1.

Artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktides a, b ja d osutatud aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave tuleb esitada vastavalt ühtsetele andmekogumi tehnilistele nõuetele, mis:

2.

ISO standardite puhul loetakse nõuetekohaselt akrediteeritud organisatsiooni väljastatud asjakohast sertifikaati piisavaks tõendiks nõuetelevastavuse kohta. Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud nõustuvad sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalveasutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

a)

tuleb esitada digitaalselt vastavalt III lisa punktides 9 ja 12 osutatud ICAO standarditele;

b)

peavad sisaldama I lisa C osas loetletud metaandmete elemente.

a)

andmete looja andmed;

b)

andmete muudatused;

c)

andmeid käsitlenud isikud ja asutused ning käsitlemise aeg;

d)

andmete valideerimise ja kontrollimise üksikasjad;

e)

andmete kehtivuse alguskuupäev ja kellaaeg;

f)

georuumiliste andmete puhul:

g)

arvandmete puhul:

h)

rakendatud funktsioonide üksikasjad, juhul kui andmeid on muudetud/teisendatud;

i)

andmete kasutamise piirangute üksikasjad.

1.

Artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktides a, b ja d osutatud aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave tuleb vormindada vastavalt ühtsetele tehnilistele nõuetele, mis:

2.

ISO standardite puhul loetakse nõuetekohaselt akrediteeritud organisatsiooni väljastatud asjakohast sertifikaati piisavaks tõendiks nõuetelevastavuse kohta. Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud nõustuvad sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalveasutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

1.

Artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktis c osutatud maapinna kõrgusmudeli elektroonilised andmed esitatakse ühtses vormingus, mis vastab III lisa punktides 14, 15, 16, 17 ja 18 osutatud ISO standarditele.

2.

ISO standardite puhul loetakse nõuetekohaselt akrediteeritud organisatsiooni väljastatud asjakohast sertifikaati piisavaks tõendiks nõuetelevastavuse kohta. Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud nõustuvad sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalveasutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

1.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 3. peatüki punkt 3.2 (Kvaliteedisüsteem).

2.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 3. peatüki punkt 3.7.1 (Horisontaalne referentssüsteem).

3.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 3. peatüki punkt 3.7.2 (Vertikaalne referentssüsteem).

4.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 4. peatükk (Lennundusteabe kogumikud (AIP)).

5.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 4. peatüki punkt 4.3 (AIP muudatuste tehnilised nõuded).

6.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 4. peatüki punkt 4.4 (AIP lisade tehnilised nõuded).

7.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 5. peatükk (NOTAM).

8.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 6. peatüki punkt 6.2 (Teabe esitamine paberkoopiana).

9.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 10. peatüki punkt 10.2 (Nõuded katteala, maapinna kõrgusmudeli ja takistuste arvandmete esitamisele).

10.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 1. liide (Lennundusteabe kogumiku (AIP) sisu).

11.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 7. liide (Aeronavigatsiooniliste andmete kvaliteedi nõuded).

12.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (12. redaktsioon, juuli 2004, sh muudatus nr 34) 8. liide (Maapinna kõrgusmudeli ja takistuste andmete nõuded).

13.

Objektihalduse Grupi (Object Management Group, OMG) unifitseeritud modelleerimiskeele (UML) spetsifikatsiooni versioon 2.1.1.

14.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19107:2003 – geograafiline teave – ruumiline skeem (1. redaktsioon, 8.5.2003).

15.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19115:2003 – geograafiline teave – metaandmed (1. redaktsioon, 8.5.2003 [parandus 1:2006, 5.7.2006]).

16.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19139:2007 – geograafiline teave – metaandmed – XML-skeemi rakendamine (1. redaktsioon, 17.4.2007).

17.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19118:2005 – geograafiline teave – kodeerimine (1. redaktsioon, 17.3.2006, ISO/CD 19118 2. redaktsioon, 9.7.2007 [komisjonis arutlusel]).

18.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19136:2007 – geograafiline teave – geograafiline märgistuskeel (GML) (1. redaktsioon, 23.8.2007).

19.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO/IEC 19757-3:2006 – infotehnoloogia – dokumendiskeemi kirjelduskeeled (DSDL) – 3. osa: reeglitepõhine valideerimine – Schematron (1. redaktsioon, 24.5.2006).

20.

ICAO dokument 9674/AN/946 – rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem – 1984. aasta käsiraamat (2. redaktsioon, 2002).

21.

ICAO dokument 9674-AN/946 – rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem – 1984. aasta (WGS-84) käsiraamat (2. redaktsioon, 2002) 7. peatüki punkt 7.3.2 (Tsükkelkoodkontrolli (CRC) algoritm).

22.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO/IEC 17799:2005 – infotehnoloogia – turbetehnika – infoturbe haldamise tegevusjuhis (2. redaktsioon, 10.6.2005).

23.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 28000:2007 – tarneahela turvalisuse tagamise juhtimissüsteemide spetsifikatsioonid (1. redaktsioon, 21.9.2007, läbivaatamisel, asendatakse 2. redaktsiooniga, mille kavandatav kuupäev on 31.1.2008 [uurimisjärgus]).

24.

Eurocae ED-99 A, nõuded lennujaama kaardistamise andmebaasi kasutajale (oktoober 2005).

25.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19110:2005 – geograafiline teave – nähtuste kataloogimise metoodika (1. redaktsioon).

1.

Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe andmeelementide kvaliteedinõuded peavad vastama nõuetele, mis on määratletud III lisa punktis 11 osutatud ICAO standardites ja muudes asjakohastes ICAO standardites, ilma et see piiraks käesoleva lisa punkti 2 kohaldamist.

2.

Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe andmeelementide kvaliteedinõuded tuleb kehtestada andmeelementide kavandatud kasutuse ohutushinnangu alusel, kui:

3.

Punktis 2 osutatud andmeelementide kvaliteedinõuded töötatakse välja vastavalt standarditud protsessile, milles kirjeldatakse nende nõuete tuletamise ja valideerimise meetodit enne avaldamist, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikku mõju asjakohastele ICAO sätetele.

4.

Kui andmeelemendil on mitu kavandatud kasutusotstarvet, kohaldatakse üksnes kõige rangemaid andmekvaliteedi nõudeid, mis tulenevad punktis 2 osutatud ohutushinnangust.

5.

Andmekvaliteedi nõuded tuleb määratleda nii, et need hõlmaksid artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe iga andmeelemendi puhul järgmist:

6.

Määratleda tuleb kõik andmeelemendid, mis on vajalikud iga rakenduse andmekogumi ja/või andmekogumi kehtiva alamkogumi toetamiseks.

a)

andmete loomisel täidetakse täpsuse ja resolutsiooni nõuded ning neid järgitakse kuni järgmisele ettenähtud kasutajale avaldamiseni, kaasa arvatud juhul, kui andmeelemendi resolutsiooni vähendatakse või muudetakse või kui andmed kantakse üle teise koordinaatsüsteemi või andmeid väljendatakse teistes mõõtühikutes;

b)

iga andmeelemendi päritolu ja muutus on salvestatud ning kontrollimiseks kättesaadav;

c)

aeronavigatsioonilised andmed või aeronavigatsiooniteave on täielik või kõik puuduvad elemendid avaldatud;

d)

kõik iga andmeelemendi puhul kasutatavad andmete loomise, esitamise, salvestamise, käsitlemise, töötlemise, edastamise ja levitamise protsessid on kindlaks määratud ja piisavad, et tagada andmeelemendi kindlaksmääratud terviklikkus;

e)

andmete valideerimise ja kontrollimise protsessid on piisavad, et tagada andmeelemendi kindlaksmääratud terviklikkus;

f)

käsitsi või poolautomaatseid protsesse andmetega teostavad koolitatud ja kvalifitseeritud töötajad, kelle ülesanded ja vastutus on selgelt määratletud ning salvestatud organisatsiooni kvaliteedisüsteemis;

g)

kõik töövahendid ja/või tarkvara, mida kasutatakse protsessi toetamiseks ja rakendamiseks, on vastavalt V lisale valideeritud kui eesmärgile vastavad;

h)

tõhus vigadest teatamise, mõõtmise ja parandusmeetmete protsess toimib vastavalt F osale.

a)

esitatavate aeronavigatsiooniliste andmete või aeronavigatsiooniteabe ulatus;

b)

esitatavate andmeelementide täpsus, resolutsioon ja terviklikkus;

c)

nõutavad meetodid selle tõendamiseks, et esitatud andmed vastavad kindlaksmääratud nõuetele;

d)

nende meetmete laad, mis võetakse esitatud andmetes vigade või vastuolu avastamise korral;

e)

järgmised andmete muudatustest teavitamise miinimumkriteeriumid:

f)

andmete muudatuste dokumenteerimise eest vastutav isik;

g)

aeronavigatsiooniliste andmete või aeronavigatsiooniteabe vahetamiseks kasutatud eri vormingutest tulenevate kõigi võimalike ebaselguste lahendamise viisid;

h)

andmete kasutamise piirangud;

i)

nõue, et andmete esitajad peavad koostama kvaliteediaruanded, et andmete kasutajatel oleks lihtsam kontrollida andmekvaliteedi;

j)

metaandmete nõuded;

k)

erakorraliste situatsioonide nõuded seoses andmete esitamise järjepidevusega.

1.

Mõõdistamine raadionavigatsiooniseadmete abil ning selliste arvutatud või tuletatud andmete loomine, mille koordinaadid avaldatakse AIPs, peab toimuma vastavalt asjakohastele standarditele ja vähemalt vastavalt III lisa punktis 20 osutatud asjakohastele ICAO sätetele.

2.

Kõigi mõõdistatud andmete puhul tuleb viidata III lisa punktis 2 osutatud ICAO sätetes nimetatud WGS-84-le.

3.

Selleks et kõiki vertikaalseid andmeid (mõõdistatud, arvutatud või tuletatud) võiks väljendada merepinna keskmise taseme suhtes Maa gravitatsioonimudeli 1996 kaudu, tuleb kasutada geoidi mudelit, mis on piisav III lisa punktis 3 osutatud ICAO sätete ning IV lisas sätestatud aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuete täitmiseks. Geoid on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku katkematult läbi mandrite kulgeva keskmise häirimata merepinna tasemega.

4.

Mõõdistatud, arvutatud ning tuletatud andmeid säilitatakse iga andmeelemendi kasutusaja jooksul.

5.

Kriitiliste või oluliste andmetena liigitatud mõõdistusandmete puhul tuleb teostada täielik esialgne mõõdistamine ning seejärel kontrollida muutusi vähemalt kord aastas. Muutuste tuvastamise korral mõõdistatakse vastavad andmed uuesti.

6.

Kasutatakse järgmisi elektrooniliste mõõdistusandmete kogumise ja salvestamise meetodeid:

7.

Kõigi kriitiliste andmetena liigitatud mõõdistusandmete puhul tuleb teostada piisavad lisamõõtmised, et tuvastada mõõdistusvigu, mida ei ole võimalik tuvastada ühe mõõtmisega.

8.

Aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet valideeritakse ja kontrollitakse enne, kui neid kasutatakse muude andmete tuletamiseks või arvutamiseks.

1.

Kui aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe loomiseks, esitamiseks, salvestamiseks, käsitlemiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja levitamiseks kasutatavad protsessid või protsesside osad on automatiseeritud, on need:

2.

Juhul kui aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave sisestatakse käsitsi, tuleb võimalike vigade tuvastamiseks teha sõltumatu kontrollimine.

a)

aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe loomisel, esitamisel, salvestamisel, käsitlemisel ja töötlemisel tuvastatud probleemid või probleemid, mida kasutajad tuvastavad pärast teabe avaldamist, salvestatakse ja neist teavitatakse aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajat;

b)

aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja analüüsib kõiki probleeme, millest on teavitatud seoses aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabega, ning määrab kindlaks vajalikud parandusmeetmed;

c)

kõik kriitilistes ja olulistes aeronavigatsioonilistes andmetes ja aeronavigatsiooniteabes tuvastatud vead, vastuolud ja kõrvalekalded kõrvaldatakse kiiresti;

d)

aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja hoiatab vigade eest andmete kasutajaid, keda vead võivad mõjutada, kõige tõhusamate vahendite kaudu, võttes arvesse aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe terviklikkust ning kasutades ametlikus korras vastavalt IV lisa C osa punktile d kokku lepitud teavitamise kriteeriume;

e)

hõlbustatakse ja julgustatakse andmete kasutajatelt ning teistelt aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajatelt tagasiside saamist vigade kohta;

f)

aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe veamäärad salvestatakse iga kord, kui artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud vahetavad aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet;

g)

eraldi võib eristada veamäärad vigade puhul, mis on tuvastatud enne andmete edastamist, ja nende puhul, millest on teatatud pärast andmete edastamist.

1.

Aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe protsesside toetamiseks ja automatiseerimiseks kasutatavad töövahendid peavad vastama punktide 2 ja 3 nõuetele, juhul kui:

2.

Punktis 1 osutatud töövahendite puhul tuleb kindlaks määrata võimekuse, funktsionaalsuse ja terviklikkuse taseme nõuded selle tagamiseks, et töövahend täidab oma ülesannet andmeprotsessis, avaldamata negatiivset mõju aeronavigatsiooniliste andmetele ja aeronavigatsiooniteabele.

3.

Punktis 1 osutatud töövahendeid valideeritakse ja kontrollitakse punktis 2 osutatud nõuete alusel.

4.

Punktis 1 osutatud töövahendid, mis on täielikult või osaliselt tarkvaralised, peavad vastama järgmistele täiendavatele nõuetele:

5.

Tarkvara valideerimine on protsess, millega tagatakse, et tarkvara vastab aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kindlaksmääratud rakenduse või kavandatud kasutuse nõuetele.

6.

Tarkvara kontrollimine tähendab aeronavigatsiooniliste andmete ja/või aeronavigatsiooniteabe tarkvara arendusprotsessi väljundi hindamist, et tagada nõuetekohasus ja kooskõla sisendite ning protsessis kasutatud kohaldatavate tarkvarastandardite, eeskirjade ja tavadega.

1.

Kõiki elektroonilises vormingus edastatavaid andmeid tuleb kaitsta andmete kadumise või muutmise eest, rakendades III lisa punktis 21 osutatud CRC32Q algoritmi. Tsükkelkoodkontrolli (edaspidi „CRC”) väärtust tuleb kohaldada enne andmete lõplikku kontrollimist nende salvestamise või edastamise eel.

2.

Kui andmete füüsiline suurus ületab selle, mida üks CRC suudab nõutaval terviklikkuse tasemel kaitsta, tuleb kasutada mitut CRC väärtust.

3.

Aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet tuleb nõuetekohasel turvalisuse tasemel kaitsta nende salvestamise ning artikli 2 lõikes 2 osutatud isikute vahel vahetamise ajal selle tagamiseks, et andmeid ei oleks võimalik üheski etapis kogemata muuta või võimaldada neile lubamatut juurdepääsu ja/või nende muutmist.

4.

Aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe salvestamist ja edastamist tuleb kaitsta sobiva autentimisprotsessi abil, nii et teabe vastuvõtjatel oleks võimalik kindlaks teha, et andmed või teabe on edastanud volitatud isik.

1.

Aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe loomist, esitamist, salvestamist, käsitlemist, töötlemist, edastamist ja levitamist toetava kvaliteedijuhtimise süsteemi raames tuleb:

2.

Asjakohaselt akrediteeritud organisatsiooni väljastatud EN ISO 9001 sertifikaati loetakse piisavaks tõendiks punktis 1 esitatud nõuetele vastavuse kohta. Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud nõustuvad sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalveasutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

1.

Ohutuse juhtimise eesmärgid on järgmised:

2.

Ohutuse juhtimise eesmärkide saavutamist tuleb pidada olulisemaks ärilisest, tööalasest, keskkondlikust või sotsiaalsest survest.

1.

Turvalisuse juhtimise eesmärgid:

2.

ISO standardite puhul loetakse nõuetekohaselt akrediteeritud organisatsiooni väljastatud asjakohast sertifikaati piisavaks tõendiks nõuetelevastavuse kohta. Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud nõustuvad sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalveasutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

1.

Vastavustõendamine peab näitama koostisosade vastavust käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse, kvaliteedi- ja ohutusnõuetele või kasutuskõlblikkust ajal, kui need koostisosad töötavad testimiskeskkonnas.

2.

Tootja või tema Euroopa Liidus registreeritud volitatud esindaja peab haldama vastavustõendamise meetmeid ning eelkõige:

3.

Tootja või tema Euroopa Liidus registreeritud volitatud esindaja tagavad, et testimiskeskkonda integreeritud koostisosad, mis on seotud aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe loomise, esitamise, salvestamise, käsitlemise, töötlemise, edastamise ja levitamisega, vastavad käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse, kvaliteedi- ja ohutusnõuetele.

4.

Vastavuse või kasutuskõlblikkuse kontrollimise rahuldava lõpetamise korral koostab tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja omal vastutusel EÜ deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, märkides eelkõige ära käesoleva määruse nõuded, millele koostisosa vastab, ja selle kasutustingimused vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisa punktile 3.

1.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab olema organisatsioonis kehtestanud aruandlusmeetodid, mis tagavad ja tõendavad erapooletust ning hindamise sõltumatust vastavustõendamise ajal.

2.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud töötajad teevad kontrolle maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning on vabad igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollide tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalist tüüpi stiimulitest, eelkõige sellistelt isikutelt või isikute rühmadelt, keda kontrollide tulemused mõjutavad.

3.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud töötajatel on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil nõutavaid kontrolle nõuetekohaselt teostada.

4.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud töötajatel on usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, rahuldavad teadmised vastavustõendamistega seotud nõuete kohta, piisav kogemus selles valdkonnas ning oskus koostada vastavustõendamiste tegemist tõendavaid deklaratsioone, dokumente ja aruandeid.

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud töötajad on võimelised tegema kontrolle erapooletult. Nende töötasu ei tohi sõltuda tehtud kontrollide arvust ega kontrollide tulemustest.

1.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse ja ohutusnõuetele kõnealuste süsteemide operatsioonilist taustsüsteemi peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

2.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi dokumente:

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhib vastavustõendamist ja eelkõige:

6.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ning tema vastutusel olevad süsteemid vastavad käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse ja ohutusnõuetele.

7.

Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitavad selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

1.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse ja ohutusnõuetele süsteemide operatsioonilist taustsüsteemi peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

2.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.

Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4.

Käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmist:

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda, ning laseb teavitatud asutusel teha vastavustõendamise.

6.

Vastavustõendamist juhib teavitatud asutus, kes eelkõige:

7.

Teavitatud asutus tagab, et artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ning operatsioonilises katsekeskkonnas töötavad süsteemid vastavad käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime, võimekuse ja ohutusnõuetele.

8.

Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus tehtud toimingute kohta vastavussertifikaadi.

9.

Seejärel koostab aeronavigatsiooniteenuse osutaja süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitab selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.