26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/66

(1)

Vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja keskkonnakaitsele antava riigiabi ühenduse suuniste punktile 76 (edaspidi “keskkonna riigiabi suunised”), (2) teatas Belgia 2003. aasta 4. aprilli kirjas toetusest N.V.-le Stora Enso Langerbrugge (edaspidi “SEL”). Juhtum registreeriti numbri all N 167/03. Komisjon palus Belgialt täiendavat teavet 2003. aasta 20. mai, 17. juuli ja 20. oktoobri kirjades. Belgia edastas komisjonile täiendava teabe 2003. aasta 19. juuni ja 15. septembri kirjades. Nõupidamised komisjoni esindajate, Belgia võimude ja SELi vahel toimusid 9. juulil 2003 ja 8. oktoobril 2003.

(2)

2003. aasta 27. novembri kirjas andis komisjon Belgiale teada oma otsusest algatada antud abi kohta asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus. Komisjoni otsus kõnealuse menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatuid isikuid üles esitama oma märkused kõnealuse abi kohta.

(3)

Komisjonile edastasid oma märkused kaks poolt, sealhulgas SEL. Komisjon edastas need Belgiale 2003. aasta 1. oktoobri kirjas. See kiri sisaldas ka muid komisjonipoolseid küsimusi. 2003. aasta 18. detsembri kirjas palus Belgia, et teatavad otsuses sisalduvad andmed jääks konfidentsiaalseks ning edastas oma märkused komisjoni otsuse kohta. Pärast seda, kui Belgia oli palunud 2003. aasta 19. detsembri kirjas pikendust 2004. aasta 12. jaanuari kirjas kehtestatud tähtajale, edastas Belgia 2004. aasta 29. jaanuari kirjas oma märkused komisjoni otsuse kohta. Komisjon esitas täiendavaid küsimusi 2004. aasta 5. veebruari ja 5. aprilli kirjades. Belgia vastas nendele ja edastas oma märkused kolmandate poolte tähelepanekute kohta, mis sisaldusid 2004. aasta 8. märtsi, 2. aprilli, 10. juuni ja 4. augusti kirjades. Nõupidamised toimusid 28. aprillil 2004 ja 18. mail 2004, komisjoni esindaja külastas ettevõtet 7. juulil 2004.

(4)

Abi saaja on Stora Enso Oy filiaal N.V. Stora Enso Langerbrugge, mis on oluline ajakirja- ning ajalehepaberi, kvaliteetpaberi, pakkekartongi ja puidutoodete tootja. 2001. aastal oli ettevõtte aastakäive 13,5 miljardit eurot ning tootmisvõimsus umbes 15 miljonit tonni paberit ja kartongi aastas. Ettevõttes töötab ligikaudu 43 000 inimest. Abi on suunatud Genti lähedal Langebrugge’s asuvasse ettevõttesse. 2000. aastal oli ettevõtja aastakäive Belgias 55 miljonit eurot. (4)

(5)

Projekt koosneb viiest osast:

(6)

Käesoleval hetkel on enamik investeeringutest teostatud. Tänu projektile suurenes ettevõtte töötajate arv 40 inimese võrra ja tagati 410 töökoha säilimine. Kaudselt seotud töötajate arv on umbes 1 350. Et vältida tootmisvõimsuse kasvamist suuremaks kui turu vajadused, võeti tööst maha Langerbrugge’is üks vana paberimasin (“PM2”, mille tootmisvõimsus oli 120 000 tonni aastas) ja tootmine korraldati ümber teatavates ettevõtetesse Soomes ja Rootsis.

(7)

Masina PM4 tootmisvõimsus on 400 000 tonni aastas. PM4 projekti koguinvesteering on 259 622 000 eurot. Kuna taotlemise hetkel oli ajalehepaberi vanapaberi sisalduse keskmine näitaja Euroopas 49,8 % leidis Belgia, et selle projekti investeeringust võis lugeda 50,2 % “lisakuluks”. Projekti DIP2 koguinvesteering on 90 111 000 eurot, mis on kogu ulatuses abikõlblik. Võttes arvesse viie esimese aasta kokkuhoidu, teeb see abikõlblike kulude kogusummaks 127 388 000 eurot.

(8)

Belgia selgitas ka, et mitmed investeeringud, mis on tehtud üksuste PM4 ja DIP2 osadesse läheksid kaugemale kui SELi suhtes rakendatavad standardites sätestatud. See on eelkõige seotud jahutusveeringlussüsteemiga, “ringvee” ringluse maksimaalse sulgemisega, soojuse kasutamissüsteemidega, eriliste pressidega, et paberilaid oleks pärast presside alt tulekut kuivem, kõrgtasemel tehnoloogial põhinev paberihoidmissüsteemiga kuivatites, uudsete rullimisviiside ja valmispaberi käitlemisega ning täiendavate puhastusseadmetega. Belgia väitel moodustavad need investeeringud vähemalt 19 106 000 euro suuruse keskkonnaalase lisakulu.

(9)

Üksus PM4 on uuendusliku kontseptsiooniga toode, mis vähendab energia, lisandite, keemiliste ainete ja tööstusvee tarbimist. See seade on laiem kui tavapaberimasinad. Seetõttu on vaja kohandada kogu masinat, eelkõige sulgeda avatud osa, mis kulgeb pressi ja kuivati vahel, ning alandada tootmiskiirust. Võttes arvesse kahte maksumuse kohta läbiviidud üksikasjalikku uuringut leitakse, et kui investeerida tavamasinasse sama tootmisvõimsuse saavutamiseks, oleks investeering 14,1 miljoni euro võrra väiksem. Tänu uuele masinale on küll võimalik kokku hoida, kuid võttes arvesse, et selle paigaldamis- ja optimeerimiskulud oleksid suuremad, ei toodaks see masin esimese viie aasta jooksul mingit puhast tegevustulu.

(10)

Üksus PM3 ehitati 1957. aastal ajalehepaberi tootmiseks. Seda renoveeriti 1989. aastal ning 2000. ja 2001. aastal suurendati selle kiirust. Nüüd ehitati see ümber, et toota 80 % vanapaberist valmistatud ajakirjapaberit (superkalandreeritud kvaliteet, […] (5) g/m2, katmata). Masina tootmisvõimsus on 165 000 tonni aastas. Investeeringue eesmärk on kohaldada masin toorainega varustamisteks ja nende käitlemiseks (eelkõige olemasolev üksus DIP1), samuti masinat ennast ning selle varustamist gaasi, soojuse ja kvaliteedikontrolli süsteemiga. Investeeringu maksumus ulatub kokku 39 555 000 euroni.

(11)

Teine variant SELi jaoks oleks olnud jätkata ajakirjapaberi tootmist üksusega PM2, mis ehitati 1937. aastal ja mida uuendati 1985. aastal ning mille tootmisvõimsus on 115 000 tonni aastas. Võrreldes selle üksusega, toob ümberehitatud üksus PM3 kaasa elektri kulu vähenemise, kuid auru tootmise kulude, kondensaatide kao ja tuha töötlemiskulude kasvu. Esimesel viiel aastal oleks puhas kokkuhoid 4 342 000 eurot, mis annaks abikõlblikuks kuluks 35 213 000 eurot.

(12)

SEL ehitas soojuse ja elektri koostootmissüsteemi, mis kasutab kütusena biomassi, mis tuleb kahest värvi eemaldamisseadmest ja osaliselt maagaasil töötavast veepuhastusjaamast. Seade töötab keevkihil. Maksimaalne energia tootmisvõimsus on järgmine: 1) elekter: Pe = 10,4 MWe bruto ja 8 MWe neto; 2) kuni 480° C kõrgsurveaur, 80 baari, Pth = 53 MWth; 3) gaasi läbipesul saadud soe vesi, umbes 60° C, Pth = 5,6 MWth. Vasturõhu turbiin muudab kõrgsurve auru ligikaudu 4 baariseks madalsurveauruks; seda auru kasutatakse paberi tootmisel. Turbiini energeetiline kasutegur oleks osalise koormuse korral umbes 87,5 % ja täiskoormuse korral 90 %. Üksuse ettenähtud võimsus on umbes 250 000 tonni setet aastas, tegelik maksimaalne võimsus on aga väiksem. Paberimasinate täisvõimsusel kasutamise korral peaks iga-aastane sette kogus olema 200 000 tonni aastas.

(13)

Investeeringute kogumaksumus ulatub 55 147 000 euroni. Et SEK-settepõletussüsteemile on vaja kahte aurugeneraatorit, sest süsteemi on vaja tihedamini hooldada ja see ei ole nii töökindel kui tava-SEK. Projekti projekteerimise ja tehnilise juhtimisega seotud kulud on eelarves kirjendatud ja seejärel maha kantud, seega sisalduvad maksumuses.

(14)

SEL kasutab pinnavett, mis pärineb kohalikust allikast Kale. Seda vett peab enne tootmisprotsessis kasutamist töötlema ja desinfitseerima. Abikõlblik investeering ulatub Belgia võimude kohaselt 7 429 000 euroni.

(15)

SEL näeb ette küllaltki suure hulga heitvee suunamise Genti-Terneuzeni merekanalisse. Heitvee suunamine toimub bioloogiliste protsesside kohaselt kahes etapis. Belgia hinnangul peaks abikõlblik investeeringusumma olema 4 431 000 eurot.

(16)

Keskkonnaloa saamiseks on vaja viia läbi tehniline-majanduslik uuring, et hinnata merekanalisse suunatava heitvee hulka ja keemilise hapnikuühendi (KHT) kontsentratsiooni selles. Analüüsi tulemusel võib tekkida vajadus 1 miljoni euro suuruseks lisainvesteeringuks seoses reovee süvapuhastamise jaama vajadusega. Kõnealune võimalik investeering sisaldub teatavaks tehtud summas, kuid et seda oleks võimalik toetada, peab ettevõtte esitama eraldi taotluse ökoloogilise toetuse kohta. Selle investeeringu kohta ei ole veel ühtegi otsust vastu võetud, sest Flaami ametiasutused ei ole veel vastanud taotlusele, milles paluti erandi tegemist üldiselt kehtiva KHT taseme suhtes.

(17)

Investeerimisprojekt sisaldab võimsaid paberijääkide ladustamise seadmeid ja ühendamist olemasoleva raudteevõrguga vanapaberi ja lõpptoodete transportimiseks. Kogu välja- ja sissetulevate toodete transporti annaks korraldada autotranspordi abil. Belgia leiab, et ainul raudteetranspordiga seotud lisainvesteeringud oleksid abikõlblikud, ehk raudtee ehitamine, paberijääkide ladustamisseadmetega seotud lisakulu ja mahalaadimisseadme kulu ning lõpptoote hoiustamisega seotud lisakulud. Erinevalt autotranspordist, on raudteed mööda veetav valmispaber pakitud pallpakenditesse. Seetõttu on investeeringu hinna sisse arvestatud ka transportimine, lahtipakkimine, nööride ära võtmine. Konteineritele ja erilistele transpordivahenditele kuluvad summad ei ole sisse arvestatud, sest neid võib kasutada ka mujal. Samuti ei hõlma investeeringud büroode ja teiste ühiskasutusega ruumide ega sprinklersüsteemidega seotud kulusid ega muid kaudseid kulusid. Abikõlblik kulu on seega 8 864 000 eurot. Kui hiljem peaks selguma, et tegelik investeering osutub väiksemaks, arvutavad Belgia võimud abi tegeliku investeeringu alusel ümber. Investeeringud raudtee infrastruktuuri ei vähenda kasutamise kulusid võrreldes autotranspordiga.

(18)

Abi koosneb:

(19)

Mõlemad meetmed tuginevad 1993. aasta 15. detsembri määrusele Flaami regiooni majandusliku arendamise kohta, mille komisjon kiitis heaks aastal 1993. Muudatused keskkonnale suunatud toetuskavade kohta, mis toetuvad kõnealusele määrusele kiitis komisjon heaks aastal 2000. (6) Kavas nähakse ette erinevat tüüpi meetmete puhul toetuse osatähtsuseks 8 %–12 %. Kava viidi kooskõlla keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktiga 77.

(20)

Oma otsuses asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse algatamise kohta avaldas komisjon kahtlust toetuse määramiseks projekti investeerimiskulude katmiseks keskkonna riigiabi suuniste raames. Komisjon leidis, et tehnika hetke taseme juures peaks 100 % vanapaberist valmistatud ajalehepaberi tootmiseks tehtud investeeringut lugema selles sektoris tavainvesteeringuks. 80 % vanapaberist valmistatud ajakirjapaber ei ole nii levinud, kuid võib juhtuda, et kõik (suured) paberitootjad, kes soovivad võtta arvesse järjest karmimaid keskkonnanorme ning jääda tänu jätkuvale innovatsioonile konkurentsivõimeliseks ka pikas perspektiivis, peavad tegema sellise investeeringu. Muude investeeringute puhul ei ole kindel, et abikõlblike kulude puhul piirduti nende kuludega, mis on hädavajalikud keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks.

(21)

Üks SELi konkurent edastas oma märkused. Tema hinnangul kahjustavad toetused konkurentsi ajalehe-, ajakirja- ning taastöödeldava paberi turul. Viimatimainitud turul eksisteerib selge puudujääk regioonis, kust SEL plaanib paberijäätmeid osta. Et teised tootjad, kes on SELi konkurendid, ostavad samuti paberijäätmeid, siis ei ole investeeringutest üksustesse PM3 ning PM4 selget keskkondlikku kasu.

(22)

Langerbrugge tehase moderniseerimine ei tähenda rohkemat ega vähemat kui tehnoloogia hetkel kehtivate standarditega vastavusseviimist, mille eesmärk on seotud turu ja konkurentsiga ning investeeringu eesmärk on pikas perspektiivis konkurentsivõime säilitamine või isegi selle tõstmine. Investeeringud üksustesse PM4 ja PM3 tähendavad paberitootmise sektori tehnikale hetkel kehtivate standarditega vastavusse viimist, seda kinnitavad ka kõige hiljutisemad viimaste aastate jooksul erinevate paberitootjate poolt läbi viidud moderniseerimised. Seoses ajakirjapaberiga tuleks teha vahet superkalandreeritud paberi, ajakirjapaberi ning õhukeselt kaetud paberi vahel. Ainult juhul kui SEL oleks võimeline tootma kõrgema vanapaberi sisaldusega kunstipaberit, võiks lugeda, et moderniseerimine on läinud kaugemale kui hetke tööstusstandardid nõuavad.

(23)

Tegemist on investeeringuga, mille peaksid teostama kõik trükipaberi valmistajad. Investeering tehti teatavaks 2001. aastal ning toetused ei näi olevat mõjutanud investeerimisotsust. Nimetatud otsus on kooskõlas SELi eesmärgiga, milleks on investeeritud kapitalilt 13 % tulu saamine ning investeerida määral, mis on võrdne või väiksem kui amortisatsioon. Lisaks rahastati kogu projekti algusest peale SELi rahavoost. Seda kinnitavad mitmed SELi pressiteated. Üksusesse PM4 investeerimise, üksuse PM3 remondi ja üksuse PM2 sulgemise lisaeelis oli, et see oli suhteliselt odav võrreldes uuele asukohale uue paberimasina ehitamisega ja seda nii ajalehe- kui ajakirjapaberi puhul ning see võimaldab SELil võtta kasutusele uusi võimsusi kaotades järk-järgult tootmise vanadega. See on vajalik, et mitte tekitada pakkumist, millele puudub vastav nõudlus. Nõudlus kõrgekvaliteedilise paberi järgi kasvab ning kliendid ja võimud nõuavad suuremat vanapaberi sisaldust paberis.

(24)

Uue settepõletusüksuse ehitamine ning investeeringud uude vee- ja reovee puhastusseadmetesse võiksid potentsiaalselt saada heakskiidu keskkonnatoetuste raames. Et see investeering on otseselt seotud tootmismahuga ning mitte rangelt vajalik keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks, ei tohiks seega olla kokkusobilik ühegi toetusega. Raudteeinfrastruktuuri ehitamine näib olevat üleliigne, kuna autotransport, mis ei nõua ühtegi lisainvesteeringut, oleks selge alternatiiv. Mõjud keskkonnale oleksid minimaalsed.

(25)

Belgia ja SELi hinnangul ei mõjutaks toetus liikmesriikidevahelist kaubandust negatiivselt ning ei annaks SELile eelist, mis moonutaks konkurentsi. Kõikide projekti osade kohta on piisavalt abikõlblikke kulusid, mis õigustavad toetust. Abikõlblike kulude kohta on edastatud üksikasjalikud andmed ja põhjendused. Et need on juba esitatud lõigetes 2 ja 5, siis ei hakata neid käesolevas lõikes enam kordama.

(26)

Korduvkasutatavuse protsentide näol on tegemist liikmesriikidele kehtestatud standarditega, kuid käesoleval juhul Belgias on kõnealustel standarditel otsene seos SELi tegevusega.

(27)

100 % vanapaberist valmistatud ajalehepaber ei vasta sugugi tehnika hetke tasemele. Lääne-Euroopas on praegu vaid 5–6 samasse klassi kuuluvat paberimasinat. Enamiku tootmisseadmetega on võimalik toota paberit, kus vanapaberi osakaal on 40 %–80 %. Need seadmed ei ole seeriatooted ning igaüks neist on uuenduslik. Optimaalse tootlikkuse saavutamiseks läheb tavaliselt aega umbes kaks aastat, mis on oluliselt pikem aeg kui tänapäevasele tehnika tasemele vastava seadmete puhul. Üksused PM4 ja DIP2 kuuluvad maailma absoluutse paremiku hulka.

(28)

Lisaks esialgses otsuses juba esitatud põhjendustele rõhutavad Belgia ja SEL üksuse PM3 uuenduslikke ja unikaalseid elemente oma valdkonnas ning osutavad tähtsatele alustuskuludele ja õppimiskõverale. See tõestab ühtlasi, et investeeringut ei saa lugeda tehnika hetke tasemel vastavaks. On mööndud, et ajakirjapaberi turg areneb kõrgema korduvkasutatavate kiudude sisalduse protsendi ning väiksema energiakulu suunas, kuid SELi investeeringuid ei saa pidada tehnika hetke tasemele vastavaks.

(29)

Üksuse PM3 rekonstrueerimine võeti ette enne, kui selle järele tekkis tehniline või majanduslik vajadus. PM3 tuleb lugeda Stora Enso kontserni prototüübiks. Investeering vastab täielikult kontserni pikaajalisele strateegiale, milleks on protsesside, ressursside rakendamise ja töötajate võimekuse pidev täiustamine jätkusuutliku paberitootmise nimel.

(30)

Ei Belgia ega SEL ole edastanud oma märkusi LEIPA poolt teostatud investeeringute kohta, mille puhul toodetakse samuti ajakirjapaberit peamiselt vanapaberi baasil. (7)

(31)

Võttes arvesse SEK-settepõletussüsteemi maksumust, sealhulgas amortisatsiooni, ei teeniks süsteem viie esimese kasutusaasta jooksul mingit netotulu. Kui SEL ei oleks sellesse süsteemi investeerinud, oleks ta võinud endale vajaliku auru ja elektri osta lähedalasuvalt tootjalt. Sellisel juhul oleks SEL pidanud investeerima täiendavasse auruboilerisse maksumusega 1 189 000 eurot. Seepärast peaks kogu abikõlblik investeerimissumma 1 189 000 euro võrra väiksem.

(32)

Igal juhul oleks SEK-tavasüsteem alternatiivse ja samasugust hulka auru ning elektrit tootva investeeringuna kohasem kui eraldiseisvad auru ning elektri tootmise üksused.

(33)

Kui SELil oleks luba ammutada piiratud kogustes põhjavett, oleks selle ammutamise jätkamine realistlik. Hind m3 kohta jääks mõlemal juhul praktiliselt samaks, kuid ei tuleks teha ühtegi investeeringut. Siiski ei oleks praktikas põhjavee ammutamine sellistes kogustes reaalne.

(34)

Belgia selgitas, et reovee puhastamise ja tootmisprotsessi optimiseerimist arvesse võttes ei olnud mingit vajadust tõsta olemasolevate vee puhastusseadmete võimsust. Investeering koosneb peamiselt puhverpaagist, mis tagab puhastuse stabiilse kulgemise ning tehnilistest seadmetest, mis on vajalikud selle ühendamiseks olemasolevate puhastusseadmetega. Reovee puhastusseadmed on teataval määral innovatiivsed.

(35)

Puhastamine läheb kaugemale kui VLAREM normatiivid ette näevad, samuti kaugemale kui kehtestatud loas (peaaegu kõigi ainete osas). Viimased on ranged ning läbirääkimiste käigus võimudega on neid kohandatud vastavalt puhastusseadmete parimatele võimalikele tulemustele. Need ületaksid “parimal olemasoleval tehnoloogial” põhinevad tasemed. Ekspertide aruande hinnangul on tingimustes rakendatav keemilise hapnikutarbe (KHT) piir 260 mg/l äärmiselt ambitsioonikas. Keskkonnaloas on kehtestatud lisaks vähendamine 180 mg/l-ni, mis on paberitööstuses pretsedenditu.

(36)

Kõikide ainete kontsentratsioonid, välja arvatud KHT, on heitvees väiksemad kui Kalest võetud vees.

(37)

Belgia hinnangul oleks toetus vee võimaliku süvapuhastuse tarbeks kokkusobiv samadel põhjustel kui reovee puhastamise toetuse puhul. Võttes arvesse ekspertide aruannet ning oodates Flaami võimudelt vastust KHT 180 mg/l piirist erandi tegemise kohta, ei ole SEL selle investeeringu osas veel otsust vastu võtnud. Samuti ei ole ta esitanud toetuse taotlust.

(38)

Belgia ning SEL rõhutavad, et üleminek autotranspordilt raudteetranspordile on täielikult vastavuses komisjoni valge raamatuga “Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010 – aeg otsustada”. (8) Investeeringud raudteeinfrastruktuuri ei ole paberitehase tegevuseks vajalikud, kuna maanteeinfrastruktuure saaks uue olukorraga kohandada peatee ümbersuunamise teel. Viimasel lahendusel on mõned puudused, kuid neid tuleb pidada minimaalseteks. Seda analüüsi kinnitab keskkonnamõju hindamise raames läbiviidud uuring. Kui ei oleks investeeritud raudteeinfrastruktuuri, ei oleks transpordimaksumus tõusnud.

(39)

See toetus oleks vastavuses ka riigiabi andmise eeskirjadega transpordisektoris. Investeeringud oleksid võinud olla abikõlblikud Euroopa programmi Marco Polo raames, kuid ühtegi toetuse taotlust ei ole kavandatud. Toetus on vajalik lisakulutuste osaliseks katmiseks. Lisaks toetatakse ka autotransporti, kuna kõiki liiklusummikute ja saastatusega seotud kulutusi ei ole määratletud.

(40)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Planeeritav toetus ning maksuvabastus, kusjuures viimasega vähendatakse reaalselt makstavate maksude suurust, moodustavad abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest vabastavad SELi riigiressursside kulul osaliselt investeerimiskulutustest, mida SEL oleks muidu pidanud ise tasuma. Toetus tugevdab SELi positsiooni võrreldes tema konkurentidega ühenduses ning seetõttu tuleb seda pidada konkurentsi mõjutavaks. Kuna liikmesriikide vahel toimub ajalehe- ja ajakirjapaberi ning paberijääkide ja -mössi osas tihe kaubavahetus, leiab komisjon, et SELi toetamine mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(41)

Belgia on täitnud kohustuse teatada toetusest vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ning keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktile 76.

(42)

Komisjon uuris asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud erandite kohaldatavust. Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid võib võtta toetuse ühisturuga kokkusobivuse põhjendamise aluseks. Ometi a) ei ole see sotsiaalabi ega seda ei anta üksiktarbijatele, b) toetus ei korva loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahjusid, c) ei ole vajalik Saksamaa jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks.

(43)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a, b ning d ettenähtud erandeid seoses abiga majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, abiga üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks ning abiga kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ei saa kohaldada. Belgia ei ole püüdnud toetusi õigustada ühegi nende sätete alusel.

(44)

Seoses asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi esimese poolega ehk abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks märgib komisjon, et toetuse eesmärgiks ei ole ei uurimis- ja arendustööd, väikeste või keskmise suurusega ettevõtete investeeringud ega SELi päästmine või restruktureerimine. Toetus võib olla oluline valitud asukohta investeerimise edendamiseks. Sellegipoolest ei asu Langerbrugge piirkonnas, kus algsetele investeeringutele võimaldatakse regionaaltoetusi. Seega ei saa toetust lugeda ühisturuga kokkusobivaks põhjendusel, et sellega soodustatakse teatud piirkonna arengut.

(45)

Komisjon uuris, kas toetusele võiks teha erandi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c raames muudel põhjustel ja kas antud juhul võiks kohaldada keskkonnatoetuste suuniseid. Toetus määrati vastavalt komisjoni poolt aastal 2000 vastu võetud toetuskavale. (9) See heakskiit anti aga enne uute suuniste kohaldamist. Kõnealuste uute suuniste vastuvõtmisel tegi komisjon liikmesriikidele ettepaneku võtta vajalikud meetmed, et kohandada olemasolevad toetuskavad selliselt, et need oleksid kooskõlas uute suunistega enne 1. jaanuarit 2002. Belgia oli sellega tingimusteta nõus ning võttis seega kohustuse kohandada 2000. aastal heakskiidetud kava. Seetõttu hindas komisjon toetuse vastavust uute suuniste alusel. Raudteeinfrastruktuuriga seotud projekti osa hinnatakse aga asutamislepingu artikli 73 valguses, mis käsitleb transpordi koordineerimiseks vajalikke toetusi.

(46)

Vastavalt keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktile 29 võib ettevõtjatele kohaldatavate ühenduse normatiividest rangemate normatiivide täitmiseks anda investeeringutoetust, mis võib olla kuni 30 % bruto toetuse saamise tingimustele vastavatest investeerimiskuludest. Need tingimused kehtivad ka ettevõtetele, mis teostavad investeeringuid kohustuslike ühenduse normatiivide puudumisel või mis peavad teostama investeeringuid siseriiklike normatiivide täitmiseks, mis on rangemad kui ühenduse normatiivid. Nagu selgitatud keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktis 6, hõlmab ühenduse normatiiv ka norme, mille on siseriiklikud asutused kehtestanud vastavalt 24. septembri 1996. aasta nõukogu direktiivile 96/61/EMÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. (10) Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid keskkonnalubades kehtestatud standardite määratlemisel tuginema tulemustele, mida on võimalik saavutada parima olemasoleva tehnika kasutamisel.

(47)

Vastavalt keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktidele 36 ja 37 võetakse arvesse investeeringud maasse, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks, investeeringud hoonetesse, tehastesse ja seadmetesse, mis on ette nähtud reostuse ja kahjulikkuse vähendamiseks või ärahoidmiseks, ning investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega. Arvessevõetavad kulud peavad olema rangelt piiratud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalike täiendavate investeeringukuludega.

(48)

Komisjon ei sea kahtluse alla kasu, mida toob keskkonnale kaasa paberijääkide ümbertöötamine. Sellegipoolest on komisjon arvamusel, et üksustele DIP2, PM4 ning PM3 määratud toetusi ei saa põhjendada suuniste punkti 29 alusel, kuna need tõstavad korduvkasutuse määra.

(49)

Esiteks tuletab komisjon meelde, et vastavalt seadusandluse üldpõhimõtetele tuleb erandeid tõlgendada piiratud viisil. Keskkonnakaitsele antava riigiabi suunistes on määratletud tingimused, mille korral komisjon võib lugeda toetuse ühisturuga kokkusobilikuks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ning sätestab seega erandi asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 esitatud üldise keelu suhtes. Samuti tuleks meelde tuletada, et keskkonnatoetuste suunised põhinevad üldpõhimõttel “saastaja maksab” ning et kõikide kõnealuste suuniste tõlgendamiste korral tuleb selle põhimõttega arvestada.

(50)

Investeeringuid üksustesse PM3, PM4 ja DIP2 teostatakse ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmiseks, mis muutuvad hiljem ise paberijäätmeteks. Tootmismahu suurendamine toob seega kaasa jäätmehulga kasvu, mis töödeldakse vaid osaliselt. Seetõttu ei saa võtta arvesse PM2 sulgemist ning tootmise ümberkorraldamist Soomes ja Rootsis, mis tasakaalustab (osaliselt) PM3 ning PM4 võimsuste suurendamist. Suletud üksused on vanemad kui uued, nende tehnoloogia on erinev ning nende positsioon turul on erinev. Seega ei saa neid omavahel otse võrrelda.

(51)

Investeeringute tulemusena kasvab tõenäoliselt nõudlus paberijääkide järele. Sellegipoolest ei ole tagatud, et investeeringud toovad kaasa ka paberijäätmete kogumise tegeliku kasvu üldiselt ega ka SELi müügi tulemusena koguneva paberi suhtes. Seega ei vähenda investeeringud SELi enda saastet. Kasu keskkonnale võib tuleneda kaudsetest mõjudest paberijäätmete nõudlusele ja pakkumisele, mis on seotud kõikide nende toodete kasutajate ja tootjatega, mitte vaid SELiga.

(52)

Muuhulgas märgib komisjon, et korduvkasutatavate jääkide kasutamisega määradega seotud normatiivid ei kujuta endast erinevatele ettevõtetele vahetult kehtivad õiguslikke norme, kuigi Belgias mõjutavad need oluliselt SELi tegevust. Arvestada tuleb pigem Euroopa õigusaktides liikmesriikidele kehtestatud normidega, eriti direktiividega prügilate kohta (11) ning pakendite ja pakendijäätmete kohta. (12) Ettevõtetele ei võimaldata toetust neile vahetult kohaldatavate normatiivide ületamiseks. Seega ei saa kohaldada antud juhul keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkti 29 esimeses osas mainitud olukorda, mille kohaselt võib anda toetusi, et ettevõtja saaks täita ühenduse normatiividest rangemaid normatiive.

(53)

Belgia seevastu on arvamusel, et kohaldada saaks keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktis 29 osutatud teist osa, mis on seotud investeeringutega, mida ettevõtjad teevad kohustuslike ühenduse normatiivide puudumisel. Komisjon aga leiab, et antud juhtumi puhul ei saa seda kasutada. Üksustesse PM3, PM4 ning DIP2 investeerimise toetamise üldiseks eesmärgiks on edendada korduvkasutust ning vabastada tegelikud saastetekitajad saastetasudest, mida nad peaksid maksma. Toetuse eesmärgiks ei ole SELi müügi tulemusena tekkivate paberijäätmete koguse vähendamine. Pigem julgustab see SELi taaskasutama ükskõik millise paberitootja müüdavatest toodete tagajärjel tekkivaid paberijäätmeid. Komisjoni arvamuse kohaselt käsitleb keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkt 29 juhtumeid, kus ettevõte investeerib, et tõsta enda keskkonnasõbralikkuste ja vähendada enda tekitatavat saastatust. Sellisel puhul saab võimaldada toetusi, mis ajendaksid ettevõtet parandama enda keskkondlikku olukorda. Vastasel juhul on võimalik hiilida mööda reeglitest ning toetada mitte saaste tekitajaid vaid saastetasusid maksvaid ettevõtjaid.

(54)

Selline tõlgendus on kooskõlas keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkt 18 alapunktiga b, mille kohaselt “võib toetus ergutada ettevõtjaid oma normatiive parandama või tegema lisainvesteeringuid oma tehaste põhjustatud keskkonnasaastatuse vähendamiseks”.

(55)

Lisaks annaks Belgia esitatud tõlgendus liikmesriikidele võimaluse toetada investeeringuid kõigis sektorites, kus on võimalik kasutada teiseseid toormaterjale. Neid toetusi määrataks ilma, et ettevõtted peaksid võtma arvesse riigiabi käsitlevat korda, eelkõige piirkondlike toetuste või väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele toetuste andmise korral. Sellised toetused võiksid moonutada oluliselt olukorda asjaomastel turgudel.

(56)

Seetõttu leiab komisjoni, et keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkti 29 ei saa kohaldada üksuste PM3, PM4 ning DIP2 investeeringutele tervikuna. Sellegipoolest uuris komisjon, kas teatavate investeeringute osade suhtes oleks võimalik kohaldada keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkte 29 või 30.

(57)

Nagu selgitatud punktis 9, võiksid Belgia hinnangul keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkti 29 kohaselt toetuseks sobida üksuste PM4 ja DIP2 investeeringute erinevad elemendid, mis kujutavad endast vähemalt 19,1 miljoni euro suuruseid lisakulusid. Ometi osutab nende elementide kirjeldus mitmele kulude kokkuhoiule. Näiteks lisainvesteering jahutustornide näol vähendaks energiakulu talveperioodil 10 MW võrra. Ringvee sulgemise eesmärk on vähendada veekulusid. Tavapresside asemel “kingapresside” kasutamisega saavutab SEL kuivema paberi, mis optimeerib kuivatusprotsessi ja säästab energia tarbimist. Hoolimata komisjoni korduvast palvest ei ole Belgia tõestanud, et kõiki neid kulusid oleks võimalik lugeda lisakulutuste hulka ega osutanud ka eelistele, mida SEL saaks kõnealuste investeeringute erinevatest osadest selliselt, nagu sätestatud keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktid 36 ning 37. Seetõttu ei ole võimalik arvutada välja toetuse summat, mida oleks võimalik lubada.

(58)

Nagu selgitatud punktis 10, kinnitab Belgia, et PM4 oleks võimalik anda toetust keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punkti 30 alusel seoses investeeringutega energia säästmisse. Tavamõõtmetega paberimasinasse investeerimise asemel valis SEL uuendusliku masina, mis tarbib vähem energiat. Kõnealune investeering vastab seega energiasäästliku majandamise määratlusele.

(59)

Keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktide 36 ja 37 kohaselt võetakse arvesse investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Energia tarbimise vähendamist võimaldavad mitu üksuse PM4 osa. Otsustavaks teguriks on kõigi pöörlevate elementide suurem laius, mis mõjutab kogu masina ehitust ja konstruktsiooni ning nõuab väiksemat kiirust ja kohandusi pressimise sektsioonis. Sõltumatu ekspert viis läbi tavaajalehepaberimasina maksumuse detailse hindamise. Seejärel anti detailne hinnang tegeliku investeeringu maksumusele. Erinevused tulenevad mitte ainult tehnilistest erisustest, vaid ka konkreetsetest teadmistest, võimalikust hinnalanguse prognoosidest jne. 14,1 miljoni euro suurune prognoositud abikõlbulik kulu ei ole seotud vaid seadmetesse tehtud investeeringute vahega. (13) Kõnealune hinnang põhineb konservatiivsetel arvestustel, vältides ülehindamist.

(60)

Vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punkti 37 kolmandale lõigule tuleb toetuse saamise tingimustele vastavad kulud arvutada nii, et neist võetakse maha tootmisvõimsuse kasvust saadud kasu, investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulud. Samas on alustamiskulud suuremad kui esimese viie aasta jooksul energia, toormaterjalide ning tootmise pealt kokkuhoitud kulud.

(61)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et üksuse PM4 puhul võib lugeda abikõlblikuks 40 % × 14,1 miljonit eurot = 5,64 miljonit eurot.

(62)

Ei ole võrdset alust, millele toetudes oleks võimalik lugeda abikõlblikeks toetusi üksustele PM3 ning DIP2.

(63)

Vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punktile 31 võivad investeeringud soojuse ja elektri koostootmises lugeda abikõlblikeks, kui muundamise kasutegur on eriti kõrge. Seepärast võtab komisjon eelkõige arvesse tootmisprotsessis kasutatava primaarenergia tüüpi. Sellised investeeringud võivad vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punktidele 36 ja 37 saada toetust, mille põhimäära 40 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kuludest.

(64)

Süsteem kasutab otse tehasest tulevat biomassi (14) ja maagaasi ning tema muundamise kasutegur on 87,5 %–90 %. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ, (15) kuulub komisjoni hinnangul see investeering keskkonnatoetuste suuniste punkti 31 kohaldamisalasse.

(65)

Kõik kõnealused kulutused on seotud ehitiste, seadmete või varustusega, mis on vajalikud, et toota ja kasutada biomassi baasil soojuse ja elektri koostootmisel genereeritavat elektri ja auru. Seega on need abikõlblikud keskkonnatoetuste suuniste punkti 36 alusel.

(66)

Vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punkti 37 esimesele lõigule peavad toetuse saamiseks tingimustele vastavad kulud rangelt piirduma investeerimise lisakuludega. Sellisel juhul on majanduslikult kõige tasuvam investeerida soojuse ja elektri koostootmise tavaseadmetesse. See koosneks kõrge rõhuga 55 000 kW aurukatlast ja 9 400 kW täiendavast auruturbiinist, mille investeerimiskulude kogusumma oleks 5 180 000 eurot.

(67)

Vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punkti 37 kolmandale lõigule võetakse toetuse saamise tingimustele vastavate kulude arvestamisel neist maha investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulud ja sama viie-aastase ajavahemiku jooksul lisaks toodetud kõrvaltooted. Kõnealused kokkuhoitud kulud on järgmised:

(68)

SEK-settepõletuskäitise tegevuskuludest on järgmised kulud lisakulud: gaas teise kütusena, tuha transport ja ladestamine, demineraliseerutud vee tarbimine, kõrgemad personalikulud, keskkonnasertifikaatidega seotud kulud, gaasilõõride kontrolli ja puhastamise maksumus. Sette põletuseelse kuivatamise kulusid siinkohal ei arvestata, kuna kuivatamine on vajalik igal juhul.

(69)

Viieaastase perioodi jooksul alates 2003. aasta maist kuni 2008. aasta aprillini kasvab kokkuhoitud netosumma 16 343 000 euroni, ajaldatud netoväärtus 1. jaanuari seisuga aastal 2003.

(70)

Ülaltoodut silmas pidades on abikõlblik toetussumma 40 % × [55 147 000 eurot – 5 180 000 eurot – 16 343 000 eurot] = 13 449 600 eurot.

(71)

Teatavatel juhtudel võib settepõletus SEK-käitises kuuluda keskkonnatoetuste suuniste punkti 29 alla, näiteks juhul, kui ettevõte otsustab mõne muu ühenduse määrusega lubatud tehnoloogia asemel keskkonnasõbralikuma käitlustehnoloogia kasuks. SELil siiski taolist võimalust ei ole. Sete põletataks igal juhul, sõltumata sellest kas prügi põletamisel saadud energiat kasutatakse või mitte. Keskkonnale tulenev eelis seisneb tehtud valiku puhul jäätmete energiakasutuses tänu soojuse ja elektri koostootmisele ning toetust saaks võimaldada vaid keskkonnatoetuste suuniste punkti 31 alusel.

(72)

Investeeringud on vajalikud Kale'i oja pinnavee kasutamiseks. Belgia ei ole siiski kinnitanud, et SELil võiks olla mõni odavam alternatiiv, mis oleks vastavuses ühenduse õigusaktidega. Belgia tunnistab, et “praktikas ei ole selliste põhjaveekoguste ammutamine realistlik. Kui SELil oleks olnud luba põhjavee ammutamiseks (piiratud) kogustes, saaks selle elluviimist realistlikuks pidada”. SELil aga ei ole hetkel luba põhjavee ammutamiseks ning selle kohta ei ole edastatud ühtegi üksikasja. Arvestades Flandria süvenevaid probleeme põhjaveega, näib, et ametiasutused ei soovi väljastada uusi lubasid. Lisaks selgitab Belgia, et otsus põhjavee kasutamata jätmise kohta võeti vastu pidades silmas jätkusuutlikku veemajandamist käsitlevaid sätteid 2000. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi “vee raamdirektiiv”) (16). Seoses põhjaveega sätestatakse kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkt b alapunktis ii, et liikmesriigid kaitsevad, parandavad ja taastavad kõiki põhjaveekogumeid ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu, eesmärgiga saavutada põhjavee hea seisund. Kõnealune eesmärk peab olema täidetud aastaks 2015 ning kehtestatud on ka mitmed vahetähtajad. Põhjaveekihist või kihtidest, mida Stora Enso kasutaks, ammutatakse juba praegu liialt palju vett. Seetõttu kajastub 2015. aasta tähtaeg poliitilistes otsustes juba praegu. Seega ei saa komisjon abikõlblike kulude arvutamisel enam arvestada kõnealuse teise variandiga ning vastavalt keskkonnatoetuste suuniste punktile 40 ei saa selle konkreetse elemendi tarbeks ühtegi toetust lugeda abikõlblikuks.

(73)

Belgia selgitas, et heitvee kvaliteet ületab enamuse nõuetest, mis on kehtestatud asjaomases loas ning VLAREM II standardid, mis Belgia väitel põhinevad parimal võimalikul tehnikal, nagu seda nõutakse direktiivis 96/61/EMÜ. Kriitiline on olukord aga keemilise hapnikutarbe kontsentratsiooniga vees. Lühiajalises perspektiivis ei ole SEL võimeline KHT taset hoidma alla 260 mg/l piiri.

(74)

Paberitööstuse viitedokumendis “Parim võimalik tehnika” on esitatud KHT tase 1 700–2 700 mg/l, kuid see näitaja on saadud palju suurema vee tarbimisel tonni paberi kohta, mida loeti nimetatud viitedokumendi koostamise hetkel parimaks võimalikuks tehnikaks. Belgia mainib ekspertuuringut, milles leitakse, et 260 mg/l normi järgimine on äärmiselt ambitsioonikaks ning väidab, et sellel puudub paberitööstuses pretsedent. Ometi osutatakse keskkonnamõjude hindamisel tulemusele 260 mg/l Stora Enso tehasele Saksimaal Saksamaal.

(75)

Investeeringute tarbeks Stora Ensole antud keskkonnaloas kehtestatud määr on veelgi rangem ning seal on KHT maksimummääraks 180 mg/l, mis tugineb kehtivale Flaami seadusandlusele. SEL taotles luba heitvett väljalaskmiseks, milles KHT sisaldus on 260 mg/l. Selline luba anti, kuid selles osutati nimetatud taotlusele ja arvestati, et viidaks läbi uuring olukorra paremaks muutmise kohta tulevikus, mille abil oleks võimalik saavutada 180 mg/l tase.

(76)

Vastavalt direktiivi 96/61/EMÜ artiklile 10 “kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas ette näha lisameetmed, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks”. Stora Enso paberimasina heitvesi suunatakse tugevalt reostatud Gent-Terneuzeni kanalisse. Vastavalt keskkonnamõju hinnangule moodustaks SELi 260 mg/l KHT 10–15 % kanalisse suunatavast KHTst, millel oleks oluline mõju ning mis ületaks kanalile ettenähtud kvaliteeditasemed. Vee raamdirektiiv kohustab liikmesriike määratlema liikmesriikides suublatele asjakohased kvaliteedieesmärgid. Kuigi nimetatud direktiivist tulenevad kohustused ei pruugi veel täielikult siduvad olla, tundub, et Gent-Terneuzeni kanali puhul sätestatud eesmärgid ei ületa direktiiviga sätestatud nõudeid.

(77)

Kui lubatakse, et KHT sisaldus heitvees on 260 mg/l, tuleks see standard lugeda ühenduse standardiks, mis on vastavalt kehtestatud, eelkõige direktiivi 96/61/EMÜ artiklis 10 ning vee raamdirektiivi üldistes eesmärkides. Belgia ei ole tõestanud, et standard 260 mg/l läheks kaugemale kui nõutud ühenduse õigusaktides. Seega on investeering vajalik ühenduse normatiividega vastavusse viimiseks keskkonnatoetuste suuniste punkti 6 tähenduses ning seega ei ole see abikõlblik. Kuigi investeering läheb muude näitajate suhtes, välja arvatud KHT, kaugemale kehtivate keskkonna standarditest näib, et tegemist ei ole abikõlbliku lisainvesteeringuga ning komisjon ei saa lugeda ühtegi selle investeeringu tarbeks mõeldud toetust abikõlbulikuks.

(78)

Vee süvapuhastusseadmetesse lisainvesteeringute tegemise eesmärk on viia KHT tase standarditega vastavusse. Belgia ei ole täpsustanud, kas need standardid lähevad kaugemale kui ühenduse standardid. Igal juhul ei ole Belgia teatanud toetusest nende investeeringutele, sest olukord ei ole veel selge ning sõltub uuringute tulemustest, mida SEL peab läbi viima, et olla kooskõlas keskkonnalubades sätestatud nõuetele. Seetõttu ei tee komisjon selles küsimuses veel järeldusi.

(79)

See osa projektist on seotud veotegevusega, mitte paberitootmisega. Investeering mõjutab seega eelkõige konkurentsi transporditurul. Asutamislepingu artiklis 73 on sätestatud, et asutamislepinguga on kokkusobilikud toetused, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele. Nõukogu 4. juuni 1970. aasta määrusega (EMÜ) 1107/70 (17) toetuste andmise kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordile rakendatakse asutamislepingu artiklit 73. Nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punktis b on täpsustatud, et kuni infrastruktuurikulutuste jagamist reguleerivate ühiste eeskirjade jõustumiseni võivad liikmesriigid anda toetusi ettevõtjatele, kes peavad kandma nende poolt kasutatava infrastruktuuriga seotud kulutusi, mida teistel ettevõtjatel ei ole. Toetudes varasemale praktikale (18) leiab komisjon, et raudtee kõrvalteedega seotud kulutuste suhtes on võimalik kohaldada eespool nimetatut, sest ettevõtjad, kes pakuvad konkureerivaid transporditeenuseid, eriti autotransport, ei pea kandma samaväärseid infrastruktuurikulusid. Transpordivahendi muutmist loetakse käesoleval juhul asutamislepingu artikli 73 tähenduses koordineerimiseks. Komisjoni praktika kohaselt võib neil alustel ühisturuga kokkusobilikuks lugeda toetust, mille osatähtsus on 50 %. Lisaks on SEL tõestanud, et tegevuse jätkamiseks ei ole raudtee hädavajalik. Seega võib öelda, et toetus julgustab ettevõtjate investeerima. Seega on projekti selle osa toetusi võimalik asutamislepingu artikli 73 alusel põhjendada 4 432 000 euro ulatuses.

(80)

Et keskkonnatoetuste suuniseid ei saanud kohaldada üksuste PM4 ja DIP2 investeeringute ning üksuse PM3 investeeringute suhtes, siis uuris komisjon, kas neile investeeringutele määratud toetusi võiks lugeda kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(81)

SELi investeeringut 100 % vanapaberist valmistatud ajalehepaberi tootmisvõimsusse tuleb pidada tehnoloogia moderniseerimiseks, mille on läbi teinud või teevad lähemas või kaugemas tulevikus läbi paljud ajalehepaberi tootjad. Selles osas näib otsustavaks teguriks olevat piisava koguse paberijäätmete kättesaadavus. Seda kinnitavad ka Belgia mainitud näited 100 % korduvkasutatavaid kiude kasutava ajalehepaberi tootmise üksuste kohta, millest üks asub teises Stora Enso tehases. Tehnikat, mis “vastab hetke tehnika tasemele” ei tohi segi ajada kõige sagedamini kasutatava tehnikaga. Tõigad, et seda tüüpi paberimasinad ei ole (veel) seeriatootmises ning et need vajavad kahe aasta pikkust optimeerimisperioodi, ei muuda komisjoni arvamust üheski punktis. Seepärast ei saa komisjon lugeda sellisel viisil põhjendatud toetust kokkusobivaks. Komisjon tegi hiljuti sarnase otsuse toetuse kohta, mida määrati sarnase investeeringule Shottonis Suurbritannias. (19)

(82)

80 % vanapaberist valmistatud superkalandreeritud ajakirjapaberi tootmine ei ole kahtlemata levinud ning on tõenäoline, et SEL Langerbrugge on esimene tootmisüksus, kus kuue meetri laiust kalandrit kasutatakse enam kui 60 % vanapaberist valmistatud superkalandreeritud paberi tootmiseks. Samuti on kahtlemata tõsi, et selline kõrgekvaliteediline toode nagu seda on ajakirjapaber sisaldab tavaliselt korduvkasutatavaid kiude väiksemal määral. Igal juhul jõudis komisjon allpool esitatud põhjustele tuginedes otsuseni, et investeeringut üksusesse PM3 ei saa otseselt asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 punkti c alusel toetada.

(83)

Esiteks on korduvkasutatavate kiudude kasutamise määrade kasv suund paberitööstuses üldiselt, mitte vaid ajalehe-, vaid ka ajakirjapaberi ning eriti superkalandreeritud kvaliteediga paberi puhul. Võimalik, et puhtalt tehnoloogilisest vaatepunktist lähtudes ületab investeering selle, mida võiks nimetada tehnika hetke tasemeks olgugi, et on veel selgumata, kas 80 % korduvkasutatavate kiudude sisalduse eesmärk saavutatakse. Igal juhul ei näi eesmärgid põhimõtteliselt erinevat eesmärkidest, mida seavad endale tõenäoliselt teised paberitootjad kas juba praegu või lähitulevikus. Seda kinnitavad nii kolmanda osapoole esitatud andmed kui ka varasemad komisjoni kaalutud juhtumid. (20)

(84)

Teiseks sobib investeering hästi SELi investeerimisprogrammiga, mis on suunatud tootmisvahendite parandamisele, loomata seejuures juurde uusi tootmisvõimsusi mis võib kahjustada konkurentsi turgudel ning üksuse PM2 sulgemine sobib SELi enda sõnul “täielikult Stora Enso pidevasse täiendusprogrammi, mis keskendub selliste üksuste sulgemisele, mis pikemas perspektiivis ei tooda kasumit” (“dit past volledig in Stora Enso’s continue verbeteringsprogramma date er op gericht is productie-eenheden die op lange termijn niet rendabel zijn te laten uitlopen”). Üksus PM4 on täiuslikum kui vana üksus PM3 ning uus üksus PM3 on täiuslikum kui vana üksus PM2, üksuse PM2 sulgemine ning teatavad varad Soomes ja Rootsis aitavad vältida liigse tootmisvõimsuse tekkimist. Need investeeringud annavad SELile olulist eelise olukorras, kus ettevõtjal ei ole vaja investeerida täiesti uue ja kuluka ajakirjapaberi tootmisüksuse ehitamisse, ei teki liigset tootmisvõimsust ning ettevõtja saab kaasajastada oma tehnoloogiat, võtmata seejuures liialt suuri finants- või majanduslikke riske. See investeering oli ainuke viis, et toota 80 % vanapaberist valmistatud paberit minimaalsete kuludega. Näiteks üksuse PM2 kohandamine võimaldaks maksimaalselt 55 % vanapaberi kasutusmäära. Kõik paberitootjad, kes soovivad säilitada oma konkurentsivõimet tehnoloogilisel ja keskkondlikul tasandil, peavad aeg-ajalt samamoodi investeerima innovatiivsetesse toodetesse. Seega jääb toetuse julgustav mõju kahtlaseks isegi juhul, kui investeering läheb kaugemale kui tehnika hetke tase.

(85)

Kolmandaks on Euroopa tasandil võetud kohustus saavutada aastaks 2005 keskmiseks vanapaberi sisalduseks 56 %. Belgia keskmine oleks hetkel 49,8 %. Olgugi, et ajakirjapaberi puhul on see määr tüüpiliselt madalam, näib nende eesmärkide saavutamine võimatu tõstes korduvkasutatavate kiudude kasutamise määra vaid teistes paberiliikides peale ajakirjapaberi. SEL rõhutab ka ise, et tema positsiooni tõttu Belgia paberitööstuses on standardid otseselt seotud tema tegevusega. Ajalehepaber moodustab vaid piiratud osa toodetavast paberist, mitte kõik ajalehepaberi tootmisüksused ei pruugi paikneda paberijäätmetele piisavalt lähedal ning paljudele neist ei pruugi korduvkasutatavate kiudude kasutamise kõrgemad määrad juba aastaks 2005 majanduslikult kuigi tasuv tunduda. Seetõttu ei ole üllatav, et kerkiv korduvkasutatavate kiudude sisaldus on suund ka ajakirjapaberi tootmises.

(86)

Neljandaks ei ole Belgia ja SEL selgitanud, milline oleks olnud sarnase “normaalse(ma)” korduvkasutatavate kiudude sisaldusega ajakirjapaberi tootmisesse investeerimise alternatiivne investeerimiskulu ning millist kokkuhoidu tegelik investeering võrreldes sellise alternatiivse investeeringuga ohustab. Nad rõhutavad hoopis järjekindlalt, et lisakulutused ei ole vajalikud mitte ainult 80 % korduvkasutatavate kiudude sisalduse saavutamiseks, vaid ka kõrgekvaliteedilise ajakirjapaberi tootmise saavutamiseks masina abil, mis ehitati algselt ajalehepaberi tootmiseks. Näiteks sisaldab investeerimiskulu selliseid elemente nagu kuivatusüksus (kuna superkalandreeritud paberit on keerulisem kuivatada), kolmas kuivatussektsioon (superkalandreeritud paber on raskem), sirged kalandrid pehmete 2 × 4 näpitsatega paberile ilusa läike andmiseks ning superkalandreeritud kvaliteedi jaoks lisatud poolid ja superkalandreeritud kvaliteedi mössimiseks vajalikud uued mössimisvahendid. Parimal juhul võib vaid osa sellest investeeringust lugeda investeeringuks, mis on vajalik korduvkasutuse määra tõstmiseks. (21)

(87)

Viiendaks, nagu nimetatud lõikes 5.3.1, miski ei taga, et investeering võimaldab korduvkasutatavate kiudude kasutamise määra tõstmist või SELi müügi tulemusel tekkivate korduvkasutatavate kiudude kasutamise määra tõstmist. Toetusele ei ole kehtestatud kohustust võtta lisakoguseid vanapaberist, mille on kogunud linn, nagu see oli kehtestatud Shettonile antud toetuse puhul. Et keskkonnale siin otsest kasu ei ole, näib, et toetuse eesmärk on esmajoones innovatsioon. Siiski võib komisjon tugineda toetuste heakskiitmisel, mis on suunatud ainult alusning tööstusuuringute teatavatele etappidele ning konkurentsieelne arendustegevuseks uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistikule. (22) Mida lähemal uurimis- ja arendustegevus on turule, seda suurem on oht konkurentsi moonutamiseks. Seetõttu on nimetatud raamistiku punktiga 2.3 jäetud välja toetused innovatiivsetele tegevustele, mis ei vasta ülalmainitud etappidele. Kolmandate huvitatud isikute edastatud märkused kinnitasid käeoleva juhtumi puhul konkurentsi moonutamise ohtu.

(88)

Belgia täitis kohustuse teavitada toetustest vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ning keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste punktile 76.

(89)

SELi investeeringud seadmesse PM4 võimaldavad vähendada energia, lisaainete ning vee tarbimist võrreldes ajalehepaberi tavatootmisega. Abikõlblik investeering ulatub 14 100 000 euroni, seega võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks toetust 5 640 000 euro ulatuses. Seoses investeeringuga SEK-settepõletussüsteemi peab komisjon ühisturuga kokkusobivaks 13 449 600 euro suurust toetust. Seoses investeeringutega raudteeinfrastruktuuri ning paberijääkide ladustamisse loeb komisjon ühisturuga kokkusobivaks maksimaalselt 4 432 000 euro suuruse toetuse. Kokku loetaks ühisturuga kokkusobivaks 23 521 600 euro suurune summa.

(90)

SELi investeeringud üksustesse PM3 ja DIP2 ning mage- ja reovee puhastusseadmetesse ei ole abikõlblikud,