All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22016A0528(01)
Agreement between the European Union, Iceland, the Principality of Liechtenstein and the Kingdom of Norway on an EEA Financial Mechanism 2014-2021
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021
ELT L 141, 28.5.2016, p. 3–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Date of entry into force unknown (pending notification) or not yet in force.
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/3 |
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline
LEPING
EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021
EUROOPA LIIT,
ISLAND,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
NORRA KUNINGRIIK,
ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping“) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,
ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,
ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a lisandis,
ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38b ja protokolli 38b lisandis,
ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism aastateks 2014–2021,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:
Artikkel 1
EMP lepingu artikli 117 tekst asendatakse järgmisega:
„Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a lisandis, protokollis 38b, protokolli nr 38b lisandis ja protokollis 38c“.
Artikkel 2
EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38b järele uus protokoll nr 38c. Protokolli nr 38c tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.
Artikkel 3
Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.
Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike lõikes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 4
Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Съставено в Брюксел на трети май две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.
V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.
Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.
Utferdiget i Brussel den tredje mai to tusen og seksten.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Fyrir Ísland
Für das Fürstentum Liechtenstein
For Kongeriket Norge
LISA
PROTOKOLL nr 38 C
EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kohta
Artikkel 1
1. Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.
2. Kõik EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.
Artikkel 2
1. Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 548,1 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 221,16 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.
2. Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.
Artikkel 3
1. Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:
a) |
innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime; |
b) |
sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine; |
c) |
keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus; |
d) |
kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused; |
e) |
justiits- ja siseküsimused. |
Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva protokolli lisas.
2. |
|
Artikkel 4
1. Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikkuse mõistmise memorandumi.
2. Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse läbirääkimiste käigus artikli 10 lõikes 3 määratletud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga ning uurida võimalusi kasutada rahastamisvahendeid rahaliste osamaksete mõju suurendamiseks.
Artikkel 5
1. EFTA panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.
2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.
3. EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.
Artikkel 6
Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:
Abisaav riik |
Vahendid (miljonit eurot) |
Bulgaaria |
115,0 |
Horvaatia |
56,8 |
Küpros |
6,4 |
Tšehhi Vabariik |
95,5 |
Eesti |
32,3 |
Kreeka |
116,7 |
Ungari |
108,9 |
Läti |
50,2 |
Leedu |
56,2 |
Malta |
4,4 |
Poola |
397,8 |
Portugal |
102,7 |
Rumeenia |
275,2 |
Slovakkia |
54,9 |
Sloveenia |
19,9 |
Artikkel 7
1. Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 55,25 miljonit eurot. See aitab saavutada EMP finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratletud artiklis 1.
2. 70 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:
a) |
noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi; |
b) |
duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine; |
c) |
teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe. |
Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
3. 30 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.
See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
Artikkel 8
EFTA riigid viivad 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.
Artikkel 9
1. Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.
2. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.
3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.
Artikkel 10
EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.
1. |
Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös. |
2. |
|
3. |
EFTA riigid sõlmivad iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõike 2 punktis a osutatud fond, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.
|
4. |
EFTA riikide halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes. |
5. |
EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist. |
6. |
EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki (1). |
Artikkel 11
Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.
PROTOKOLLI 38C LISA
Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime
1. |
Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd |
2. |
Teadusuuringud |
3. |
Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus |
4. |
Töö- ja eraelu tasakaalustatus |
Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine
5. |
Euroopa rahvatervise probleemid |
6. |
Romade kaasamine ja nende võimaluste parandamine |
7. |
Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored |
8. |
Noorte osalemine tööturul |
9. |
Kohalik areng ja vaesuse vähendamine |
Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus
10. |
Keskkond ja ökosüsteemid |
11. |
Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek |
12. |
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine |
Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused
13. |
Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö |
14. |
Kodanikuühiskond |
15. |
Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus |
16. |
Inimõigused – rakendamine kohapeal |
Justiits- ja siseküsimused
17. |
Varjupaik ja ränne |
18. |
Korrektsiooniteenused ja eelvangistus |
19. |
Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu |
20. |
Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine |
21. |
Koduvägivald ja sooline vägivald |
22. |
Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek |
(1) 1) teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.