27.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/13

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 377/2004 (2) on sätestatud kohustus kehtestada liikmesriikide sisserände kontaktametnike vahelise koostöö vormid, sellise koostöö eesmärgid, osutatud kontaktametnike ülesanded ja sobiv kvalifikatsioon ning nende kohustused vastuvõtjariigi ja lähetajaliikmesriigi ees.

(2)

Nõukogu otsusega 2005/267/EÜ (3) on liikmesriikide migratsiooniteenistustele loodud turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk teabe vahetamiseks ebaseadusliku rände, ebaseadusliku riiki sisenemise ja sisserände ning ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasisaatmise kohta. Teabevahetus hõlmab selle otsuse kohaselt sisserände kontaktametnike võrgustikku.

(3)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (4) asutati Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex). Frontexi ülesanne on koostada nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile.

(4)

Sisserände kontaktametnikud peavad koguma teavet ebaseadusliku sisserände kohta, mida kasutatakse operatiivtasandil või strateegilisel tasandil või mõlemal. Selline teave võib märkimisväärselt aidata kaasa Frontexi riskianalüüsiga seotud tegevusele ning selleks tuleks arendada erinevate sisserände kontaktametnike võrgustike ja Frontexi koostööd.

(5)

Kõik liikmesriigid peaksid saama algatada vajaduse korral konkreetsesse kolmandasse riiki või piirkonda nimetatud sisserände kontaktametnike kohtumisi, et tõhustada nende koostööd. Nendel kohtumistel peaksid osalema komisjoni ja Frontexi esindajad. Sinna peaks olema võimalik kutsuda ka teiste organite ja ametiasutuste, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) esindajaid.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (5) loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning liikmesriikide solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele. Välispiirifondi olemasolevaid vahendeid peaks olema võimalik kasutada kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse tõhustamiseks ning erinevate sisserände kontaktametnike võrgustiku tegutsemisvõime tugevdamiseks, et osutatud võrgustike kaudu edendada liikmesriikide koostööd.

(7)

Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni tuleks korrapäraselt teavitada sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevusest liidule erilist huvi pakkuvates konkreetsetes riikides ja/või piirkondades ning ebaseadusliku sisserände olukorrast osutatud riikides ja/või piirkondades. Liidule erilist huvi pakkuvate konkreetsete riikide ja/või piirkondade valik peaks tuginema objektiivsetele rännet iseloomustavatele näitajatele, nagu ebaseadusliku sisserände statistika ning Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud riskianalüüsid ja muu asjakohane teave või aruanded, ning võtma arvesse liidu üldist välissuhete poliitikat.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 377/2004 vastavalt muuta.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sisserände kontaktametnike võrgustiku loomist ja toimimist käsitlevate liidu seniste sätete kohandamist eesmärgiga arvestada nii muudatusi liidu õiguses kui ka kõnealuses valdkonnas saadud praktilisi kogemusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning mida kajastatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6.

(11)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (6) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(12)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (7) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(13)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(14)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse.

(15)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(16)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (12) artikliga 3,

1)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

2)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik või juhul, kui see liikmesriik ei ole asjaomases riigis või piirkonnas esindatud, eesistujariigi ülesannetes tegutsev liikmesriik koostab iga poolaasta lõpuks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, mis käsitleb sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust liidule erilist huvi pakkuvates konkreetsetes riikides ja/või piirkondades ning ebaseadusliku sisserände olukorda osutatud riikides ja/või piirkondades, võttes arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas inimõigusi. Liidule erilist huvi pakkuvate konkreetsete riikide ja/või piirkondade valik tugineb pärast konsultatsioone liikmesriikide ja komisjoniga objektiivsetele rännet iseloomustavatele näitajatele, nagu ebaseadusliku sisserände statistika ning Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud riskianalüüsid ja muu asjakohane teave või aruanded, ning arvestab liidu üldist välissuhete poliitikat.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruanded koostatakse vastavalt komisjoni 29. septembri 2005. aasta otsusega 2005/687/EÜ (sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust ja vastuvõtjariigis ebaseadusliku sisserände olukorda kajastava aruande vormi kohta) (15) kehtestatud vormile ja neis märgitakse asjaomased valikukriteeriumid.

3.   Komisjon esitab lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete alusel ja vajaduse korral inimõiguste aspekte arvesse võttes Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal faktilise kokkuvõtte sisserände kontaktametnike võrgustiku arengust ning vajaduse korral vastavad soovitused.