võttes arvesse EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut, eriti selle protokolli nr 1 artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 13 osutatud õigusakti, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (1) (edaspidi „määrus (EL) 2016/429“), nagu seda on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga kõnealuse lepingu I lisas osutatud konkreetsete valdkondlike kohandustega, eriti selle artikli 257 lõiget 1, artikli 258 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikli 259 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 13e osutatud õigusakti, komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (2) (edaspidi „delegeeritud määrus (EL) 2020/687“), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga kõnealuse lepingu I lisas osutatud konkreetsete valdkondlike kohandustega, eriti selle artikleid 21, 39 ja 55,

võttes arvesse õigusakti, millele on osutatud EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 13a, komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärust (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (3) (edaspidi „rakendusmäärus (EL) 2018/1882“), mida on kohandatud EMP lepinguga kõnealuse lepingu I lisas osutatud konkreetsete valdkondlike kohandustega, eriti selle artikleid 1 ja 2 ning lisa,

mida on kohandatud EMP lepinguga EMP lepingu protokolli nr 1 punkti 4 alapunktiga d,

Lindude kõrge patogeensusega gripp on lindude nakkuslik viirushaigus, mis võib tõsiselt kahjustada kodulinnukasvatuse tulusust, põhjustades häireid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaubanduses. Lindude kõrge patogeensusega gripi viirustega võivad nakatuda rändlinnud, kes kevad- ja sügisrände ajal võivad viirusi levitada pika vahemaa taha. Seega kui metslindudel esineb lindude kõrge patogeensusega gripi viirust, valitseb pidevalt oht, et need viirused võivad otseselt või kaudselt sattuda ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde. Lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral on oht, et tauditekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde.

Määrust (EL) 2016/429, delegeeritud määrust (EL) 2020/687 ja rakendusmäärust (EL) 2018/1882 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele ja inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt on lindude kõrge patogeensusega gripp loetellu kantud taud, mille suhtes kohaldatakse seal sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas on lindude kõrge patogeensusega gripp loetletud A-, D- ja E-kategooria taudina, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 1.

Määruse (EL) 2016/429 artikli 259 lõike 1 kohaselt peab EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet“) vaatama läbi erakorralised meetmed, mille Norra pädevad asutused on võtnud vastavalt sama määruse artikli 257 lõike 1 punktile a või artiklile 258, kui puhkeb artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetellu kantud taud, sealhulgas lindude kõrge patogeensusega gripp (edaspidi „Norra meetmed“). Artikli 259 lõike 1 punkti c kohaselt peab järelevalveamet vastu võtma 257 lõikes 1 osutatud erakorralised meetmed, kui ta peab neid vajalikuks, et vältida põhjendamatuid häireid loomade ja toodete liikumises.

Delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje eeskirju, sealhulgas lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjemeetmeid. Kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 21 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine A-kategooria taudi puhangu korral, sh lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral. Sellist piirkondadeks jaotamist rakendatakse eelkõige selleks, et säilitada lindude tervislik seisund Norra ülejäänud territooriumil, takistades tauditekitaja jõudmist seal asuvate lindudeni ning tagades haiguse varajase avastamise.

26. oktoobril 2022 võttis järelevalveamet vastu otsuse 196/22/COL, milles käsitleti Norra erakorralisi meetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga. Norra oli 22. oktoobril 2022 teatanud, et tema territooriumil asuvas ligikaudu 7 000 haudemune muneva linnuga ettevõttes esineb kinnitust leidnud lindude kõrge patogeensusega gripi puhang (4).

12. novembril 2022 teatas Norra, et kinnitust on leidnud veel üks lindude kõrge patogeensusega gripi puhang, seekord tema territooriumil asuvas ligikaudu 7 500 munakanaga ettevõttes (edaspidi „lindude kõrge patogeensusega gripi teine puhang“) (5). Sama juhtumi kohta saadi uut teavet 15. novembril 2022  (6). Norra pädevad asutused on võtnud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt nõutavad tauditõrjemeetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid lindude kõrge patogeensusega gripi teise puhangu kolde ümber.

Selleks et vältida Euroopa Majanduspiirkonna kaubanduses tarbetute häirete tekkimist, on vaja kiiresti kirjeldada mõlema lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga seoses Norra kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone.

Seetõttu esitatakse lisana käesoleva otsusele, millega kiidetakse heaks määruse (EL) 2016/429 artikli 259 lõike 1 punkti c kohased Norra meetmed ja kõnealuses lisas sätestatud piirkondadeks jaotamise kestus, loetelu lindude kõrge patogeensusega gripiga seotud kaitse- ja järelevalvetsoonidest, kus kohaldatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmeid.

Järelevalveamet on koostöös Norraga tauditõrjemeetmed läbi vaadanud ja on veendunud, et Norra pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel ettevõtetest, kus lindude kõrge patogeensusega gripi puhang on kinnitust leidnud.

Seepärast tuleks järelevalveameti otsuse nr 196/22/COL lisas järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi muuta.

15. novembril 2022 esitas järelevalveamet oma delegeeritud otsusega nr 203/22/COL (dokument nr 1327635) nõuetekohaselt otsuse eelnõu EFTA veterinaar- ja fütosanitaarkomiteele kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 259 lõikega 1 ja artikli 266 lõikega 2. 16. novembril 2022 esitas EFTA komitee otsuse eelnõu kohta positiivse arvamuse. Seega on kavandatav otsus kooskõlas komitee arvamusega,

Artikkel 1

Järelevalveameti otsuse nr 196/22/COL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse selle lisas nimetatud viimase kuupäevani, mil tauditõrjemeetmete kohaldamine kaitse- ja järelevalvetsoonides lõpeb delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 39 või 55 kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

Artikkel 5

Käesolev otsus on autentne inglise keeles.