32002R2091

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2091/2002,

26. november 2002,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2870/2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad, [1] muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga, eriti selle artikli 4 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni 19. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2870/2000 (millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks) [2] lisas kirjeldatakse kõnealuseid meetodeid.

(2) Neli analüüsimeetodit, mille abil määratakse kindlaks trans-anetooli esinemine aniisimaitselistes piiritusjookides, glütsürritsiinhappe ja halkoonide esinemine pastises ning munarebu esinemine munalikööris ja munasisaldusega likööris, on kinnitatud vastavalt rahvusvahelistelt tunnustatud menetlusele komisjoni toetatava uurimisprojekti osana.

(3) Neid nelja meetodit võib tunnustada ühenduse standardmeetoditena ning need tuleb lisada määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisasse.

(4) Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas piiritusjookide rakenduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisa muudetakse järgmiselt.

1. Lisa sisukorra punktidest V, VI, VII ja IX jäetakse välja väljend "(p.m.)".

2. Käesoleva määruse lisa peatükid V, VI, VII ja IX lisatakse peatüki III järele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1.

[2] EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20.

--------------------------------------------------

LISA

V. ANETOOL. TRANS-ANETOOLI MÄÄRAMINE PIIRITUSJOOKIDES GAASIKROMATOGRAAFIA ABIL

1. Reguleerimisala

Käesolev meetod sobib trans-anetooli määramiseks aniisimaitselistes piiritusjookides kapillaargaasikromatograafia abil.

2. Viited normidele

ISO 3696: 1987 Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Põhimõte

Piiritusjoogi trans-anetooli kontsentratsioon määratakse kindlaks gaasikromatograafia abil. Kui uuritavas proovis ei leidu estragooli looduslikul kujul, lisatakse proovile ja teadaoleva kontsentratsiooniga trans-anetooli võrdluslahusele sama kogus sisestandardit, nt 4-allüülanisooli (estragooli), lahjendatakse mõlemad lahused 45 % etanoolilahusega ja süstitakse otse gaasikromatograafi. Suures koguses suhkrut sisaldavad liköörid tuleb enne proovide ettevalmistamist ja analüüsimist ekstraheerida.

4. Reaktiivid ja materjalid

Analüüsil tuleb kasutada üksnes vähemalt 98 % puhtusega reaktiive. Kasutada tuleb vähemalt 3. klassi vett vastavalt ISO 3696 standardile.

Võrdlusaineid tuleks säilitada külmas (4 °C), valguse eest kaitstult, alumiiniumist anumates või toonitud (merevaigukollasest) klaasist reaktiivipudelites. Korgid peaksid soovitavalt olema alumiiniumtihendiga. Trans-anetool tuleb enne kasutamist "sulatada" kristallilisest olekust, kuid temperatuur ei tohi kunagi ületada 35 °C.

4.1. 96mahuprotsendiline etanool (CAS 64-17-5)

4.2. 1-metoksü-4-(1-propenüül)benseen; (trans-anetool) (CAS 4180-23-8)

4.3. 4-allüülanisool (estragool) (CAS 140-67-0), soovitatav sisestandard

4.4. 45mahuprotsendiline etanool

378 g 96mahuprotsendilisele etanoolile lisatakse 560 g destilleeritud vett.

4.5. Standardlahuste valmistamine

Kõiki standardlahused tuleks säilitada toatemperatuuril (15–35 °C), valguse eest kaitstult, alumiiniumist anumates või toonitud (merevaigukollasest) klaasist reaktiivipudelites. Kork peaks soovitavalt olema alumiiniumtihendiga.

Trans-anetool ja 4-allüülanisool on vees praktiliselt lahustumatud ning tuleb seepärast enne 45protsendilise etanooli (4.4) lisamist lahustada 96protsendilises etanoolis (4.1).

Põhilahused tuleb valmistada värskelt iga nädal.

4.5.1. Standardlahus A

Trans-anetooli põhilahus (kontsentratsioon: 2 g/l)

40 mg trans-anetooli (4.2) kaalutakse 20 ml mõõtekolbi (või 400 mg 200 ml mõõtekolbi jne). Lisatakse veidi 96protsendilist etanooli (4.1) ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

4.5.2. Sisestandardi lahus B

Sisestandardi põhilahus, näiteks estragool (kontsentratsioon: 2 g/l)

40 mg estragooli (4.3) kaalutakse 20 ml mõõtekolbi (või 400 mg 200 ml mõõtekolbi jne). Lisatakse veidi 96protsendilist etanooli (4.1) ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

4.5.3. Leekionisatsioonidetektori näitude lineaarsuse kontrollimiseks kasutatavad lahused

Leekionisatsioonidetektori näitude lineaarsust tuleb analüüsi jaoks kontrollida piiritusjookide trans-anetooli kontsentratsiooni vahemikus 0–2,5 g/l. Analüüsimisel lahjendatakse piiritusjookide uuritavaid proove 10 korda. Meetodis kirjeldatud analüüsitingimusteks vajalikud põhilahused, mis vastavad uuritava proovi trans-anetooli kontsentratsioonile 0, 0,05, 0,1, 0,15, 0,2 ja 0,25 g/l, valmistatakse ette järgmiselt: võetakse 0,5, 1, 1,5, 2 ja 2,5 ml põhilahust A (4.5.1) ja pipetitakse eraldi 20 ml mõõtekolbidesse; igasse kolbi pipetitakse 2 ml sisestandardi lahust B (4.5.2) ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

Pimelahust (8.4) kasutatakse 0 g/l lahusena.

4.5.4. Standardlahus C

20 ml mõõtekolbi pipetitakse 2 ml standardlahust A (4.5.1), lisatakse 2 ml sisestandardi lahust B (4.5.2) ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

5. Seadmed ja aparatuur

5.1. Kapillaargaasikromatograaf, millel on leekionisatsioonidetektor ja integraator või muu andmekäitlussüsteem, millega on võimalik mõõta piigikõrgusi või piigipindalasid, ja automaatne proovivõtuvahend või vajalikud seadmed proovi sisestamiseks süstlaga.

5.2. Jaotatud/jaotamata vooluga injektor

5.3. Kapillaarkolonn, näiteks:

pikkus: 50 m

siseläbimõõt: 0,32 mm

statsionaarse faasi kile paksus: 0,2 μm

statsionaarne faas: FFAP – muundatud TPA-polüetüleenglükooli võrkstruktuuriga poorne polümeer.

5.4. Tavapärased laboriseadmed: A-täpsusklassiga klaasist mõõtekolvid (täpsus: ± 0,1 mg).

6. Kromatograafia tingimused

Kolonni tüüp ja mõõtmed ning gaasikromatograafia tingimused peaksid olema sellised, et anetool ja sisestandard on eraldatud teineteisest ja kõikidest määramist segavatest ainetest. Punktis 5.3 näidisena esitatud kolonni tüüpilised tingimused on järgmised.

6.1. Kandegaas: heelium, analüütiliselt puhas

6.2. Voolukiirus: 2 ml/min

6.3. Injektori temperatuur: 250 °C

6.4. Detektori temperatuur: 250 °C

6.5. Ahju temperatuuri tingimused: isotermiline, 180 °C, läbijooksuaeg 10 minutit

6.6. Süstitav maht: 1 μl, jaotatud 1: 40.

7. Proovid

Proove tuleks hoida toatemperatuuril, valguse ja külma eest varjatult.

8. Menetlus

8.1. Estragooli esinemise uurimine proovis

Tagamaks, et proovis ei esine estragooli loomulikul kujul, tuleks teha pimekatse ilma sisestandardit lisamata. Kui proovis esineb estragooli loomulikul kujul, tuleb valida mõni teine sisestandard (näiteks mentool).

2 ml proovi pipetitakse 20 ml mõõtekolbi ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

8.2. Uuritavate proovide ettevalmistamine

2 ml proovi pipetitakse 20 ml mõõtekolbi, lisatakse 2 ml sisestandardi lahust B (4.5.2) ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

8.3. Pimekatse

2 ml sisestandardi lahust B (4.5.2) pipetitakse 20 ml mõõtekolbi ja täiendatakse kuni märgini 45protsendilise etanooliga (4.4) ning segatakse hoolikalt.

8.4. Lineaarsuse kontroll

Enne analüüsi alustamist tuleks kontrollida leekionisatsioonidetektori näitude lineaarsust, analüüsides iga lineaarsuse standardlahust (4.5.3) järjest kolm korda.

Iga injektsiooni puhul koostatakse integraatori piigipindalade või piigikõrguste põhjal graafik, mis väljendab emalahuse kontsentratsiooni (g/l) ja suhtarvu R suhet.

R trans-anetooli piigikõrgus või pindala jagatud estragooli piigikõrguse või pindalaga.

Peaks tekkima sirgjoon.

8.5. Määramine

Süstitakse pimelahus (8.3), seejärel standardlahus C (4.5.4), üks lineaarsuse standardlahus (4.5.3), mis toimib kvaliteedikontrolli proovina (selle võib valida uuritava proovi tõenäolise trans-anetooli kontsentratsiooni alusel), ja viis uuritavat lahust (8.2); analüütilise stabiilsuse tagamiseks süstitakse lineaarsuse (kvaliteedikontrolli) standard iga 5 uuritava proovi järel.

9. Kaliibrimisteguri arvutamine

Mõõdetakse trans-anetooli ja sisestandardi piikide pindala (integraatori või muu andmekäitlussüsteemi abil) või piikide kõrgus (käsitsi integreerimise teel).

9.1. Kaliibrimisteguri (RFi) arvutamine

Kaliibrimistegur arvutatakse järgmiselt:

RFi= (Ci/pindala või kõrgusi)*(pindala või kõrgusiš/Ciš)

kus

Ci on trans-anetooli kontsentratsioon standardlahuses A (4.5.1)

Cis on sisestandardi kontsentratsioon standardlahuses B (4.5.2)

pindalai on trans-anetooli piigi pindala (või kõrgus)

pindalais on sisestandardi piigi pindala (või kõrgus)

RFi arvutatakse viie lahuse C (4.5.4) proovi põhjal.

9.2. Lineaarsuse kontrollimise lahuste analüüs

Süstitakse lineaarsuse kontrollimise lahus (4.5.3).

9.3. Proovi analüüs

Süstitakse uuritava proovi lahus (8.2).

10. Tulemuste arvutamine

Trans-anetooli kontsentratsiooni arvutamise valem on järgmine:

ci= Ciš * (pindala või kõrgusi/pindala või kõrgusiš)*RFi

kus

ci on uuritav trans-anetooli kontsentratsioon

Ciš on sisestandardi kontsentratsioon uuritavas lahuses (4.5.2)

Pindala või kõrgusi on trans-anetooli piigi pindala või kõrgus

Pindala või kõrgusiš on sisestandardi piigi pindala või kõrgus

RFi on kaliibrimistegur (arvutatud vastavalt punktile 9.1)

Trans-anetooli kontsentratsioon väljendatakse grammides liitri kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

11. Kvaliteedi tagamine ja kontroll

Kromatogrammid peaksid olema sellised, et anetool ja sisestandard on eraldatud teineteisest ning kõikidest määramist segavatest ainetest. RFi väärtus arvutatakse lahuse C (4.5.4) viie süstimise tulemuste põhjal. Kui variatsioonikordaja (CV % = (standardhälve/keskmine)*100)) on vahemikus ± 1 %, on RFi keskmine väärtus aktsepteeritav.

Eespool esitatud arvutust tuleks kasutada trans-anetooli kontsentratsiooni arvutamisel lineaarsuse kontrollimise lahustest (4.5.3) kvaliteedikontrolliks valitud proovis.

Kui sisemise kvaliteedikontrolli prooviks valitud lineaarsuslahuse analüüsi tulemuste keskmine jääb ± 2,5 % piiresse nende teoreetilisest väärtusest, on uuritavade proovide tulemused aktsepteeritavad.

12. Suures koguses suhkrut sisaldava piiritusjoogiproovi ja likööriproovi töötlemine enne gaasikromatograafiaanalüüsi

Alkoholi ekstraheerimine suures koguses suhkrut sisaldavast piiritusjoogist, et määrata kindlaks trans-anetooli sisaldus kapillaargaasikromatograafia abil.

12.1. Põhimõte

Võetakse likööriproovi alikvoot ja lisatakse sellele sisestandardit, mille kontsentratsioon sarnaneb analüüdi (trans-anetool) kontsentratsioonile likööris. Lisatakse naatriumfosfaatdodekahüdraati ja veevaba ammooniumsulfaati. Saadud segu loksutatakse hoolikalt ning jahutatakse, misjärel moodustub kaks kihti; ülemine alkoholikiht eemaldatakse. Võetakse selle alkoholikihi alikvoot ja lahjendatakse 45protsendilise etanoolilahusega (4.4) (Märkus: selles etapis ei lisata sisestandardit, kuna see on juba lisatud). Saadud lahust analüüsitakse gaasikromatograafia abil.

12.2. Reaktiivid ja materjalid

Ekstraheerimise ajal tuleb kasutada üksnes vähemalt 99 % puhtusega reaktiive.

12.2.1. Ammooniumsulfaat, veevaba (CAS 7783-20-2).

12.2.2. Naatriumfosfaat, kahealuseline, dodekahüdraat (CAS 10039-32-4).

12.3. Seadmed ja aparatuur

Erlenmeyeri kolvid, jaotuskolvid, külmik.

12.4. Menetlus

12.4.1. Estragooli esinemise uurimine proovis

Tagamaks, et proovis ei esine estragooli loomulikul kujul, tuleks teha pimeekstraheerimine (12.6.2) ja katse ilma sisestandardit lisamata. Kui proovis esineb estragooli loomulikul kujul, tuleb valida mõni teine sisestandard.

12.4.2. Ekstraheerimine

5 ml 96 % etanooli (4.1) pipetitakse Erlenmeyeri kolbi, kuhu kaalutakse seejärel 50 mg sisestandardit (4.3) ja lisatakse 50 ml proovi. Lisatakse 12 g veevaba ammooniumsulfaati (12.2.1) ja 8,6 g kahealuselist naatriumfosfaatdodekahüdraati (12.2.2). Kolb suletakse korgiga.

Kolbi loksutatakse vähemalt 30 minutit. Kasutada võib mehaanilist loksutit, kuid mitte tefloniga kaetud magnetseguri varrast, kuna teflon absorbeerib osa analüüdist. Tuleb arvesse võtta, et lisatud soolad ei lahustu täielikult.

Korgiga suletud kolb asetatakse vähemalt kaheks tunniks külmikusse (T < 5 °C).

Selle aja möödudes peaks olema tekkinud kaks selgelt eristuvat vedelikukihti ja tahke jääk. Alkoholikiht peaks olema selge; kui see nii ei ole, asetatakse kolb tagasi külmikusse, kuni tekib selgelt eristuv kiht.

Kui alkoholikiht on selge, eemaldatakse alikvoot (nt 10 ml) ettevaatlikult ilma veekihti segamata, asetatakse merevaigukollasesse pudelisse ja suletakse kindlalt.

12.4.3. Uuritava ekstraheeritud proovi ettevalmistamine

Ekstraktil (12.4.2) lastakse soojeneda toatemperatuurini.

Võetakse 2 ml toatemperatuurini viidud ekstraheeritud proovi alkoholikihti ja pipetitakse 20 ml mõõtekolbi, täiendatakse kuni märgini 45 % etanooliga (4.4) ja segatakse hoolikalt.

12.5. Määramine

Järgitakse punktis 8.5 kirjeldatud menetlust.

12.6. Tulemuste arvutamine

Tulemuste arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Ci = (miš/V)* (pindalai/pindalaiš) *RFi

kus

miš on kasutatud (12.4.2) sisestandardi (4.3) mass (milligrammides)

V on uuritava proovi ruumala (50 ml)

RFi on kaliibrimistegur (9.1)

pindalai on trans-anetooli piigi pindala

pindalaiš on sisestandardi piigi pindala

Tulemused väljendatakse grammides liitri kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

12.7. Kvaliteedi kontroll ja tagamine

Järgitakse eespool punktis 11 kirjeldatud menetlust.

13. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

Laboritevahelise katse statistilised tulemused:

järgmistes tabelites on esitatud anetooli väärtused.

Vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlustele läbi viidud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uurimuse põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aeg | 1998 |

Laborite arv | 16 |

Proovide arv | 10 |

Analüüt | anetool |

Pastis:

Proovid | A | B | C | D | E | F |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 15 | 15 | 15 | 13 | 16 | 16 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | 1 | 1 | 1 | 3 | – | – |

Tunnustatud tulemuste arv | 30 | 30 | 30 | 26 | 16 | 16 |

Keskväärtus (g/l) | 1,477 | 1,955 | 1,940 | 1,833 | 1,741 | 1,754 |

Korratavuse standardhälve (Sr) (g/l) | 0,022 | 0,033 | 0,034 | 0,017 | – | – |

Korratavuse suhteline standardhälve (RSDr) ( %) | 1,5 | 1,7 | 1,8 | 0,9 | – | – |

Korratavuse piirnorm (r) (g/l) | 0,062 | 0,093 | 0,096 | 0,047 | – | – |

Reprodutseeritavuse standardhälve (SR) (g/l) | 0,034 | 0,045 | 0,063 | 0,037 | 0,058 | 0,042 |

Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve (RSDR) ( %) | 2,3 | 2,3 | 3,2 | 2,0 | 3,3 | 2,4 |

Reprodutseeritavuse piirnorm (R) (g/l) | 0,094 | 0,125 | 0,176 | 0,103 | 0,163 | 0,119 |

Proovide liigid:

A pastis, pimedad kordusproovid

B pastis, pimedad kordusproovid

C pastis, pimedad kordusproovid

D pastis, pimedad kordusproovid

E pastis, üksikud kordusproovid

F pastis, üksikud kordusproovid

Muud aniisimaitselised piiritusjoogid:

Proovid | G | H | I | J |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 16 | 14 | 14 | 14 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | – | 2 | 1 | 1 |

Tunnustatud tulemuste arv | 32 | 28 | 28 | 28 |

Keskväärtus (g/l) | 0,7780,530 (*) | 1,742 | 0,351 | 0,599 |

Korratavuse standardhälve (Sr) (g/l) | 0,020 | 0,012 | 0,013 | 0,014 |

Korratavuse suhteline standardhälve (RSDr) ( %) | 3,1 | 0,7 | 3,8 | 2,3 |

Korratavuse piirnorm (r) (g/l) | 0,056 | 0,033 | 0,038 | 0,038 |

Reprodutseeritavuse standardhälve (SR) (g/l) | 0,031 | 0,029 | 0,021 | 0,030 |

Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve (RSDR) ( %) | 4,8 | 1,6 | 5,9 | 5,0 |

Reprodutseeritavuse piirnorm (R) (g/l) | 0,088 | 0,080 | 0,058 | 0,084 |

Proovide liigid:

G ouzo, jaotustase (*)

H anis, pimedad kordusproovid

I aniisimaitseline liköör, kordusproovid

J aniisimaitseline liköör, kordusproovid

VI. GLÜTSÜRRITSIINHAPE. GLÜTSÜRRITSIINHAPPE MÄÄRAMINE KÕRGEFEKTIIVSE VEDELIKKROMATOGRAAFIA ABIL

1. Reguleerimisala

Käesolev meetod sobib glütsürritsiinhappe määramiseks aniisimaitselistes piiritusjookides kõrgefektiivse vedelikkromatograafia abil. Määruses (EMÜ) nr 1576/89 täpsustatakse, et aniisimaitseline piiritusjook nimetusega "pastis" peab sisaldama 0,05–0,5 g glütsürritsiinhapet liitri kohta.

2. Viited normidele

ISO 3696: 1987 Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Põhimõte

Glütsürritsiinhappe kontsentratsioon määratakse kindlaks kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) abil UV-detektoriga. Standardlahus ja uuritav proov filtreeritakse ning süstitakse eraldi otse HPLC-süsteemi.

4. Reaktiivid ja materjalid

Analüüsimisel kasutatakse ainult HPLC-puhtaid reaktiive, absoluutset alkoholi ja 3. klassi vett vastavalt ISO 3696 standardile.

4.1. 96mahuprotsendiline etanool (CAS 64-17-5).

4.2. Ammooniumglütsürritsinaat, C42H62O16.NH3 (glütsürritsiinhappe ammooniumsool)

(molekulmass 839,98) (CAS 53956-04-0): puhtus vähemalt 90 %

(glütsürritsiinhappe molekulmass 822,94).

4.3. Jää-äädikas, CH3COOH, (CAS 64-19-7).

4.4. Metanool, CH3OH (CAS 67-56-1).

4.5. 50mahuprotsendiline etanool

1000 ml saamiseks temperatuuril 20 °C:

- 96mahuprotsendilist etanooli (4.1): 521 ml

- vett (2.0): 511 ml.

4.6. HPLC eluentide valmistamine

4.6.1. Eluent A (näide)

80 mahuosa vett (2.0)

20 mahuosa äädikhapet (4.3).

Eluenti degaseeritakse viis minutit.

Märkus:

kui kasutatavat vett ei ole mikrofiltreeritud, on soovitatav valmistatud eluenti filtreerida orgaaniliste lahustite filtriga, mille poori suurus on kuni 0,45 μm.

4.6.2. Eluent B

Metanool (4.4).

4.7. Standardlahuste valmistamine

Kõik standardlahused tuleb valmistada värskelt iga kahe kuu järel.

4.7.1. Võrdluslahus C

25 mg ammooniumglütsürritsinaati (4.2) kaalutakse 0,1 mg täpsusega 100 ml mõõtekolbi. Lisatakse veidi 50protsendilist etanooli (4.5) ja ammooniumglütsürritsinaat lahustatakse. Kui see on lahustunud, täiendatakse kuni märgini 50protsendilise etanooliga (4.5).

Filtreeritakse läbi orgaaniliste lahustite filtri.

4.7.2. Mõõteriistade näitude lineaarsuse kontrollimiseks kasutatavad standardlahused

Valmistatakse 1,0 g/l põhilahus, kaaludes 100 mg ammooniumglütsürritsinaati 0,1 mg täpsusega 100 ml mõõtekolbi. Lisatakse veidi 50protsendilist etanooli (4.5) ja ammooniumglütsürritsinaat lahustatakse. Kui see on lahustunud, täiendatakse kuni märgini 50protsendilise etanooliga (4.5).

Valmistatakse veel vähemalt neli lahust, mis vastavad 0,05, 0,1, 0,25 ja 0,5 g ammooniumglütsürritsinaadile liitri kohta, pipettides vastavalt 5, 10, 25 ja 50 ml 1,0 g/l põhilahust eraldi 100 ml mõõtekolbidesse. Täiendatakse kuni märgini 50protsendilise etanooliga (4.5) ja segatakse hoolikalt.

Kõik lahused filtreeritakse läbi orgaaniliste lahustite filtri.

5. Seadmed ja aparatuur

5.1. Lahutamissüsteem

5.1.1. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia

5.1.2. Pumbasüsteem, mis võimaldab saavutada ja säilitada püsivat või programmeeritud voolukiirust suure täpsusega.

5.1.3. UV spektrofotomeetriline detektorsüsteem: seadistatakse väärtusele 254 nm.

5.1.4. Lahusti degaseerimise süsteem.

5.2. Arvutisüsteem või meerik, mille funktsioonivõime on kooskõlas ülejäänud süsteemiga.

5.3. Kolonn (näide)

Materjal: roostevaba teras või klaas

Siseläbimõõt: 4–5 mm

Pikkus: 100–250 mm

Statsionaarne faas: võrkstruktuuriga ränidioksiid (soovitavalt sfäärilise) oktadetsüüli funktsionaalrühmaga (C18), osakeste maksimumsuurus: 5 μm.

5.4. Laboriseadmed

5.4.1. Analüütilised kaalud 0,1 mg täpsusega

5.4.2. A-täpsusklassiga klaasist mõõtekolvid

5.4.3. Mikromembraanfiltreerimisseade väikeste koguste jaoks.

6. Kromatograafia tingimused

6.1. Elutsiooninäitajad: (näide)

- voolukiirus: 1 ml/min,

- lahusti A = 30 %,

- lahusti B = 70 %.

6.2. Määramine:

- UV = 254 nm

7. Menetlus

7.1. Alkohoolse joogi proovi ettevalmistamine

Vajaduse korral filtreeritakse läbi orgaaniliste lahustite filtri (poori läbimõõt 0,45 μm)

7.2. Määramine

Pärast kromatograafia tingimuste stabiliseerumist

- süstitakse 20 μl võrdluslahust C (4.7.1),

- süstitakse 20 μl proovilahust,

- võrreldakse kahte kromatogrammi. Peetumisaja põhjal tehakse kindlaks glütsürritsiinhappe piigid. Mõõdetakse piikide pindala (või kõrgus) ja arvutatakse kontsentratsioon (g/l) kahe kümnendkoha täpsusega järgmise valemi abil:

C =

c ×h × P × 823H × 100 × 840

kus

c on glütsürritsiinhappe kontsentratsioon uuritavas alkohoolses joogis (g/l)

C on ammooniumglütsürritsinaadi kontsentratsioon võrdluslahuses (g/l)

h on uuritava alkohoolse joogi glütsürritsiinhappe piigi pindala (või kõrgus)

H on võrdluslahuse glütsürritsiinhappe piigi pindala (või kõrgus)

P on võrdlusainena kasutatava ammooniumglütsürritsinaadi puhtusaste ( %)

823 on glütsürritsiinhappe molaarmass

840 on ammooniumglütsürritsinaadi molaarmass.

8. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

Laboritevahelise katse statistilised tulemused:

järgmises tabelis on esitatud glütsürritsiinhappe väärtused.

Vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlustele läbi viidud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uurimuse põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aeg | 1998 |

Laborite arv | 16 |

Proovide arv | 5 |

Analüüt | glütsürritsiinhape |

Proovid | A | B | C | D | F |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 13 | 14 | 15 | 16 | 16 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | 3 | 2 | 1 | – | – |

Tunnustatud tulemuste arv | 26 | 28 | 30 | 32 | 32 |

Keskväärtus (g/l) | 0,046 | 0,092(*) 0,099 | 0,089 | 0,249 | 0,493 |

Korratavuse standardhälve (Sr) (g/l) | 0,001 | 0,001 | 0,001 | 0,002 | 0,003 |

Korratavuse suhteline standardhälve (RSDr) (%) | 1,5 | 1,3 | 0,7 | 1,0 | 0,6 |

Korratavuse piirnorm (r) (g/l) | 0,002 | 0,004 | 0,002 | 0,007 | 0,009 |

Reprodutseeritavuse standardhälve (SR) (g/l) | 0,004 | 0,007 | 0,004 | 0,006 | 0,013 |

Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve (RSDR) ( %) | 8,6 | 7,2 | 4,0 | 2,5 | 2,7 |

Reprodutseeritavuse piirnorm (R) (g/l) | 0,011 | 0,019 | 0,010 | 0,018 | 0,037 |

Proovide liigid

A pastis, pimedad kordusproovid

B pastis, jaotustase (*)

C pastis, pimedad kordusproovid

D pastis, pimedad kordusproovid

E pastis, pimedad kordusproovid

VII. HALKOONID. HALKOONIDE ESINEMISE KONTROLL PASTISES KÕRGEFEKTIIVSE VEDELIKKROMATOGRAAFIA ABIL

1. Reguleerimisala

Käesolev meetod sobib halkoonide esinemise kontrollimiseks aniisimaitselistes piiritusejookides. Halkoonid on flavonoidide perekonda kuuluvad looduslikud värvained, mis esinevad lagritsajuures (Glyxyrrhiza glabra).

Selleks, et aniisimaitselist alkohoolset jooki võiks nimetada "pastiseks", peab see sisaldama halkoone (määrus (EMÜ) nr 1576/89).

2. Viited normidele

ISO 3696: 1987, Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Põhimõte

Valmistatakse lagritsaekstrakti võrdluslahus. Halkoonide esinemine tehakse kindlaks kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) abil UV-detektoriga.

4. Reaktiivid ja materjalid

Analüüsimisel kasutatakse ainult HPLC-puhtaid reaktiive. Etanool peaks olema 96protsendiline. Kasutada tohib üksnes 3. klassi vett vastavalt ISO 3696 standardile.

4.1. 96mahuprotsendiline etanool (CAS 64-17-5)

4.2. Atsetonitriil, CH3CN (CAS 75-05-8)

4.3. Võrdlusmaterjal: Glycyrrhiza glabra: lagrits, magusjuur

Jämedalt jahvatud lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra). Pulgakujuliste osakeste keskmised mõõtmed: pikkus: 10–15 mm, paksus: 1–3 mm.

4.4. Naatriumatsetaat, CH3COONa (CAS 127-09-3)

4.5. Jää-äädikas, CH3COOH (CAS 64-19-7)

4.6. Lahuste valmistamine

4.6.1. 50mahuprotsendiline etanool

1000 ml saamiseks temperatuuril 20 °C:

- 96mahuprotsendilist etanooli (4.1): 521 ml,

- vett (2.0): 511 ml

4.6.2. Lahusti A: atsetonitriil

Atsetonitriil (4.2) HPLC analüütilise puhtusega.

Degaseeritakse.

4.6.3. Lahusti B: 0,1 M naatriumatsetaadi puhverlahus, pH 4,66.

Mõõtekolbi kaalutakse 8,203 g naatriumatsetaati (4.4), lisatakse 6,005 g jää-äädikat (4.5) ning täiendatakse veega (2) 1000 ml lahuse saamiseni.

5. Võrdlusekstrakti valmistamine Glycyrrhiza glabra’st (4.3)

5.1. Ümarapõhjalisse destillatsioonikolbi kaalutakse 10 g peenestatud lagritsajuurt (Glycyrrhiza glabra) (4.3).

- Lisatakse 100 ml 50mahuprotsendilist etanooli (4.6.1).

- Keedetakse püstjahutiga kolvis üks tund.

- Filtreeritakse.

- Filtraat säilitatakse hilisemaks kasutamiseks.

5.2. Lagritsaekstrakt võetakse filtrist välja.

- Ekstrakt pannakse ümarapõhjalisse destillatsioonikolbi.

- Lisatakse 100 ml 50mahuprotsendilist etanooli (4.6.1).

- Keedetakse püstjahutiga kolvis üks tund.

- Filtreeritakse. Filtraat säilitatakse hilisemaks kasutamiseks.

5.3. Lagritsajuure ekstraheerimine tuleb läbi viia kolm korda järjest.

5.4. Kolm filtraati valatakse kokku.

5.5. Lahusti faas (5.4) aurustatakse vaakumpöördaurustil.

5.6. Jääkekstrakt (5.5) valatakse üle 100 ml 50mahuprotsendilise etanooliga (4.6.1).

6. Seadmed ja aparatuur

6.1. Lahutamissüsteem.

6.1.1. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia.

6.1.2. Pumbasüsteem, mis võimaldab saavutada ja säilitada püsivat või programmeeritud voolukiirust kõrgel rõhul.

6.1.3. UV/nähtava kiirguse spektrofotomeetriline detektorsüsteem, mida on võimalik seadistada 254 ja 370 nm-le.

6.1.4. Lahusti degaseerimise süsteem.

6.1.5. Kolonnahi, mida on võimalik seadistada temperatuurile 40 ± 0,1 °C.

6.2. Arvutisüsteem või meerik, mille töönäitajad on kooskõlas ülejäänud lahutamissüsteemiga.

6.3. Kolonn

Materjal: roostevaba teras või klaas

Siseläbimõõt: 4–5 mm

Statsionaarne faas: võrkstruktuuriga ränidioksiid (soovitavalt sfäärilise) oktadetsüüli funktsionaalrühmaga (C18), osakeste suurus: kuni 5 μm (vorkstruktuuriga faas).

6.4. Tavapärased laboriseadmed, sealhulgas:

6.4.1. Analüütilised kaalud. (täpsus: ± 0,1 mg).

6.4.2. püstjahutiga destilleerimisaparaat, mis koosneb näiteks järgmistest osadest:

- standardse klaasist lihvkorgiga 250 ml ümarkolb,

- 30 cm püstjahuti, ja

- soojusallikas (ekstraktiivaine põhjakõrbemist tuleb asjakohasel viisil vältida).

6.4.3. Pöördaurusti.

6.4.4. Filtreerimisseade (st Büchneri lehter).

6.5. Kromatograafia tingimused (näide).

6.5.1. Lahustite A (4.6.2) ja B (4.6.3) elutsiooninäitajad:

- gradiendi muutus väärtuselt 20/80 (v/v) väärtusele 50/50 (v/v) 15 minuti jooksul,

- gradiendi muutus väärtuselt 50/50 (v/v) väärtusele 75/25 (v/v) viie minuti jooksul,

- võrdne tugevus väärtusel 75/25 (v/v) viie minuti jooksul,

- kolonn stabiliseeritakse süstide vahelisel ajal,

- võrdne tugevus väärtusel 20/80 (v/v) viie minuti jooksul.

6.5.2. Voolukiirus: 1 milliliiter minutis.

6.5.3. UV-detektori seaded:

halkoonide esinemise kindlakstegemiseks peaks detektor olema reguleeritud 370 nm-le ja glütsürritsiinhappe kindlakstegemiseks 254 nm-le.

Märkus:

lainepikkus tuleb muuta (370 nm-lt 254 nm-le) 30 sekundit enne glütsürritsiinhappe elueerimise piigi algust.

7. Menetlus

7.1. Alkohoolse joogi proovi ettevalmistamine

Vajaduse korral filtreeritakse läbi orgaaniliste lahustite filtri (poori läbimõõt: 0,45 μm).

7.2. Lagritsaekstrakti (5.6) jääkekstrakti ettevalmistamine

Enne analüüsi valmistatakse lahjendus 50mahuprotsendilise etanooliga (4.6.1) suhtes 1: 10.

7.3. Määramine

7.3.1. Süstitakse 20 μl ettevalmistatud lagritsaekstrakti (7.2). Analüüsitakse, kasutades eespool kirjeldatud kromatograafia tingimusi (6.5).

7.3.2. Süstitakse 20 μl proovi (7.1) (aniisimaitselise alkohoolse joogi proov). Analüüsitakse, kasutades eespool kirjeldatud kromatograafia tingimusi (6.5).

7.3.3. Võrreldakse kahte kromatogrammi. Halkoonide väljumispiirkonnas peavad kaks kromatogrammi olema väga sarnased (määramisel 370 nm juures eespool kirjeldatud analüüsitingimustel) (vt joonis 1).

8. Pastise tüüpiline kromatogramm

+++++ TIFF +++++

9. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

Laboritevahelise katse tulemused:

järgmises tabelis on esitatud tulemuslikkuse näitajad halkoonide esinemise või puudumise määramisel pastises ja aniisimaitselistes piiritusjookides.

Vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlustele läbi viidud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uurimuse põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aeg | 1998 |

Laborite arv | 14 |

Proovide arv | 11 |

Analüüt | halkoonid |

Proovid | A | B | C | D | E | F |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 14 | 14 | 14 | 14 | 14 | 13 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | – | – | – | – | – | 1 [1] |

Tunnustatud tulemuste arv | 28 | 14 | 14 | 28 | 28 | 26 |

Halkoonide esinemise tulemuste arv | 28 | 14 | 14 | 0 | 28 | 0 |

Halkoonide puudumise tulemuste arv | 0 | 0 | 0 | 28 | 0 | 26 |

Õigete tulemuste protsendimäär (%) | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 |

Proovid | G | H | I | J | K |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 14 | 14 | 14 | 14 | 14 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | – | – | – | – | – |

Tunnustatud tulemuste arv | 28 | 14 | 14 | 28 | 28 |

Halkoonide esinemise tulemuste arv | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Halkoonide puudumise tulemuste arv | 28 | 14 | 14 | 28 | 28 |

Õigete tulemuste protsendimäär ( %) | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 |

Proovide liigid:

A pastis, pimedad kordusproovid

B pastis, üksikproov

C pastis, üksikproov

D "pastis" (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid

E "pastis" (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid

F aniisimaitseline liköör (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid

G aniisimaitseline liköör (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid

H ouzo (ei sisalda halkoone), üksikproov

I ouzo (ei sisalda halkoone), üksikproov

J anis (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid

K "pastis" (ei sisalda halkoone), pimedad kordusproovid.

IX. MUNAREBU. MUNAREBU KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSMÄÄRAMINE PIIRITUSJOOKIDES – FOTOMEETRILINE MEETOD

1. Reguleerimisala

Käesolev meetod sobib munarebu kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks vahemikus 40–250 g/l munaliköörides ja munasisaldusega liköörides.

2. Viited normidele

ISO 3696:1897 Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Põhimõte

Munarebus sisalduvad etanoolis lahustuvad fosforiühendid ekstraheeritakse ja määratakse fotomeetriliselt fosformolübdaatkompleksina.

4. Reaktiivid ja materjalid

4.1. Bidestilleeritud vesi

4.2. Kobediatomiit

4.3. 96mahuprotsendiline etanool (CAS 64-17-5)

4.4. 15 % magneesiumatsetaadi (CAS 16674-78-5) lahus

4.5. 10 % väävelhape (CAS 7664-93-9)

4.6. 1 N väävelhape.

4.7. 0,16 g/l kaaliumdivesinikfosfaadi (CAS 778-77-0), KH2PO4 lahus

4.8. Reaktiiv fosfaadi määramiseks:

20 g ammooniummolübdaati (CAS 12054-85-2), (NH4)6Mo7O24·4H20 lahustakse 400 ml vees temperatuuril 50 °C; teises anumas lahustatakse 1 g ammooniumvandaati (CAS 7803-55-6), NH4VO3300 ml kuumas vees, lastakse jahtuda ja lisatakse 140 ml kontsentreeritud lämmastikhapet (CAS 7697-37-2).

Jahutatud lahused valatakse kokku 1000 ml mõõtekolbi ning täiendatakse kuni 1000 ml märgini.

5. Seadmed ja aparatuur

5.1. 100 ml Erlenmeyeri kolb

5.2. Ultrahelivann (või magnetsegur)

5.3. 100 ml mõõtekolb

5.4. 20 °C veevann

5.5. Filter (Whatman nr 4 või samaväärne)

5.6. Portselan- (või plaatina-) tiigel

5.7. Keeva vee vann

5.8. Kuumutusplaat

5.9. Muhvelahi

5.10. 50 ml mõõtekolb

5.11. 20 ml mõõtekolb

5.12. Spektrofotomeeter, mis on reguleeritud 420 nm-le

5.13. 1 cm küvett.

6. Proovid

Enne analüüsimist säilitatakse proove toatemperatuuril.

7. Menetlus

7.1. Proovide ettevalmistamine

7.1.1. 100 ml Erlenmeyeri kolbi (5.1) kaalutakse 10 g proovi.

7.1.2. Järk-järgult lisatakse väikeste kogustena 70 ml etanooli (4.3), loksutatakse pärast iga lisamist ja asetatakse 15 minutiks ultrahelivanni (5.2) (või segatakse segu 10 minutit magnetseguriga (5.2) toatemperatuuril).

7.1.3. Kolbi sisu viiakse 100 ml mõõtekolbi (5.3) ja lisatakse loputamiseks kasutatud etanool (4.3). Täiendatakse etanooliga (4.3) kuni kalibreerimismärgini ja asetatakse kolvid 20 °C veevanni (5.4). Temperatuuril 20 °C täiendatakse kuni kalibreerimismärgini.

7.1.4. Lisatakse väike kogus kobediatomiiti (4.2) ja filtreeritakse (5.5), esimesed 20 ml visatakse ära.

7.1.5. 25 ml filtraati viiakse portselanist (või plaatinast) tiiglisse (5.6). Seejärel tuleb filtraat kontsentreerida kerge aurustamise teel keeva vee vannis (5.7), lisades 5 ml 15 % magneesiumatsetaadi lahust (4.4).

7.1.6. Tiiglid asetatakse kuumutusplaadile (5.8) ja kuumutatakse täpselt kuivaks.

7.1.7. Jääk tuhastatakse muhvelahjus (5.9) temperatuuril 600 °C kuumutamisel hõõgumiseni, kuni tuhk on valge, vähemalt poolteist tundi, kuid selle võib jätta ahju ka ööseks.

7.1.8. Tuhk lahustatakse 10 ml 10 % väävelhappes (4.5), viiakse 50 ml mõõtekolbi (5.10) koos loputamiseks kasutatud destilleeritud veega (4.1) ja täiendatakse toatemperatuuril destilleeritud veega (4.1) kuni märgini. Selle tuhalahuse 5 ml alikvooti kasutatakse proovilahuse valmistamiseks fosfaadi fotomeetriliseks määramiseks.

7.2. Fosfaadi fotomeetriline määramine

7.2.1. Võrdluslahus

7.2.1.1. 10 ml 10 % väävelhapet (4.5) viiakse 50 ml mõõtekolbi (5.10) ja täiendatakse destilleeritud veega kuni märgini (4.1).

7.2.1.2. 5 ml selle lahuse alikvooti (7.2.1.1) viiakse 20 ml mõõtekolbi (5.11), lisatakse 1 ml 1 N väävelhapet (4.6) ja 2 ml fosfaadi reaktiivi (4.8) ning täiendatakse destilleeritud veega (4.1) kuni 20 ml-ni.

7.2.1.3. Kolb korgitakse kergelt, seda loksutatakse ja kuumutatakse keeva vee vannis (5.7) 10 minutit, seejärel jahutatakse 20 °C veevannis (5.4) 20 minutit.

7.2.1.4. 1 cm küvett (5.13) täidetakse selle võrdluslahusega.

7.2.2. Uuritav lahus

7.2.2.1. 5 ml tuhalahuse alikvooti (7.1.8) viiakse 20 ml mõõtekolbi (5.11), lisatakse 1 ml 1 N väävelhapet (4.6) ja 2 ml fosfaadi reaktiivi (4.8) ning täiendatakse destilleeritud veega (4.1) kuni 20 ml-ni.

7.2.2.2. Kolb korgitakse kergelt, seda loksutatakse ja kuumutatakse keeva vee vannis (5.7) 10 minutit, seejärel jahutatakse 20 °C veevannis (5.4) 20 minutit.

7.2.2.3. Tekkinud kollast lahust analüüsitakse kohe spektrofotomeetriliselt (5.12) 1 cm küvetis (5.13) 420 nm juures võrdluslahuse (7.2.1.4) taustal.

7.2.3. Kalibreerimiskõver

7.2.3.1. Kalibreerimiskõvera koostamiseks lisatakse 2 ml fosfaadi reaktiivi (4.8) alikvooti 20 ml mõõtekolbidesse (5.11), millest igaüks sisaldab 1 ml 1 N väävelhapet (4.6) ja vastavalt 0, 2, 4, 6, 8 ja 10 ml kaaliumdivesinikfosfaadi lahust (4.7) ning täiendatakse destilleeritud veega (4.1) kuni 20 ml märgini.

7.2.3.2. Kolvid korgitakse kergelt, neid loksutatakse ja kuumutatakse keeva vee vannis (5.7) 10 minutit, seejärel jahutatakse 20 °C veevannis (5.4) 20 minutit ja analüüsitakse spektrofotomeetriliselt (5.12) 1 cm küvetis (5.13) 420 nm juures võrdluslahuse (7.2.1.4) taustal.

7.2.3.3. Kalibreerimiskõvera koostamine:

divesinikfosfaadi lahus (ml) | 0 | 2 | 4 | 6 | 8 | 10 | |

P2O5 (mg) | 0 | 0,167 | 0,334 | 0,501 | 0,668 | 0,835 | |

8. Tulemuste esitamine

Munarebusisaldus g/l arvutatakse järgmise valemi abil:

munarebu g/l = mg P

O

×

110 × tihedus(E/40)

kus

110 100 g munarebus sisalduva P2O5 (grammides) ümberarvestuskoefitsient

P2O5 mg kalibreerimiskõvera alusel määratud väärtus

tihedus munalikööri mass ruumalaühiku kohta (g/ml) temperatuuril 20 °C

E munalikööri mass grammides

40 5 ml tuhalahuse alikvoodi lahjendusaste.

9. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

Laboritevahelise katse statistilised tulemused:

järgmises tabelis on esitatud väärtused munarebu puhul.

Vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlustele läbi viidud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uurimuse põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aeg: | 1998 |

Laborite arv: | 24 |

Proovide arv: | 5 |

Analüüt: | Munakollane |

Proovid | A | B | C | D | E |

Laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist | 19 | 20 | 22 | 20 | 22 |

Võõrväärtuste arv (laborid) | 3 | 4 | 2 | 4 | 2 |

Tunnustatud tulemuste arv | 38 | 40 | 44 | 40 | 44 |

Keskväärtus | 147,3 | 241,1 | 227,4 | 51,9 (*)72,8 (*) | 191,1 |

Korratavuse standardhälve (Sr) (g/l) | 2,44 | 4,24 | 3,93 | 1,83 | 3,25 |

Korratavuse suhteline standardhälve (RSDr) (%) | 1,7 | 1,8 | 1,8 | 2,9 | 1,7 |

Korratavuse piirnorm (r) (g/l) | 6,8 | 11,9 | 11,0 | 5,1 | 9,1 |

Reprodutseeritavuse standardhälve (SR) (g/l) | 5,01 | 6,06 | 6,66 | 3,42 | 6,87 |

Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve (RSDR) (%) | 3,4 | 2,5 | 2,9 | 5,5 | 3,6 |

Reprodutseeritavuse piirnorm (R) (g/l) | 14,0 | 17,0 | 18,7 | 9,6 | 19,2 |

Proovide liigid

A munaliköör, pimedad kordusproovid

B munaliköör, pimedad kordusproovid

C munaliköör, pimedad kordusproovid

D munaliköör (lahjendatud), jaotustase (*)

E munaliköör, pimedad kordusproovid

[1] Kahe kordusproovi tulemused on erinevad, mis on arvatavasti tingitud vigadest proovide võtmisel

--------------------------------------------------