		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1192/2003, 3. juuli 2003,	L 167	13	4.7.2003
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007,	L 290	14	8.11.2007

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 91/2003,

16. detsember 2002,

raudteeveo statistika kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 285,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)	Raudteed on tähtis osa ühenduse transpordivõrkudest.

(2)	Komisjon vajab statistikat kaupade ja reisijate raudteeveo kohta, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning piirkondi ja üleeuroopalisi võrke käsitlevate tegevuspõhimõtete veondustahke.

(3)	Komisjon vajab statistikat raudteede ohutuse kohta, et ette valmistada ja jälgida ühenduse tegevust veoohutuse alal.

(4)	Ühenduse statistikat raudteeveo kohta on vaja ka selleks, et täita ühenduse raudteede arendamist käsitleva nõukogu 1991. aasta 29. juuli direktiivi 91/440/EMÜ ( 4 ) artiklis 10b sätestatud järelevalveülesandeid.

(5)	Ühenduse statistilisi andmeid kõikide veoviiside kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada võimalikult hea võrreldavus veoviiside vahel.

(6)

Direktiivi 91/440/EMÜ kohane raudteesektori ümberkorraldamine ning muudatused komisjoni ja muude raudteevedu käsitleva ühenduse statistika kasutajate nõutava teabe laadis on muutnud vananenuks nõukogu 4. detsembri 1980. aasta direktiivi 80/1177/EMÜ ( 5 ) (raudteevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta piirkondliku statistika osana) sätted, mis on seotud statistika kogumisega teatavatelt peamisi raudteevõrke haldavatelt ettevõtjatelt.

(7)	Riigi omandis ja eraomandis olevate raudtee-ettevõtjate kõrvuti tegutsemine raudteeveo kaubandusturul eeldab kõikidelt raudtee-ettevõtjatelt nõutavate ja Eurostati levitatavate statistiliste andmete täpset kirjeldamist.

(8)

Asutamislepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on ühtlustatud andmete saamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomine toiming, mida saab tõhusalt teostada üksnes ühenduse tasandil. Selliseid norme tuleks igas liikmesriigis rakendada riikliku statistika koostamise eest vastutavate asutuste ja institutsioonide järelevalve all.

(9)	Ühenduse statistikat käsitlev nõukogu 1997. aasta 17. veebruari määrus (EÜ) nr 322/97 ( 6 ) on käesoleva määruse sätete raamistikuks.

(10)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 1999. aasta 28. juuni otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise kord. ( 7 )

(11)	Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee loomist käsitleva nõukogu 1989. aasta 19. juuni otsusega 89/382/EMÜ, Euratom ( 8 ) asutatud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised eeskirjad raudteevedu käsitleva ühenduse statistika koostamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolev määrus hõlmab kõiki ühenduses paiknevaid raudteid. Iga liikmesriik esitab statistilisi andmeid, mis käsitlevad raudteevedu tema territooriumil. Kui raudtee-ettevõtja tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis, nõuavad asjaomaste riikide asutused, et ettevõtja esitaks eraldi andmed iga riigi kohta, kus ettevõtja tegutseb, et võimaldada riigikohase statistika koostamist.

Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta:

a) raudtee-ettevõtjad, mis tegutsevad ainuüksi või peaasjalikult tööstus- ja samasugustes rajatistes, ka sadamates;

b) raudtee-ettevõtjad, mis osutavad kohalikke turismiteenuseid, näiteks käitavad säilinud ajaloolisi auruvedurite raudteid.

Artikkel 3

Mõisted

▼M1

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) andmeid esitav riik — Eurostatile andmeid edastav liikmesriik;

2) riigi ametiasutused — riigi statistikaasutused ja muud liikmesriigis ühenduse statistika koostamise eest vastutavad organid;

3) raudtee — raudteest koosnev ühendustee, mis on üksnes raudteesõidukitele kasutamiseks;

4) raudteesõiduk — üksnes raudteel sõitev liikumisvahend, mis liigub kas oma jõuallika abil (vedurid) või mida veavad teised sõidukid (reisivagunid, mootorvaguni haakevagunid, pagasivagunid ja kaubavagunid);

5) raudtee-ettevõtja — riigi osalusega või eraettevõtja, mis osutab kaupade ja/või reisijate raudteeveoteenust. Nende hulka ei arvata ettevõtjaid, kelle põhitegevus on osutada teenuseid reisijate vedamiseks metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

6) kaupade raudteevedu — kaupade liikumine laadimiskohast mahalaadimiskohta raudteesõidukitel;

7) reisijate raudteevedu — reisijate liikumine pealeminekukohast mahatulekukohani raudteesõidukitel. Siia alla ei kuulu reisijatevedu metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

8) metroo (tuntakse ka “allmaaraudtee” nime all) — reisijateveoks ettenähtud elektriraudtee, millel on suur läbilaskevõime ja oma trasside kasutamise ainuõigus, mitmest vagunist koosnevad rongid ja mida iseloomustab suur kiirus ja järsk kiirendus, keerukas signaalimine ning raudteeületuskohtade puudumine, mis võimaldab tihedat rongiliiklust ja suurt perrooni koormust. Metroosid iseloomustavad ka lühikesed vahemaad jaamade vahel, mis tavaliselt on 700 kuni 1 200 meetrit. “Suur kiirus” viitab kiirusele võrreldes trammide ja kergraudteega ning vastab antud juhul kiirusele umbes 30-40 km/h lühematel marsruutidel ja 40-70 km/h pikematel marsruutidel;

9) tramm — reisijate maanteesõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui üheksale inimesele (kaasa arvatud juht), mis on ühendatud elektrikontaktliinidega või käivitatavad diiselmootori abil ning mis sõidavad rööbasteel;

10) kergraudtee — reisijate vedamiseks ettenähtud raudtee, mis kasutab sageli elektrimootoriga rööbassõidukeid, mis liiguvad üksikult või lühikeses rongis kinnitatud kaherööpalisel raudteel. Üldjuhul on jaamade/peatuste vaheline kaugus lühem kui 1 200 meetrit. Võrreldes metroodega on kergraudteel kergemad konstruktsioonid, mis on kavandatud väiksemale liiklusmahule ja üldjuhul madalamatele kiirustele. Mõnikord on raske teha täpset vahet kergraudtee ja trammi vahel; trammid ei ole tavaliselt maanteeliiklusest eraldatud, samas kui kergraudtee võib olla muudest süsteemidest eraldatud;

11) siseriiklik vedu — raudteevedu kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad andmeid esitavas riigis. See võib hõlmata transiiti läbi teise riigi;

12) rahvusvaheline vedu — raudteevedu, mis toimub andmeid esitavas riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) ja teises riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) vahel;

13) transiit — raudteevedu läbi andmeid esitava riigi territooriumi kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad väljaspool andmeid esitava riigi territooriumit. Transiidiks ei loeta vedusid, mis hõlmavad andmeid esitava riigi piiril kaupade/reisijate laadimist/pealeminekut või mahalaadimist/mahaminekut ühelt veoliigilt teisele;

14) rongireisija — mis tahes isik, kaasa arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti. Liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla;

15) reisijate arv — rongireisijate sooritatud reiside arv, kus iga reis määratletakse liikumisena peaminekukohast mahaminekukohani üleminekuga ühelt raudteesõidukilt teisele või ilma üleminekuta. Kui reisijad kasutavad rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid, arvestatakse neid võimaluse korral vaid üks kord;

16) reisijakilomeeter — mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

17) kaal — kaupade kogus tonnides (1 000 kilogrammi). Arvesse võetav kaal sisaldab lisaks veetavate kaupade raskusele ka pakendite kaalu ning raudteed mööda kulgevate kombineeritud vedude puhul mahutite, vahetatavate osade, kaubaaluste ja maanteesõidukite omakaalu. Kui kaupu veetakse rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid kasutades, arvestatakse kaupade kaalu võimaluse korral vaid üks kord;

18) tonnkilomeeter — kaubaveo mõõtühik, mis vastab ühetonnise (1 000 kilogrammi) kaubakoguse raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

19) rong — teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni poolt veetav raudteesõiduk või raudteesõidukid või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit ei käsitata rongina;

20) rongikilomeeter — mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Kasutatavaks vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;

21) rongi täislaadung — saadetis, mis koosneb ühest või mitmest vagunilastist, mille üks lähetaja on andnud ühes jaamas samaaegseks vedamiseks ning mis edastatakse rongi koosseisu muutmata ühele vastuvõtjale ühes sihtjaamas;

22) vaguni täislaadung — kaubasaadetis, mille vedamiseks kasutatakse üksnes vaguneid, olenemata sellest, kas kogu kandevõime on kasutatud või mitte;

23) TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik, mis põhineb 20 jala pikkusel ISO konteineril (6,10 m), mida kasutatakse liiklusvoogude või läbilaskevõime statistiliseks mõõtmiseks. Üks ISO seeria 1 standardile vastav 40 jala pikkune konteiner võrdub 2 TEUga. Alla 20 jala pikkused vahetatavad osad vastavad 0,75 TEU-le, 20-40 jala pikkused vastavad 1,5 TEU-le ja üle 40 jala pikkused vastavad 2,25 TEU-le;

24) märkimisväärne õnnetus — õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteesõiduk, mille tagajärjel vähemalt üks inimene hukkub või saab raskelt vigastada või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasrada, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi;

25) raske vigastuse põhjustanud õnnetus — õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteesõiduk, mille tagajärjel vähemalt üks inimene hukkub või saab raskelt vigastada. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi;

26) hukkunud inimene — inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul;

27) raskelt vigastatud inimene — vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni;

28) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus — õnnetus või juhtum, millest tuleb teatada vastavalt RID/ADR punktile 1.8.5;

29) enesetapp — surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine vastavalt pädeva riikliku asutuse registreerimisele ja klassifitseerimisele;

30) enesetapukatse — raske vigastusega, kuid mitte surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine vastavalt pädeva riikliku asutuse registreerimisele ja klassifitseerimisele.

▼B

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud korras võib lõikes 1 osutatud mõisteid kohandada ja kehtestada statistika ühtlustamise tagamiseks vajalikke lisamõisteid.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1. Kogutavad statistilised andmed on nimetatud käesoleva määruse lisades. Need hõlmavad järgmist laadi andmeid:

a) kaubaveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (A lisa);

b) kaubaveo aastaandmed - lihtsustatud andmeesitus (B lisa);

c) reisijateveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (C lisa);

d) reisijateveo aastaandmed - lihtsustatud andmeesitus (D lisa);

e) kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed (E lisa);

f) kauba- ja reisijateveo piirkondlikud andmed (F lisa);

g) raudteevõrgu liiklusvoogude andmed (G lisa);

h) õnnetuste andmed (H lisa).

2. B ja D lisas sätestatakse lihtsustatud andmeesitusnõuded, mida liikmesriigid võivad rakendada A ja C lisas sätestatud harilike üksikasjalike andmeesitusnõuete asemel ettevõtjate puhul, mille kauba- või reisijateveo kogumaht on vastavalt alla 500 miljoni tonnkilomeetri või alla 200 miljoni reisijakilomeetri. Neid piirmäärasid võib muuta artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Liikmesriigid esitavad kooskõlas I lisaga ka loendi raudtee-ettevõtjatest, mille kohta statistikat esitatakse.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad J lisa kohaselt. Ohtlikud kaubad liigitatakse täiendavalt K lisa kohaselt.

5. Lisade sisu võib kohandada artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

Andmeallikad

1. Liikmesriigid määravad avalik-õigusliku või eraõigusliku organisatsiooni, kes osaleb käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumises.

2. Vajalikke andmeid võib hankida ühest või mitmest allpool nimetatud allikast:

a) kohustuslikud uuringud;

b) haldusandmed, sealhulgas reguleerivate asutuste kogutud andmed;

c) statistilised hindamismenetlused;

d) raudteesektori kutseorganisatsioonide esitatud andmed;

e) sihtuuringud.

3. Riikide asutused võtavad meetmeid kasutatavate andmeallikate kooskõlastamiseks ja Eurostatile edastatava statistika kvaliteedi tagamiseks.

Artikkel 6

Statistiliste andmete edastamine Eurostatile

1. Liikmesriigid edastavad Eurostatile artiklis 4 osutatud statistilised andmed.

2. Artiklis 4 osutatud statistiliste andmete edastamise kord kehtestatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

Levitamine

1. Käesoleva määruse lisades A-H nimetatud andmetel põhinevat ühenduse statistikat levitab Eurostat. Sellega seoses ja pidades silmas Euroopa raudteeturu tunnusjooni, võib nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 13 lõike 1 kohaselt salajaseks peetavaid andmeid avalikustada üksnes juhul, kui:

a) andmed on liikmesriikides üldsusele juba kättesaadavad; või

b) asjaomased ettevõtjad on eelnevalt andnud selgesõnalise nõusoleku selliseks avalikustamiseks.

Riikide asutused küsivad sellistelt ettevõtjatelt luba avalikustada nõutavaid andmeid ja teatavad Eurostatile selle saadud vastusest siis, kui nad talle andmeid edastavad.

2. I lisa kohaselt esitatud andmeid ei levitata.

Artikkel 8

Statistika kvaliteet

1. Eurostat töötab välja ja avaldab metoodikasoovitusi, et aidata liikmesriikidel säilitada raudteeveo statistika kvaliteeti. Nendes soovitustes võetakse arvesse riikide asutuste, raudtee-ettevõtjate ja raudteesektori kutseorganisatsioonide häid tavasid.

2. Statistiliste andmete kvaliteeti hindab Eurostat. Selleks esitavad liikmesriigid Eurostati palvel teavet statistika koostamisel kasutatud meetodite kohta.

Artikkel 9

Aruanne

Pärast kolme aasta pikkust andmekogumist saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaselt tehtud töö käigus omandatud kogemuste kohta, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud. See aruanne sisaldab artiklis 8 osutatud kvaliteedi hindamise tulemusi. Aruandes hinnatakse mõju, mida raudteeveo statistika kvaliteedile avaldab määruses (EÜ) nr 322/97 sisalduvate statistika salajasust käsitlevate sätete kohaldamine käesoleva määruse suhtes. Samuti hinnatakse selles raudteesektori statistika kättesaadavusest tulenevat kasu, sellise statistika saamise kulusid ja ettevõtjatel lasuvat koormust.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

Artikli 11 lõikes 2 osutatud korras võetakse järgmised rakendusmeetmed:

a) lihtsustatud andmeesitusega seotud piirmäärade kohandamine (artikkel 4);

b) mõistete kohandamine ja lisamõistete kehtestamine (artikkel 3);

c) lisade sisu kohandamine (artikkel 4);

d) andmete Eurostatile edastamise kord (artikkel 6);

e) tulemuste kvaliteeti ja võrreldavust käsitlevate aruannete koostamise suuniste määratlemine (artiklid 8 ja 9).

Artikkel 11

Menetluskord

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artikliga 1 asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Direktiiv 80/1177/EMÜ

1. Liikmesriigid esitavad 2002. aasta tulemused kooskõlas direktiiviga 80/1177/EMÜ.

2. Direktiiv 80/1177/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2003.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

A LISA

KAUBAVEO AASTAANDMED — ÜKSIKASJALIK ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud kaubad: — tonnides — tonnkilomeetrites Kaubarongide liikumine: — rongikilomeetrites Veetud ühendveoüksuste hulk: — arvuna — TEUdes (twenty-foot-equivalent-unit) (mahutite ja vahetatavate kerede puhul)
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel A1: veetud kaubad veoliikide järgi Tabel A2: veetud kaubad kaubaliikide järgi (J lisa) Tabel A3: veetud kaubad (rahvusvaheliste ja transiitvedude puhul) peale- ja mahalaadimisriikide järgi Tabel A4: veetud kaubad ohtlike kaupade liikide järgi (K lisa) Tabel A5: veetud kaubad saadetiseliikide järgi (mittekohustuslik) Tabel A6: ühendveoüksustes veetud kaubad veoliikide ja veoüksuseliikide järgi Tabel A7: lastituna veetud ühendveoüksuste hulk veoliikide ja veoüksuseliikide järgi Tabel A8: tühjana veetud ühendveoüksuste hulk veoliikide ja veoüksuseliikide järgi Tabel A9: kaubarongide liikumine
Andmete edastamise tähtaeg	Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood tabelite A1, A2 ja A3 puhul	2003
Esimene vaatlusperiood tabelite A4, A5, A6, A7, A8 ja A9 puhul	2004
Märkused	1. Veoliigid on järgmised: — riigisisene — välisriigist saabuv — suunduv — transiit 2. Saadetisi võib liigitada järgmiselt: — rongi täislaadungid — vaguni täislaadungid — muu 3. Veoüksuseliigid on järgmised: — mahutid ja vahetatavad kered — poolhaagised (saatjata) — maanteesõidukid (saatjaga) 4. Tabeli A3 puhul võivad Eurostat ja liikmesriigid võtta meetmeid muudes liikmesriikides olevatelt ettevõtjatelt pärinevate andmete ühendamise hõlbustamiseks, et tagada nende andmete omavaheline kooskõla. 5. Tabeli A4 puhul märgivad liikmesriigid ära võimalikud vedude rühmad, mida andmed ei hõlma. 6. Kui tabelite A2-A8 puhul ei ole täielikku teavet transiitvedude kohta saadaval, esitavad liikmesriigid kõik kättesaadavad andmed.

B LISA

KAUBAVEO AASTAANDMED — LIHTSUSTATUD ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud kaubad: — tonnides — tonnkilomeetrites Kaubarongide liikumine: — rongikilomeetrites
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel B1: veetud kaubad veoliikide järgi Tabel B2: kaubarongide liikumine
Andmete edastamise tähtaeg	Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2004
Märkused	1. Veoliigid on järgmised: — riigisisene — välisriigist saabuv — välisriiki suunduv — transiit

C LISA

REISIJATEVEO AASTAANDMED — ÜKSIKASJALIK ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud reisijad: — reisijate arvuna — reisijakilomeetrites Reisirongide liikumine: — rongikilomeetrites
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel C1: veetud reisijad veoliikide järgi (esialgsed andmed, üksnes reisijate arv) Tabel C2: veetud rahvusvahelised reisijad lähte- ja sihtriikide järgi (esialgsed andmed, üksnes reisijate arv) Tabel C3: veetud reisijad veoliikide järgi (lõplikud koondandmed) Tabel C4: veetud rahvusvahelised reisijad lähte- ja sihtriikide järgi (lõplikud koondandmed, üksnes reisijate arv) Tabel C5: reisirongide liikumine
Andmete edastamise tähtaeg	Kaheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu (tabelid C1, C2 ja C5) Neliteist kuud pärast vaatlusperioodi lõppu (tabelid C3 ja C4)
Esimene vaatlusperiood	2004
Märkused	1. Veoliigid on järgmised: — riigisisene — rahvusvaheline 2. Tabelite C1 ja C2 puhul võivad liikmesriigid esitada esialgsed andmed, mis põhinevad andmeid esitavas riigis müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal. Tabelite C3 ja C4 puhul esitavad liikmesriigid lõplikud koondandmed, mis sisaldavad andmeid väljaspool andmeid esitavat riiki müüdud piletite kohta. Selle teabe võib saada kas otse muude riikide asutustelt või pileteid käsitlevate rahvusvaheliste hüvitussüsteemide kaudu.

D LISA

REISIJATEVEO AASTAANDMED — LIHTSUSTATUD ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud reisijad: — reisijate arvuna — reisijakilomeetrites Reisirongide liikumine: — rongikilomeetrites
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel D1: veetud reisijad Tabel D2: reisirongide liikumine
Andmete edastamise tähtaeg	Kaheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2004
Märkused	1. Tabeli D1 puhul võivad liikmesriigid esitada andmed, mis põhinevad andmeid esitavas riigis müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal.

E LISA

KAUBA- JA REISIJATEVEO KVARTALIANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud kaubad: — tonnides — tonnkilomeetrites Veetud reisijad: — reisijate arvuna — reisijakilomeetrites
Vaatlusperiood	Kvartal
Sagedus	Iga kvartal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel E1: veetud kaubad Tabel E2: veetud reisijad
Andmete edastamise tähtaeg	Kolm kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2004. aasta esimene kvartal
Märkused	1. Tabelite E1 ja E2 kohased andmed võib esitada esialgsete, sealhulgas hinnanguliste andmete põhjal. Tabeli E2 puhul võivad liikmesriigid esitada andmed, mis põhinevad andmeid esitavas riigis müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal. 2. Need statistilised andmed esitatakse A ja C lisaga hõlmatud ettevõtjate puhul.

F LISA

KAUBA- JA REISIJATEVEO PIIRKONDLIKUD ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud	Veetud kaubad: — tonnides Veetud reisijad: — reisijate arvuna
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Iga viie aasta tagant
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel F1: riigisisene kaubavedu peale- ja mahalaadimispiirkondade järgi (NUTS 2) Tabel F2: rahvusvaheline kaubavedu peale- ja mahalaadimispiirkondade järgi (NUTS 2) Tabel F3: riigisisene reisijatevedu lähte- ja sihtpiirkondade järgi (NUTS 2) Tabel F4: rahvusvaheline reisijatevedu lähte- ja sihtpiirkondade järgi (NUTS 2)
Andmete edastamise tähtaeg	Kaksteist kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2005
Märkused	1. Kui peale- või mahalaadimiskoht (tabelid F1 ja F2) või lähte- või sihtkoht (tabelid F3 ja F4) asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, esitavad liikmesriigid üksnes riigi nime. 2. Eurostat annab liikmesriikidele UIC jaamatähiste ja neile vastavate NUTS tähiste loendi, et aidata liikmesriikidel neid tabeleid koostada. 3. Tabelite F3 ja F4 puhul võivad liikmesriigid esitada andmed, mis põhinevad müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal. 4. Need statistilised andmed esitatakse A ja C lisaga hõlmatud ettevõtjate puhul.

G LISA

RAUDTEEVÕRGU LIIKLUSVOOGUDE ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud	Kaubavedu: — rongide arv Reisijatevedu: — rongide arv Muu (hooldusrongid jne) (mittekohustuslik): — rongide arv
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Iga viie aasta järel
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel G1: kaubavedu võrgulõikude kaupa Tabel G2: reisijatevedu võrgulõikude kaupa Tabel G3: muu (hooldusrongid jne) võrgulõikude kaupa (mittekohustuslik)
Andmete edastamise tähtaeg	Kaheksateist kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2005
Märkused	1. Liikmesriigid määratlevad võrgulõigud nii, et need hõlmaksid vähemalt üleeuroopalise raudteevõrgu nende territooriumil asuvat osa. Nad edastavad Eurostatile: — geograafilised koordinaadid ja muud andmed, mida on vaja iga võrgulõigu ja lõikude vaheliste ühenduste kindlaksmääramiseks ja kaardistamiseks — teabe iga võrgulõiku kasutavate rongide omaduste kohta (kaasa arvatud mahutavus). 2. Iga võrgulõik, mis on osa üleeuroopalisest raudteevõrgust, määratakse kindlaks lisatunnuse abil, et oleks võimalik mõõta vedusid üleeuroopalises raudteevõrgus.

▼M1

H LISA

ÕNNETUSTE ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud	— õnnetuste arv (tabelid H1 ja H2) — hukkunud inimeste arv (tabel H3) — raskelt vigastatud inimeste arv (tabel H4)
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Tabel H1: märkimisväärsete õnnetuste arv ja raske vigastuse põhjustanud õnnetuste arv (mittekohustuslik) õnnetuse liikide järgi Tabel H2: ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste arv Tabel H3: hukkunud inimeste arv õnnetuse liikide ja inimrühmade järgi Tabel H4: raskelt vigastatud inimeste arv õnnetuse liikide ja inimrühmade järgi
Andmete edastamise tähtaeg	Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2004
Märkus	1. Õnnetuse liigid on järgmised: — kokkupõrked (välja arvatud õnnetused raudteeületuskohtades) — rööbastelt mahasõidud — õnnetused raudteeületuskohtadel — liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega — veeremipõlengud — muu — kokku Õnnetuse liik viitab esmasele õnnetusele. 2. Tabelis H2 kasutatakse järgmist jaotust: — selliste õnnetuste koguarv, milles osales vähemalt üks K lisaga hõlmatud kaubaloendis määratletud ohtlikke kaupu vedav raudteesõiduk — selliste õnnetuste arv, kus vabaneb ohtlikke aineid 3. Inimrühmad on järgmised: — reisijad — töötajad (sealhulgas töövõtjad) — muu — kokku 4. Tabelite H1-H4 kohased andmed esitatakse kõikide käesoleva määrusega hõlmatud raudteede kohta. 5. Esimesel viiel käesoleva määruse kohaldamise aastal võivad liikmesriigid neid statistilisi andmeid esitada siseriiklike määratluste kohaselt, kui (artikli 11 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud) ühtlustatud määratluste kohased andmed ei ole kättesaadavad.

▼B

I LISA

Muutujate loend ja mõõtühikud	Vt allpool
Vaatlusperiood	Aasta
Sagedus	Igal aastal
Tabelite loend ja iga tabeli liigendus	Vt allpool
Andmete edastamise tähtaeg	Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu
Esimene vaatlusperiood	2003
Märkused	Allpool loetletud andmed (tabel I1) esitatakse iga raudtee-ettevõtja puhul, mille kohta esitatakse andmeid lisade A-H kohaselt. Nende andmete abil: — tehakse kindlaks, millised ettevõtjad on hõlmatud lisade A-H tabelitega — tehakse kindlaks, mil määral A ja C lisa hõlmavad kogu raudteeveondust.

Tabel I1

Teabeallika tunnusandmed
11.1.1	Andmeid esitav riik
11.1.2	Vaatlusaasta
11.1.3	Ettevõtja nimi (mittekohustuslik)
11.1.4	Riik, kus ettevõtja asub
Tegevusala
11.2.1	Kaubavedu: rahvusvaheline	jah/ei
11.2.2	Kaubavedu: riigisisene	jah/ei
11.2.3	Reisijatevedu: rahvusvaheline	jah/ei
11.2.4	Reisijatevedu: riigisisene	jah/ei
lisade A-H kohased andmed
	A lisa	jah/ei
	B lisa	jah/ei
	C lisa	jah/ei
	D lisa	jah/ei
	E lisa	jah/ei
	F lisa	jah/ei
	G lisa	jah/ei
	H lisa	jah/ei
Veomaht (mittekohustuslik)
11.3.1	Kaubaveo kogumaht (tonnides)
11.3.2	Kaubaveo kogumaht (tonnkilomeetrites)
11.3.3	Reisijateveo kogumaht (reisijate arvuna)
11.3.4	Reisijateveo kogumaht (reisijakilomeetrites)

▼M2

J LISA

NST 2007

Osa	Kirjeldus
01	Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused
02	Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas
03	Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium
04	Toiduained, joogid ja tubakas
05	Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted
06	Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised
07	Koks ja rafineeritud naftatooted
08	Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus
09	Muud mittemetallilised mineraaltooted
10	Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed
11	Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad
12	Transpordivahendid
13	Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted
14	Teisene toore; olme- ja muud jäätmed
15	Post, pakid
16	Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid
17	Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad.
18	Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad
19	Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 01–16.
20	Muud mujal liigitamata kaubad

▼B

K LISA

OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS

1. Lõhkeained

2. Surugaas, vedelgaas ja rõhu all lahustatud gaas

3. Tuleohtlikud vedelikud

4.1. Tuleohtlikud tahked ained

4.2. Isesüttivad ained

4.3. Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad tuleohtlikke gaase

5.1. Oksüdeerivad ained

5.2. Orgaanilised peroksiidid

6.1. Mürgised ained

6.2. Nakkusohtlikud ained

7. Radioaktiivsed ained

8. Söövitavad ained

9. Mitmesugused ohtlikud ained

Märkus:

need rühmad on määratletud eeskirjades, mis käsitlevad rahvusvaheliste kaupade raudteevedu ja mida tunda üldiselt nime all RID, nagu need on vastu võetud nõukogu 1996. aasta 23. juuli direktiiviga 96/49/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist ohtlike kaupade raudteeveo osas, ( 9 ) ja selle hilisemate muudatustega.

( 1 ) EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 94.

( 2 ) EÜT C 221, 30.5.2001, lk 63.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 4. septembri 2001. aasta arvamus (EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 58), nõukogu 27. juuni 2002. aasta ühine seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/12/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 1).

( 5 ) EÜT L 350, 23.12.1980, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 6 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 8 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

( 9 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/6/EÜ (EÜT L 30, 1.2.2001, lk 42).

Top

Choose the experimental features you want to try