21.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 768/2005,

26. aprill 2005,

millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) nõutakse liikmesriikidelt tulemusliku kontrolli, inspekteerimise ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade jõustamise tagamist ja selleks omavahelise ning kolmandate riikidega tehtava koostöö arendamist.

(2)

Nimetatud kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida kontrolli- ja inspekteerimistegevust oma maismaaterritooriumil, ühenduse ning rahvusvahelistes vetes vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja eelkõige arvestades ühenduse piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega seonduvaid kohustusi.

(3)	Ükski kontrollsüsteem ei ole kulutasuv, kui selles ei nähta ette inspekteerimistegevust maal. Seetõttu peaksid ühiskasutuskavad hõlmama ka tegevust maal.

(4)	Nimetatud koostöö peab kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimise kaudu kaasa aitama vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja tagama selle ekspluateerimisega seotud kalandussektorile võrdsed tingimused, kahandades nõnda konkurentsimoonutusi.

(5)	Tõhusat kalapüügi kontrollimist ja inspekteerimist peetakse oluliseks ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks.

(6)	Ilma et see piiraks liikmesriikide määrusest (EÜ) nr 2371/2002 tulenevaid kohustusi, on tekkinud vajadus ühenduse tehnilise haldusorgani järele, mis korraldaks liikmesriikide koostööd ja nende tegevuse koordineerimist kalapüügi kontrollimisel ja inspekteerimisel.

(7)	Seetõttu on kohane ühenduse praeguse institutsioonilise struktuuri raames ja komisjoni ning liikmesriikide vahelist uut pädevuste piiritlemist arvestades moodustada ühenduse kalanduse kontrolliagentuur (“agentuur”).

(8)	Täitmaks eesmärke, mille saavutamiseks agentuur luuakse, tuleb määratleda tema ülesanded.

(9)	Eelkõige peab agentuur olema võimeline abistama komisjoni taotluse korral ühendust ja liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja/või piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning tegema koostööd liikmesriikide pädevate asutustega ühenduse rahvusvaheliste kohustuste raames.

(10)	Lisaks sellele tuleb püüda tõhusalt kohaldada ühenduse inspekteerimismenetlusi. Agentuurist võiks aja jooksul saada kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalase teadusliku ja tehnilise abi allikas.

(11)	Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, milleks on vee-elusressursside säästval arengul rajanev säästev kasutamine, võtab nõukogu meetmeid vee-elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks.

(12)

Tagamaks nimetatud meetmete nõuetekohast rakendamist peavad liikmesriigid kasutusele võtma adekvaatsed kontrolli- ja rakendusvahendid. Selleks et muuta kontrolli- ja rakendusmeetmed tõhusaks ja tulemuslikuks, peaks komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras ja koos asjaomaste liikmesriikidega võtma vastu kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid. Seetõttu tuleb muuta nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem. (3)

(13)

Liikmesriikide koostöö koordineerimine agentuuri poolt peab toimuma ühiskasutuskavade alusel, millega korraldatakse asjaosaliste liikmesriikide olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist vastavalt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele. Liikmesriikide poolne kalanduse kontroll ja inspekteerimine peaks toimuma vastavalt selliste programmide põhjal kontrolli- ja inspekteerimistegevusele kehtestatud ühtsetele kriteeriumitele, prioriteetidele, kontrollnäitajatele ja menetlustele.

(14)

Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi vastuvõtmine kohustab liikmesriike tõhusalt eraldama programmi läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriikidel tuleb viivitamata agentuurile teatada, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid ta kavatseb sellise programmi läbiviimiseks kasutada. Ühiskasutuskavadega ei tohi luua lisakohustusi seoses kontrolli, inspekteerimise ja jõustamisega või asjaomaste vajalike vahendite kättesaadavaks tegemisega.

(15)	Juhul kui tööprogrammis nähakse ette ühiskasutuskava, tuleks see koostada vaid agentuuri poolt.

(16)	Tööprogrammi peab heaks kiitma haldusnõukogu, kes tagab piisava konsensuse saavutamise, sealhulgas agentuurile tööprogrammis ettenähtud ülesannete ja agentuuri käsutuses olevate vahendite vastavuse osas, mis põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel.

(17)	Tegevdirektori põhiülesanne peaks olema tagada oma konsultatsioonides juhatuse liikmete ja liikmesriikidega, et liikmesriikide poolt agentuurile eraldatud vahendid oleksid piisavad iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(18)

Iga kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi täitmiseks peaks tegevdirektor eelkõige koostama täpsed kasutuskavad liikmesriikide poolt teavitatud vahendite põhjal ning austades eeskirju ja eesmärke, mis on sätestatud kontrolli- ja inspekteerimisalastes eriprogrammides, millel ühiskasutuskava põhineb, samuti teisi asjaomaseid eeskirju, näiteks eeskirju ühenduse inspektorite kohta.

(19)

Seetõttu on vajalik, et tegevdirektor korraldaks tööd nii, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma asjakohastel kogemustel põhinevate arvamuste esitamiseks, jäädes seejuures agentuuri tööplaani ning käesoleva määrusega ettenähtud ajalimiitide raamidesse. Vajalik on, et tegevdirektor arvestaks asjaomaste liikmesriikide huve iga kavaga hõlmatava kalanduspiirkonna osas. Ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse tõhusa ja õigeaegse kooskõlastamise tagamiseks on vajalik sätestada menetlus, mis võimaldaks teha otsuseid selliste kavade vastuvõtmise osas, kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele.

(20)

Ühenduse vetest väljaspool asuvate vete osas ühiskasutuskavade koostamise ja vastuvõtmise menetlus peaks olema sama mis ühenduse vete puhul. Sellised ühiskasutuskavad peavad põhinema rahvusvahelistel kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidel, järgides ühendusele siduvaid kontrolli- ja inspekteerimise alaseid rahvusvahelisi kohustusi.

(21)

Ühiskasutuskavade täitmiseks tuleks asjaomastel liikmesriikidel koondada ja võtta kasutusele selliste kavade jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid. Agentuuril tuleb hinnata olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite piisavust ning vajaduse korral teatama komisjonile ja asjaosalistele liikmesriikidele, et vahendid on kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides ettenähtud ülesannete täitmiseks ebapiisavad.

(22)

Kuna liikmesriigid peavad austama oma inspekteerimise ja kontrolli alaseid kohustusi, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi osas, ei tohiks agentuur olla volitatud kehtestama liikmesriikidele ühiskasutuskavade alusel lisakohustusi ega sanktsioone.

(23)	Agentuur peab ühiskasutuskavade tulemuslikkust regulaarselt hindama.

(24)

On kohane sätestada võimalus vastu võtta spetsiifilised rakenduseeskirjad ühiskasutuskavade vastuvõtmiseks ja heakskiitmiseks. Nimetatud võimalust võib olla kasulik kasutada pärast seda, kui agentuur on alustanud tegevust ning tegevdirektori arvates tuleks kõnealused eeskirjad ühenduse õiguses kehtestada.

(25)	Vastava taotluse korral tuleb agentuuril lepinguliselt korraldada kontrolli- ja inspekteerimisvahendite eraldamist asjaosaliste liikmesriikide ühiskasutusse.

(26)	Agentuurile seatud ülesannete täitmiseks peavad komisjon, liikmesriigid ja agentuur teabevõrgustiku kaudu vahetama vajalikku kontrolli- ja inspekteerimisalast teavet.

(27)

Agentuuri staatus ja ülesehitus peavad objektiivselt vastama temalt nõutavatele tulemustele ja võimaldama tal tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga oma funktsioone täita. Seetõttu tuleb agentuurile anda õiguslik, finants- ja haldusautonoomia, samas säilitada tema tihedad sidemed ühenduse institutsioonide ja liikmesriikidega. Selleks on vajalik ja kohane moodustada agentuur ühenduse organina, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes teostab talle käesoleva määrusega antud volitusi.

(28)

Agentuuri lepinguline vastutus, mida reguleerib agentuuri poolt sõlmitavate lepingute kohta kehtiv õigus, peaks lepingus sisalduvate mistahes vahekohtuklauslite kohaselt kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud agentuuri lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.

(29)	Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada agentuuri korrektne ja tulemuslik toimimine.

(30)	Tuleks moodustada nõuandev kogu tegevdirektori nõustamiseks ning tagada tihe koostöö huvirühmadega.

(31)	Arvestades, et agentuuril tuleb täita ühenduse kohustusi ja ühenduse rahvusvaheliste kohustuste raames teha komisjoni palvel koostööd kolmandate riikide ning piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, oleks õige valida haldusnõukogu esimees komisjoni esindajate hulgast.

(32)	Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide ja komisjoni huvitatust agentuuri tulemuslikust toimimisest.

(33)	Kohane on sätestada nõuandva kogu esindaja osalemine haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

(34)	Tuleb sätestada agentuuri tegevdirektori ametisse nimetamine ja tema ametist vabastamine ning tema ülesannete täitmist määratlevad eeskirjad.

(35)	Agentuuri toimimise läbipaistvuse huvides peaks tema suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (4)

(36)	Üksikisikute privaatsuse kaitseks peaks käesoleva määruse suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (5)

(37)

Agentuuri sõltumatuse ja tegevusautonoomia tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille tulud tulevad ühenduse assigneeringutest ja agentuuri poolt osutatavate lepinguliste teenuste tasudest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse osamaksu ja võimalike muude subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(38)

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks peaksid agentuuri suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (6) sätted, ja agentuur peaks ühinema ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel 25. mail 1999. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta. (7)

(39)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (8)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega moodustatakse ühenduse kalanduse kontrolliagentuur (“agentuur”), mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   kontroll ja inspekteerimine– liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 2371/2002 eelkõige artiklite 23, 24 ja 28 kohaselt ühise kalanduspoliitika raames rakendatavad mistahes kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimistegevused, kaasa arvatud selline järelevalve- ja seiretegevus nagu satelliidipõhised laevaseiresüsteemid ja vaatluskavad;

b)   kontrolli- ja inspekteerimisvahendid– liikmesriikide poolt kontrolli ja inspekteerimise jaoks kasutatavad valvelaevad, lennukid, sõidukid ja muud materiaalsed vahendid, samuti inspektorid, vaatlejad jm inimressursid;

c)   ühiskasutuskava– plaan, millega kehtestatakse olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite operatiivse kasutamise kord;

d)   rahvusvaheline kontrolli- ja inspekteerimisprogramm– programm, millega kehtestatakse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühtsed prioriteedid ja menetlused ühenduse rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisalaste kohustuste täitmiseks;

e)   kontrolli- ja inspekteerimisalane eriprogramm– programm, millega määratletakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34 c kohaselt kehtestatud kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühtsed prioriteedid ja menetlused;

f)   kalapüük– nõukogu määratlusele, eriti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklitele 5 ja 6 vastav kalapüügitegevus teatud kalavarude kasutamisel;

g)   ühenduse inspektorid– määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikes 4 osutatud nimestikus loetletud inspektorid.

II PEATÜKK

AGENTUURI MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 3

Missioon

Agentuuri missioon on:

a)	koordineerida liikmesriikide poolt seoses ühenduse kohustustega teostatavat kontrolli- ja inspekteerimistegevust;

b)	koordineerida käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;

c)	aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele osapooltele kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet;

d)	aidata oma pädevuse piires liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

e)	aidata liikmesriikidel ja komisjonil harmoneerida ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu ühenduses;

f)	aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

g)	aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

h)	vastavalt ühenduse eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki.

Artikkel 4

Ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud rahvusvahelised kohustused

1.   Komisjoni taotlusel agentuur:

a)	abistab ühendust ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks ühendus on;

b)	teeb piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide pädevate asutustega kokku lepitud töökorra raames koostööd ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud küsimustes.

2.   Komisjoni palvel võib agentuur ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute raames teha nende riikide pädevate asutustega koostööd kontrolli ja inspekteerimisega seotud küsimustes.

3.   Oma pädevuse piires võib agentuur liikmesriikide nimel täita rahvusvahelistest kalanduslepingutest, mille osaline ühendus on, tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 5

Tegevuse koordineerimisega seotud ülesanded

1.   Agentuuri koordineerimistegevus hõlmab kalapüügitegevuse inspekteerimist ja kontrolli, kaasa arvatud kalasaaduste import, transport ja lossimine, kuni ajani, mil esimene ostja on need saadused pärast lossimist vastu võtnud.

2.   Tegevuse koordineerimise eesmärgil koostab agentuur ühiskasutuskavad ja korraldab vastavalt III peatükile liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust.

Artikkel 6

Lepinguliste teenuste osutamine liikmesriikidele

Liikmesriikide palvel võib agentuur osutada neile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses nende ühenduse ja/või rahvusvahelistes vetes teostatavast kalapüügist tulenevate kohustustega. Nimetatud teenused on näiteks kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimine, opereerimine ja mehitamine ning vaatlejate eraldamine koos asjaosaliste liikmesriikidega teostatavateks ühisoperatsioonideks.

Artikkel 7

Liikmesriikide abistamine

Liikmesriikide abistamiseks nende ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevate kohustuste täitmisel agentuur eelkõige:

a)	koostab ja arendab edasi liikmesriikide kalandusinspektorite juhendajate koolitamise tuumikõppekava ning korraldab neile inspektoritele ja teistele töötajatele, kes on seotud seire, kontrolli ja inspekteerimistegevusega, täiendavaid koolituskursuseid ning seminare;

b)	korraldab liikmesriikide palvel liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevusega seonduvate kaupade ja teenuste ühishankeid ja valmistab ette ning koordineerib liikmesriikide ühiste katseprojektide elluviimist;

c)	töötab välja kahe või mitme liikmesriigi ühiste kontrolli- ja inspekteerimistegevustega seotud ühtseid tegevusmenetlusi;

d)	töötab välja kriteeriume kontrolli- ja inspekteerimisvahendite vahetamiseks liikmesriikide ja liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel ja selliste vahendite varumiseks liikmesriikide poolt.

III PEATÜKK

TEGEVUSE KOORDINEERIMINE

Artikkel 8

Ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustuste rakendamine

Komisjoni palvel koordineerib agentuur ühiskasutuskavasid koostades liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele.

Artikkel 9

Konkreetsete kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide täitmine

Ühiskasutuskavade kaudu kooskõlastab agentuur vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 34c väljatöötatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamist.

Artikkel 10

Ühiskasutuskavade sisu

Kõigis ühiskasutuskavades:

a)	järgitakse asjakohaste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide kriteeriume;

b)	rakendatakse komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides määratud kriteeriume, kontrollnäitajaid, prioriteete ja ühiseid inspekteerimismenetlusi;

c)	püütakse artikli 11 lõike 2 kohaselt teatatud riiklikud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid vajadustega vastavusse viia ja nende kasutamist korraldada;

d)	korraldatakse selleks ettenähtud ajavahemikel ja vööndites inim- ja materiaalsete ressursside, sealhulgas mitmest liikmesriigist pärit ühenduse inspektorite rühmade rakendamist;

e)	võetakse arvesse asjaosaliste liikmesriikide muudest ühiskasutuskavadest tulenevaid kohustusi, samuti mistahes piirkondlikke ja kohalikke piiranguid;

f)	määratletakse, millistel tingimustel võivad ühe liikmesriigi kontrolli- ja inspekteerimisvahendid siseneda teise liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse.

Artikkel 11

Kontrolli- ja inspekteerimisvahenditest teavitamine

1.   Liikmesriigid teatavad igal aastal enne 15. oktoobrit agentuurile, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendid on nende käsutuses kontrolliks ja inspekteerimiseks järgmisel aastal.

2.   Iga liikmesriik teatab agentuurile, milliseid vahendeid ta kavatseb kasutada rahvusvahelise kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi või temasse puutuva kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi läbiviimisel hiljemalt ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati niisuguse programmi käivitamise otsusest.

Artikkel 12

Ühiskasutuskavade vastuvõtmise menetlus

1.   Artikli 11 lõikes 2 ette nähtud teatiste alusel ja kolme kuu jooksul alates asjakohase teatise kättesaamisest koostab agentuuri tegevdirektor esialgse ühiskasutuskava, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega.

2.   Esialgses ühiskasutuskavas määratletakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida võib asjaomaste liikmesriikide asjaomase kalapüügipiirkonna huvidest lähtuvalt ühiselt kasutada, et rakendada kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi, mille jaoks kava on koostatud.

Liikmesriigi kalapüügipiirkonna huvi hindamise aluseks võetakse järgmised kriteeriumid, mille osatähtsus sõltub iga konkreetse plaani eri aspektidest:

a)	tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate antud ühiskasutuskavaga hõlmatud vete suhtelist pindala (selliste vete olemasolu korral);

b)	tema territooriumil arvestusperioodi jooksul lossitud kalakoguste osatähtsus antud ühiskasutuskava objektiks olevast kalapüügipiirkonnast püütud ja lossitud kalade koguhulgast;

c)	tema lipu all sõitvate ja ühiskasutuskava objektiks olevas kalapüügipiirkonnas tegutsevate kalalaevade osatähtsus (mootorite võimsus ja kogumahutavus) kõigist antud kalapüügipiirkonnas tegutsevatest laevadest;

d)	antud kalapüügipiirkonnas arvestusperioodiks talle eraldatud kvoodi või kvoodi puudumisel tema tegelik püük.

3.   Kui esialgse ühiskasutuskava koostamise käigus selgub, et vastava kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi nõuete täitmiseks ei piisa kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid, teatab tegevdirektor sellest koheselt kavaga seotud liikmesriikidele ja komisjonile.

4.   Tegevdirektor teatab esialgsest ühiskasutuskavast asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Juhul kui asjaomased liikmesriigid ja komisjon ei ole viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kõnealusest teatamisest vastuväiteid esitanud, võtab tegevdirektor kava vastu.

5.   Kui üks või mitu liikmesriiki või komisjon on esitanud vastuväiteid, edastab tegevdirektor küsimuse arutamiseks komisjonile. Komisjon võib teha kavale vajalikke kohandusi ning selle vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

6.   Igal aastal vaatab agentuur asjaosaliste liikmesriikidega konsulteerides kõik ühiskasutuskavad läbi, et võtta arvesse kõiki uusi antud liikmesriike puudutavaid kontrolli- ja inspekteerimisprogramme ning kõiki komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides määratletud prioriteete.

Artikkel 13

Ühiskasutuskavade täitmine

1.   Ühised kontrolli- ja inspekteerimistegevusi teostatakse ühiskasutuskavade põhjal.

2.   Asjaomase ühiskasutuskavaga seotud liikmesriigid:

a)	muudavad kättesaadavaks ühiskasutuskava jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid;

b)	määravad ühe kontaktpunkti/koordinaatori, kellele antud volitused võimaldavad õigeaegselt vastata ühiskasutuskava täitmisega seotud agentuuri taotlustele, ning agentuuri sellest teavitada;

c)	kasutavad oma ühendatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid vastavalt ühiskasutuskavale ja lõikes 4 osutatud nõuetele;

d)	võimaldavad agentuurile sidusjuurdepääsu ühiskasutuskava täitmiseks vajalikule teabele;

e)	teevad ühiskasutuskava täitmisel agentuuriga koostööd;

f)	tagavad kõigi ühenduse ühiskasutuskava jaoks eraldatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

3.   Piiramata liikmesriikide artiklis 12 kehtestatud ühiskasutuskava järgseid kohustusi, vastutavad ühiskasutuskava raames rakendatavate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite juhtimise ja kontrolli eest pädevad siseriiklikud ametiasutused siseriikliku õiguse kohaselt.

4.   Tegevdirektor võib määratleda artikli 12 alusel vastu võetud ühiskasutuskava täitmist puudutavad nõuded. Kõnealused nõuded kehtivad asjaomase kava piires.

Artikkel 14

Ühiskasutuskavade hindamine

Agentuur viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas kalapüügitegevus on rakendatavate kontrollimeetmetega kooskõlas. Hindamistulemused edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 15

Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidega hõlmamata kalapüügipiirkonnad

Kaks või mitu liikmesriiki võivad taotleda, et agentuur koordineeriks nende kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist kalapüügipiirkonnas või -alal, ei ole hõlmatud ühegi kontrolli- ega inspekteerimisprogrammiga. Selline koordineerimine toimub vastavalt asjaosaliste liikmesriikide vahel kooskõlastatud kontrolli- ja inspekteerimiskriteeriumitele ja prioriteetidele.

Artikkel 16

Teabevõrgustik

1.   Komisjon, agentuur ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevat asjakohast teavet ühenduse piires ja rahvusvahelistel vetel teostatava ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta.

2.   Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 37 võtavad kõik pädevad siseriiklikud asutused kooskõlas ühenduse vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva artikli kohaselt saadava teabe nõutava konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Artikkel 17

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võidakse vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

Nimetatud eeskirjad võivad hõlmata eelkõige ühiskasutuskavaprojektide koostamise ja vastuvõtmise menetlusi.

IV PEATÜKK

ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUS JA TOIMIMINE

Artikkel 18

Juriidiline staatus ja põhiasukoht

1.   Agentuur on ühenduse asutus. Agentuuril on juriidilise isiku staatus.

2.   Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilisele isikule vastavalt selle riigi seadustele antakse. Agentuur võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.

3.   Agentuuri esindab selle tegevdirektor.

4.   Agentuur asub Hispaanias Vigos.

Artikkel 19

Töötajad

1.   Agentuuri töötajate suhtes kehtivad ametnike personalieeskirjad, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused nagu need on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (9) ja Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kehtestatud nimetatud personalieeskirjade ning teenistustingimuste ühised rakendussätted. Vajalikud üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga.

2.   Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, kasutab agentuur oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   Agentuuri töötajateks on komisjoni poolt sinna ajutiselt ametisse nimetatud või lähetuse korras määratud ametnikud ja muud agentuuri ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad.

Agentuur võib samuti ajutiselt tööle võtta liikmesriikide poolt lähetatud töötajaid.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Vastutus

1.   Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida agentuur või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

4.   Agentuuri töötajate isiklik vastutus agentuuri ees on reguleeritud personalieeskirjade või töötajate suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 22

Keeled

1.   Agentuurile kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, (10) sätteid.

2.   Agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 23

Haldusnõukogu moodustamine ja volitused

1.   Agentuuril on haldusnõukogu.

2.   Haldusnõukogu ülesanneteks on:

a)	nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor vastavalt artiklile 30;

b)	võtta iga aasta 30. aprilliks vastu agentuuri eelmise aasta tegevusaruanne ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;

c)

võtta komisjoni ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes iga aasta 31. oktoobriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogramm ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele; Tööprogramm sisaldab agentuuri prioriteete. Selles on esikohal agentuuri kontrolli- ja järelevalveprogrammidega seotud kohustused. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon 30 päeva jooksul pärast tööprogrammi vastuvõtmist teatab, et ei ole sellega nõus, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike parandustega vastu teistkordsel lugemisel kahe kuu jooksul;

d)	võtta enne rahandusaasta algust vastu agentuuri lõplik eelarve, viies selle vajadusel vastavusse ühenduse dotatsiooni ja mistahes muude agentuuri tuludega;

e)	täita vastavalt artiklitele 35, 36 ja 38 oma agentuuri eelarvega seotud ülesandeid;

f)	teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

g)	kehtestada töökord, milles võidakse vajadusel ette näha haldusnõukogu allkomiteede moodustamine;

h)	kehtestada agentuuri ülesannete täitmiseks vajalikke menetlusi.

Artikkel 24

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja kuus komisjoni esindajat. Igal liikmesriigil on õigus nimetada üks esindaja. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igale esindajale ühe asendusliikme, kes asendab haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

2.   Nõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimisalaste teadmiste ja kogemuste tasemest.

3.   Iga nõukogu liikme ametiaeg on viis aastat alates nimetamise kuupäevast. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 25

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate seast esimehe. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ise ei saa neid täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.

Artikkel 26

Koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.

2.   Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.

4.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatud päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib kehtestada töökorras.

5.   Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejatena oma koosolekutele kõiki isikuid, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.   Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

7.   Agentuur moodustab haldusnõukogu sekretariaadi.

Artikkel 27

Hääletamine

1.   Haldusnõukogu võtab otsused vastu absoluutse häälteenamusega.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema asendaja teostada tema hääleõigust.

3.   Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning vajadusel nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 28

Huvide deklaratsioon

Haldusnõukogu liikmed esitavad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad nende sõltumatust kahjustavate huvide puudumist või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas või siis, kui päevakorraküsimus võib põhjustada huvide konflikti. Viimasel juhul ei osale asjaomane liige selliste küsimuste hääletamisel.

Artikkel 29

Tegevdirektori kohustused ja volitused

1.   Agentuuri tööd juhib tegevdirektor. Ilma et see piiraks vastavalt kas komisjoni või haldusnõukogu pädevust, ei küsi tegevdirektor üheltki valitsus- või muult asutuselt juhtnööre ega tegutse selliste juhtnööride kohaselt.

2.   Oma ülesandeid täites viib tegevdirektor ellu ühise kalanduspoliitika põhimõtteid.

3.   Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:

a)	tegevdirektor koostab tööprogrammi projekti ja esitab selle pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakenduseeskirjade ja mis tahes kehtivate seadustega piirides tarvitusele abinõud tööprogrammi täitmiseks;

b)	ta võtab agentuuri toimimiseks ja selle töö korraldamiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele kõiki vajalikke meetmeid, kaasa arvatud organisatsioonisiseste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

c)	tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud II ja III peatükist tulenevaid agentuuri kohustusi puudutavate otsuste vastuvõtmine, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisvahendite prahtimine ja ekspluateerimine ning teabevõrgustiku käitlemine;

d)	tegevdirektor reageerib vastavalt artiklitele 6, 7 ja 15 komisjoni taotlustele ja liikmesriikide abitaotlustele;

e)	ta seab sisse tõhusa järelevalve süsteemi, mis võimaldab agentuuri saavutusi tegevussihtidega võrrelda. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal esialgse üldaruande ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

f)	ta rakendab agentuuri töötajate suhtes artikli 19 lõikes 2 sätestatud õigusi;

g)	ta koostab vastavalt artiklile 35 agentuuri tulu- ja kuluprognoosid ning korraldab vastavalt artiklile 36 agentuuri eelarve täitmist.

4.   Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 30

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1.   Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika ja kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalalaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu Teatajas ja mujal ametikoha kohta avaldatud teatele järgnenud valikumenetluse põhjal.

2.   Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada. Nõukogu arutab kõnealust küsimust komisjoni või ühe kolmandiku nõukogu liikmete taotlusel.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu otsused lõigete 1 ja 2 alusel nõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaega võib komisjoni ettepanekul pikendada järgnevaks viieks aastaks ning see otsus peab olema heaks kiidetud haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteeenamusega.

Artikkel 31

Nõuandev kogu

1.   Nõuandev kogu koosneb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 31 kohaselt piirkondlike nõuandvate kogude esindajatest põhimõttel, et iga piirkondlik nõuandev kogu määrab ühe esindaja. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.   Nõuandva kogu liige ei või olla haldusnõukogu liige.

Nõuandev kogu nimetab ühe oma liikme osalema haldusnõukogu küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.   Nõuandev kogu nõustab tegevdirektorit tema käesolevast määrusest tulenevate kohuste täitmisel.

4.   Nõuandva kogu esimeheks on tegevdirektor. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku vähemalt üks kord aastas.

5.   Agentuur annab nõuandvale kogule vajalikku logistilist abi ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

6.   Haldusnõukogu liikmed võivad osaleda nõuandva kogu koosolekutel.

Artikkel 32

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul pärast oma esimest koosolekut määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

3.   Agentuur võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

4.   Haldusnõukogu kehtestab lõike 3 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad.

5.   Agentuuri poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsused võivad vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 195 ja 230 anda alust kaebuse esitamiseks ombudsmanile või Euroopa Kohtusse pöördumiseks.

6.   Komisjoni ja agentuuri poolt käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 33

Konfidentsiaalsus

1.   Haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja agentuuri töötajate suhtes kehtivad ka pärast töölepingu lõppemist asutamislepingu artikliga 287 sätestatud konfidentsiaalsusnõuded.

2.   Haldusnõukogu kehtestab sise-eeskirjad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsusnõuete täitmiseks.

Artikkel 34

Juurdepääs teabele

1.   Komisjonil on piiranguteta juurdepääs kogu agentuuri poolt kogutavale teabele. Agentuur esitab komisjonile viimase palvel ja komisjoni poolt osundatud kujul mistahes teavet ja hinnanguid sellele teabele.

2.   Agentuuri mis tahes tegevusega seotud liikmesriikidel on seoses asjaomase meetmega juurdepääs agentuuri poolt kogutud teabele tingimustel, mida võib kehtestada määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 35

Eelarve

1.   Agentuuri tuludeks on:

a)	ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

b)	tasu agentuuri poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;

c)	väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest agentuuri teenustest saadav tulu.

2.   Agentuuri kuludeks on personali-, haldus- ja tegevuskulud ja kulud infrastruktuurile.

3.   Tegevdirektor koostab agentuuri järgmise rahandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ja esitab selle koos ametikohtade loendi projektiga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Igal aastal koostab haldusnõukogu tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal agentuuri järgmise rahandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni.

6.   Nimetatud kalkulatsiooni koos ametikohtade loendi projekti ja esialgse tööprogrammiga esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

7.   Komisjon esitab tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (“eelarvepädevatele institutsioonidele”).

8.   Kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta ametikohtade loendi ja üldeelarvest eraldatava toetussumma jaoks vajalikuks peab, ja esitab üldeelarve vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevale institutsioonile.

9.   Eelarvepädev institutsioon kinnitab agentuuri jaoks ettenähtud assigneeringud. Eelarvepädev institutsioon kinnitab agentuuri ametikohtade loendi.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve lõplik kinnitamine toimub pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajadusel kohandatakse eelarvet vastavalt üldeelarvele.

11.   Haldusnõukogu teatab eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti oma mis tahes projektide, mis võivad eelarvet oluliselt mõjutada, teostamise kavatsusest, eelkõige projektidest, mis on seotud varadega (näiteks hoonete rentimine või müük). Ta teavitab sellest komisjoni.

12.   Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta vastava arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

Artikkel 36

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Agentuuri eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Pärast rahandusaasta lõppu esitab agentuuri pearaamatupidaja hiljemalt 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega komisjoni pearaamatupidajale. Komisjoni pearaamatupidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisandmed vastavalt 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (“finantsmäärus”), (11) artiklile 128.

3.   Hiljemalt 31. märtsiks pärast rahandusaasta lõppu esitab komisjoni pearaamatupidaja kontrollikojale agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui tegevdirektor on vastavalt finantsmääruse artiklile 129 saanud kontrollikoja märkused agentuuri esialgsele raamatupidamisaruandele, koostab ta omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja edastab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

5.   Haldusnõukogu esitab agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.

6.   Hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks saadab tegevdirektor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Agentuur kehtestab siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

9.   Tegevdirektor saadab kontrollikoja märkustele vastuse hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor edastab selle vastuse ka haldusnõukogule.

10.   Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase palvel kõik kõnesoleva rahandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse ladusaks läbiviimiseks vajalikud andmed vastavalt finantsmääruse artikli 146 lõikes 3 sätestatule.

11.   Nõukogu soovituse põhjal edastab Euroopa Parlament enne ülejärgmise aasta 30. aprilli agentuuri tegevdirektorile kõnesoleva aasta eelarve täitmise aruande kinnitamise teate.

Artikkel 37

Pettuste tõkestamine

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse agentuuri suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

2.   Agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja väljastab koheselt asjakohased sätted kõigile oma töötajatele.

3.   Rahastamist puudutavates otsustes ja asjaomastes rakenduslepetes ja -vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral agentuuri finantsvahendite saajaid ja nende jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

Artikkel 38

Finantssätted

Komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamise järel võtab haldusnõukogu vastu agentuuri finantseeskirjad. Eeskirjad ei tohi lahkneda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (12) välja arvatud juhul kui see on agentuuri tegevuse jaoks konkreetselt vajalik ja komisjon on eelnevalt selleks nõusoleku andnud.

VIPEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Hindamine

1.   Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu väljaspoolse hindaja poolt viie aasta jooksul alates päevast, mil agentuur alustab oma ülesannete täitmist, ja edaspidi kord iga viie aasta tagant. Komisjon võimaldab agentuuril kasutada mis tahes teavet, mida agentuur peab hindamise jaoks vajalikuks.

2.   Igal hindamisel hinnatakse käesoleva määruse mõju, agentuuri ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tulemuslikkust ja seda, mil määral agentuur aitab kaasa ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud eeskirjade võimalikult põhjalikule täitmisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.

3.   Haldusnõukogu saab hindamisaruande ja edastab komisjonile oma soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, agentuuris ja tema töömeetodites. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.

Artikkel 40

Agentuuri tegevuse algus

Agentuur alustab tööd kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 41

Muudatus

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikkel 34c asendatakse järgmisega:

Artikkel 42

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  23. veebruari 2005 otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(5)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(10)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

(11)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(12)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(13)  EÜT L 358, 21.12.2002, lk 59.

(14)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.”

---