21996A0312(01)

Alpide kaitse

konventsioon (Alpi konventsioon)

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS,

OLLES TEADLIKUD, et Alpid on üks Euroopa suurimaid rikkumata looduslikke alasid, mis oma silmapaistava ainulaadse ja mitmekesise looduskeskkonna, kultuuri ja ajalooga on Euroopa südames paiknev majandus-, kultuuri-, puhkuse- ja elukeskkond, mida kasutavad ühiselt arvukad rahvad ja riigid,

TÕDEDES, et Alpid on põliselanikkonnale elu- ja majanduskeskkond ning on näiteks oluliste transpordiliinide asukohana eluliselt tähtis ka Alpide-väliste piirkondade jaoks,

TÕDEDES asjaolu, et Alpid on paljude ohustatud taime- ja loomaliikide jaoks oluline kasvukoht või elupaik ja viimane pelgupaik,

OLLES TEADLIKUD riikide õigussüsteemide, looduslike tingimuste, elanikkonna jagunemise, põllumajanduse ja metsanduse, majanduse olukorra ja arengu, liiklustiheduse ning turismi laadi ja intensiivsuse olulistest erisustest,

OLLES TEADLIKUD, et Alpide piirkonda ja selle ökoloogilisi funktsioone ohustab üha enam inimeste põhjustatud järjest suurem surve ning et kahju on kas korvamatu või heastatav vaid suurte pingutuste ja märkimisväärsete kulutustega ning üldjuhul pika aja jooksul,

OLLES VEENDUNUD majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühitamise vajaduses,

JÄRGIDES 9.–11. oktoobrini 1989 Berchtesgadenis toimunud esimese keskkonnaministrite Alpi konverentsi tulemusi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Ulatus

1. Konventsioon kehtib lisas kirjeldatud ja kujutatud Alpide piirkonna kohta.

2. Iga konventsiooniosaline võib ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisel või igal ajal pärast seda laiendada konventsiooni kohaldamist oma riigi territooriumi teistele osadele, esitades deklaratsiooni hoiulevõtjale — Austria Vabariigile — eeldusel et see on käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks vajalik.

3. Lõike 2 alusel tehtud deklaratsiooni võib seal nimetatud mis tahes territooriumi suhtes hoiulevõtjale saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumisest.

Artikkel 2

Üldkohustused

1. Pärast kõigi Alpi riikide, nende riikide Alpide piirkonda jäävate alade ning Euroopa Majandusühenduse huvide hoolikat kaalumist rakendavad konventsiooniosalised Alpide säilitamiseks ja kaitsmiseks terviklikku poliitikat, kohaldades ennetamise ja "saastaja maksab" põhimõtet, tehes koostööd ning kasutades loodusvarasid heaperemehelikult ning säästlikult. Alpide piirkonna piiriülest koostööd tuleb intensiivistada ja laiendada nii territooriumi kui ka käsitletavate teemade osas.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks võtavad konventsiooniosalised asjakohaseid meetmeid eelkõige järgmistes valdkondades:

a) elanikkond ja kultuur — eesmärk on respekteerida, säilitada ja edendada põliselanikkonna kultuurilist ja sotsiaalset sõltumatust ning tagada nende elustandardi alused, eelkõige keskkonnasõbralik elukeskkond ja majanduslik areng, ning edendada Alpide piirkonna ja Alpide-välise piirkonna elanikkonna vastastikust mõistmist ja koostööd;

b) regionaalplaneerimine — eesmärk on tagada maa kokkuhoidlik ja mõistlik kasutamine ning kogu piirkonna keskkonnasõbralik harmooniline areng, pöörates erilist tähelepanu loodust ohustavatele teguritele, looduskeskkonna ala- ja ülekasutamise vältimisele ning looduslike elupaikade säilitamisele ja taastamisele, selgitades ja hinnates põhjalikult maakasutusnõudeid, kasutades ettenägelikku terviklikku planeerimist ning koordineerides rakendatavaid meetmeid;

c) õhusaaste vältimine — eesmärk on oluliselt vähendada saasteainete heidet ning Alpide piirkonna saasteprobleeme, milles on oma osa ka väljastpoolt piirkonda pärinevatel kahjulikel ainetel, sellisele tasemele, mis ei ole inimestele, loomadele ega taimedele kahjulik;

d) mullakaitse — eesmärk on vähendada kvantitatiivset ja kvalitatiivset kahju mullale, kasutades põllumajandus- ja metsandusmeetodeid, mis ei kahjusta mulda, häirides võimalikult vähe mulda ja maad, hoides kontrolli all erosiooni ning piirates mulla isoleerimist;

e) veemajandus — eesmärgiks on säilitada või taastada rikkumatud veesüsteemid, hoides järved ja jõed saastevabana, kasutades looduslikke vesiehitustehnikaid ning kasutades vee-energiat, mis teenib ühtviisi nii põliselanikkonna kui ka keskkonna huve;

f) looduse ja paikkonna säilitamine — eesmärk on kaitsta, säilitada ja vajadusel parandada looduskeskkonna ja paikkonna olukorda nii, et ökosüsteemid saaksid toimida, looma- ja taimeliigid, sh nende elupaigad ja kasvukohad säiliksid, looduse uuenemisvõime ja kestev produktiivsus püsiks ning looduse ja kogu paikkonna mitmekesisus, ainulaadsus ja ilu säiliksid alatiseks;

g) mägipõllumajandus — eesmärk on avalikes huvides säilitada traditsiooniline maaviljelus ning hoida ja edendada kohalike tingimustega sobivat ja keskkonnasõbralikku põlluharimissüsteemi, võttes arvesse vähem soodsaid majanduslikke tingimusi;

h) mägimetsad — eesmärk on säilitada, tugevdada ja taastada metsade rolli, eriti nende kaitsvat rolli, parandades metsaökosüsteemide vastupanuvõimet, kasutades peamiselt looduslikke metsandustehnikaid ning ennetades igasugust metsadele kahjulikku kasutamist, võttes arvesse Alpide piirkonna vähem soodsaid majanduslikke tingimusi;

i) turism ja vaba aeg — eesmärk on ühitada keskkonnale kahjulike tegevuste piiramise kaudu turismi ja vaba aja tegevused ökoloogiliste ja sotsiaalsete nõuetega, jättes kõrvalised piirkonnad puutumatuks;

j) transport — eesmärk on vähendada Alpide-sisese ja Alpide piirkonda läbiva liikluse tihedust ja ohte tasemele, mis ei ole inimestele, loomadele ja taimedele ning nende elupaikadele ja kasvukohtadele kahjulik, suunates liiklust, eriti kaubavedusid, raudteedele, luues vajaliku infrastruktuuri ning turuprintsiipidele vastavad stiimulid, diskrimineerimata kedagi kodakondsuse alusel;

k) energia — eesmärk on võtta kasutusele energia tootmise, jaotamise ja kasutamise meetodid, mis oleks paikkonna- ja keskkonnasõbralikud, ning edendada energia säästmise meetmeid;

l) jäätmehooldus — eesmärk on töötada välja jäätmete kogumise, kasutamise ja kõrvaldamise süsteem, mis vastab Alpide piirkonna topograafilistele, geoloogilistele ja klimaatilistele eritingimustele, pöörates erilist tähelepanu jäätmete tekitamisest hoidumisele.

3. Konventsiooniosalised võtavad vastu protokollid, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni rakendamise üksikasjad.

Artikkel 3

Teadustegevus ja süstemaatiline seire

Artiklis 2 sätestatud valdkondades nõustuvad konventsiooniosalised üksmeelselt:

a) tegema koostööd teadustegevuse ja teaduslike hindamiste korraldamisel;

b) töötama välja ühiseid või täiendavaid süstemaatilise seire programme;

c) kooskõlastama teadustegevuse, seire ja nendega seonduva andmekogumistegevuse.

Artikkel 4

Õigusalane, teaduslik, majandus- ja tehniline koostöö

1. Konventsiooniosalised soodustavad ja edendavad käesoleva konventsiooniga seotud õigusalase, teadusliku, majandus- ja tehnilise teabe vahetust.

2. Konventsiooniosalised teavitavad üksteist kavandatud õiguslikest ja majanduslikest meetmetest, millel on eeldatavasti eriline mõju Alpide piirkonnale või selle osadele, et võtta võimalikult suurel määral arvesse piiriüleseid ja piirkondlikke nõudeid.

3. Käesoleva konventsiooni ja protokollide tõhusa rakendamise tagamiseks teevad konventsiooniosalised vajadusel koostööd rahvusvaheliste valitsustevaheliste ning valitsusväliste organisatsioonidega.

4. Konventsiooniosalised tagavad, et üldsust teavitataks regulaarselt asjakohasel viisil teadustegevuse, seire ja võetud meetmete tulemustest.

5. Konventsiooniosaliste käesolevast konventsioonist tulenevate teabe andmise kohustuste täitmisel tuleb arvestada konfidentsiaalsust käsitlevaid siseriiklikke õigusakte. Konfidentsiaalsena määratletud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

Artikkel 5

Konventsiooniosaliste konverents

1. Konventsiooniosaliste konverentsi korralistel istungitel arutatakse konventsiooniosaliste ühiseid probleeme ja koostööd.

Kokkuleppega määratud konventsiooniosaline kutsub Alpi konverentsi esimese istungi kokku hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva konventsiooni jõustumisest.

2. Edaspidi kutsub eesistujaks olev konventsiooniosaline konverentsi tavapärased istungid kokku üldjuhul iga kahe aasta tagant. Eesistuja ja istungi toimumispaik muutuvad pärast iga tavapärast konverentsi istungit. Mõlemad määrab kindlaks Alpi konverents.

3. Eesistujaks olev konventsiooniosaline esitab konverentsi istungi päevakorra. Igal konventsiooniosalisel on õigus lisada päevakorda muid küsimusi.

4. konventsiooniosalised edastavad konverentsile teabe käesoleva konventsiooni ja protokollide rakendamisel võetud meetmete kohta, arvestades konfidentsiaalsust käsitlevaid siseriiklikke õigusakte.

5. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle spetsialiseeritud asutused, Euroopa Nõukogu ja kõik Euroopa riigid võivad konverentsi istungitest võtta osa vaatlejatena. Sama kehtib Alpide piirkonna territoriaalasutuste piiriüleste ühenduste suhtes. Lisaks võib lubada konverentsist vaatlejatena osa võtta asjaomastel rahvusvahelistel valitsusvälistel organisatsioonidel.

6. Konverentsi erakorralised istungid toimuvad kahe tavapärase istungi vahel konsensuse või ühe kolmandiku konventsiooniosaliste poolt eesistujaks olevale konventsiooniosalisele esitatud kirjaliku taotluse alusel.

Artikkel 6

Konverentsi ülesanded

Istungitel tutvub konverents põhjalikult konventsiooni, selle protokollide ja lisade rakendamisega ning teeb istungitel järgmised toimingud:

a) võtab artiklis 10 ettenähtud korras vastu konventsiooni muudatused;

b) võtab artiklis 11 ettenähtud korras vastu protokollid ja protokollide lisad ning nende muudatused;

c) võtab vastu oma kodukorra;

d) teeb vajalikud rahastamisotsused;

e) kiidab heaks konventsiooni rakendamise jaoks vajalikuks peetud töörühmade loomise;

f) võtab teadmiseks teadusinfo hindamisi;

g) otsustab või soovitab artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed, määrab kindlaks artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatava teabe laadi, sisu ja esitamise kuupäeva ning võtab teadmiseks nimetatud teabe ja töögruppide esitatud aruanded;

h) vastutab vajalike sekretariaaditeenuste osutamise eest.

Artikkel 7

Otsuste tegemine konverentsil

1. Konverents teeb otsused ühehäälselt, kui allpool ei määrata teisiti. Kui kõik jõupingutused artikli 6 punktides c, f ja g osutatud ülesannete osas ühehäälsuse saavutamiseks on olnud tulemusteta ning eesistuja konstateerib seda fakti, tehakse otsus istungil kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega.

2. Igal konventsiooniosalisel on konverentsil üks hääl. Euroopa Ühendusel on tema pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju Euroopa Ühenduse liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Euroopa Majandusühendus ei hääleta juhtudel, kui hääletavad tema liikmesriigid.

Artikkel 8

Alaline komitee

1. Täidesaatva organina moodustatakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konverentsi alaline komitee.

2. Allakirjutanud riikidel, mis ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, on alalise komitee istungitel vaatleja staatus. Lisaks võib igale Alpi riigile, mis ei ole veel konventsioonile alla kirjutanud, anda selle staatuse nõudmisel.

3. Alaline komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Lisaks otsustab alaline komitee valitsustevaheliste ja/või valitsusväliste organisatsioonide esindajate istungitel osalemise korra.

5. Konverentsi eesistujaks olev konventsiooniosaline määrab alalise komitee esimehe.

6. Alaline komitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) analüüsib konventsiooniosaliste poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatud teavet ja esitab aruande Alpi konverentsile;

b) kogub ja hindab konventsiooni, selle protokollide ja lisade rakendamisega seotud dokumente ning esitab need artikli 6 kohaselt konverentsile läbivaatamiseks;

c) teavitab Alpi konverentsi selle otsuste rakendamisest;

d) valmistab ette konverentsi istungite kavad ja võib esitada uusi päevakorrapunkte ning muid konventsiooni ja selle protokollide rakendamisega seotud meetmeid;

e) määrab vastavalt artikli 6 punktile e töögrupid, kes koostavad protokolle ja soovitusi, ning koordineerib nende tegevust;

f) uurib põhjalikult protokollide eelnõusid, kooskõlastab nende sisu üldisest seisukohast lähtudes ning esitab need konverentsile;

g) esitab konverentsile ettepanekuid meetmete ja soovituste kohta konventsioonis ja selle protokollides sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

7. Otsuste tegemise alalises komitees toimub vastavalt artiklile 7.

Artikkel 9

Sekretariaat

Konverents võib ühehäälselt otsustada luua alalise sekretariaadi.

Artikkel 10

Konventsiooni muudatused

Iga konventsiooniosaline võib esitada konverentsi eesistujaks olevale konventsiooniosalisele käesoleva konventsiooni muudatusettepanekuid. Konverentsi eesistujaks olev konventsiooniosaline edastab need ettepanekud konventsiooniosalistele ja allakirjutanud riikidele vähemalt kuus kuud enne konverentsi seda istungit, kus need läbi vaadatakse. Konventsiooni muudatused jõustuvad vastavalt artikli 12 lõigetele 2, 3 ja 4.

Artikkel 11

Protokollid ja nende muudatused

1. Konverentsi eesistujaks olev konventsiooniosaline edastab protokollide eelnõud artikli 2 lõike 3 tähenduses konventsiooniosalistele ja allakirjutanud riikidele vähemalt kuus kuud enne konverentsi seda istungit, kus need läbi vaadatakse.

2. Konverentsil vastu võetud protokollid kirjutatakse alla konverentsi istungitel või hiljem hoiuleandja juures. Neid kohaldatakse nende konventsiooniosaliste suhtes, mis on need ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud. Protokolli jõustumiseks on vaja vähemalt kolm ratifitseerimist, vastuvõtmist või heakskiitmist. Asjakohased dokumendid antakse hoiule hoiulevõtjale — Austria Vabariigile.

3. Kui protokollis ei ole sätestatud teisiti, reguleerivad protokolli jõustumist ja denonsseerimist artiklid 10, 13 ja 14.

4. Protokolli muudatuste korral kohaldatakse lõikeid 1–3 mutatis mutandis.

Artikkel 12

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks alates 7. novembrist 1991 hoiulevõtja Austria Vabariigi juures.

2. Käesolev konventsioon tuleb ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

3. Konventsioon jõustub vastavalt lõikele 2 kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on väljendanud nõusolekut käesoleva konventsiooniga ühineda.

4. Allakirjutanud riigi suhtes, mis väljendab hiljem nõusolekut ühineda konventsiooniga vastavalt lõikele 2, jõustub konventsioon kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

Artikkel 13

Denonsseerimine

1. Iga konventsiooniosaline võib hoiulevõtjale adresseeritud teatega igal ajal käesoleva konventsiooni denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Artikkel 14

Teated

Hoiulevõtja teatab igale konventsiooniosalisele ja allakirjutanud riigile:

a) igast allakirjutamisest;

b) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c) igast konventsiooni jõustumisest vastavalt artiklile 12;

d) igast artikli 1 lõigete 2 ja 3 alusel tehtud deklaratsioonist;

e) igast artikli 13 alusel esitatud teatest ning denonsseerimise jõustumise kuupäevast.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 7. novembril 1991 Salzburgis itaalia, prantsuse, saksa ja sloveeni keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt siduvad; originaaltekst antakse hoiule Austria riigiarhiivi. Hoiulevõtja edastab igale allakirjutanud riigile tõestatud koopia.

--------------------------------------------------