27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/36

(1)

Slovaki Vabariik teavitas 9. detsembri 2005. aasta kirjaga (registreeritud 14. detsembril 2005) komisjoni oma kavatsusest anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi laevatehasele Slovenské lodenice Komárno. Komisjon palus Slovaki Vabariigilt teavet oma 23. detsembri 2005. aasta ja 27. veebruari 2006. aasta kirjades, millele viimane vastas 26. jaanuari 2006 aasta ja 23. märtsi 2006. aasta kirjades (registreeritud vastavalt 31. jaanuaril 2006 ja 4. aprillil 2006).

(2)

Komisjon teavitas oma 7. juuni 2006. aasta kirjaga Slovaki Vabariiki sellest, et on otsustanud algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon tegi huvitatud pooltele ettepaneku esitada meetme kohta oma märkused.

(4)

Slovaki Vabariik esitas oma kirjas (registreeritud 12. juulil 2006) abisaaja Slovenské lodenice Komárno märkused. Seoses sellega, et need märkused saatis komisjonile Slovaki Vabariik, leiab komisjon, et liikmesriigil on olnud võimalus reageerida abisaaja märkustele. Slovaki Vabariik ei esitanud ühtegi täiendavat märkust. Komisjon palus oma 30. oktoobri 2006. aasta kirjas Slovaki Vabariigil kinnitada, et ta on abisaaja märkusi õigesti mõistnud. Abisaaja esitas 14. detsembri 2006. aasta kohtumisel täiendavad selgitused. Slovaki Vabariik vastas komisjoni 30. oktoobril 2006. aastal esitatud palvele oma 10. jaanuari 2007. aasta kirjaga (registreeritud samal päeval), milles ta kinnitab abisaaja poolt eespool nimetatud kohtumisel antud selgitusi.

(5)

Abisaaja on Slovaki laevaehitusettevõte aktsiaselts Slovenské lodenice Komárno (SLK), mis asub Bratislavas Doonau jõe ääres EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohase regionaalabi saamise tingimustele vastavas piirkonnas. Ettevõte asutati 2000. aastal ning selle omanikud on Euram Bank AG Vienna (70 %) ja riik (30 %). Euram Bank AG Vienna sai peamiseks aktsionäriks kahe kapitalisüsti tulemusel 2003. aastal. SLK on suurettevõte, mille käive on 1,424 miljardit Slovakkia krooni (3) (2004. aastal) ja töötajate arv 910 (2005. aastal). Pärast osalist erastamist 2003. aastal kolmekordistas ettevõte oma toodangut (kompenseeritud kogumahutavuse (CGT) järgi) ning teenis 2004. aastal kasumit 26 miljonit Slovakkia krooni. Ettevõte ei ole rahalistes raskustes.

(6)

SLK toodab kuni 6 000 tonnise kandevõimega väikseid merekonteinerlaevu ja puistlastilaevu. Vastavalt Slovaki Vabariigi esitatud teabele on turuliidrid Dameni laevatehased Madalmaades ja Flensburgi laevatehased Saksamaal, kus toodetakse 4 000 kuni 20 000 tonnise kandevõimega laevu. Stocznia Północna laevatehas Poolas on samuti spetsialiseerunud sama suurusega konteinerlaevade ehitamisele. SLK ei tegele merelaevade remondi ega ümberehitamisega. SLK kogu toodang läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

(7)

SLK kavatseb aastatel 2006 kuni 2008 teostada investeerimisprojekti nimetuse all „SLK tehnilise baasi ajakohastamine”. Projekti eesmärk on ettevõtte toodangu ajakohastamine. Investeerimisprojekt koosneb üheksast allprojektist (SP 01 kuni SP 09), mille kirjeldused on esitatud allpool. Kirjeldustes on arvesse võetud abisaaja poolt pärast ametliku uurimismenetluse algust esitatud märkusi, millel oli oluline tähtsus investeeringu olemuse selgitamisel.

(8)

Investeeringu kogumaksumus on kuni 80 325 658 Slovakkia krooni ja see summa vastab kuludele, millele võib anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi. Need kulud sisaldavad masinate ja rajatiste soetamise kulu. Abikõlblike investeerimiskulude ajaldatud väärtus on 76 100 000 Slovakkia krooni (diskontomäär 7,55 %). Kulud on jaotatud erinevatele aastatele järgmiselt:

Tabel 1

Abikõlblike kulude nüüdisväärtus

(9)

Vastavalt Slovaki Vabariigi esitatud teabele on allprojektid SP 02 kuni SP 09 eraldiseisvad projektid, mille SLK teostab isegi juhul, kui allprojekt SP 01 jääb ellu viimata.

(10)

Investeerimisprojekt tõstab laevatehase tehnilist võimsust 2009. aastaks 24 000 kompenseeritud kogumahutavuselt 28 500 kompenseeritud kogumahutavusele, mis tähendab tootmismahu kasvu kuni kahe laeva võrra aastas. Muud projekti teostamisega kaasnevad mõjud on tootmistsükli lühenemine, kulude kokkuhoid ja kvaliteedi paranemine. Laevatehase tootlikkus kasvab aastaks 2009 praeguselt 67 inimtunnilt 58 inimtunnile kompenseeritud kogumahutavuse kohta, kus on arvestatud ka allhanke korras tellitud tööd.

(11)

Investeeringu tulemusel luuakse tehases endas 140 uut töökohta (sealhulgas 112 tootmisega otseselt seotud töökohta, 20 teenindavat töökohta ja 8 kontoritöökohta) ning 50 kaudselt seotud töökohta piirkonnas, kus tööpuuduse tase on 14 %. Pärast allprojekti SP 09 teostamist luuakse suur osa tootmisega otseselt seotud töökohtadest allhankest loobumise teel (in-sourcing). Pärast investeeringut suureneb kasutada olevate inimtundide arv 1 590 300 tunnilt 1 653 200 tunnile.

(12)

Abisaaja teatas, et ta säilitab investeeringu tulemused vähemalt viieks aastaks. SLK taotles abi oma 10. oktoobril 2005. aasta kirjaga. Investeeringu teostamine algas 2006. aastal.

(13)

Teavitatud meetme raames kustutatakse sotsiaalkindlustusasutuse trahv, mis määrati SLK-le seoses sotsiaalkindlustusmaksete mittetähtaegse tasumise eest ajavahemikus 31. oktoober 2003 kuni 31. märts 2004. Kustutatava võla summa on kokku 17 117 957 Slovakkia krooni. Sotsiaalkindlustusasutus ei kustuta võlga enne komisjonilt heakskiidu saamist. Abi ajaldatud väärtus on 17 117 957 Slovakkia krooni, mis moodustab 22,49 % abikõlblikest kuludest.

(14)

Ülejäänud kulud finantseeritakse SLK oma vahenditest (19 025 000 Slovakkia krooni) ja erapangast saadud laenust (39 957 043 Slovakkia krooni).

(15)

Komisjon alustas ametlikku uurimismenetlust järgmistel põhjustel. Esiteks kahtles komisjon, kas allprojektide SP 01, SP 05 ja SP 09 puhul on tegemist investeeringutega olemasoleva tehase ajakohastamiseks eesmärgiga suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust ja kas need investeeringud on seega regionaalabi saamiseks kõlblikud.

(16)

Komisjon kahtles eriti, kas allprojekt SP 01, mille eesmärk on väidetavalt täiendava tootmisvõimsuse loomine, on siiski mõeldud ka tehases juba olemas olevate rajatiste tootlikkuse suurendamiseks.

(17)

Komisjon kahtlustas ka, et kuna allprojekt SP 05 hõlmab üksnes renditud seadmete väljavahetamist ettevõtte enda seadmete vastu, ei saavutata investeeringuga ilmselt efektiivsuse kasvu. Komisjonil olid samad kahtlused ka seoses allprojektiga SP 09.

(18)

Teiseks kahtles komisjon, kas allprojektid SP 01, SP 02 ja SP 03 on regionaalabi saamiseks kõlblikud, kuna projektide tulemusel ilmselt suureneb abisaaja tehniline võimsus. Komisjon jõudis järeldusele, et investeeringuabi mõju tehase võimsusele tuleb täiendavalt analüüsida.

(19)

Kolmandaks tekkis komisjonil seoses kahtlustega, kas investeerimisprojekti üksikud osad on regionaalabi saamiseks kõlblikud, ka kahtlus, kas abi maksimaalse lubatud osatähtsuse nõudest on kinni peetud.

(20)

Lõpuks jõudis komisjon esmasele järeldusele, et olemasoleva teabe alusel vastavad ülejäänud allprojektid laevaehituse riigiabi raamistikus (edaspidi „raamistik”) (4) sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

(21)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist esitas abisaaja oma vastuväidetes täiendavaid selgitusi investeerimisprojekti põhjenduste ja mõju kohta.

(22)

Abisaaja selgitas, et investeerimisprojekti peamine põhjendus on tehase praegune ebasobiv ülesehitus, mis muudab tehase sõltuvaks loodustingimustest, st Doonau veetasemest. Praegu pannakse laevakere detaile kokku nii kinnistes tootmishallides kui ka välitingimustes rööbasteedel 4 ja 5. Praeguse tehase ülesehituse probleemiks on see, et laevaosade suurust piirab ühelt poolt tootmishallide kõrgus ja teiselt poolt kraana tõstejõud rööbasteedel 4 ja 5 (27 t). Sellel on kaks tagajärge. Esiteks tuleb suuremad detailid osaliselt kokku panna vee peal. Teiseks ei ole detailid sageli sobiva suurusega varustuse, eelkõige torustiku paigaldamiseks. Seepärast teostatakse need tööd vee peal alles pärast laevakere valmimist, mis on ebaefektiivne.

(23)

Asjaolu, et montaaži- ja seadmestustööd tuleb vähemalt osaliselt teostada vee peal, muudab tehase väga tundlikuks Doonau veetaseme ja loodustingimuste suhtes. Kui veetase on madal, tuleb tootmine katkestada, kuna tootmishallides (kõrguse ja ruumi piiratus) või olemasolevates välirajatistes (kraana piiratud võimsus) ei ole tehniliselt võimalik montaažitöid jätkata.

(24)

Nimetatud probleemi aitavad lahendada allprojektid SP 01 ja SP 03. Investeeringuga luuakse täiendav montaaživõimsus, mis võimaldab tehasel toota suuremaid detaile. Välimontaažitööde võimsust tõstetakse uue rajatise ehitamisega rööbasteele 8, mis on varustatud 50tonnise tõstejõuga kraanaga, mis vastab paigalduskai kraana võimsusele. Sel viisil muudetakse tootmisprotsess sujuvamaks. Lisaks sellele uuendatakse montaaživõimsust rööbasteedel 4 ja 5.

(25)

Seega viiakse osa laevaosade ehitusest tootmishallidest välja. Vanasti olid tootmishallid ülekoormatud, kui Doonau veetase oli liiga madal vee peal töötamiseks, ning selle tagajärjel tuli tootmine katkestada. Vabanevat ruumi kasutatakse montaažihallides tootmisprotsessi sujuvamaks muutmiseks ning see võimaldab teostada tootmishallides peale montaažitööde ka muid töid, nagu näiteks värvimine, väiksemate laevadetailide tootmine jne.

(26)

Allprojekti SP 03 elluviimise tulemusel lüheneb jaotusvõrk, mille abil vähendatakse energiakadusid.

(27)

Allprojektiga SP 02 seoses tõstis abisaaja esile efektiivsuse kasvu, mida võimaldab olemasoleva kamberpihusti väljavahetamine uue vastu.

(28)

Allprojekti SP 05 puhul kirjeldas abisaaja vana puurimisseadme tehnilisi tingimusi võrreldes eespool punktis 7 kirjeldatud uue seadmega.

(29)

Lõpuks selgitas abisaaja allprojektiga SP 09 seoses, et alumiiniumi ja roostevaba terase keevitustööde allhange muutub keeruliseks, kui toodetud detailide tehnilisi näitajaid muudetakse tootmisprotsessi käigus. Sellised muudatused paistavad olevat levinud, mistõttu oli abisaaja sageli täielikult sõltuv alltöövõtjate töögraafikust. Vajalike seadmete omamine annab abisaajale vajaliku paindlikkuse, et viivitamatult reageerida sellistele muudatustele ja selle tulemusel paraneb tööprotsess oluliselt (mitteterasest detailide tootmiskulud vähenevad 20 % võrra). See on oluline veel ka sellepärast, et alumiiniumist ja roostevabast terasest materjale kasutatakse järjest rohkem terase asemel.

(30)

Vastates komisjoni murele seoses sellega, et allprojektide SP 01, SP 02 ja SP 03 eesmärk on tehase tehnilise võimsuse suurendamine, väitis abisaaja, et tehnilise võimsuse suurenemine on üksnes nende investeeringutega saavutatava tootlikkuse paranemise tagajärg. Abisaaja kinnitas, et koguvõimsus suureneb 24 000 kompenseeritud kogumahutavuselt 28 500 kompenseeritud kogumahutavusele aastaks 2009, mis vastab keskmiselt kahe täiendava laeva tootmisele aastas sõltuvalt laeva suurusest ja liigist. Terasetöötlemise võimsus suureneb teoreetiliselt 12 450 tonnilt 15 700 tonnile. Kuid tegelikult jääb terasetöötlemise võimsus 12 450 tonnile tulenevalt pudelikaeladest tootmisprotsessi eelnevates etappides, mida on võimalik kõrvaldada üksnes väga suurte investeeringute abil, mida tehasel ei ole lähiajal kavas teha.

(31)

Vastates komisjoni murele seoses sellega, et allprojektide SP 01, SP 05 ja SP 09 eesmärk ei ole olemasolevate rajatiste tootlikkuse parandamine, esitas abisaaja komisjonile arvud, mis tõestavad tootlikkuse tegelikku kasvu. Abisaaja kirjeldas kogutootlikkuse kasvu järgmiste näitajate abil: tootmistsükli lühenemine 20, 12 või 8 päeva võrra sõltuvalt laeva liigist; töömahu vähenemine umbes 12 000 inimtunni võrra laeva kohta; terase eeltöötlusseadme tootlikkuse suurenemine 14 % võrra töödeldud terase kogust arvestades (tonnides) tootmistöölise kohta (13,65 tonnilt 15,60 tonnile) ja 31 % võrra arvestades inimtunde töödeldud terase tonni kohta (127 inimtunnilt 97 inimtunnile).

(32)

Slovaki Vabariik saatis komisjonile abisaaja märkused ilma omapoolseid märkusi lisamata, mis tähendab, et ta toetab abisaaja seisukohti.

(33)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Ühenduste kohtu kohtupraktika kohaselt on täidetud kaubanduse kahjustamise kriteerium, kui soodustatud ettevõtte majandustegevus hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(34)

Käesoleva juhtumi puhul võimaldab sotsiaalkindlustussüsteemi haldav keskasutus – riigi sotsiaalkindlustusasutus võla kustutamist. See tähendab, et finantsmeede hõlmab riigi ressursse ning on seega käsitletav riigiabina. Sotsiaalkindlustusasutusel on õigus loobuda trahvinõudest täielikult või osaliselt „põhjendatud juhtudel”. Seega on täidetud selektiivsuse kriteerium. Meede annab SLK-le finantsilise eelise, mida ta ei oleks turutingimustes saavutanud, kuna ta oleks pidanud tasuma trahvisumma. SLK toodab merelaevu. Et need tooted on kaubeldavad, ähvardab meede kahjustada konkurentsi ja kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuigi SLK tegutseb kuni 6 000tonnise kandevõimega väikelaevade turunišis, pakub ta potentsiaalset konkurentsi vähemalt väikestele Poola laevatehastele, Madalmaade Dameni laevatehasele ja Saksamaa Flensburgi laevatehasele. Järelikult on finantsmeede käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning seda tuleb ka vastavalt hinnata.

(35)

Riigiabi kogusumma on 17 117 957 Slovakkia krooni.

(36)

Nagu ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses juba märgitud, otsustas komisjon loobuda hinnangu andmisest sellele, kas ajavahemiku 31. oktoober 2003 kuni 31. märts 2004 eest sotsiaalkindlustusmaksete sissenõudmisest loobumine on käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. See juhtum leidis aset enne Slovakkia ühinemist Euroopa Liiduga ning pärast seda selle kehtivus lõppes. Seepärast ei ole komisjonil õigust hinnata meetme kokkusobivust ühisturuga. Vastavalt esitatud andmetele maksis SLK ära kogu sotsiaalkindlustusmaksete võlgnevuse ajavahemiku 31. oktoobrist 2003 kuni 31. märtsini 2004 eest, mis on tegelikult vajalik tingimus trahvinõude tühistamiseks.

(37)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erandid sama artikli 87 lõikes 1 osutatud riigiabi kokkusobimatuse üldpõhimõttes.

(38)

Komisjon andis välja raamistiku laevaehitusele antava riigiabi hindamiseks. Vastavalt raamistikule tähendab laevaehitus iseliikuvate kaubanduslike merelaevade ehitamist ühenduses. SLK tegevused kuuluvad selle määratluse alla ja neid tuleb seega hinnata raamistikuga kooskõlas.

(39)

Raamistiku punktis 26 on sätestatud, et laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat piirkondlikku abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui abi on antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega.

(40)

Artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates piirkondades ei tohi abi osatähtsus ületada 22,5 % või kohaldatavat piirkondliku abi ülemmäära, kusjuures aluseks võetakse neist kahest piirmäärast väiksem. Käesoleva juhtumi puhul kohaldatakse ülemmäära 22,5 %. Lisaks sellele peab abi piirduma kehtivas ühenduse regionaalabi andmise suunistes (regionaalabi suunised) (5) määratud abikõlblike kulude toetamisega.

(41)

Komisjoni kahtlused seoses sellega, kas nende allprojektide puhul on tegemist investeeringutega olemasoleva tehase ajakohastamiseks eesmärgiga suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust, lükati ümber.

(42)

Komisjon leiab, et allprojekti SP 01 puhul on tegemist ajakohastamisprojektiga, kuna see aitab kaasa tootmisprotsessi sujuvamaks muutmisele ning aitab lahendada tehase praeguse ülesehitusega seotud põhiprobleeme. Esiteks see võimaldab tehasel toota suuremaid detaile kaldal ning vabastab seega tehase sõltuvusest Doonau jõe loodustingimustest. Teiseks paraneb montaažiprotsessi efektiivsus, kuna tehases saab toota suuremaid detaile. Kolmandaks teostatakse detailide seadmestus tootmisprotsesse varasemas etapis, mis suurendab efektiivsust võrreldes praeguse praktikaga, mil varustus, eelkõige torustik paigaldatakse valmis laevakeredele. Lõpuks võimaldab uus rajatis paremini ära kasutada hetkel laevaosade ehitusega ülekoormatud tootmishalle, mida tulevikus hakatakse kasutama muudeks tootmisprotsessi varasemates etappides teostatavateks töödeks.

(43)

Lähtudes nendest asjaoludest leiab komisjon, et olenemata sellest, et tegemist on uue rajatisega, on allprojekt SP 01 käsitletav kogu tehase (eelkõige montaažiprotsessi) ajakohastamisprojektina, mis tõstab olemasolevate rajatiste, eelkõige tootmishallide tõhusust.

(44)

Allprojektiga SP 05 seoses leiti, et kaasaegsem ja kiirem puurimisseade võimaldab tänu oma tehnilistele tingimustele töödelda rohkem erinevaid detaile, mis tõstab paindlikkust tootmise ja süsteemide paigaldamise etapis. Investeeringu puhul on tõesti tegemist ajakohastamisega ning mitte üksnes siiani tehases kasutatava renditud masinate väljavahetamisega. Allprojekt tõstab olemasolevate seadmete tootlikkust ja isegi kui renditud seadmeid ei käsitleta olemasolevate seadmetena, tõstab allprojekt ikkagi tootlikkust tootmise ja süsteemide paigaldamise etapis.

(45)

Allprojekt SP 09 tõstab alumiiniumi ja roostevaba terase keevitustsehhi tootlikkust, mis avaldub selgelt kulude kokkuhoius ning võimaldab tehasel operatiivselt reageerida kliendi poolt tehnilistes näitajates sageli tehtavatele muudatustele, kõrvaldades seeläbi praegu olemasolevad takistused tootmisprotsessis. Investeeringu puhul, mille tulemuseks on tootmisoperatsioonide ületootmine ettevõttesse allhankest loobumise teel, on tegemist reaalse tootmisprotsessi ajakohastamisega. Projekt tõstab olemasolevate seadmete tootlikkust ja isegi kui renditud seadmeid ei käsitleta olemasolevate seadmetena, parandab allprojekt ikkagi tootmisprotsessi tervikuna.

(46)

Lähtudes nendest asjaoludest leiab komisjon, et allprojektide SP 05 ja SP 09 puhul on tegemist olemasoleva tehase ajakohastamisega, mis aitab tõsta tootlikkust olemasolevate rajatiste tootlikkusega võrreldes.

(47)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon oma muret seoses sellega, et allprojektid SP 01, SP 02 ja SP 03 suurendavad tehase võimsust ning komisjon kahtles, kas selline võimsuse suurendamine on kooskõlas raamistikuga.

(48)

Komisjon jõudis järeldusele, et kõigi kolme projekti puhul on täidetud nõue, et investeering peab olema tehtud olemasoleva tehase ajakohastamiseks eesmärgiga tõsta olemasolevate rajatiste tootlikkust. Allprojekti SP 01 puhul tõestati seda punktis 42 eespool. Allprojekti SP 02 puhul leiab komisjon, et uue kamberpihustiga kaasneb kvalitatiivne areng, mis väljendub kiiruse kasvus, materjali ja energia tarbimise vähenemises ja keskkonnamõjudes. Allprojektiga SP 03 kaasneb kahekordne kasu. Esiteks aitab jaotusvõrgu lühenemine kaasa energiakulude kokkuhoiule. Teiseks kaasneb koosterajatise täiustamisega rööbasteedel 4 ja 5 samasugune tootlikkuse kasv nagu allprojekti SP 01 puhul (võime ehitada suuri detaile, ruumi vabanemine tootmishallides, sõltumatus ilmastikutingimustest).

(49)

Seoses võimsuse kasvuga uurib komisjon kõigepealt nende allprojektide mõju tehase tehnilisele võimsusele (punktid 50 ja 51 allpool) ning seejärel otsustab, kas on tegemist võimsuse kasvuga ja kas see on põhjendatud (punktid 52 ja 53).

(50)

Abisaaja esitatud teabe alusel leiab komisjon, et kuigi allprojekti SP 02 tulemusel kasvab olemasoleva seadme (terase automaatne eeltöötlussüsteem) tootlikkus, on see kasv puhtalt teoreetiline. Uus võimsus – 15 700 tonni töödeldud terast – on selle konkreetse seadme maksimaalne võimsus. Kuid tulenevalt teistest pudelikaeladest tootmisprotsessi eelnevates etappides jääb töödeldud terase kogus tegelikult endisele tasemele – 12 450 tonni. Abisaaja kinnitas, et terase eeltöötlemises esinevate pudelikaelade kõrvaldamiseks on vaja teha suuri investeeringuid ning et hetkel ei ole selliste investeeringute tegemine kavas. Seepärast leiab komisjon, et projektiga SP 02 ei kaasne kogu tehase võimsuse kasvu ning võimsuse kasv 15 700 tonnini on puhtalt teoreetiline.

(51)

Allprojektide SP 01 ja SP 03 puhul kinnitati, et ühiselt aitavad need suurendada tehase võimsust 24 000 kompenseeritud kogumahutavuselt 28 500 kompenseeritud kogumahutavusele, mis vastab kuni kahe täiendava laeva tootmisele aastas sõltuvalt laeva suurusest ja liigist. Komisjon märgib, et kuna terase töötlemise võimsus ei suurene (vt eespool punkti 50), suureneb tehase tehniline võimsus üksnes tänu terase eeltöötlemisele järgnevate tootmisprotsesside tootlikkuse kasvule. Allprojektide SP 01 ja SP 03 tulemusel kasvab tõepoolest montaažiprotsessi tootlikkus tänu ehitusaja olulisele lühenemisele (tootmisprotsess lüheneb keskmiselt 30 %, kuna ühe laeva montaažiks kulub keskmiselt umbes 36 päeva ning see lüheneb keskmiselt 13 päeva võrra laeva kohta; vt punkti 31). Võimsuse kasv tuleneb asjaolust, et monteeritakse suuremaid detaile, mille tulemusel lüheneb laevakere monteerimiseks kuluv aeg. Selle tulemusel suureneb teostuse tase väljendatuna kompenseeritud kogumahutavusena kalendriaasta kohta.

(52)

Nüüd peab komisjon otsustama, kas see võimsuse kasv on proportsionaalne tootlikkuse kasvuga. Sellega seoses märgib komisjon, et investeerimisprojektiga kaasneb märkimisväärne tootmismahu kasv. Tootmistsükkel lüheneb keskmiselt 30 %. Kõik tootlikkusnäitajad paranevad: tehase kogutootlikkus inimtundides kasvab 15 % (67 inimtunnilt 58 inimtunnile), arvestades inimtunde kompenseeritud kogumahutavuse kohta, terase eeltöötlemisseadme tootlikkus kasvab 14 % (13,65 tonnilt 15,60 tonnile), arvestades töödeldud terase kogust tonnides tootmistöölise kohta ning 31 % (127 inimtunnilt 97 inimtunnile) arvestades inimtunde ühe tonni töödeldud terase kohta. Komisjon märgib ka, et kuigi tehases luuakse 140 uut töökohta (kasv 15 %), suureneb aastane sisend vabade inimtundide näol üksnes 3,9 % (1 590 300 inimtunnilt 1 653 200 inimtunnile). See tähendab, et tootmisega otseselt seotud uued töökohad on põhiliselt keevitustöö allhankest loobumise tagajärg (SP 09). Võimsuse suurenemine ei tulene seega mitte lisatöökohtade loomisest, vaid rajatiste ajakohastamisest ja tootmisprotsesside sujuvamaks muutmisest.

(53)

Seoses sellega, et: 1) investeeringute puhul on olemasoleva tehase ajakohastamise nõue täidetud ning investeeringu eesmärk ja mõju on olemasolevate rajatiste tootlikkuse suurendamine; 2) võimsuse kasv on üksnes tehase ajakohastamise ja sellega kaasneva tootmisprotsesside kohandamise tulemus ning 3) tootlikkuse kasv on märkimisväärne ja võimsuse kasv on proportsionaalne tootlikkuse suurenemisega,

(54)

leiab komisjon, et allprojektid SP 01, SP 02 ja SP 03 on regionaalabi saamiseks kõlblikud.

(55)

Komisjon kinnitab oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse esialgset järeldust, et ülejäänud allprojektid (SP 04, SP 06, SP 07 ja SP 08) on regionaalabi saamiseks kõlblikud.

(56)

Komisjon märgib ühtlasi, et kõik allprojektid, millest teda teavitati, vastavad regionaalabi juhendi abikõlblikkuse kriteeriumidele (investeeringud põhivarasse, st masinad ja seadmed tuleb soetada turutingimustel ning tegemist ei tohi olla amortiseerunud varade väljavahetamisega). Investeering ei ole seotud rahalise ümberkorraldusega.

(57)

Et komisjoni kahtlused seoses osa investeerimisprojekti kõlblikkusega regionaalabi saamiseks on ümber lükatud, leiab komisjon, et on kinni peetud raamistikus ette nähtud abikõlblikele kuludele antava abi suurimast osatähtsusest 22,5 %.

(58)

Et käesoleva juhtumi puhul on tegemist üksikule projektile antava sihtotstarbelise riigiabiga, hindas komisjon ka selle mõju piirkonna arengule kooskõlas regionaalabi suunistega. Komisjon leiab, et projekt aitab kaasa piirkonna arengule tehase olulise ajakohastamise läbiviimisega, parandades seeläbi ettevõtte konkurentsipositsiooni turul ning säilitades töökohti piirkonnas, kus tööpuuduse tase on 14 %. Investeering säilib kohapeal vähemalt 5 aastat.

(59)

SLK taotles riigiabi enne projektiga seotud tööde algust ning ta panustab üle 25 % projekti finantseerimisse kooskõlas regionaalabi juhendiga.

(60)

Komisjon leiab, et kavandatav regionaalabi SLK-le, mis moodustab 22,5 % summast 76 100 000 Slovakkia krooni, so 17 117 957 Slovakkia krooni, on kooskõlas raamistikus sätestatud regionaalabi tingimustega. Kavandatava abi puhul on seega täidetud ühisturuga kokkusobivuse tingimused,