31992L0013

Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ,

25. veebruar 1992,

veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiivis 90/531/EMÜ veevarustus-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetluste kohta [4] sätestatakse hankemenetlusi käsitlevad eeskirjad, et tagada võimalikele tarnijatele ja töövõtjatele võrdsed lepingu sõlmimise võimalused, kuid see ei sisalda erisätteid, mis tagaksid selle tõhusa kohaldamise;

olemasolev direktiivi kohaldamist käsitlev siseriiklik ja ühenduse tasandi kord ei ole alati piisav;

tõhusate abinõude puudumine või olemasolevate abinõude puudulikkus võivad takistada ühenduse ettevõtjaid esitamast pakkumisi; seetõttu peavad liikmesriigid selle olukorra parandama;

nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [5] käsitletakse ainult neid pakkumismenetlusi, mis kuuluvad nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/305/EMÜ, riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, [6] viimati muudetud direktiiviga 90/531/EMÜ, ja nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/62/EMÜ, riiklike tarnelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, [7] viimati muudetud direktiiviga 90/531/EMÜ, rakendusalasse;

asjaomaste sektorite hangete avamine ühenduse konkurentsile tähendab seda, et on vaja vastu võtta sätted, mis asjakohase ühenduse õiguse või seda rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumise puhul tagaksid tarnijatele ja töövõtjatele asjakohase läbivaatamise korra kättesaadavuse;

on vaja ette näha oluliselt suurema läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tagamine ning selle tuntava mõju saavutamiseks sätestada tõhusad ja kiired abinõud;

tuleb võtta arvesse teatavate õiguskordade eripära, lubades liikmesriikidel valida järelevalveasutuste mitmete erinevate samaväärse toimega volituste kehtestamise vahel;

üks sellistest võimalustest hõlmab õigust sekkuda otse tellijate hankemenetlustesse, näiteks peatades need või jättes kõrvale otsused või dokumentides või trükistes sisalduvad diskrimineerivad sätted;

teise võimalusena nähakse ette õigus avaldada tellijatele tõhusat kaudset survet, et sundida neid rikkumisi heastama või takistada rikkumisi ning vältida kahju tekitamist;

alati peab saama esitada kahjunõudeid;

kui nõue esitatakse kahjude kohta, mis on seotud pakkumise ettevalmistamise või pakkumismenetluses osalemise kuludega, ei pea kahjunõude esitaja kahjutasu saamiseks tõestama, et kui ei oleks esinenud rikkumist, oleks leping sõlmitud temaga;

hankelepingute sõlmimise korda järgivad tellijad võivad sellest teada anda asjakohasel viisil; selleks peavad sõltumatud isikud kontrollima kõnealuste tellijate kohaldatavaid hankemenetlusi ja -tavasid;

selleks on asjakohane luua tõendamissüsteem, mis võimaldab avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas hankelepingute sõlmimise korra nõuetekohast kohaldamist käsitleva teadaande;

tellijatel peaks olema võimalus soovi korral kõnealust tõendamissüsteemi kasutada; liikmesriigid peavad neile seda võimaldama; seda saavad nad teha kas ise süsteemi luues või võimaldades tellijatel kasutada mõne teise liikmesriigi loodud tõendamissüsteemi; nad võivad tõendamissüsteemi kohase kontrolli teostamise teha ülesandeks isikutele, kutsealadele või asutuste personalile;

sellise süsteemi kehtestamiseks vajalik paindlikkus tagatakse käesolevas direktiivis sätestatud sellekohaste oluliste nõuetega; tegevuse üksikasjad peaksid olema ette nähtud Euroopa standarditega, millele viidatakse käesolevas direktiivis;

liikmesriikidel võib olla vaja määrata kindlaks tegevuse üksikasjad enne Euroopa standardites sisalduvate eeskirjade saamist või neile lisaks;

kui ettevõtjad läbivaatamist ei taotle, võivad teatavad rikkumised jääda heastamata, kui selleks ei kehtestata erimehhanismi;

seetõttu kui komisjon leiab, et pakkumismenetluse ajal on toimunud selge ja ilmne rikkumine, peaks ta suutma sellele pöörata liikmesriigi pädevate asutuste ja asjaomase tellija tähelepanu, et võetaks vajalikke meetmeid kõnealuse rikkumise kiireks heastamiseks;

ühenduse tasandil on vaja ette näha lepitamisvõimalus, et vaidlusi saaks lahendada vastastikusel kokkuleppel;

käesoleva direktiivi kohaldamine tuleb läbi vaadata samaaegselt direktiivi 90/531/EMÜ kohaldamisega teabe põhjal, mida liikmesriigid esitavad siseriikliku läbivaatamise korra toimimise kohta;

käesolev direktiiv peab jõustuma samaaegselt direktiiviga 90/531/EMÜ;

on asjakohane, et Hispaania Kuningriigile, Kreeka Vabariigile ja Portugali Vabariigile antakse käesoleva direktiivi ülevõtmiseks piisavalt lisaaega, võttes arvesse direktiivi 90/531/EMÜ rakendamise kuupäeva kõnealustes riikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

Riigi tasandil võetavad abinõud

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eriti artikli 2 lõikega 8 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus hankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega, kui on tegemist:

a) nõukogu direktiivi 90/531/EMÜ rakendusalasse kuuluvate pakkumismenetlustega; ja

b) kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti a järgimisega tellijate puhul, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud sätet.

2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjate vahel, kes võivad esitada kahjunõude seoses mõne pakkumismenetlusega, ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigust rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord oleks võimalike liikmesriikide poolt kehtestatavate üksikasjalike eeskirjade kohaselt kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda, et läbivaatamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast rikkumisest või kavatsusest taotleda läbivaatamist.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

kas:

a) võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on pakkumismenetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine; ja

b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada lepinguteatest, perioodilisest eelteatest, kvalifitseerimissüsteemi kehtestamise teatest, pakkumiskutsest, lepingu dokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;

või

c) võtta võimalikult kiiresti, võimaluse korral vahemenetlusega ja vajaduse korral küsimust käsitleva lõppmenetlusega meetmeid, v.a punktides a ja b sätestatud, kõigi kindlakstehtud rikkumiste heastamiseks ja asjaomastele huvidele kahju tekitamise vältimiseks, esitades eelkõige korralduse konkreetse summa maksmiseks juhtudel, kui rikkumist ei ole heastatud ega välditud.

Liikmesriigid võivad valida selle võimaluse kas kõigi tellijate puhul või objektiivsete kriteeriumide alusel määratletud tellijarühmade puhul, säilitades igal juhul asjaomastele huvidele tekitatava kahju vältimiseks sätestatud meetmete tõhususe;

d) ja mõlemal eespool nimetatud juhul maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

Kui kahjutasu taotletakse põhjendusel, et otsus tehti ebaseaduslikult, võivad liikmesriigid nõuda, et kõigepealt tuleb vaidlustatud otsus kõrvale jätta või ebaseaduslikuks kuulutada, kui nende siseriiklik õigus seda nõuab ja kui neil on selleks vajalike volitustega asutused.

2. Lõikes 1 kindlaksmääratud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3. Läbivaatamise kord ei pruugi automaatselt viia vastavate pakkumismenetluste peatamiseni.

4. Liikmesriigid võivad ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning nad võivad otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.

5. Lõike 1 punkti c kohaselt makstav summa peab olema piisavalt suur, et tellija loobuks rikkumise toimepanemisest või selle jätkamisest. Kõnealuse summa maksmise eelduseks võib olla lõplik otsus rikkumise tegeliku toimumise kohta.

6. Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju sõlmitud ja juba täidetud lepingule määratakse kindlaks siseriikliku õigusega. Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, v.a juhud, kui otsus tuleb jätta kõrvale enne kahjutasu maksmist.

7. Kui nõue esitatakse kahjude kohta, mis on seotud pakkumise ettevalmistamise või pakkumismenetluses osalemise kuludega, peab kahjunõude esitaja tõestama ainult seda, et on rikutud hankeid reguleerivat ühenduse õigust või seda õigust rakendavaid siseriiklikke õigusnorme ning et tal oleks olnud hea võimalus sõlmida leping, aga kõnealuse rikkumise tagajärjel see võimalus kadus.

8. Liikmesriigid tagavad ka, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

9. Kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, peavad nad oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis asutamislepingu artikli 177 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.

Esimeses lõigus nimetatud sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed, kui on tegemist ametisse nimetamise eest vastutava asutuse, ametiaja ja ametist vabastamisega. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on juriidiliselt siduvad iga liikmesriigi kindlaksmääratud korras.

2. PEATÜKK

Tõendamine

Artikkel 3

Liikmesriigid annavad tellijatele artiklite 4–7 kohase tõendamissüsteemi kasutamise võimaluse.

Artikkel 4

Liikmesriigid võivad lasta korrapäraselt kontrollida direktiivi 90/531/EMÜ rakendusalasse kuuluvaid pakkumismenetlusi ja tavasid, et saada tõendust selle kohta, et sel ajal on nimetatud menetlused ja tavad kooskõlas lepingute sõlmimist reguleeriva ühenduse õigusega ja seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

Artikkel 5

1. Tõendajad esitavad tellijale kirjaliku aruande kontrolli tulemuste kohta. Nad peavad olema veendunud enne artiklis 4 nimetatud tõenduse esitamist tellijale, et kõik tellija kohaldatavates pakkumismenetlustes ja tavades täheldatud rikkumised on heastatud ning on võetud meetmeid tagamaks, et kõnealused rikkumised ei kordu.

2. Kõnealuse tõenduse saanud tellijad võivad direktiivi 90/531/EMÜ artiklite 16–18 kohaselt lisada Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandesse järgmise teatise:

"Tellija on saanud nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ kohase tõenduse selle kohta, et …… (kuupäev) olid tema kohaldatavad pakkumismenetlused ja tavad kooskõlas ühenduse õigusega ja seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega."

Artikkel 6

1. Tõendajad on tellijatest sõltumatud ja peavad täitma oma ülesandeid täiesti objektiivselt. Nad tagavad asjakohaselt, et neil on vajalik erialane kvalifikatsioon ja töökogemus.

2. Liikmesriigid võivad määrata tõendajateks isikud, kutsealad või asutuste personali, kui leiavad, et need vastavad lõike 1 nõuetele. Selleks võivad liikmesriigid pidada vajalikuks nõuda vähemalt direktiivi 89/48/EMÜ [8] kohasele kõrgharidust tõendavale diplomile vastavat erialast kvalifikatsiooni või ette näha, et see tagatakse konkreetsete liikmesriigis korraldatavate või tunnustatavate ametialase pädevuse eksamitega.

Artikkel 7

Artiklite 4, 5 ja 6 sätteid peetakse tõendamist käsitlevate Euroopa standardite väljatöötamise olulisteks nõueteks.

3. PEATÜKK

Korrektiivmeetmed

Artikkel 8

1. Komisjon võib alustada käesoleva artikliga ettenähtud menetlusi, kui ta leiab enne lepingu sõlmimist, et hankeid reguleerivaid ühenduse sätteid on direktiivi 90/531/EMÜ rakendusalasse kuuluva pakkumismenetluse ajal või seoses kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 2 punktiga a nende tellijate osas, kelle suhtes nimetatud sätet kohaldatakse, selgelt ja ilmselt rikutud.

2. Komisjon teatab liikmesriikidele ja asjaomasele tellijale põhjused, mille alusel jõuti järeldusele, et on toimunud selge ja ilmne rikkumine, ning nõuab selle heastamist asjakohasel viisil.

3. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist:

a) kinnituse rikkumise heastamise kohta; või

b) põhjendatud selgituse selle kohta, miks rikkumist ei ole heastatud; või

c) teate selle kohta, et pakkumismenetlus on peatatud kas tellija algatusel või artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud volituste alusel.

4. Lõike 3 punkti b kohases põhjendatud selgituses võib muude asjaolude seas tugineda sellele, et väidetava rikkumise suhtes kohaldatakse juba kohtuliku läbivaatuse menetlust või artikli 2 lõikes 9 nimetatud läbivaatamist. Sel juhul teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõnealuse menetluse tulemuse.

5. Kui on teatatud pakkumismenetluse lõpetamisest kooskõlas lõike 3 punktiga c, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni peatamise lõpetamisest või mõne muu pakkumismenetluse alustamisest, mis on täielikult või osaliselt seotud sama küsimusega. Uue teatega kinnitatakse väidetava rikkumise heastamist või esitatakse põhjendatud seletus selle kohta, miks seda ei ole tehtud.

4. PEATÜKK

Lepitamine

Artikkel 9

1. Isik, kellel on või on olnud huvi saada konkreetne direktiivi 90/531/EMÜ rakendusalasse kuuluv leping ning kes seoses nimetatud pakkumismenetlusega leiab, et hankimist reguleeriva ühenduse õiguse või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumine on teda kahjustanud või võib teda kahjustada, võib taotleda artiklitega 10 ja 11 ettenähtud lepitusmenetluse kohaldamist.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlus adresseeritakse kirjalikult komisjonile või lisas loetletud siseriiklikele asutustele. Kõnealused asutused edastavad taotlused komisjonile võimalikult kiiresti.

Artikkel 10

1. Kui komisjon leiab artiklis 9 nimetatud taotluse põhjal, et vaidlus käsitleb ühenduse õiguse nõuetekohast kohaldamist, palub ta tellijal teatada, kas see on nõus osalema lepitusmenetluses. Kui tellija keeldub osalemast, teatab komisjon taotluse esitanud isikule, et menetlust ei ole võimalik algatada. Kui tellija on nõus osalema, kohaldatakse lõikeid 2–7.

2. Komisjon teeb võimalikult kiiresti ettepaneku lepitaja määramise kohta, kes valitakse selleks volitatud sõltumatute isikute loetelust. Kõnealuse loetelu koostab komisjon pärast konsulteerimist riigihankelepingute nõuandekomiteega või kui tellijate tegevus on määratletud direktiivi 90/531/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis d, siis pärast konsulteerimist telekommunikatsioonihangete nõuandekomiteega.

Lepitusmenetluse pooled teatavad, kas nad aktsepteerivad lepitajat, ja määravad lisaks ühe lepitaja. Lepitajad võivad kutsuda kuni kaks isikut ekspertideks abistama neid nende töös. Lepitusmenetluse pooled ja komisjon võivad lepitajate kutsutud eksperdid tagasi lükata.

3. Lepitajad võimaldavad lepitusmenetluse kohaldamist taotlenud isikul, tellijal ja kõigil muudel asjakohases pakkumismenetluses osalevatel kandidaatidel või pakkujatel esitada küsimuse kohta suulisi või kirjalikke märkusi.

4. Lepitajad püüavad võimalikult kiiresti saavutada poolte vahel ühenduse õigusega kooskõlas olevat kokkulepet.

5. Lepitajad esitavad komisjonile aruande oma järelduste ja saavutatud tulemuse kohta.

6. Lepitusmenetluse kohaldamist taotlenud isikul ja tellijal on õigus menetlus igal ajal peatada.

7. Kui pooled ei otsusta teisiti, vastutavad lepitusmenetluse kohaldamist taotlenud isik ja tellija oma kulude eest. Lisaks sellele kannab kumbki poole menetluskuludest, v.a sekkuvate poolte kulud.

Artikkel 11

1. Kui seoses konkreetse pakkumismenetlusega taotleb huvitatud isik artikli 9 tähenduses, v.a lepitusmenetlust taotlev isik, kohtuliku läbivaatuse või mõne muu käesoleva direktiivi kohase läbivaatamise korra kohaldamist, teatab tellija sellest lepitajatele. Lepitajad teavitavad kõnealust isikut lepitusmenetluse kohaldamise taotlusest ja kutsuvad teda teatava tähtaja jooksul teatama, kas ta on nõus kõnealuses menetluses osalema. Kui kõnesolev isik keeldub osalemast, võivad lepitajad vajaduse korral häälteenamusega otsustada lepitusmenetluse peatada, kui nad leiavad, et nimetatud isiku osalemine on vaidluse lahendamiseks vajalik. Nad teavitavad komisjoni oma otsusest ja põhjendavad seda.

2. Käesoleva peatüki kohaselt võetavad meetmed ei piira:

a) meetmeid, mida komisjon või mis tahes liikmesriik võib võtta vastavalt asutamislepingu artiklitele 169 või 170 või käesoleva direktiivi 3. peatükile;

b) lepitusmenetlust taotlevate isikute, tellija ega ühegi teise isiku õigusi.

5. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 12

1. Komisjon, konsulteerides riigihankelepingute nõuandekomiteega, vaatab hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi kohaldamist läbi selle sätete rakendamise ja eelkõige Euroopa standardite kasutamise ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekud.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks teabe siseriikliku läbivaatamise korra toimimise kohta eelmise kalendriaasta jooksul. Komisjon, konsulteerides riigihankelepingute nõuandekomiteega, määrab kindlaks teabe laadi.

3. Kui on tegemist tellijatega, kelle tegevus on määratletud direktiivi 90/531/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis d, konsulteerib komisjon ka telekommunikatsioonihangete nõuandekomiteega.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed enne 1. jaanuari 1993. Hispaania Kuningriik võtab nimetatud meetmed hiljemalt 30. juunil 1995. Kreeka Vabariik ja Portugali Vabariik võtavad kõnealused meetmed hiljemalt 30. juunil 1997. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid jõustavad lõikes 1 nimetatud meetmed samaaegselt direktiivis 90/531/EMÜ sätestatud meetmetega.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. veebruar 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Vitor Martins

[1] EÜT C 216, 31.8.1990, lk 8 jaEÜT C 179, 10.7.1991, lk 18.

[2] EÜT C 106, 22.4.1991, lk 82 jaEÜT C 39, 17.2.1992.

[3] EÜT C 60, 8.3.1991, lk 16.

[4] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1.

[5] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33.

[6] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5.

[7] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1.

[8] EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16.

--------------------------------------------------

LISA

Siseriiklikud asutused, kellele võib adresseerida artiklis 9 nimetatud lepitusmenetluse kohaldamise taotlused

Belgia

Services du Premier Ministre

Diensten Van de Eerste Minister

Ministère des Affaires économiques

Ministerie van Economische Zaken

Taani

Industri- og Handelsstyrelsen (tarnelepingud)

Boligsministeriet (ehitustöölepingud)

Saksamaa

Bundesministerium für Wirtschaft

Kreeka

Yπουργείο Βιομηχανίας, Eνεργείας και Τεχνολογίας

Yπουργείο Εμπορίου Yπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων

Hispaania

Ministerio de Economía y Hacienda

Prantsusmaa

Commission centrale des marchés

Iirimaa

Department of Finance

Itaalia

Presidenza del Consiglio dei Ministri Politiche Comunitarie

Luksemburg

Ministère des travaux publics

Madalmaad

Ministerie van Economische Zaken

Portugal

Conselho de mercados de obras publicas e particulares

Ühendkuningriik

HM Treasury

--------------------------------------------------