This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22014A0120(01)
Cooperation Agreement between the European Union and its Member States, of the one part, and the Swiss Confederation, of the other, on the European Satellite Navigation Programmes
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta
ELT L 15, 20.1.2014, p. 3–17
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
20.1.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 15/3 |
ÜHELT POOLT
Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta
EUROOPA LIIT
ning
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised (edaspidi „liikmesriigid”), ühelt poolt
ning
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi „Šveits”) teiselt poolt, edaspidi „lepinguosaline” või „lepinguosalised”,
ARVESTADES ühiseid huve tsiviilotstarbelise globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi „GNSS”) väljatöötamisel,
TUNNISTADES, kui tähtsa panuse annavad Euroopa GNSSi programmid Euroopa Liidu ja Šveitsi navigatsiooni- ja teabeinfrastruktuuri,
ARVESTADES GNSSi rakenduste üha ulatuslikumat arengut Euroopa Liidus, Šveitsis ja mujal maailmas,
ARVESTADES ühist huvi pikaajalise koostöö vastu Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Šveitsi vahel satelliitnavigatsiooni valdkonnas,
TUNNISTADES Šveitsi tihedat osalemist programmides Galileo ja EGNOS alates nende piiritlemise etapist,
VÕTTES ARVESSE kosmosenõukogu resolutsioone, eelkõige 22. mail 2007 vastu võetud resolutsiooni „Euroopa kosmosepoliitika” ja 29. septembril 2008 vastu võetud resolutsiooni „Euroopa kosmosepoliitika edasiarendamine”, milles tunnistatakse, et Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi „ESA”) ja nende liikmesriigid on Euroopa kosmosepoliitika kolm peamist osalist, samuti 25. novembril 2010 vastu võetud resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine”, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni ja ESA-d üles lihtsustama liikmesriikide jaoks, kes ei ole ühtaegu Euroopa Liidu ja ESA liikmed, koostööprogrammide kõikides etappides osalemist,
VÕTTES ARVESSE komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”,
SOOVIDES seada ametlikult sisse koostöö Euroopa GNSSi programmide kõikides aspektides,
TUNNISTADES Šveitsi huvi kõigi GNSSi teenuste vastu, mida osutavad EGNOS ja Galileo, sealhulgas avaliku reguleeritud teenuse vastu,
VÕTTES ARVESSE 25. juunil 2007 sõlmitud teadus- ja tehnikakoostöö lepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel,
TUNNISTADES 28. aprillil 2008 Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud kokkulepet salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta (edaspidi „julgeolekukokkulepe”),
ARVESTADES kasu, mis tuleneb Euroopa GNSSi ja selle teenuste ühesugusest kaitsetasemest lepinguosaliste territooriumidel,
TUNNISTADES lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Šveitsi kui alaliselt neutraalse riigi kohustusi,
TUNNISTADES, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) (1) on sätestatud, et Euroopa Ühendus on kõnealuses määruses esitatud määratluse kohaselt kogu Euroopa GNSSi programmide käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (2),
VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1104/2011/EL, mis käsitleb avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (3),
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesoleva lepingu eesmärk on soodustada, lihtsustada ja tugevdada pikaajalist koostööd lepinguosaliste vahel tsiviilotstarbelise satelliitnavigatsiooni valdkonnas eelkõige Šveitsi osalemise kaudu Euroopa GNSSi programmides.
2. Tingimused, mille alusel Šveits programmides osaleb, on sätestatud käesolevas lepingus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „Euroopa globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem” (Euroopa GNSS)– Galileo programmi alusel loodud süsteem ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (European Geostationary Navigation Overlay Service, EGNOS);
2. „tugisüsteem”– piirkondlikud või kohalikud mehhanismid, näiteks EGNOS, mis tagavad GNSSi kasutajatele paremad teenusenäitajad;
3. „Galileo”– tsiviilkontrolli all olev autonoomne Euroopa globaalne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud Euroopa Liit, ESA ja nende liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib loovutada eraõiguslikule asutusele. Galileo on ette nähtud avatud, kaubanduslike inimelude ohutust tagavate ning otsingu- ja päästeteenuste osutamiseks, samuti kaitstud ja riiklikult reguleeritud piiratud juurdepääsuga teenuste osutamiseks selleks volitatud riigiasutustele;
4. „Galileo kohalikud elemendid”– kohalikud süsteemid, mis pakuvad Galileo satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissignaalide kasutajatele täiendavat sisendinfot lisaks kasutatava põhisüsteemi vahendusel saadavale teabele. Kohalikke elemente võidakse kasutada lisafunktsioonidena lennujaamade ja meresadamate ümbruses ning linna- ja muudes geograafiliselt keerulistes keskkondades. Galileo pakub kohalike elementide üldmudeleid;
5. „globaalse navigatsiooni, positsioneerimise ja ajamääramise seadmed”– lõppkasutajatele mõeldud tsiviilotstarbelised seadmed satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissignaalide edastamiseks, vastuvõtmiseks või töötlemiseks teenuste osutamise või piirkondlike tugisüsteemide kasutamise otstarbel;
6. „avalik reguleeritud teenus”– Galileo programmi alusel loodud süsteemi osutatav teenus, mis on mõeldud üksnes valitsustelt vastava loa saanud kasutajatele ja on ette nähtud kasutamiseks selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada tõhus juurdepääsu kontroll ja katkematu teenus;
7. „reguleeriv meede”– lepinguosalise seadus, määrus, poliitika, eeskiri, menetlus, otsus või muu samalaadne haldustoiming;
8. „koostalitlusvõime”– ülemaailmsete ja piirkondlike satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tugisüsteemide ning nende pakutavate teenuste sobivus üheskoos kasutamiseks, et saavutada kasutaja tasandil parem võimekus, kui oleks võimalik saavutada, kasutades üksnes ühe süsteemi avatud teenust;
9. „intellektuaalomand”– 14. juulil 1967 Stockholmis alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 punktis viii määratletud intellektuaalomand;
10. „salastatud teave”– mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest ja mis võiks erinevas ulatuses kahjustada lepinguosaliste või üksikute liikmesriikide põhihuve, sealhulgas riigi julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Sellise teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle salastatust, terviklust ning kättesaadavust.
Artikkel 3
Koostöö põhimõtted
Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud koostööd tehes järgmiseid põhimõtteid:
1. |
vastastikune kasu, mis põhineb õiguste ja kohustuste üldisel tasakaalul, sealhulgas panuse ja artikli 15 kohaselt kõikidele teenustele juurdepääsu tasakaalul; |
2. |
kummagi poole võimalus osaleda Euroopa Liidu ja Šveitsi GNSSi projektide raames tehtavas koostöös; |
3. |
koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine; |
4. |
artiklis 9 osutatud intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse; |
5. |
vabadus osutada satelliitnavigatsiooniteenuseid lepinguosaliste territooriumidel; |
6. |
piiranguteta kauplemine Euroopa GNSSi toodetega lepinguosaliste territooriumidel. |
II OSA
SÄTTED KOOSTÖÖ KOHTA
Artikkel 4
Koostöö
1. Sektorid, kus satelliitnavigatsiooni ja ajamääramise valdkonnas koostööd tehakse, on: raadiospekter, teadusuuringud ja koolitus, hanked, tööstuskoostöö, intellektuaalomandi õigused, ekspordikontroll, kaubanduse ja turu arendamine, standardid, sertifitseerimine ja reguleerivad meetmed, julgeolek, salastatud teabe vahetamine, töötajate vahetamine ja juurdepääs teenustele. Lepinguosalised võivad teha muudatusi selles sektorite loetelus vastavalt artiklile 25.
2. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Liidu institutsionaalset autonoomiat Euroopa GNSSi programmide reguleerimisel ega struktuure, mille Euroopa Liit on loonud Euroopa GNSSi programmide tarvis. Samuti ei mõjuta käesolev leping kehtivaid reguleerivaid meetmeid, millega rakendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohustust, ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli, ega riigi julgeoleku meetmeid.
3. Kui lepinguosaliste kohaldatavatest reguleerivatest meetmetest ei tulene teisiti, soodustavad lepinguosalised võimaluste piires käesoleva lepinguga ette nähtud koostööd, et pakkuda võrreldavaid võimalusi osalemiseks nende tegevuses lõikes 1 loetletud sektorites.
Artikkel 5
Raadiospekter
1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö ja vastastikuse toetamise jätkamises raadiospektri küsimustes Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi „ITU”) raames, võttes arvesse 5. novembri 2004. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit Galileo raadiosatelliitnavigatsiooniteenuste süsteemi ITU sageduslubade kohta.
2. Lepinguosalised vahetavad teavet sageduslubade kohta ja kaitsevad piisavate sageduste eraldamist Galileo tarbeks, et tagada Galileo teenuste kättesaadavus kogu maailma kasutajatele ning eriti Šveitsis ja Euroopa Liidus.
3. Selleks et kaitsta raadionavigatsioonispektrit häirete ja katkestuste eest, teevad lepinguosalised kindlaks häirete allikad ning püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi selliste häirete vältimiseks.
4. Mitte midagi käesolevas lepingus ei tõlgendata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest, sealhulgas ITU raadioeeskirjadest.
Artikkel 6
Teadusuuringud ja koolitus
1. Lepinguosalised edendavad ühist teadus- ja koolitustegevust Euroopa GNSSi valdkonnas Euroopa Liidu ja Šveitsi teadusprogrammide ning lepinguosaliste muude asjakohaste teadusprogrammide kaudu. Ühine teadustegevus aitab kaasa Euroopa GNSSi tulevase arengu planeerimisele.
2. Lepinguosalised määravad kindlaks sobiva mehhanismi, mille eesmärgiks on tagada tulemuslikud kontaktid ja osalemine vastavates teadusprogrammides.
Artikkel 7
Hanked
1. Euroopa GNSSi-programmidega seotud soetuste puhul täidavad lepinguosalised oma kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepingust ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisest 21. juuni 1999. aasta kokkuleppest riigihangete teatavate aspektide kohta.
2. Ilma et see piiraks riigihankelepingu XXIII artikli (muudetud riigihankelepingu III artikli) kohaldamist, on Šveitsi üksustel õigus osaleda riigihangetes Euroopa GNSSi programmidega seotud teenuste osutamiseks.
Artikkel 8
Tööstuskoostöö
Lepinguosalised soodustavad ja toetavad oma tööstusharude koostööd, sealhulgas ühisettevõtete kaudu, aga ka Šveitsi osalemise kaudu Euroopa vastavates tööstusliitudes ning Euroopa Liidu osalemise kaudu vastavates Šveitsi tööstusliitudes eesmärgiga saavutada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide hea toimimine ning edendada Galileo rakenduste ja teenuste kasutamist ja arendamist.
Artikkel 9
Intellektuaalomandi õigused
Tööstuskoostöö hõlbustamiseks võimaldavad ja tagavad lepinguosalised intellektuaalomandi õigustele piisava ja tulemusliku kaitse Euroopa GNSSi arendamise ja toimimise seisukohalt olulistes valdkondades ja sektorites kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping), sealhulgas tulemuslikud vahendid nende standardite järgimise tagamiseks.
Artikkel 10
Ekspordikontroll
1. Et tagada lepinguosaliste ühetaoline ekspordikontrolli poliitika kohaldamine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine Euroopa GNSSi programmides, võtab Šveits oma riigisiseste õigusaktide ja korra kohaselt aegsasti vastu meetmed, millega tagatakse ekspordikontroll ning tehnoloogiate, andmete ja spetsiaalselt Euroopa GNSSi programmide jaoks projekteeritud või kohandatud esemete leviku tõkestamine, ning tagab nende meetmete täitmise. Nende meetmetega nähakse ette ekspordikontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise tase, mis on samaväärne Euroopa Liidus kehtiva tasemega.
2. Juhul, kui toimub sündmus, mille puhul lõikes 1 osutatud ekspordikontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise taset ei ole võimalik saavutada, kohaldatakse artiklis 22 sätestatud korda.
Artikkel 11
Kaubanduse ja turu arendamine
1. Lepinguosalised soodustavad kaubandust ja investeeringuid Euroopa Liidu ja Šveitsi satelliitnavigatsiooni infrastruktuuri ning globaalse navigatsiooni, positsioneerimise ja ajamääramise seadmetesse, sealhulgas kohalikesse elementidesse ja Euroopa GNSSi programmide jaoks olulistesse rakendustesse.
2. Lõike 1 kohaldamiseks suurendavad lepinguosalised üldsuse teadlikkust Galileo satelliitnavigatsioonialasest tegevusest, teevad kindlaks võimalikud GNSSi rakenduste kasvu takistavad asjaolud ja võtavad asjakohaseid meetmeid selle kasvu soodustamiseks.
3. Et kasutajate vajadusi kindlaks teha ja neile tulemuslikult reageerida, võivad lepinguosaliste üksused kasutada tulevast GNSSi kasutajate foorumit.
4. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust.
Artikkel 12
Standardid, sertifitseerimine ja reguleerivad meetmed
1. Tunnistades, kui vajalik on globaalse satelliitnavigatsiooni teenuste valdkonnas tegutsemisviiside koordineerimine rahvusvahelistel standardimis- ja sertifitseerimisfoorumitel, toetavad lepinguosalised eelkõige ühiselt Galileo ja EGNOSe standardite arendamist ning edendavad nende rakendamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude GNSSidega.
Koordineerimise üks eesmärk on edendada avatud, kaubanduslike ja inimelude ohutust tagavate Galileo teenuste laialdast ja innovaatilist kasutamist ülemaailmse navigatsiooni- ja ajamääramisstandardina. Lepinguosalised loovad soodsad tingimused Galileo rakenduste arendamiseks.
2. Käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks ja täitmiseks teevad lepinguosalised vajaduse korral koostööd kõigis GNSSiga seotud küsimustes, mis tõusetuvad eeskätt Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja ITUs.
3. Lepinguosalised tagavad, et Euroopa GNSSi puudutavate tehniliste normide, sertifitseerimis- ja litsentsimisnõuete ning -korraga seotud meetmed ei sea kaubandusele tarbetuid tõkkeid. Omamaiste nõuete aluseks on objektiivsed, mittediskrimineerivad, juba eelnevalt kehtestatud läbipaistvad kriteeriumid.
4. Lepinguosalised võtavad vajalikud reguleerivad meetmed, et lubada Galileo vastuvõtjate ning maismaa- ja kosmosesegmentide kasutamist oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil. Sellega seoses võimaldab Šveits oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil Galileole vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu saab osaks teistele samasuguste raadionavigatsiooni-satelliidi teenuste süsteemidele.
Artikkel 13
Julgeolek
1. Et kaitsta Euroopa GNSSi programme selliste ohtude eest nagu kuritarvitamine, häired, katkestused ja vaenutegevus, võtavad lepinguosalised kõik teostatavad meetmed, millega tagada oma territooriumil satelliitnavigatsiooniteenuste ja nendega seotud infrastruktuuri ning esmatähtsate varade katkematu toimimine, ohutus ja julgeolek, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist.
2. Lõike 1 kohaldamiseks võtab Šveits oma jurisdiktsiooni piires ning oma riigisiseste õigusaktide ja korra kohaselt aegsasti vastu meetmed, millega tagatakse Euroopa GNSSi programmide tundlike varade, informatsiooni ja tehnoloogiate kaitse, kontrolli ja juhtimise ning ohtude ja soovimatu avaldamise vältimise alal julgeoleku- ja ohutustase, mis on samaväärne Euroopa Liidus kehtivaga.
3. Juhul, kui toimub sündmus, mille puhul ei ole võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud julgeoleku- ja ohutustaset, kohaldatakse artiklis 22 sätestatud korda.
Artikkel 14
Salastatud teabe vahetamine
1. Euroopa Liidu salastatud teabe vahetamine ja kaitse toimub kooskõlas julgeolekukokkuleppega ja julgeolekukokkuleppe rakendamise korraga.
2. Šveits võib vahetada riigisisest salastusmärget kandvat salastatud teavet Euroopa GNSSi programmide kohta nende liikmesriikidega, kellega ta on selle kohta sõlminud kahepoolse kokkuleppe.
3. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusliku raamistiku, mis võimaldab Galileo programmi käsitlevat salastatud teavet vahetada kõigi lepinguosalistega.
Artikkel 15
Teenuste kättesaadavus
Šveitsil peab olema juurdepääs kõigile Euroopa GNSSi teenustele, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut, ning juurdepääs avalikule reguleeritud teenusele vastavalt sellekohasele eraldi lepingule.
Šveits on väljendanud huvi Galileo avaliku reguleeritud teenuse vastu, pidades seda tähtsaks elemendiks oma osalemises Euroopa GNSSi programmides. Lepinguosalised püüavad sõlmida avaliku reguleeritud teenuse kokkuleppe, mis tagab Šveitsi osalemise avalikus reguleeritud teenuses, niipea kui Šveits on esitanud vastavasisulise taotluse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlus on lõpule viidud.
Artikkel 16
Osalemine Euroopa GNSSi Agentuuris
Šveitsil on õigus osaleda Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuses tingimustel, mis sätestatakse Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelises lepingus. Läbirääkimised kõnealuse lepingu üle algavad niipea, kui Šveits on esitanud sellekohase taotluse ja Euroopa Liidu poolsed vajalikud menetlused on lõpule viidud.
Artikkel 17
Osalemine komiteedes
Šveitsi esindajad kutsutakse osalema vaatlejatena komiteedes, mis on loodud Euroopa GNSSi programmide alusel toimuva tegevuse juhtimiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, kooskõlas vastavate eeskirjade ja korraga ning ilma hääleõiguseta. Siia hulka kuulub eelkõige osalemine GNSSi programmi komitees ja GNSSi julgeolekunõukogus, kaasa arvatud nende töö- ja rakkerühmades.
III OSA
FINANTSSÄTTED
Artikkel 18
Rahastamine
Šveits annab panuse Euroopa GNSSi programmide rahastamisse. Šveitsi osamaks arvutatakse suhtarvu põhjal, mille saamiseks leitakse turuhindades väljendatud Šveitsi sisemajanduse koguprodukti suhe liikmesriikide turuhindades väljendatud sisemajanduse koguprodukti summasse.
Ajavahemikuks 2008–2013 on Šveitsi rahaline osamaks Euroopa GNSSi programmides 80 050 870 eurot.
See summa tasutakse järgmiselt:
|
2013: 60 000 000 eurot |
|
2014: 20 050 870 eurot |
Aastaks 2014 ja järgnevateks aastateks tuleb Šveitsi osamaks tasuda kord aastas.
IV OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Vastutus
Kuna Šveitsist ei saa Euroopa GNSSi omanikku, ei kanna ta ka sellest omandist tulenevat vastutust.
Artikkel 20
Ühiskomitee
1. Asutatakse ühiskomitee, mida nimetatakse Euroopa Liidu – Šveitsi GNSSi komiteeks. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle ülesandeks on käesoleva lepingu haldamine ja nõuetekohane kohaldamine. Selleks koostab komitee soovitusi. Komitee teeb otsuseid käesolevas lepingus sätestatud juhtudel. Lepinguosalised viivad sellised otsused ellu kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee teeb otsuseid ühise kokkuleppe alusel.
2. Ühiskomitee võtab vastu kodukorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja eesistuja ametiaja kohta.
3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Euroopa Liit või Šveits võib taotleda ühiskomitee koosoleku kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul artikli 22 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamisest arvates.
4. Ühiskomitee võib omal äranägemisel otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, mis abistaksid teda tema ülesannete täitmisel.
5. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse muuta I lisa.
Artikkel 21
Konsultatsioonid
1. Et tagada lepingu rahuldav rakendamine, vahetavad lepinguosalised regulaarselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees.
2. Lepinguosalised peavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.
Artikkel 22
Kaitsemeetmed
1. Kumbki lepinguosaline võib pärast ühiskomitees peetud konsultatsioone võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, kaasa arvatud ühe või mitme koostöötoimingu peatamine, kui ta leiab, et lepinguosaliste vahel ei ole enam tagatud samaväärne ekspordikontrolli või julgeoleku tase. Juhul, kui viivitus ohustaks GNSSi ladusat toimimist, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta ilma eelnevalt konsulteerimata, tingimusel et konsultatsioone peetakse kohe pärast meetmete võtmist.
2. Lõikes 1 osutatud meetmete ulatus ja kestus piirduvad üksnes sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Teine lepinguosaline võib taotleda, et ühiskomitee korraldaks konsultatsiooni meetmete proportsionaalsuse küsimuses. Juhul, kui seda vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, võib kumbki lepinguosaline esitada vaidluse vahekohtule, kes teeb siduva otsuse vastavalt I lisas sätestatud korrale. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad Euroopa Liidu õiguse asjakohaste sätetega.
Artikkel 23
Vaidluste lahendamine
Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused ühiskomitees peetavate konsultatsioonide teel.
Artikkel 24
Lisad
Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 25
Läbivaatamine
Käesolevat lepingut võib igal ajal muuta ja arendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 26
Lepingu lõpetamine
1. Euroopa Liit või Šveits võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.
2. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega intellektuaalomandi vallas tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.
3. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teeb ühiskomitee ettepaneku, mille kohaselt lepinguosalised saaksid lahendada kõik lahtised küsimused, sealhulgas rahalisi tagajärgi puudutavad küsimused, võttes arvesse põhimõtet pro rata temporis.
Artikkel 27
Jõustumine
1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub viimase heakskiitmisteate kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.
2. Olenemata lõikest 1 lepivad Šveits ja Euroopa Liit kokku, et Euroopa Liidu pädevusse kuuluvate punktide osas kohaldavad nad käesolevat lepingut ajutiselt alates vajalike menetluste lõpuleviimist kinnitava teise teate kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast.
Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal moodustatakse Šveitsi ja Euroopa Liidu esindajatest artiklis 20 osutatud ühiskomitee.
3. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
4. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on autentsed.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
За Релублика България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Magyarország részéről
Gћar-Repubblika ta' Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione Svizzera
(1) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.
(2) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
(3) ELT L 287, 4.11.2011, lk 1.
I LISA
VAHEKOHTUMENETLUS
Kui vaidlus on esitatud vahekohtumenetluseks, moodustatakse kolme liikmega vahekohus, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.
Kumbki lepinguosaline määrab 30 päeva jooksul ühe vahekohtuniku.
Kaks nõnda määratud vahekohtunikku nimetavad ühisel kokkuleppel vahekohtu esimehe, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik. Kui vahekohtunikud ei jõua kahe kuu jooksul pärast määramist kokkuleppele, valivad nad vahekohtu esimehe ühiskomitee valitud seitsme kandidaadi hulgast. Ühiskomitee koostab kandidaatide nimekirja ja uuendab seda kooskõlas oma kodukorraga.
Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, võtab vahekohus ise vastu kodukorra. Vahekohus teeb otsused lihthäälteenamusega.
II LISA
ŠVEITSI RAHALINE OSALUS EUROOPA GNSSi PROGRAMMIDES
1. |
Ajavahemikuks 2008–2013 on rahaline osamaks, mille Šveits peab tasuma Euroopa Liidu eelarvesse, et osaleda Euroopa GNSSi programmides, järgmine (eurodes):
Aastaks 2014 ja järgnevateks aastateks tuleb Šveitsi osamaks tasuda kord aastas. |
2. |
Kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust (1) ja selle kohaldamise eeskirju, (2) eeskätt Šveitsi osamaksu haldamisel. |
3. |
Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad, mis on seotud nende osalemisega komisjoni organiseeritud koosolekutel seoses programmide rakendamisega, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mis praegu kehtib liikmesriikide ekspertide suhtes. |
4. |
Komisjon esitab Šveitsile rahastamisnõuded, mis vastavad Šveitsi poolt käesoleva lepingu kohaselt programmide eelarvesse tasutavale osamaksule. Osamaks väljendatakse eurodes ja tasutakse panka komisjoni eurokontole. |
5. |
Maksete tegemise viisid on järgmised:
Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma laekumata summalt alates maksetähtpäevast intresse. Intressimäär on määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma peamiste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis on avaldatud maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning mida suurendatakse 3,5 protsendipunkti võrra. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(2) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).