This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007R1266-20101211
Commission Regulation (EC) No 1266/2007 of 26 October 2007 on implementing rules for Council Directive 2000/75/EC as regards the control, monitoring, surveillance and restrictions on movements of certain animals of susceptible species in relation to bluetongue (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007 , nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007 , nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega (EMPs kohaldatav tekst)
2007R1266 — ET — 11.12.2010 — 009.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007, nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega (EÜT L 283, 27.10.2007, p.37) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 89 |
3 |
1.4.2008 |
||
|
L 116 |
3 |
30.4.2008 |
||
|
L 117 |
22 |
1.5.2008 |
||
|
L 197 |
18 |
25.7.2008 |
||
|
L 299 |
17 |
8.11.2008 |
||
|
L 344 |
28 |
20.12.2008 |
||
|
L 40 |
3 |
11.2.2009 |
||
|
L 227 |
3 |
29.8.2009 |
||
|
L 313 |
59 |
28.11.2009 |
||
|
L 322 |
20 |
8.12.2010 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1266/2007,
26. oktoober 2007,
nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse 21. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 5 lõike 2 teist taanet,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, ( 2 ) eriti selle artikli 6 lõikeid 1 ja 3, artikli 8 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Direktiivis 2000/75/EÜ on sätestatud eeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ühenduses, sealhulgas ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide loomine ning keeld vastuvõtlikku liiki loomi kõnealustest tsoonidest välja viia. Komisjon võib kooskõlas nimetatud direktiivis sätestatud korraga teha sellest keelust erandeid. |
|
(2) |
Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) ( 3 ) nähakse ette selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi „kitsendustega tsoonid”). |
|
(3) |
Pärast otsuse 2005/393/EÜ vastuvõtmist on lammaste katarraalse palavikuga seotud olukord ühenduses oluliselt muutunud ning haiguse tõrje osas on saadud uusi kogemusi, eelkõige pärast hiljutist lammaste katarraalse palaviku viiruse uute serotüüpide esinemist, nimelt serotüübi 8 esinemist ühenduse piirkonnas, kus kunagi varem ei olnud haiguskolletest teatatud ning mida ei peetud lammaste katarraalsest palavikust ja selle viiruse serotüübist 1 ohustatud piirkonnaks. |
|
(4) |
Saadud kogemuste põhjal on asjakohane lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja haigusele vastuvõtlike loomade (v.a metsloomade) liikumispiirangute eeskirjade parem ühtlustamine ühenduse tasandil, eesmärgiga luua jätkusuutlikum strateegia lammaste katarraalse palaviku tõrjeks, kuna need eeskirjad on kitsendustega tsoonides ja sealt välja viidavate vastuvõtlike põllumajandusloomadega ohutuks kauplemiseks määrava tähtsusega. Seepärast on ühtluse ja selguse nimel vaja otsus 2005/393/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega. |
|
(5) |
Lammaste katarraalse palavikuga seotud uue olukorra tõttu on komisjon palunud teaduslikku nõu ja tuge Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA), kes on 2007. aastal esitanud lammaste katarraalse palaviku kohta kaks teaduslikku aruannet ja kaks teaduslikku arvamust. |
|
(6) |
Direktiivi 2000/75/EÜ kohaselt tuleb ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni piiritlemisel võtta arvesse lammaste katarraalse palavikuga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ja episotoloogilisi tegureid ning kontrollikorda. Nende tegurite arvessevõtmiseks on vaja kehtestada ühenduses eeskirjad lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire ühtlustatud miinimumnõuete kohta. |
|
(7) |
Seire ja teabevahetus on lammaste katarraalse palaviku tõrjemeetmete riskipõhise käsitluse puhul olulisimad elemendid. Seepärast on asjakohane määratleda lisaks direktiivi 2000/75/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele eelkõige lammaste katarraalse palaviku haigusjuhtum, et saavutada ühine arusaam lammaste katarraalse palaviku haiguskolde olulistest parameetritest. |
|
(8) |
Lisaks on osutunud asjakohaseks otsuses 2005/393/EÜ kasutatud kitsendustega tsoonide mõiste, eriti kui lammaste katarraalse palaviku viiruse esinemine on tuvastatud mõjutatud piirkonnas kahel järjestikusel hooajal. Praktilistel kaalutlustel ja ühenduse õigusaktide selguse nimel on asjakohane määratleda kitsendustega tsoonide mõiste, mis hõlmaks nii ohustatud kui ka järelevalvetsoone, mis liikmesriigid on vastavalt direktiivi 2007/75/EÜ artikli 8 lõikele 1 piiritlenud. |
|
(9) |
Selle hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramine, kus seire käigus pole lammaste katarraalse palaviku või vastavate vektorite ülekandumist tuvastatud, on oluline vahend lammaste katarraalse palaviku haiguskollete jätkusuutlikuks ohjamiseks, mis võimaldab ohutut liikumist. Seepärast on asjakohane sätestada ühtlustatud kriteeriumid, mida tuleks vektoritest vaba hooajalise perioodi määratlemisel kasutada. |
|
(10) |
Lammaste katarraalse palaviku haiguskolletest tuleb teatada kooskõlas direktiivi 82/894/EMÜ artikliga 3, kasutades kodeeritud vorme ja koode, mis on sätestatud komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsuses 2005/176/EÜ, milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ ( 4 ). Pidades silmas praegust lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilist arengut, tuleks kõnealust teatamiskohustust ajutiselt kohandada, määratledes esmasest haiguskoldest teatamise kohustuse täpsemalt. |
|
(11) |
27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud lammaste katarraalse palaviku päritolu ja esinemist käsitleva arvamuse ( 5 ) kohaselt on oluline, et kasutusel oleksid asjakohased seireprogrammid lammaste katarraalse palaviku esinemine tuvastamiseks võimalikult varases staadiumis. Sellised seireprogrammid peaksid sisaldama kliinilist, seroloogilist ja entomoloogilist komponenti, mis peaksid toimima ühtlaselt kõigi liikmesriikide ulatuses. |
|
(12) |
Integreeritud lähenemisviis ühenduse tasandil on vajalik, et oleks võimalik analüüsida lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmidest pärinevat epidemioloogilist teavet, sealhulgas lammaste katarraalse palavikku nakatumise ja vastavate vektorite nii piirkondliku kui ka globaalse leviku kohta. |
|
(13) |
Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas ( 6 ) on ette nähtud ühenduse rahaline tugi lammaste katarraalse palaviku likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks. |
|
(14) |
Vastavalt otsusele 90/424/EMÜ loodi komisjoni 25. mai 2007. aasta otsusega 2007/367/EÜ ühenduse rahalise toetuse andmise kohta Itaaliale seoses lammaste katarraalset palavikku käsitleva epidemioloogilise teabe kogumise ja analüüsimise süsteemi rakendamisega ( 7 ) infosüsteem BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”), mis on veebipõhine süsteem lammaste katarraalse palaviku seireandmete kogumiseks, salvestamiseks ja analüüsimiseks liikmesriikides. Nimetatud süsteemi täielik kasutamine on äärmiselt tähtis, et luua kõige asjakohasemad meetmed haiguse tõrjeks, nende tõhususe kontrollimiseks ja vastuvõtlikku liiki loomade ohutu liikumise võimaldamiseks. Et tagada tõhusam ja tulemuslikum liikmesriikide ja komisjoni vaheline lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide teabe vahetus, tuleks teabevahetuseks kasutada süsteemi BT-Net. |
|
(15) |
Välja arvatud juhul, kui direktiivi 2000/75/EÜ artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt ilmneb vajadus piiritleda ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid ühenduse tasandil, peaksid seda piiritlemist teostama liikmesriigid. Läbipaistvuse nimel peaksid liikmesriigid komisjoni siiski oma ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest ning kõigist nende tsoonidega seotud muudatustest viivitamata teavitama. Eriti siis, kui liikmesriik ei kavatse kitsendustega tsoonis epidemioloogiliselt asjakohast geograafilist piirkonda säilitada, peaks ta komisjonile eelnevalt asjakohase teabe esitama, tõendamaks, et lammaste katarraalse palaviku viirus ei levi selles piirkonnas. |
|
(16) |
Vastuvõtlike loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumise suhtes kohaldatavast kitsendustega tsoonist väljaviimise keelu erandeid tuleks lubada riskianalüüsi alusel, võttes arvesse lammaste katarraalse palaviku seire programmi kaudu kogutud teavet, teiste liikmesriikide ja komisjoniga süsteemi BT-Net kaudu vahetatud teavet, loomade sihtkohta ning nende vastavust teatavatele loomade ohutust tagavatele tervishoiunõuetele. Teatavatel tingimustel tuleks väljaviimiskeelu erandeid teha ka loomade otse tapamajja viimiseks. Võttes arvesse loomade otse tapamajja viimise väikest riski ja teatavaid riski vähendavaid tegureid, on asjakohane sätestada eritingimused, mis minimeerivad viiruse ülekandumisriski loomade transportimisel kitsendustega tsoonis asuvast majandist riskihindamise põhjal määratud tapamajadesse. |
|
(17) |
Loomade liikumine sama kitsendustega tsooni ulatuses, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, ei kujuta lisaohtu loomade tervisele ning seepärast peaks pädev asutus seda teatavatel tingimustel lubama. |
|
(18) |
Vastavalt 27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud arvamusele vektorite ja vaktsiinide kohta ( 8 ) võib vaktsineeritud või loomuliku immuunsusega loomade liikumist pidada ohutuks, olenemata viiruse levikust päritolukohas või vektorite aktiivsusest sihtkohas. Seepärast on vajalik sätestada tingimused, mis peavad immuniseeritud loomade puhul enne nende väljaviimist kitsendustega tsoonist täidetud olema. |
|
(19) |
Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, ( 9 ) nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, ( 10 ) nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse ( 11 ) ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta otsuses 93/444/EMÜ teatavate kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud elusloomade ja toodete ühendusesisese kaubanduse üksikasjalike eeskirjade kohta ( 12 ) on sätestatud, et loomade vedamisel peab olema nendega kaasas veterinaarsertifikaat. Kui vabastusi vastuvõtlikku liiki loomade kitsendustega tsoonist väljaviimise suhtes kohaldatavast väljaviimiskeelust kohaldatakse ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomade suhtes, peaksid nimetatud sertifikaadid sisaldama viidet käesolevale määrusele. |
|
(20) |
Kooskõlas EFSA arvamusega vektorite ja vaktsiinide kohta on asjakohane sätestada tingimused lubatud insektitsiididega töötlemiseks nende transpordivahendite laadimiskohas, mis transpordivad vastuvõtlikke loomi kitsendustega tsoonist sellisesse piirkonda või läbi sellise piirkonna, mis jääb kitsendustega tsoonist väljapoole. Kui kitsendustega tsoonist läbisõitmisel on ette nähtud puhkeaeg kontrollpunktis, tuleks loomi vektorite rünnaku eest kaitsta. Nakatunud majandite loomade, ruumide ja ümbruse töötlemist lubatud insektitsiididega tuleks siiski viia läbi üksnes kindlaks määratud korra kohaselt konkreetset juhtumit käsitleva riskihindamise positiivse tulemuse põhjal, mis võtab arvesse geograafilisi, epidemioloogilisi, ökoloogilisi, keskkonnaalaseid, entomoloogilisi andmeid, ning kulude-tulude analüüsi põhjal. |
|
(21) |
Direktiividega 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ ning otsusega 93/444/EMÜ ette nähtud veterinaarsertifikaadid, mis on kaasas ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomadega, peaksid sisaldama viidet käesoleva määruse kohaselt läbi viidud insektitsiidiga töötlemise kohta. |
|
(22) |
Pidades silmas vajadust vältida tarbetuid häireid kauplemisel, tuleb kiiresti luua lammaste katarraalse palaviku viiruse tõrjeks jätkusuutlik strateegia, mis võimaldaks ohutut kauplemist vastuvõtlikku liiki loomadega, keda veetakse kitsendustega tsoonides või neist väljapoole. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1.
PEATÜKK
SISU JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas määruses sätestatakse lammaste katarraalse palavikuga seoses tõrje, järelevalve ja seire eeskirjad ning direktiivi 2000/75/EÜ artikli 2 punktis c määratletud loomade veo piirangud kitsendustega tsoonides ja nendest väljapoole.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2000/75/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „lammaste katarraalse palaviku haigusjuht” – loom, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
i) loomal avalduvad kliinilised tunnused, mis vastavad lammaste katarraalse palaviku tunnustele;
ii) tegemist on kontroll-loomaga, kelle eelmine test näitas seroloogiliselt negatiivseid tulemusi ja kelle antikehade test on pärast viimast testi vähemalt ühe lammaste katarraalse palaviku serotüübi puhul seroloogiliselt positiivseks muutunud;
iii) tegemist on loomaga, kellest on lammaste katarraalse palaviku viirus isoleeritud ning vastavalt ka tuvastatud;
iv) tegemist on loomaga, kelle seroloogiline test lammaste katarraalse palaviku suhtes on osutunud positiivseks või kelle puhul on tuvastatud viiruse antigeen või ühele või mitmele lammaste katarraalse palaviku serotüübile iseloomulik viiruslik ribonukleiinhape (RNA).
Lisaks peavad epidemioloogilised andmed näitama, et lammaste katarraalse palavikuga nakatumisele osutavad kliinilised tunnused või laboratoorsete analüüside tulemused on põhjustanud selles majandis leviv viirus, kus looma peetakse, ning mitte kitsendustega tsoonidest toodud vaktsineeritud või seropositiivsed loomad;
b) „lammaste katarraalse palaviku haiguskolle” – selle haiguse kolle, nagu on määratletud direktiivi 82/894/EMÜ artikli 2 punktis c;
c) „lammaste katarraalse palaviku esmane haiguskolle” – direktiivi 82/894/EMÜ artikli 2 punktis d määratletud haiguskolle, võttes arvesse, et nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese taande kohaldamise eesmärgil on lammaste katarraalse palaviku haigusjuht esmane haiguskolle järgmistel juhtudel:
i) kui see ei ole epidemioloogiliselt seotud eelmise haiguskoldega või
ii) see toob kaasa kitsendustega tsooni piiritlemise või olemasoleva kitsendustega tsooni muutmise, nagu on osutatud artiklis 6;
d) „kitsendustega tsoon” – direktiivi 2000/75/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt piiritletud tsoon, mis koosneb ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist;
e) „hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoon” – liikmesriigi epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond, kus teataval ajal aastas ei tuvastata seire käigus lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumist ega lammaste katarraalset palavikku levitada võivaid Culicoidesi täiskasvanud putukaid;
f) „läbivedu” – loomade liikumine:
i) kitsendustega tsoonist või läbi selle tsooni;
ii) kitsendustega tsoonist läbi kitsendusteta tsooni tagasi samasse kitsendustega tsooni või
iii) kitsendustega tsoonist läbi kitsendusteta tsooni teise kitsendustega tsooni.
2.
PEATÜKK
JÄRELEVALVE JA SEIRE NING TEABEVAHETUS
Artikkel 3
Lammaste katarraalsest palavikust teatamine
Lammaste katarraalse palaviku esmastest haiguskolletest ja haiguskolletest teatavad liikmesriigid loomahaigustest teatamise süsteemi kaudu, kasutades otsuses 2005/176/EÜ sätestatud kodeeritud vorme ja koode.
Artikkel 4
Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid
Liikmesriigid rakendavad järgmisi programme vastavalt I lisas sätestatud miinimumnõuetele:
a) lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid kitsendustega tsoonides (edaspidi „lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid”);
b) lammaste katarraalse palaviku seire programmid väljaspool kitsendustega tsoone (edaspidi „lammaste katarraalse palaviku seire programmid”).
Artikkel 5
Epidemioloogiline teave
1. Liikmesriigid edastavad otsusega 2007/367/EÜ loodud rakendusele BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”) lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmide rakendamise käigus lammaste katarraalse palaviku kohta kogutud teavet, eriti järgmist:
a) kuuaruanne, mis edastatakse hiljemalt kuu aega pärast aruandekuu lõppu ja mis sisaldab vähemalt järgmist:
i) kitsendustega tsoonides kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmidest pärinevaid andmeid kontroll-loomade kohta;
ii) kitsendustega tsoonides kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmidest pärinevaid entomoloogilisi andmeid;
b) aasta esimest kuut kuud hõlmav vahearuanne, mis edastatakse hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja mis sisaldab vähemalt järgmist:
i) väljaspool kitsendustega tsoone kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku seire programmidest pärinevaid andmeid;
ii) kitsendustega tsoonide vaktsineerimisandmeid;
c) aastaaruanne, mis esitatakse hiljemalt järgneva aasta 30. aprilliks ja mis sisaldab eelneva aasta kohta punkti b alapunktides i ja ii osutatud teavet.
2. Süsteemi BT-Net edastatav teave on sätestatud II lisas.
3.
PEATÜKK
LOOMADE NING NENDE SPERMA, MUNARAKKUDE JA EMBRÜOTE LIIKUMISPIIRANGUD
Artikkel 6
Kitsendustega tsoonid
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kitsendustega tsoonid ja nende tsoonide olukorra mis tahes muutustest 24 tunni jooksul.
2. Enne kui otsustatakse epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond kitsendustega tsoonist eemaldada, esitavad liikmesriigid komisjonile põhjendatud andmed, mis tõendavad lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku puudumist selles piirkonnas kahe aasta jooksul alates lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmi rakendamisest.
3. Komisjon teatab liikmesriikidele kitsendustega tsoonide nimekirjast toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.
4. Liikmesriigid koostavad oma territooriumil asuvate kitsendustega tsoonide nimekirja ja ajakohastavad seda ning teevad selle teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks.
5. Komisjon avaldab oma veebilehel üksnes teavitamise eesmärgil kitsendustega tsoonide ajakohastatud nimekirja.
Kõnealune nimekiri sisaldab teavet igas kitsendustega piirkonnas levivate lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide kohta, mis lubab artiklite 7 ja 8 kohaldamisel tuvastada erinevates liikmesriikides piiritletud kitsendustega tsoonid, kus levivad samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübid.
Artikkel 7
Tingimused ühe kitsendustega tsooni piires liikumise korral
1. Pädev asutus lubab loomade liikumist ühe kitsendustega tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, kui nendel loomadel ei esine transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust.
2. Loomade liikumist ohustatud tsoonist järelevalvetsooni võib aga lubada ainult järgmistel juhtudel:
a) loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või
b) loomad vastavad mis tahes muudele asjakohasele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või
c) loomad viiakse otse tapamajja.
2a Liikmesriigid võivad sellise riskihindamise tulemuste põhjal, milles tuleb arvesse võtta piisavaid epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalve rakendamist vastavalt I lisa punktile 1.1.2.1 või 1.1.2.2, piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „vaktsineeritud kitsendustega tsooni, kus lammaste katarraalse palaviku konkreetsed serotüübid ei levi” (edaspidi „väiksema ohuga piirkond”), kui on täidetud järgmised tingimused:
i) selles osas ohustatud tsoonist vaktsineeritakse lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomase serotüübi või serotüüpide vastu;
ii) lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomane serotüüp või eriomased serotüübid ei levi selles ohustatud tsooni osas.
Liikmesriik, kellel on kavas piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „väiksema riskiga piirkond”, teatab oma kavatsusest komisjonile. Koos teatega tuleb edastada ka kogu vajalik teave ja andmed, mis põhjendavad piiritlemist, pidades silmas asjaomase tsooni epidemioloogilist olukorda, eelkõige seoses kohaldatava lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmiga. Ta peab sellest viivitamata teatama ka teistele liikmesriikidele.
Loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires piirkonnast, kus levib/levivad lammaste katarraalse palaviku viiruse sama/samad serotüüp/serotüübid, sama kitsendustega tsooni ossa, mis on piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond”, võib lubada ainult juhul, kui:
a) loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või
b) loomad vastavad mis tahes muudele asjakohastele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või
c) loomad viiakse otse tapamajja.
3. Päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktis b või lõike 2a punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest.
4. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„Loomad vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 … (artikli 7 lõike 1 või artikli 7 lõike 2 punkti a või artikli 7 lõike 2 punkti b või artikli 7 lõike 2 punkti c või artikli 7 lõike 2a punkti a või artikli 7 lõike 2a punkti b või artikli 7 lõike 2a punkti c – valida sobiv) tingimustele”.
Artikkel 8
Direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud väljaviimiskeelu erandi tingimused
1. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote transportimiseks kitsendustega tsooni majandist, seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest teise majandisse, seemendusjaama või sperma säilitamise keskusse tingimusel, et loomad, nende sperma, munarakud ja embrüod vastavad:
a) käesoleva määruse III lisas sätestatud tingimustele või
b) mis tahes muudele asjakohasele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist.
2. Päritoluliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest viivitamata.
3. Tuleb sätestada suunamiskord sihtkoha pädeva asutuse kontrolli alusel, mis välistab lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel liikunud loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote edasise transpordi teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui loomad vastavad lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.
4. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade transportimiseks kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse tapamajja järgmistel juhtudel:
a) päritolumajandis ei ole vähemalt 30 päeva enne loomade lähetamise kuupäeva lammaste katarraalse palaviku juhtumeid tuvastatud;
b) loomad transporditakse
— veterinaari järelevalve all sihtkohaks olevasse tapamajja, kus nad tapetakse saabumisele järgneva 24 tunni jooksul ja
— otse, välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 1/2005 ( 13 ) kohaselt on ette nähtud puhkeaeg samas kitsendustega tsoonis asuvas kontrollpunktis;
c) lähtekoha pädev asutus teatab sihtkoha pädevale asutusele kavandatavast loomade transportimisest vähemalt 48 tundi enne loomade pealelaadimist.
5. Lõike 4 punktist b olenemata võib sihtkoha pädev asutus riskihindamise alusel nõuda, et lähtekoha pädev asutus sätestaks suunamiskorra selles viidatud loomade transportimiseks määratud tapamajja.
Kõik sellised tapamajad määratakse vastavalt riskihindamisele, milles võetakse arvesse IV lisas sätestatud kriteeriume.
Teave määratud tapamajade kohta tehakse teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks. See teave tehakse kättesaadavaks ka süsteemi BT-Net kaudu.
5a. Lõike 1 kohaselt sertifitseerimata loomade vedu kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse otsuse 93/444/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud väljumiskohta kolmandasse riiki eksportimiseks vabastatakse direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis c ja artikli 10 punktis 1 kehtestatud väljaviimiskeelust tingimusel, et:
a) päritolumajandis ei ole registreeritud lammaste katarraalse palaviku juhte vähemalt 30 päeva enne loomade lähetamist;
b) loomad transporditakse väljumiskohta:
— ametliku järelevalve all ja
— otse, välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt on ette nähtud puhkeaeg samas kitsendustega tsoonis asuvas kontrollpunktis.
6. Käesoleva artikli lõigetes 1, 4 ja 5a osutatud loomade sperma, munarakkude ja embrüote puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„… (loomade sperma, munarakud ja embrüod – valida sobiv) on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 (artikli 8 lõike 1 punkti a, artikli 8 lõike 1 punkti b, artikli 8 lõike 4, artikli 8 lõike 5a – valida sobiv) … nõuetega”.
Artikkel 9
Loomade läbiveo lisatingimused
1. Pädev asutus lubab loomade läbivedu järgmistel tingimustel:
a) loomi, keda veetakse kitsendustega tsoonist läbi kitsendustega tsoonist väljapoole jääva piirkonna, ja nende vedamise vahendeid töödeldakse laadimiskohas lubatud insektitsiididega ja/või tõrjevahenditega pärast asjakohast puhastust ja desinfitseerimist ning iga kord enne kitsendustega tsoonist väljumist;
b) loomi, keda veetakse kitsendustega tsoonist väljapoole jäävast piirkonnast läbi kitsendustega tsooni, ja nende vedamise vahendeid töödeldakse laadimiskohas lubatud insektitsiididega ja/või tõrjevahenditega pärast asjakohast puhastust ja desinfitseerimist ning iga kord enne kitsendustega tsooni sisenemist;
c) kui kitsendustega tsoonist läbisõitmisel on ette nähtud pikem kui ühepäevane puhkeaeg kontrollpunktis, kaitstakse loomi vektorite rünnaku eest vektorikindlas rajatises.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui transiit toimub
a) üksnes kitsendustega tsooni epidemioloogiliselt asjakohasest geograafilisest piirkonnast või läbi selle kooskõlas V lisaga määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel või
b) nendest kitsendustega tsooni osadest, mis on kooskõlas artikli 7 lõikega 2a piiritletud kui „väiksema ohuga piirkonnad”, või läbi nende osade.
3. Kui loomad vastavad vähemalt ühele III lisa A jao punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusele, ei kohaldata lõike 1 punktidega a ja b ette nähtud töötlemist ega artikli 1 punktiga c ette nähtud kaitset.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„Töötlemine insektitsiidiga/tõrjevahendiga … (toote nimi) … (kuupäev) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1266/2007 ( 14 ).
Artikkel 9a
Üleminekusätted
1. Kuni ►M10 30. juunini 2011 ◄ võivad sihtliikmesriigid erandina artikli 8 lõike 1 punktist a ning loomade sihtkoha entomoloogilisi ja epidemioloogilisi tingimusi arvesse võtva riskihinnangu alusel nõuda, et loomade transportimisel, mis on kooskõlas artikli 8 lõikes 1 sätestatud erandi ning III lisa A jao punktides 1–4 sätestatud tingimustega, kuid vastuolus nimetatud jao punktidega 5, 6 ja 7, oleksid täidetud järgmised tingimused:
a) transporditavad loomad peavad olema alla 90 päeva vanused;
b) neid peab olema peetud sünnist saadik vektorite eest kaitstud eralduses;
c) mitte varem kui seitse päeva enne transportimist võetud näidistega peavad olema läbi viidud III lisa A jao punktides 1, 3 ja 4 nimetatud testid.
2. Esimeses lõigus sätestatud lisatingimusi kohaldada kavatsev liikmesriik peab sellest eelnevalt komisjoni teavitama.
Ta peab edastama komisjonile kogu teabe ja andmed, mis on vajalikud kõnealuste täiendavate tingimuste kohaldamiseks seoses tema entomoloogilise ja epidemioloogilise olukorra ning eriti asjaomaste vektorite liikide ja viiruste serotüüpide, kliimatingimuste ning vastuvõtlike mäletsejaliste kasvatusviisiga.
Kui komisjon ei teata seitsme päeva jooksul pärast teavitamist oma vastuseisust, on teavitanud liikmesriigil õigus nimetatud lisatingimused koheselt kehtestada. Ta peab teisi liikmesriike sellest viivitamata teavitama.
3. Komisjon teavitab avalikkust teise lõike kohaste täiendavate tingimuste kohaldamisest.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„Loomad vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 9a lõikele 1.”
4.
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2005/393/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded (viidatud artiklis 4)
1. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama
Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide eesmärk on anda teavet lammaste katarraalse palaviku arengu kohta kitsendustega tsoonis, tuvastada haiguse uute serotüüpide esinemine ning tõestada teatavate serotüüpide puudumist. Muu hulgas võib eesmärgiks olla ka lammaste katarraalse palaviku viiruse puudumise tõestamine, hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramine ja vektorite liikide tuvastamine.
Kui konkreetsete keskkonnatingimuste tõttu ei ole õigustatud teistsugune suurus, piiritletakse lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatavaks geograafiliseks üksuseks umbes 45 × 45 km suurune ala (ligikaudu 2 000 km2). Liikmesriikides võib järelevalve eesmärgil kasutada viidatava geograafilise üksusena ka direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 esitatud mõistele vastavat piirkonda.
|
1.1. |
Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid sisaldavad vähemalt passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret kooskõlas punktidega 1.1.1 ja 1.1.2.
|
|
1.2. |
Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramiseks kooskõlas käesoleva määruse V lisaga peab entomoloogiline seire vastama järgmistele nõuetele: — koosneb vähemalt püsivate aspiratsioonilõksudega vektorite püüdmise aktiivsest aastaprogrammist vektori arengu kindlaksmääramiseks populatsioonis; — kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga võib püüdmiseks kasutada ainult ultraviolettvalgusega varustatud aspiratsioonilõkse. Lõksud peavad olema kasutuses terve öö, vähemalt: —— üks öö nädalas ühe kuu jooksul enne hooajalise vektoritest vaba perioodi oletatavat algust ja lõppu; — üks öö nädalas hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel; — aspiratsioonilõksude kasutamise sagedust võib kohandada kolme esimese kasutusaasta jooksul kogutud andmete põhjal; — hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni igasse epidemioloogiliselt asjakohasesse piirkonda tuleb paigaldada vähemalt üks lõks. Teatav hulk putukalõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata spetsialiseeritud laboratooriumile, mis suudab tuvastada võimalikud vektorite liigid. |
|
1.3. |
Järelevalve, mis teostatakse eesmärgiga esitada komisjonile põhjendatud andmeid, mis tõendavad lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku puudumist epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas kahe aasta jooksul kooskõlas artikli 6 lõikega 2: — koosneb vähemalt seroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest seirest või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist kooskõlas punktidega 1.1.2.1, 1.1.2.2 ja 1.1.2.3; — peab olema välja töötatud nii, et valimid esindavad epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas uuritavate vastuvõtlike liikide populatsiooni ja on selle populatsiooni struktuurile kohandatud, ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna vastuvõtlike liikide populatsioonis 20 % ( 16 ) esinemissagedust, kui ei ole toimunud massilist vaktsineerimist, või — peab olema välja töötatud nii, et valimid esindavad epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas uuritavate vastuvõtlike liikide populatsiooni ja on selle populatsiooni struktuurile kohandatud, ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna vastuvõtlike liikide populatsioonis 10 % ( 17 ) esinemissagedust, kui on tehtud massiline vaktsineerimine. |
2. Lammaste katarraalse palaviku seire programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama
Lammaste katarraalse palaviku seire programmide eesmärk on tuvastada võimalik lammaste katarraalse palaviku viiruse esinemine või puudumine lammaste katarraalsest palavikust vabas liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas.
Lammaste katarraalse palaviku seire programmid sisaldavad vähemalt passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret kooskõlas punktidega 2.1 ja 2.2.
|
2.1. |
Passiivne kliiniline seire: — koosneb ametlikust ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku esinemiskahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemist kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama. Lammaste katarraalse palaviku esinemise kinnitamiseks või välistamiseks peab pädev asutus koheselt põhjalikult uurima kõiki kahtlusi; — peab olema vektori aktiivsusperioodi vältel eriti tugevdatud kõrge suhtelise riskiga piirkondades, põhinedes geograafilistel ja epidemioloogilistel andmetel; — peab tagama, et korraldatakse teadlikkust suurendavaid kampaaniaid, mille eesmärk on saavutada eelkõige olukord, kus omanikud või pidajad ja veterinaararstid suudavad lammaste katarraalse palaviku kliinilisi tunnuseid tuvastada. |
|
2.2. |
Aktiivne laboriseire koosneb vähemalt seroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest uuringust või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist kooskõlas punktidega 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3.
|
II LISA
Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net (viidatud artikli 5 lõikes 2)
Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid.
1. Lammaste katarraalse palaviku seroloogilised/viroloogilised andmed
a) Haldusjaotus/-üksus
b) Kontrollitav loomaliik
c) Seiresüsteemi tüüp („kontrollsüsteem” või „perioodiline uuring”)
d) Tehtud diagnostiliste testide tüüp (ELISA, seerumi neutralisatsioon, polümeraasi ahelreaktsioon, viirusisolatsioon)
e) Kuu ja aasta
f) Testitud loomade arv ( 19 )
g) Positiivsete loomade arv
h) Seroloogiliselt või viroloogiliselt kindlaks määratud serotüüp (andmed tuleb esitada juhul, kui seerumi neutralisatsiooni testi või viirusisolatsiooni testi tulemused on positiivsed)
2. Lammaste katarraalse palaviku entomoloogilised andmed
a) Haldusjaotus
b) Koha kordumatu identifitseerimistunnus (iga kinnipüüdmiskoha kordumatu kood)
c) Kogumise kuupäev
d) Laiuskraad ja pikkuskraad
e) Liigi Culicoides spp. kogutud vektorite koguarv
f) Liigi C. imicola kogutud vektorite arv, kui see on teada
g) Liigi C. obsoletus kogutud vektorite arv, kui see on teada
h) Liigi C. obsoletus sensu strictu kogutud vektorite arv, kui see on teada
i) Liigi C. scoticus kogutud vektorite arv, kui see on teada
j) Liigi C. Pulicaris Complex kogutud vektorite arv, kui see on teada
k) Võimalusel liigi C. Nubeculosus kogutud vektorite arv, kui see on teada
l) Võimalusel liigi C. dewulfii kogutud vektorite arv, kui see on teada
m) Muud asjakohased andmed
3. Lammaste katarraalse palaviku vaktsineerimisandmed
a) Haldusjaotus
b) Aasta/poolaasta
c) Vaktsiini tüüp
d) Serotüübi kombinatsioon
e) Vaktsineeritud loomaliik
f) Karjade koguarv liikmesriigis
g) Loomade koguarv liikmesriigis
h) Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud karjade koguarv
i) Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud loomade koguarv
j) Vaktsineeritud karjade koguarv
k) Vaktsineeritud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „noorte loomade vaktsineerimine”)
l) Vaktsineeritud noorte loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)
m) Vaktsineeritud täiskasvanud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)
n) Manustatud vaktsiinidoosid
III LISA
Väljaviimiskeelust tehtavate erandite tingimused (artikli 7 lõike 2 punkt a ja artikli 8 lõike 1 punkt a)
A. Loomad
Loomad peavad sihtkohta transportimise ajal Culicoides’i vektorite rünnaku eest kaitstud olema.
Lisaks peab järgima vähemalt ühte järgmises seitsmes punktis esitatud tingimusest.
|
1. |
Loomi on hoitud V lisa kohaselt kindlaksmääratud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel kuni lähetamiseni vähemalt 60 päeva enne nende transportimise kuupäeva hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatuga (OIE käsiraamat) haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimise kuupäeva. Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt kolmeaastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramist. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames. Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Looma/loomi on hoitud hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel, mis algas … (lisada kuupäev), alates sünnist või vähemalt 60 päeva vältel kuni lähetamiseni olenevalt vajadusest (valida sobiv), ning neile on OIE käsiraamatu kohaselt seitse päeva enne transportimiskuupäeva võetud proove kasutades tehtud haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktiga 1.” |
|
2. |
►M8
Loomi on vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva kaitstud vektorite rünnaku eest vektorikindlas rajatises. ◄Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Looma (loomade) seisukord vastab määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktile 2.” |
|
3. |
►M8
Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on vektorite rünnaku eest kaitstud vektorikindlas rajatises vähemalt 28 päeva; selle aja jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on olnud negatiivsed ja mille tarvis on asjaomaselt loomalt proovid võetud vähemalt 28 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust. ◄Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Looma(loomade) seisukord vastab määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktile 3.” |
|
4. |
►M8
Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on vektorite rünnaku eest kaitstud vektorikindlas rajatises vähemalt 14 päeva; selle aja jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise analüüs, mille tulemused on olnud negatiivsed ja mille tarvis on asjaomaselt loomalt proovid võetud vähemalt 14 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust. ◄Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Looma (loomade) seisukord vastab määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktile 4.” |
|
5. |
Loomad on pärit pädeva asutuse poolt vastuvõetud vaktsineerimisprogrammi alusel vaktsineeritud karjast ning loomad on vaktsineeritud serotüübi/serotüüpide vastu, mis esineb/esinevad või võib/võivad esineda epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas; loomadel kestab vaktsineerimisprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperiood ning loomad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) neid on vaktsineeritud rohkem kui 60 päeva enne transportimiskuupäeva; b) neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust; haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik loomade liikumise puhul sellisest kitsendustega tsooni osast, mis on vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2a piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond.”; c) nad olid varem vaktsineeritud ja neid on vaktsineerimisprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperioodi jooksul inaktiivse vaktsiiniga uuesti vaktsineeritud; d) neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi jooksul hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis alates sünnist või vähemalt 60 päeva enne vaktsineerimiskuupäeva ning neid on vaktsineeritud inaktiivse vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsineerimisprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud. Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Loom(ad) on vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku serotüübi/-tüüpide … (lisada serotüüp/-tüübid) vastu … (lisada vaktsiini nimi) inaktiveeritud vaktsiiniga/muundatud elusvaktsiiniga (valida sobiv) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktiga 5.” |
|
6. |
Loomi ei ole kunagi lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineeritud ja on kogu aeg hoitud epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, kus ei ole esinenud, ei esine või tõenäoliselt ei esine üle ühe serotüübi, ning: a) loomadele on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks kaks seroloogilist testi, mille tulemused on positiivsed; esimene test tuleb teha 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva võetud proove kasutades ja teine kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva võetud proove kasutades, või b) loomadele on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on positiivsed (test tuleb teha vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva) ning loomadele on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva. Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Loomale/loomadele on OIE käsiraamatu kohaselt tehtud seroloogiline test lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi … (lisada serotüüp) vastaste antikehade avastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktiga 6.” |
|
7. |
Loomi ei ole kunagi lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineeritud ja neile on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud kaks positiivse tulemusega piisavat seroloogilist testi, mis võimaldavad tuvastada katarraalse palaviku viiruse kõikidele esinevatele või asjaomases geograafilises päritolupiirkonnas tõenäoliselt esinevatele serotüüpidele omaseid antikehasid, ning a) esimene test peab olema tehtud 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva võetud proove kasutades ja teine kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva võetud proove kasutades, või b) vastava serotüübi seroloogiline test peab olema tehtud vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva ja loomadele on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva. Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Loomale/loomadele on OIE käsiraamatu kohaselt tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide esinevate või tõenäoliselt esinevate serotüübi … (lisada serotüüp) vastaste antikehade avastamiseks spetsiaalne seroloogiline test kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktiga 7.” |
Tiinete loomade puhul peab vähemalt üks punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustest olema täidetud enne seemendamist või paaritamist või peab olema täidetud punktis 3 sätestatud tingimus. Kui tehakse seroloogiline test, nagu on sätestatud punktis 3, tuleb kõnealune test teha kõige rohkem seitse päeva enne liikumiskuupäeva.
Kui loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele vajaduse korral üks järgmistest sõnastustest:
„Loom(ad) ei ole tiine(d)” või
„Loom(ad) võib (võivad) olla tiined ja tema (nende) seisukord vastab … (enne seemendamist või paaritamist punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustele või punktis 3 sätestatud tingimustele – valida sobiv)”.
B. Loomade sperma
Sperma peab pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) neid on hoitud väljaspool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;
b) neid on vektorite rünnaku eest kaitstud vektorikindlas rajatises vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;
c) neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne sperma kogumise alguskuupäeva.
Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt kolmeaastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramist.
Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames;
d) neile on tehtud kogumisaja kestel vähemalt iga 60 päeva tagant ja 21–60 päeva pärast viimast lähetatava sperma kogumist kooskõlas maismaaloomi käsitleva OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed;
e) neile on tehtud maismaaloomi käsitleva OIE käsiraamatu kohaselt haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vereproovidega, mis on võetud:
i) lähetatava sperma kogumise alguses ja viimasel kogumisel ning
ii) spermakogumisperioodi vältel:
— viirusisolatsiooni testi puhul vähemalt iga seitsme päeva tagant või
— polümeraasi ahelreaktsiooni testi puhul vähemalt iga 28 päeva tagant.
Kui käesolevas punktis osutatud sperma on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, lisatakse nõukogu direktiivis 88/407/EMÜ ( 20 ) ja komisjoni otsuses 95/388/EÜ ( 21 ) sätestatud ning otsuses 93/44/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„Sperma pärineb doonorloomadelt, kes vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa B osa punktile … (a, b, c, d või e; valida sobiv).”
C. Loomade munarakud ja embrüod
1. In vivo saadud veiste munarakud ja embrüod peavad olema kogutud doonorloomadelt, kellel ei esinenud transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust.
2. In vivo saadud muude loomade kui veiste embrüod ja munarakud ning in vitro toodetud veiste embrüod peavad pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) neid on hoitud väljaspool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;
b) neid on vektorite rünnaku eest kaitstud vektorikindlas rajatises vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;
c) neile on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud 21–60 päeva pärast embrüote/munarakkude kogumist;
d) neile on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud haigusetekitaja tuvastamise test, mis on tehtud embrüote/munarakkude kogumise päeval võetud vereprooviga ja mille tulemused on negatiivsed.
3. Kui käesolevas punktis osutatud munarakud ja embrüo on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, lisatakse nõukogu direktiivis 89/556/EMÜ ( 22 ) ja otsuses 95/388/EÜ sätestatud või otsuses 93/44/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:
„Embrüod/munarakud pärinevad doonorloomadelt, kes vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa C osa … (punktile 1, punkti 2 alapunktile a, punkti 2 alapunktile b, punkti 2 alapunktile c või punkti 2 alapunktile d; valida sobiv).”
Direktiivi 89/556/EMÜ B lisa punkti 2 alapunkti a ei kohaldata doonorloomade suhtes, keda on peetud majandites, mille suhtes kohaldatakse veterinaarkeelde või karantiinimeetmeid seoses lammaste katarraalse palavikuga.
IV LISA
Tapamajade määramise kriteeriumid väljaviimiskeelu erandite puhul (viidatud artikli 8 lõike 5 teises lõigus)
Sihtkoha pädev asutus kasutab riskihindamises, mis käsitleb tapamajade määramist loomade transpordi suunamiseks kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse tapamajja, vähemalt järgmisi kriteeriume:
1. järelevalve- ja seireprogrammide andmed, eriti andmed vektori aktiivsuse kohta;
2. vahemaa kitsendusteta tsooni sisenemise punkti ja tapamaja vahel;
3. marsruudi entomoloogilised andmed;
4. transportimise kellaaeg, arvestades vektorite aktiivsusaegu;
5. insektitsiidide ja tõrjevahendite võimalik kasutamine vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ; ( 23 )
6. tapamaja asukoht loomakasvatusmajandite suhtes;
7. tapamajas kehtivad bio-ohutusmeetmed.
V LISA
Hooajalise vektoritest vaba perioodi määratlemise kriteeriumid (viidatud artikli 9 lõikes 3)
Hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramiseks määratleb pädev asutus liikmesriigi piiritletud epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna puhul hooajalise vektoritest vaba perioodi, kasutades vähemalt järgmisi kriteeriume:
1. Üldkriteeriumid
a) Kasutusel peab olema lammaste katarraalse palaviku järelevalve- ja/või seireprogramm.
b) Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate erikriteeriumide ja künniste määratlemisel võetakse arvesse Culicoidesi liiki, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna peamiste vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.
c) Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumide kohaldamisel võetakse arvesse jooksva aasta ja eelnevate aastate andmeid (varasemad andmed). Lisaks võetakse arvesse seireandmete standardimisega seotud aspekte.
2. Erikriteeriumid
a) Epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas ei levi lammaste katarraalse palaviku viirus: seda tõendavad lammaste katarraalse palaviku seire programmid või muud lammaste katarraalse viiruse leviku peatumisele osutavad tõendid.
b) Vektorite ja võimalike vektorite aktiivsus on peatunud ning seda tõendab lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmi osana entomoloogiline seire.
c) Culicoidesi liigi kinnipüütud esindajaid, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse, on vähem kogutud vektorite maksimaalsest künnisest, mis epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna jaoks määratletakse. Kindlate tõendite puudumisel, mis toetaks maksimaalse künnise määramist, tuleb kasutada kriteeriumi, mille puhul ühe lõksu kohta on null liigi Culicoides imicola isendit ja vähem kui viis Culicoidesi emast munadega isendit.
3. Lisakriteeriumid
a) Temperatuuritingimused, mis mõjutavad vektorite aktiivsust epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas. Temperatuurikünniste määratlemisel võetakse arvesse selle Culicoidesi liigi ökoloogilist käitumist, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.
( 1 ) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/216/EÜ (ELT L 67, 5.3.2004, lk 27).
( 2 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).
( 3 ) ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/357/EÜ (ELT L 133, 25.5.2007, lk 44).
( 4 ) ELT L 59, 5.3.2005, lk 40. Otsust on muudetud otsusega 2006/924/EÜ (ELT L 354, 14.12.2006, lk 48).
( 5 ) EFSA Teataja (2007) 480, lk 1–20.
( 6 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
( 7 ) ELT L 139, 31.5.2007, lk 30.
( 8 ) EFSA Teataja (2007) 479, lk 1–29.
( 9 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.
( 10 ) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.
( 11 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).
( 12 ) EÜT L 208, 19.8.1993, lk 34.
( 13 ) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
( 14 ) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”
( 15 ) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.
( 16 ) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Kui aga esineb tõendeid, et serokonversiooni aastane määr epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas on alla 20 %, tuleb valimi suurus arvutada viisil, mis võimaldab tuvastada madalamat oletatavat esinemissagedust.
( 17 ) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 10 %. Kui aga esineb tõendeid, et serokonversiooni aastane määr epidemioloogiliselt asjakohases vaktsineeritud piirkonnas on alla 10 %, tuleb valimi suurus arvutada viisil, mis võimaldab tuvastada madalamat oletatavat esinemissagedust.
( 18 ) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.
( 19 ) Seerumite koondproovide kasutamisel tuleb teatada koondproovidele vastav hinnanguline loomade arv.
( 20 ) EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10.
( 21 ) EÜT L 234, 3.10.1995, lk 30.
( 22 ) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1.
( 23 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.