22.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/1

(1)

Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu rõhutas oma järeldustes, et tugevad ja integreeritud energia- ning transpordivõrgud on Euroopa siseturu nurgakiviks ning et olemasolevate võrkude tõhusam kasutamine ja puuduvate ühenduste lõpuleviimine võimaldab suurendada tõhusust ja konkurentsivõimet, tagada piisava kvaliteeditaseme ning vähendada ülekoormust, tagades seeläbi nende võrkude pikemaajalise elujõulisuse. Need vajadused koondati Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogul riigi- ja valitsusjuhtide vastu võetud strateegia raamistikku, millele on seejärel järjepidevalt osutatud.

(2)

Brüsselis 12. ja 13. detsembril 2003 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa majanduskasvu algatuse, kutsudes komisjoni üles kulusid vajadusel ümber suunama füüsilisse kapitali, eelkõige üleeuroopaliste võrkude infrastruktuuri tehtud investeeringutesse, mille esmatähtsad projektid on siseturu sidususe tugevdamise olulisteks elementideks.

(3)

Tõhusate üleeuroopaliste ühenduste saavutamisel esinevad viivitused, eelkõige piiriülestes teelõikudes, võivad tõsiselt kahjustada liidu, liikmesriikide ja äärepoolsete piirkondade konkurentsivõimet, kes ei saaks või enam ei saaks täit kasu siseturu eelistest.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (3) hinnati üleeuroopalise transpordivõrgu lõpuleviimiseks aastatel 2007–2020 vajaminevate kulude suuruseks 600 miljardit eurot. Juba üksnes selle otsuse III lisa mõistes esmatähtsatele projektidele vajalikud investeeringud aastateks 2007–2013 moodustavad ligemale 160 miljardit eurot.

(5)

Nende eesmärkide saavutamiseks on nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu rõhutanud olemasolevate rahastamisvahendite suurendamise ja kohandamise vajadust ühenduse kaasrahastamise määra tõstmise teel, pakkudes võimalust kohaldada kõrgemat ühenduse kaasrahastamise määra eelkõige just nende projektide puhul, mis paistavad silma piiriülese iseloomu, transiidifunktsiooni või looduslike takistuste ületamise poolest.

(6)

Kooskõlas siseveetranspordi edendamist („Naiades”) käsitleva komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võttes arvesse siseveetranspordi jätkusuutlikkust, peaks siseveeteede projektidele erilist tähelepanu pöörama.

(7)

Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (4) transpordivõrkude strateegilist tähtsust siseturu väljakujundamisel ja tihedamate sidemete arendamisel kandidaatriikide, tulevaste kandidaatriikide või nn sõprade ringi kuuluvate riikidega. Samuti väljendas Euroopa Parlament valmisolekut arutada selliste uuenduslike rahastamisvahendite kasutuselevõttu nagu laenutagatised, Euroopa kontsessioonid, Euroopa laenud ja intressitoetuse fond.

(8)

Võttes arvesse üleeuroopalistele transpordi- ja energiavõrkudele (edaspidi vastavalt „TEN-T” ja „TEN-E”) kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013 eraldatud summasid, ei ole võimalik täita kõiki otsustes nr 1692/96/EÜ (TEN-T osas) ja nr 1364/2006/EÜ (5) (TEN-E osas) sätestatud prioriteetide rakendamisest tulenevaid vajadusi. Seepärast tuleks nii avaliku kui erasektori siseriiklike rahastamisallikate täiendamiseks koondada need ressursid teatud liiki projektidele, mis annavad suurimat lisandväärtust võrkudele tervikuna ning eelkõige piiriülestele osadele (sealhulgas merekiirteedele) ja projektidele, mille eesmärk on likvideerida nn pudelikaelad, näiteks looduslikud takistused, et tagada TEN-T ja TEN-E infrastruktuuride järjepidevus. Teatud projektide kooskõlastatud elluviimise hõlbustamiseks võib vastavalt otsuse nr 1692/96/EÜ artiklile 17a ametisse nimetada Euroopa koordinaatorid.

(9)

Arvestades, et allesjäänud TEN-T investeering esmatähtsatesse projektidesse on hinnanguliselt 250 miljardit eurot ning et ajavahemikuks 2007–2013 transpordile ette nähtud Euroopa lähtesumma 8 013 miljonit eurot on üksnes väike osa esmatähtsate projektide lõpuleviimiseks vajalikust eelarvest, peaks komisjon võtma (võimalike Euroopa koordinaatorite abiga) meetmeid, et toetada ja kooskõlastada liikmesriikide jõupingutusi kavandatud TEN-T rahastamisel ja lõpuleviimisel vastavalt ettenähtud ajakavale. Komisjoni palutakse rakendada otsuses nr 1962/96/EÜ osutatud koordinaatoriteid käsitlevaid sätted. Samuti peaks komisjon koos liikmesriikidega uurima ja püüdma lahendada pikaajalist finantsprobleemi seoses kogu TEN-T võrgu ehitamise ja kasutamisega, arvestades, et ehitusperiood sisaldab vähemalt kahte seitsmeaastast eelarveperioodi ning uue infrastruktuuri kavandatav eluiga on vähemalt sada aastat.

(10)

Otsuses nr 1364/2006/EÜ määratletakse eesmärgid, tegevusprioriteedid ning ühist huvi pakkuvad projektid TEN-E arendamiseks, sealhulgas esmatähtsaid projektid, ning eelistatakse asjakohaselt projekte, mis on tunnistatud üleeuroopalist huvi pakkuvateks. Vajalike investeeringute ulatus, mis võimaldaks kõikide liikmesriikide täiel määral siseturul osalemist ning nende naaberriikide vaheliste ühenduste lõpuleviimist, on ainult esmatähtsate projektide jaoks aastatel 2007–2013 ligikaudu 28 miljardit eurot.

(11)

12. ja 13. detsembri 2003 Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles jätkuvalt uurima vajadust luua konkreetne ühenduse tagatisvahend, mille eesmärk on teatud ehitusfaasijärgsete riskide katmine TEN-T projektide raames. Energeetika valdkonnas kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kulusid ümber suunama, vajadusel füüsilisse kapitali tehtavatesse investeeringutesse, et ergutada majanduskasvu.

(12)

Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95 (millega kehtestati ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas) (6) on juba arvestatav edusamm, kuna lubab esmatähtsateks kuulutatud projektidele kõrgemat, 20 % rahastamismäära. Siiski jääb see sõltuvaks rakenduseeskirjadest, mida tuleks lihtsustada, ja piiratud vahenditega kogueelarvest. Seetõttu tundub olevat vajalik suurendada lisaks siseriiklikult avalikult ja erasektorilt saadavale rahastamisele ühenduse abi nii summa suuruse kui ka abi määrade osas, et tugevdada ühenduse vahendite kasutamisest saadavat mõju ja võimaldada seega ellu viia väljavalitud esmatähtsad projektid.

(13)

Käesoleva määrusega on asjakohane luua programm, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad TEN-T ja TEN-E valdkonnas. See programm, mille peab ellu viima kooskõlas ühenduse õigusega, eelkõige keskkonna osas, peaks aitama kaasa siseturu tugevdamisele ning mõjuma ergutavalt ühenduse konkurentsivõimele ja majanduskasvule.

(14)

Ühenduse rahaline abi üleeuroopaliste transpordivõrkude eelarvest tuleks suunata projektidesse või nende osadesse, millel on suurim Euroopa lisandväärtus ning lisaks sellele peaks see julgustama projektide läbiviijaid kiirendama otsustes nr 1692/96/EÜ ning nr 1364/2006/EÜ määratletud esmatähtsate projektide elluviimist. See programm peaks ühtlasi võimaldama ka muude nimetatud otsustes määratletud ühist huvi pakkuvate Euroopa infrastruktuuriprojektide rahastamist.

(15)

Ühenduse rahalist abi antakse eesmärgiga arendada TEN-T ja TEN-E investeerimisprojekte, sätestada kindlad finantskohustused, kaasata institutsionaalseid investoreid ning ergutada avaliku ja erasektori vaheliste finantspartnerluste loomist. Energeetikasektoris on rahalise abi peamiseks eesmärgiks aidata ületada rahalisi takistusi, mis võivad ilmneda projektide ettevalmistamise ja ehitustööde eelplaneeringu ajal, ning abi peaks keskenduma esmatähtsate projektide piiriülestele osadele ning ühendustele naaberriikidega.

(16)

Komisjon rõhutas oma 4. juuli 2005. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsteemi ERTMS/ETCS kasutamise edendamise kohta sellele süsteemile kiire ja kooskõlastatud ülemineku tähtsust TEN-T koostalitusvõime tagamiseks. Selleks on vaja ühenduse sihtotstarbelist ja ajutist toetust nii maapealsetele kui ka pardaseadmetele.

(17)

Teatavate projektide puhul võivad asjaomaseid liikmesriike esindada rahvusvahelised organisatsioonid. Teatavate projektide elluviimise võib komisjon usaldada asutamislepingu artikli 171 kohastele ühisettevõtetele. Selliste eriolukordade tõttu on vaja avardada ühenduse rahalise abi saaja määratlust käesoleva määruse mõistes.

(18)

Iga projekti erinõuetele vastamiseks ning ühenduse rahalise abi tõhususe ja väärtuse suurendamiseks võib kõnealune abi esineda erinevates vormides: toetused uuringuteks ja töödeks, toetused infrastruktuuri olemasolu makseteks (availability payments), intressitoetused, laenutagatised või osalus riskikapitalifondides. Mis tahes vormis ühenduse rahalist abi tuleks anda vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) ja selle rakenduseeskirjadele, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega sätestatakse selgesõnaliselt nende eeskirjade suhtes erand. Laenutagatiste andmine ja osalus riskikapitalifondides peaks põhinema turupõhimõtetel ning selle eesmärgiks peaks pikemas perspektiivis olema isemajandamine.

(19)

Ühenduse rahalise abi rakendamisel suuremahulistes ja mitu aastat kestvates projektides peaks ühendusel olema võimalik võtta mitmeaastane kohustus, kusjuures tuleb teha vahet rahastatava projekti ja iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute vahel. Vaid kindlad, atraktiivsed ja ühendust pikaajaliselt siduvad rahalised kohustused võimaldavad vähendada projektide lõpuleviimisega seotud ebakindlust ning kaasata nii avaliku kui erasektori investoreid. Mitmeaastases programmis sisalduvad projektid on TEN-T arendamise suurimad prioriteedid, nagu on osutatud otsuses nr 1692/96/EÜ ning nõuavad ühenduselt jätkuvaid meetmeid, et tagada nende sujuv ja tõhus lõpuleviimine.

(20)

On asjakohane ergutada tõhusaks osutunud avaliku ja erasektori ühise rahastamise institutsioonilisi või lepingulisi vorme õiguslike tagatiste abil, mis on ühildatavad konkurentsiõigusega ja siseturuga, ning levitada häid tavasid liikmesriikide seas.

(21)

Suurt tähelepanu tuleks pöörata üleeuroopalisi võrke mõjutavate ühenduse meetmete tõhusale koordineerimisele, eelkõige struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rahastamise ja Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP”) tegevuse puhul.

(22)

Käesolev määrus kehtestab kogu oma rakendamise ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (8) punkti 37 tähenduses.

(23)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(24)

TEN-T ja TEN-E iga osa arengut ja nende osade sisemisi tunnuseid silmas pidades ning tõhusama juhtimise eesmärgil on soovitav sätestada seni määrusega (EÜ) nr 2236/95 hõlmatud valdkondade jaoks mitu eraldi määrust.

(25)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad TEN-T ja TEN-E valdkonnas kooskõlas ühenduse õigusega ning poliitikaga, eelkõige konkurentsi-, keskkonnakaitse-, tervishoiu-, säästva arengu ja riigihankelepingute sõlmimise poliitikaga, samuti ühenduse koostalitlusvõimet käsitleva poliitika tõhusa rakendamisega.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt TEN-T ja TEN-E rakendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt vajadusest koordineerida siseriiklikke meetmeid on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„ühist huvi pakkuv projekt” – projekt või projektiosa, mis on määratletud ühendusele transpordivaldkonnas ühist huvi pakkuvana otsuse nr 1692/96/EÜ raames või energeetikavaldkonnas otsuse nr 1364/2006/EÜ raames;

2)

„esmatähtis projekt” – transpordivaldkonnas ühist huvi pakkuv esmatähtsatel telgedel asuv projekt või muu projekt, mis sisaldub otsuse nr 1692/96/EÜ III lisas esitatud projektide loetelus ning energeetikavaldkonnas ühist huvi pakkuv projekt, mida peetakse ühenduse jaoks esmatähtsaks otsuse 1364/2006/EÜ raames;

3)

„üleeuroopalist huvi pakkuv projekt” energeetikavaldkonnas – tõenäoline projekt, mis asub otsuses nr 1364/2006/EÜ osutatud esmatähtsal teljel ning mis on piiriülene või millel on märkimisväärne mõju piiriülesele ülekandevõimele;

4)

„projektiosa” – igasugune rahaliselt, tehniliselt või ajaliselt sõltumatu tegevus, mis aitab kaasa projekti elluviimisele;

5)

„piiriülene lõik” – otsuse nr 1692/96/EÜ artiklis 19b osutatud piiriülesed lõigud ning piiriülesed lõigud, mis kolmandat riiki läbides tagavad kahe liikmesriigi vahelise esmatähtsa projekti jätkuvuse;

6)

„pudelikael” – (transpordi valdkonnas) kiiruse ja/või võimsuse takistused, mille tõttu on võimatu tagada transpordivoo pidevust;

7)

„abisaaja” – liikmesriik või liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, asutamislepingu artikli 171 kohased ühisettevõtted, avaliku või erasektori ettevõtjad või asutused, kes on projekti eest täielikult vastutavad ja soovivad projekti rakendamise eesmärgil investeerida omavahendeid või kolmandatelt isikutelt saadud kapitali;

8)

„uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, sealhulgas ettevalmistavad, teostatavus-, hindamis- ja kinnitavad uuringud, ning kõik muud tehnilised meetmed, sealhulgas eeltööd, et projekt täielikult määratleda ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, näiteks asjaomaste kohtade kinnitamine ning finantsraamistiku ettevalmistamine;

9)

„tööd” – koostisosade, süsteemide ja teenuste ostmine, osutamine ja käivitamine ning projektiga seonduvate ehitus- ja paigaldustööde teostamine, seadmestike vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

10)

„projekti maksumus” – projekti elluviimisega otseselt seotud ja selleks vajalike uuringute või tööde kogumaksumus, mille abisaaja tasub;

11)

„abikõlblikud kulud” – osa projekti maksumusest, mille komisjon võtab arvesse ühenduse rahalise abi arvutamisel;

12)

„laenutagamisvahend” – EIP poolt antud tagatis reservlikviidsuskrediidiks transpordivaldkonnas ühist huvi pakkuvatele projektidele. See katab projekti esmasel tööperioodil väiksemast nõudlusest tingitud laenuteenindamise riskid ning sellest tuleneva ettenägematu tulude vähenemise. Laenutagamisvahendit kasutatakse vaid nende projektide puhul, mille rahanduslik elujõulisus põhineb kas tervikuna või osaliselt kasutajate või kasusaajate poolt või nende nimel makstud tuludel, maksudel või muudele sissetulekutel;

13)

„infrastruktuuri olemasolu makseskeemid” – rahastamisskeemid infrastruktuuri projektidele, mida teostab ja juhib erainvestor, kellele tehakse ehitusfaasijärgselt korrapäraseid makseid infrastruktuuri kättesaadavuse võimaldamise eest. Maksete tase sõltub lepinguliselt kokkulepitud tulemuslikkuse tasemete saavutamise astmest. Infrastruktuuri olemasolu makseid tehakse lepingu sõlminud ametiasutuse ja projekti elluviija vahelise lepingu kehtivuse vältel ning need katavad infrastruktuuri ehitus-, rahastamis-, hooldus- ja tegevuskulud.

a)

esmatähtsad projektid;

b)

pudelikaelte likvideerimise projektid, eelkõige esmatähtsate projektide raames;

c)

projektid, mille ühiselt esitavad või mida toetavad vähemalt kaks liikmesriiki, eriti piiriüleste lõikude puhul;

d)

projektid, mis panustavad võrgu järjepidevusse ja aitavad kaasa selle läbilaskevõime optimeerimisele;

e)

projektid, mis aitavad kaasa TEN-T pakutava teenuse kvaliteedi tõstmisele ning parandavad muuhulgas infrastruktuuriga seonduvate meetmete abil kasutajate turvalisust ja ohutust ning tagavad riiklike võrkude vahelise koostalitlusvõime;

f)

projektid, mis seonduvad riiklike võrkude vahelist koostalitlusvõimet tagavate raudtee-, maantee-, lennu-, mere-, sisevee- ja rannikulähedase transpordi liiklushaldussüsteemide arendamise ja kasutuselevõtuga;

g)

projektid, mis aitavad kaasa siseturu väljakujundamisele, ning

h)

projektid, mis aitavad kaasa transpordiliikide omavahelise tasakaalu muutmisele kõige keskkonnasõbralikumatele liikidele, näiteks siseveetranspordile, üleminekuks.

a)

võrgu arendamine, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ühenduse ebasoodsamate piirkondade ja saarte isoleeritust vähendades;

b)

võrgu läbilaskevõime optimeerimine ja energia siseturu väljakujundamine, eelkõige projektid seoses piiriüleste lõikudega;

c)

energiatarne turvalisus, energia tarneallikate mitmekesistamine ning eelkõige omavahelised ühendused kolmandate riikidega;

d)

taastuvate energiaallikate seostatus ning

e)

omavahel seotud võrkude turvalisus, usaldusväärsus ning koostalitlusvõime.

a)

projekti elluviimise tõenäosus;

b)

ühenduse sekkumise ergutav mõju avalikult ja erasektorilt saadavale rahastamisele;

c)

rahastamispaketi usaldusväärsus;

d)

sotsiaalmajanduslikud mõjud;

e)

keskkonnamõjud;

f)

rahalistest takistustest ülesaamise vajadus; ning

g)

projekti keerukus, mis on tingitud näiteks loodusliku takistuse ületamise vajadusest.

a)

toetused uuringuteks või töödeks;

b)

transpordi valdkonnas toetused infrastruktuuri olemasolu makseskeemide raames tehtavateks töödeks;

c)

EIP poolt või muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest finantseerimisasutustest saadavate laenude intressitoetused;

d)

rahaline toetus reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks tagatistele, mida EIP annab omavahenditest laenutagamisvahendi alusel. Nende tagatiste kestus ei või olla pikem kui viis aastat alates projekti alguskuupäevast. Erandkorras võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tagatise anda kuni seitsmeks aastaks. Euroopa Liidu eelarvest laenutagamisvahendile antav panus ei tohi ületada 500 miljonit eurot. EIP panustab sama suure summa. Ühenduse osalus laenutagamisvahendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub ühenduse poolt laenutagamisvahendile antava panusega ning Euroopa Liidu eelarve suhtes ei jää kehtima edasisi kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Laenutagamisvahendi peamised tingimused ja kord on esitatud lisas;

e)

investeerimisfondide või sarnaste finantsettevõtete riskikapitali osalus, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopaliste võrkude projektidele ja sisaldavad suurt erasektori investeeringut; selline riskikapitali osalus ei või ületada 1 % artikli 18 kohastest eelarvelistest vahenditest;

f)

rahaline toetus ühisettevõtete tegevusele projektiga seoses.

a)

uuringud: 50 % abikõlblikest kuludest, sõltumata asjaomasest ühist huvi pakkuvast projektist;

b)

tööd:

c)

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS):

d)

maantee-, lennu-, sisevee- mere-, ja rannikulähedase transpordi liiklushaldussüsteemid: maksimaalselt 20 % tööde abikõlblikest kuludest.

a)

tühistab, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ühenduse rahalise abi andmise projektidele või projektide osadele, mida ei ole alustatud kahe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud projekti alguskuupäeva;

b)

võib peatada, vähendada või lõpetada rahalise abi, kui:

c)

võib kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttes nõuda antud rahalise abi tagasimaksmist, kui nelja aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõpukuupäeva ei ole rahalist abi saava projekti või projektiosa rakendamine lõpule viidud.

a)

kui see on vajalik eelkõige rahalise abi andmise tühistamise, peatamise või vähendamise või abisumma tagasimaksmise taotluse tulemusena või

b)

ühenduse abi kumuleerumise korral projektiosale.