga ning riiklikele lennujaamadele (kategooria B) antakse stardiabi üksnes erandjuhtudel. Punkti 79 alapunktis b ei ole sätestatud, et stardiabi võiks anda ühelt poolt kategooria A lennujaama ja teiselt poolt kategooria a või B lennujaama või väljaspool Euroopa Liitu asuva lennujaama vahelisele ühendusele. Brüsseli lennujaam teenindab enam kui kümmet miljonit reisijat aastas ning kuulub seega kategooriasse A. Kuna meede ei hõlma ühtegi tingimust, mis oleks seotud kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punkti 1 kohaldamise alusel julgestustasu hüvitamise õigust andvate reisijate sihtlennujaamadega, ei ole nimetatud suuniste punkti 79 alapunktis b sätestatud tingimus täidetud.

(215)

Seega ei vasta abi 2005. aasta suunistes sätestatud stardiabi siseturuga kokkusobivuse kriteeriumidele.

(216)

Eelnevat arvesse võttes on abi siseturuga kokkusobimatu.

(217)

Vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui leitakse, et abi on siseturuga kokkusobimatu. Samuti on Euroopa Kohus järjepidevalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord.

(218)

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui kasusaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud. Tagastamisega jääb kasusaaja ilma eelistest, mis tal turul konkurentide ees olid, ja taastatakse abi andmisele eelnenud olukord.

(219)

Osutatud kohtupraktikast tulenevalt on määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et kui „ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(220)

Seetõttu, võttes arvesse, et kõnealused meetmed võeti, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid, ning et need meetmed on siseturuga kokkusobimatud, tuleb selleks, et taastada abi väljamaksmisele eelnenud olukord, kõnealused abisummad tagasi maksta. Tagasimaksmine peab hõlmama perioodi alates hetkest, kui abi kasusaajatele anti, st hetkest, kui abisummad anti kasusaajate käsutusse, kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni. Tagasimakstavate summade pealt arvestatakse intressi kuni nende summade tegeliku tagasimaksmiseni.

(221)

20. märtsi 2017. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile, et kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreet võeti tagasi kuninga 15. märtsi 2017. aasta dekreediga. Seega tühistas Belgia abimeetme, mis ei avalda tulevikus enam mõju.

(222)

Lisaks sellele esitas Belgia 16. mai 2017. aasta kirjaga kõik vajalikud andmed selle kohta, et lennuettevõtjad Brussels Airlines, TUI Airlines Belgium et Thomas Cook Airlines Belgium on kuninga 15. märtsi 2017. aasta dekreedi alusel tagasi maksnud saadud abisummad ja alates 22. septembrist 2014 arvestatud intressid, mis on arvutatud liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 271/2008, (54) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004; kõnealused summad on vastavalt 16 779 819 euro suurune abi ja 543 546,30 euro suurused intressid, 2 143 621 euro suurune abi ja 69 438,01 euro suurused intressid ning 76 560 euro suurune abi ja 2 480 euro suurused intressid.

(223)

Neid asjaolusid arvesse võttes ning arvestades saadud abisummade ja vastavate intresside tagasimaksmist, leiab komisjon, et kasusaajad on kaotanud eelise, mille nad turul said võrreldes oma konkurentidega, ning et on taastatud abi andmisele eelnev konkurentsiolukord.

(224)

Eelnevat silmas pidades ei ole alust nõuda Belgialt abimeetme peatamist ning kasusaajatelt siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmist, sest Belgia on need toimingud juba ise teostanud.

(225)

Komisjon järeldab, et Belgia on kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi artikli 2 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavatele lennuettevõtjatele andnud õigusvastaselt riigiabi, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid. Kuna kõnealuse abikava puhul ei ole võimalik kindlaks teha põhjuseid, mille alusel abi võiks siseturuga kokkusobivaks lugeda, leitakse see olevat siseturuga kokkusobimatu.

(226)

Samas, kuna Belgia on võtnud tagasi kuninga 7. jaanuari 2014. aasta dekreedi ning nõudnud abisummad ja vastavad intressid kasusaajatelt sisse, on õigusvastase ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmisele eelnenud olukord taastatud. Seega ei ole vajadust nõuda meetme peatamist ja kõnealuse abi tagasimaksmist,