6.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 261/2

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu („esialgsed meetmed”). Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (3) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste varuosade impordile. Lisaks otsustati luua maksuvabastuskava, lähtudes algmääruse artikli 13 lõikest 2. Kava üksikasjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 88/97 (4). Vabastuse saamiseks laiendatud tollimaksust peavad liidu jalgrattatootjad täitma algmääruse artikli 13 lõike 2 sätteid, st nad ei kasuta oma töös rohkem kui 60 % Hiinast pärit jalgrattaosi või moodustab valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Seni on antud enam kui 250 maksuvabastust.

(2)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (5) eespool nimetatud meetmed säilitada.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 („eelmine uurimine”) otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (6) suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 protsendini.

(4)

13. juulil 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate („algatamisteade”) (7) Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastase meemete aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

(5)

Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitas Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycles Manufacturers Association – EBMA, „taotluse esitaja”) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % liidu jalgrattatoodangust.

(6)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(7)

Komisjon teatas taotluse esitajale, taotluses nimetatud liidu tootjatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ning teadaolevalt huvitatud ühendustele ja Hiina ametiasutustele ametlikult uurimise algatamisest.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul.

(9)

Mitmed taotluse esitaja poolt esindatud liidu tootjad, muud koostööd tegevad liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad ja tarbijate ühendused teatasid oma seisukohad.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Uurimises osalevate eksportivate tootjate, liidu tootjate ja importijate arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette valimi moodustamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(12)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis moodustada valimi, paluti eksportivatel tootjatel ja nende esindajatel, liidu tootjatel ja importijatel endast teatada ning esitada algatamisteates nõutud teave. Komisjon võttis ühendust ka eksportivate tootjate teadaolevate ühendustega ja Hiina asjaomaste ametiasutustega. Kõnealused isikud ei esitanud väljavõttelise uuringu kasutamise suhtes vastuväiteid.

(13)

Seatud tähtaja jooksul esitasid nõutud teabe ühtekokku seitse eksportijat/tootjat, ligikaudu sada liidu tootjat ja neli importijat.

(14)

Kuna algatamisteates valimi moodustamiseks nõutud teabe esitas vaid seitse Hiina tootjat, otsustati valimit mitte moodustada. Kõnealusele seitsmele äriühingule saadeti küsimustikud, millele vastas vaid kolm äriühingut. Neist kolmest äriühingust ainult kaks teatas, et olid eksportinud vaatlusalust toodet liitu ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. märtsini 2010 („uurimisperiood”).

(15)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustati liidu tootjatest koosnev valim pärast asjaomase ühendusega konsulteerimist ning nende nõusoleku saamist, lähtudes liidu suurimast tüüpilisest müügi- ja tootmismahust. Selle tulemusena moodustati valim kaheksast liidu tootjast. Komisjon saatis küsimustikud kaheksale väljavalitud äriühingule, kes esitasid täielikud vastused.

(16)

Arvestades, et vastanud ja koostöösoovi ilmutanud importijaid oli vähe (neli importijat), otsustati, et importijate puhul ei ole valimi kasutamine vajalik. Komisjon saatis küsimustikud neljale importijale. Küsimustikule vastas vaid üks importija ning seegi vastus ei olnud täielik, sest kõnealune importija oli asunud oma tegevust lõpetama.

(17)

Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Järgmiste äriühingute esitatud teavet kontrolliti kohapeal:

(18)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas uurimisperioodi. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2007. aasta jaanuarist uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(19)

Vaatlusalune toode on sama, kui see, mida käsitleti määruses (EÜ) nr 1524/2000, s.o CN-koodide ex 8712 00 10, 8712 00 30 ja ex 8712 00 80 alla kuuluvad mootorita jalgrattad (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad).

(20)

Nagu ka eelmise uurimise puhul, liigitati jalgrattad järgmistesse kategooriatesse:

(21)

Kõigil eespool määratletud jalgratastel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused. Peale selle müüakse neid liidu turul sarnaste turustuskanalite kaudu, nt spetsialiseerunud jaemüüjate, spordikaubakettide ja hulgimüüjate kaudu. Kuna jalgrataste peamine rakendusviis ja kasutus on samasugused, on need üldiselt vastastikku asendatavad, mistõttu eri kategooriate mudelid konkureerivad üksteisega. Selle põhjal otsustati, et kõik kategooriad moodustavad ühe toote.

(22)

Samuti näitas uurimine, et liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdud jalgratastel, võrdlusriigi tootjate toodetud ja võrdlusriigi turul müüdud jalgratastel ning Hiinast liidu turule imporditud jalgratastel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutus.

(23)

Pärast avalikustamist väitis üks pool, et Hiina jalgrataste ja liidus toodetud jalgrataste vahel konkurents puudus või oli väga väike. Samas puudus toimikus teave, mis oleks sellist väidet toetanud, samuti ei esitatud väite toetuseks dokumentaalseid tõendeid. Selles kontekstis märgitakse ka, et nagu mainitud põhjenduses 26, ei teinud Hiina eksportivad tootjad eriti koostööd ning andsid väga vähe teavet toodete kohta, mida Hiina tootjad tootsid ja liidu turule müüsid. Seega lükati usaldusväärsema teabe puudumisel väide tagasi.

(24)

Liidu tootmisharu poolt toodetavaid ja liidu turul müüdavaid jalgrattaid, võrdlusriigi tootjate toodetud ja võrdlusriigi turul müüdud jalgrattaid ning Hiinast liidu turule imporditud jalgrattaid käsitatakse seega samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete võimalik aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(26)

Juba uurimise algatamisest peale ei tehtud selle raames eriti ulatuslikult koostööd. Nagu põhjenduses 14 märgitud, vastas küsimustikule ainult kolm Hiina tootjat, kes olid algselt valmis koostööd tegema. Neist kolmest äriühingust ainult kaks teatasid, et olid uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu eksportinud; nende ekspordi maht kokku moodustas vähem kui 10 % kogu vaatlusaluse toote ekspordist liitu.

(27)

Tehti kontrollkäigud nende kahe äriühingu valdustesse, kes olid tegelenud ekspordimüügiga liitu. Neist ühe puhul polnud siiski võimalik kontrollida küsimustiku vastustes esitatud teavet, sest äriühing ei suutnud esitada seda teavet kinnitavaid dokumente. Teine äriühing osales koostöös rahuldavalt, kuid tema eksport liitu moodustas uurimisperioodil vähem kui 5 % kogu Hiinast pärit vaatlusaluse toote ekspordist liitu.

(28)

Eelöeldu põhjal teatati Hiina ametivõimudele ja kolmele kõnealusele äriühingule, et kuna eksportivate tootjate osalemine koostöös oli olnud vähene, võidakse kohaldada algmääruse artiklit 18, ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Komisjon ei saanud sellele teatele vastuseks ühtki märkust. Seega tehakse järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadavate faktide, st kaubandusstatistika ja huvitatud isikute esitatud materjalide, kaasa arvatud taotluse põhjal.

(29)

Algatamisteates nähti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina ette Mehhiko. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle valiku sobivuse kohta märkusi esitama.

(30)

Saabus üks märkus Mehhiko valimise kohta võrdlusriigiks, milles väideti, et jalgrataste hinnad Mehhiko siseturul ei ole usaldusväärsed ega sobi käesolevas uurimises kasutamiseks. Mehhiko asemel soovitati kasutada Indiat. Seda väidet siiski rohkem ei põhjendatud ning see lükati tagasi.

(31)

Mehhikot kasutati võrdlusriigina ka varasemates uurimistes ning seni ei ole esitatud tõendeid uute või muutunud asjaolude kohta, mis õigustaksid võrdlusriigi muutmist. Ülevaade Mehhiko turust vaatlusaluse toote, ettevõtjate arvu, siseturu konkurentsi ja tootmisprotsessi omaduste osas kinnitab, et Mehhiko on endiselt sobiv võrdlusriik.

(32)

Kolmele Mehhiko äriühingule saadeti küsimustikud. Neist kolmest soovis koostööd teha vaid üks äriühing, kes küsimustikule vastas.

(33)

Keskmise normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutati müügihindu võrdlusriigi siseturul ning kaalutud keskmise tehasehinna saamiseks eurodes kasutati euro ja peeso keskmist vahetuskurssi uurimisperioodil.

(34)

Tulenevalt artikli 18 kohaldamisest ja muu usaldusväärse kättesaadava teabe puudumise tõttu lähtuti ekspordihindade kindlaksmääramisel peamiselt Eurostati andmetest ja ainsa koostööd teinud Hiina eksportija esitatud teabest.

(35)

Eelmise uurimise käigus jõuti järeldusele, et Eurostati andmetel põhinevad hinnad ei olnud analüüsimise jaoks otsustava tähtsusega (8). Kuna Hiina eksportijad ei olnud koostööst eriti huvitatud, luges komisjon Eurostati andmed Hiinast pärit impordihindade kohta käesoleva uurimise jaoks siiski mõistlikuks allikaks. Samas on komisjon siiski teadlik sellise analüüsi piiratusest ja arvestab asjaoluga, et seda saab kasutada vaid hinnasuundumuste näitajana.

(36)

Eurostati andmetel põhinevad ekspordihinnad on CIF-hinnad, mida tuli kohandada vastavalt mereveo keskmisele kulule tehingu kohta, et saada kätte tehasehindade tase. Ainsa koostööd teinud Hiina tootja vastuses sisalduva teabe põhjal arvestati mereveo keskmiseks kuluks ühiku kohta 8,30 eurot. Ainsa koostööd teinud Hiina äriühingu keskmine tehasest hankimise tasandi ekspordihind liitu määrati kindlaks samasugustel alustel. Saadud ühikuhinda kasutades arvutati seejärel välja Hiina kaalutud keskmine tehasehind.

(37)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi Mehhiko kaalutud keskmist normaalväärtust ja tehasehinnal põhinevat Hiina kaalutud keskmist ekspordihinda. Selliselt määrati kindlaks kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(38)

Dumpinguga seotud arvutused näitasid enam kui 20 % suurust üleriigilist dumpingumarginaali. Sellist hinnangut dumpingu tasemele tuleks siiski pidada suhteliselt tagasihoidlikuks, sest Eurostati andmetes ei võetud arvesse vaatlusaluse toote eri liikide olulisi hinnaerinevusi. Siinkohal tuleks märkida, et taotluses esitatud teabe kohaselt on dumpingumarginaal ulatunud üle 100 %.

(39)

Hiinast pärit impordi võimalikku arengut analüüsiti nii eeldatavate hinnasuundumuste kui ka mahu aspektist.

(40)

Taotluses esitatud teabe kohaselt on Hiina jalgrattatööstus mahult maailma suurim. Hiina tootmisvõimsus on 100–110 miljonit jalgratast ja aastas toodetakse ligikaudu 80 miljonit jalgratast. Hiina jalgrattatööstus on orienteeritud ekspordile: aastas 80 miljonist toodetud jalgrattast 25 miljonit on omamaisele turule ja ülejäänud 55 miljonit jalgratast ehk 69 % kogutoodangust ekspordiks.

(41)

Hinnanguliselt on Hiina aastane vaba tootmisvõimsus umbes 20–30 miljonit jalgratast, mis on enam kui kaks korda rohkem liidu praegusest toodangust, nagu on kirjas põhjenduses 66. Peale selle on uurimise käigus saadud teabest näha, et Hiinas saab jalgrataste tootmisvõimsust suurema nõudmise korral väga hõlpsasti veelgi suurendada näiteks täiendava tööjõu palkamisega.

(42)

Seega ei saa eelnevat silmas pidades välistada, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral võidakse Hiina vaba toomisvõimsust kasutada liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(43)

Pärast avalikustamist väitis üks pool, et määruses nimetatud Hiina tootmisvõimsus oli alusetu ja põhines üksnes oletustel. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Hiina eksportivad tootjad tegid väga vähe koostööd ning et järeldustes tuli suurel määral lähtuda kättesaadavatest andmetest. Sellisel juhul ja nagu mainitud põhjenduses 40, kasutas komisjon usaldusväärsema teabe puudumisel taotluses esitatud esmapilgul usutavaid tõendeid. Uurimise käigus ei avastatud mingit teavet, millest oleks võinud ilmneda, et sellised esmapilgul usutavad tõendid oleksid ebatäpsed. Asjaomane pool ei esitanud teavet ega tõendeid, millest oleks ilmnenud, et Hiina vaba tootmisvõimsuse tase oleks olulisel määral erinev. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(44)

Eurostati ja esitatud taotluse andmetest on näha, et liit on Hiina eksportivate tootjate jaoks ligitõmbav turg.

(45)

Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva äriühingu hinnainformatsioon näitab, et kolmandate riikide puhul on toote kaalutud keskmised tehasest hankimise tasandi ekspordihinnad madalamad kui liidu keskmised tehasest hankimise tasandi ekspordihinnad uurimisperioodil. Arvestades Hiina tootmisvõimsust ja liidu turu nõudlust, on üsna tõenäoline, et Hiina tootjad suurendaksid meetmete kehtetuks tunnistamise korral viivitamata jalgrataste eksporti liitu. Lisaks annab praegune tootmisvõimsuse ülejääk Hiina tootjatele võimaluse tegutseda Euroopa turul väga madalate hindadega.

(46)

Võttes arvesse, et vaatamata praegu kehtivatele meetmetele andis Eurostati andmete ja ainsa koostööd teinud Hiina eksportija teabe tagasihoidlik võrdlus tulemuseks Hiina ekspordi enam kui 20 protsendilise dumpingumarginaali uurimisperioodil, on väga tõenäoline, et meetmete kaotamise korral dumping jätkub.

(47)

Eelnenud analüüs näitab, et Hiina import sisenes liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Arvestades eelkõige Hiina vaba tootmisvõimsust, mida on vajadusel võimalik väga lihtsalt veelgi suurendada, ning liidu ja muude kolmandate riikide hinnatasemete analüüsi, võib järeldada, et meetmete kaotamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

(48)

Praeguse uurimise käigus leiti, et jalgrataste tootmisega tegeleb ligikaudu sada liidu tootjat, kes endast teatasid, ja muid tootjaid, kellest enamikku esindavad nende riiklikud ühendused. Need äriühingud kujutavad seega endast liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Uurimine näitas veel, et tootmisharu saab kasu põhjenduses 1 kirjeldatud maksuvabastuskavast.

(49)

Liidu kogutootmise kindlaksmääramiseks kasutati kogu olemasolevat teavet, sealhulgas taotluses esitatud teavet, liidu tootjatelt ja üleriigilistelt ühendustelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud teavet, samuti üldist tootmisstatistikat.

(50)

Liidu tootjate müüki hinnati lähtuvalt tootjate vastustest väljavõttelise uuringu vormidele ning taotluse esitaja poolt taotluses esitatud andmetest. Taotluses sisalduvad andmed koguti erinevatelt liidu jalgrattatootjate ühendustelt.

(51)

Liidu nähtav tarbimine määrati kindlaks kõigi liidu tootjate läbimüügi põhjal liidu turul, vastavalt põhjenduses 68 esitatud hinnangule, ning samuti Eurostati poolt esitatud kõigi riikide impordiandmete põhjal.

(52)

2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes liidu tarbimine 11 % (2007. aasta 22 912 066 ühikult 20 336 813 ühikule uurimisperioodil). Eriti järsult vähenes tarbimine 2008. ja 2009. aasta vahel. Järgmisena on esitatud täpsed ühikuandmed:

Tabel 1 –   Tarbimine

(53)

Vaatlusaluse toote impordimaht määrati kindlaks Eurostati esitatud statistiliste andmete põhjal. Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 38 % ning oli uurimisperioodil 615 920 ühikut (vt tabel 2). Vaatlusaluse perioodi alguses oli vaatlusaluse toote import Hiinast 26 % suurem kui eelmise uurimise uurimisperioodi ajal (1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004: 733 901 ühikut) (9). Import vähenes kõige järsemalt 2008. ja 2009. aasta vahelisel ajal ning see on vastavuses liidu kogutarbimises toimunuga (vt tabelid 1 ja 2).

(54)

Arvestades, et import Hiinast vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui tarbimine, muutus Hiina turuosa pisut väiksemaks: 2007. aastal 4,4 protsendilt kahanes see uurimisperioodil 3,1 protsendile.

(55)

Järgmises tabelis on esitatud Hiinast pärit jalgrataste impordi ja turuosa muutumine vaatlusalusel perioodil:

Tabel 2 –   Hiinast pärit import

(56)

Nagu põhjenduses 35 selgitatud, pidas komisjon Eurostati andmetel põhinevaid impordihindu Hiina puhul praeguse uurimise seisukohast mõistlikuks allikaks.

(57)

Eurostati andmete põhjal kasvasid Hiina kaalutud keskmised impordihinnad, mis on edaspidi esitatud indekseeritud kujul, 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel 125 %. 2009. aastal kerkisid impordihinnad oluliselt, kuid on pärast seda jäänud stabiilseks. Järgmises tabelis on esitatud üksikasjaline teave.

Tabel 3 –   Vaatlusaluse impordi hinnad

(58)

Hiinast pärit jalgrataste hinna allalöömise kindlakstegemiseks analüüsis komisjon valimisse kuuluvate liidu tootjate poolt uurimise käigus esitatud andmeid ja Eurostatilt saadud andmeid keskmiste hindade kohta. Liidu tootmisharu asjakohaste müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral kohandati tehasehinna tasemele. Võrdlus näitas, et Hiinast pärit impordi hinnad olid pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist liidu tootmisharu hindadest 53 % madalamad.

(59)

Eurostati andmetel vähenes muudest kolmandatest riikidest pärit import 9 087 000 ühikult 2007. aastal 8 587 000 ühikuni uurimisperioodil, st kokku 6 %.See ühtis liidu tarbimise üldise langustrendiga (– 11 %), kuigi pisut aeglasemas tempos. Vaatlusalusel perioodil kasvas kolmandate riikide turuosa 40 protsendilt 42 protsendini. Kuid nagu on märgitud põhjendustes 35 ja 56, ei arvesta Eurostati hinnad iga riigi erineva tootevalikuga ning seega kasutatakse hinnasuundumuste väljendamiseks ainult indekseid. Kuna muudest kolmandatest riikidest pärit impordi tootevalik on teadmata, ei ole järgnevalt esitatud impordihindu liidu tootmisharu hindadega võrrelda otstarbekas. Vaatamata sellele koguti impordi kohta mõningast lisateavet neist riikidest, kust pärineb suurem osa ülejäänud jalgrataste impordist. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 4 –   Muudest riikidest pärit import

(60)

Import Taiwanist vähenes vaatlusalusel perioodil: 2007. aasta 3 158 600 ühikult oli see uurimisperioodiks langenud 2 958 000 ühikuni ning nende turuosa suurenes samal ajal pisut (14 protsendilt 15 protsendile). Taiwanist pärit jalgrataste import on suunatud kallima hinnaga toodete turule. Uurimise käigus näitas mudelite võrdlemine, et nagu ka eelmisel uurimisperioodil, müüakse Taiwanist pärit importtooteid kallima hinnaga kui liidu tootmisharu toodetud samasuguseid mudeleid (10). Lisaks näitasid impordihinnad vaatlusalusel perioodil kasvutrendi: võrreldes 2007. aastaga oli kasv uurimisperioodiks 25 %.

(61)

Taist pärit kaupade import vähenes vaatlusalusel perioodil: 2007. aasta 1 534 000 ühikult oli see uurimisperioodiks langenud 1 397 000 ühikuni. Impordi vähenemine oli kooskõlas tarbimissuundumustega ning nende turuosa püsis 7 % juures. Samas on Taist imporditavate jalgrataste puhul tegemist keskmise kvaliteediklassi jalgratastega ning uurimise käigus näitas mudelite võrdlemine, et Taist imporditud tooteid müüdi kõrgema hinnaga kui samasuguseid liidu tootmisharu mudeleid. Lisaks näitasid impordihinnad vaatlusalusel perioodil kasvutrendi: võrreldes 2007. aastaga oli kasv uurimisperioodiks 27 %.

(62)

Import Sri Lankalt peaaegu kahekordistus vaatlusalusel perioodil, kasvades 2007. aasta 574 000 ühikult uurimisperioodiks 1 101 000 ühikule, ning nende turuosa moodustas vaatlusaluse perioodi lõpuks 5 %. Üks huvitatud pool on siiski väitnud, et Hiina eksportijad hoiavad dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Sri Lankal. Praegu ei ole komisjonil piisavalt teavet, et teha kõnealuse impordi olukorra kohta mingeid järeldusi. Antud olukorras ei ole võimalik välistada, et Sri Lankalt pärinevana deklareeritud import tekitab liidu tootmisharule kahju.

(63)

Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud pool, et järeldused Sri Lankal ümberlaadimise kaudu maksudest kõrvalehoidmise kohta olid üksnes oletused ning et Sri Lankal toimuva ümberlaadimise kaudu maksudest kõrvalehoidmist käsitlevaid väiteid ei tohiks lõplike järelduste puhul arvesse võtta. Vastuseks sellele väitele tuleb rõhutada, et nagu põhjenduses 62 on selgelt väljendatud, ei teinud komisjon selle küsimuse kohta mingeid järeldusi.

(64)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(65)

Nagu eespool selgitatud ja arvestades kaebuse esitanud liidu tootjate suurt arvu, tuli kohaldada väljavõttelist uuringut käsitlevaid sätteid. Kahju analüüsimiseks tehti kindlaks järgmised kahjunäitajad:

(66)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmine igal aastal pisut. Uurimisperioodi lõpuks oli tootmine võrreldes 2007. aastaga vähenenud 11 %, mis oli vastavuses tarbimissuundumustega. Üksikasjalikud andmed on esitatud tabelis 5:

Tabel 5 –   Liidu kogutoodang

(67)

2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tootmisvõimsus kasvas veidi (2 %). Kuna tootmine vähenes, vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel tootmisvõimsuse rakendamine kokku 13 % ning uurimisperioodil jõuti tootmisvõimsuse rakendamiseni 81 % ulatuses. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 6 –   Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(68)

Liidu tootmisharu müügi maht sõltumatutele tarbijatele liidu turul vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 13 %. See areng vastab liidu turu üldisele kahaneva tarbimise suundumusele. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 7 –   Müük sõltumatutele klientidele

(69)

Liidu tootmisharu turuosa suurus varieerus 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal pisut. Kokkuvõttes on see vaatlusalusel perioodil vähenenud 1,3 protsendipunkti. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 8 –   Liidu tootmisharu turuosa

(70)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % (2007. aasta 14 925 töötajalt 13 646 töötajale uurimisperioodil).

(71)

Tootlikkus suurenes 2008. aastal pisut võrreldes 2007. aastaga, kuid hakkas seejärel vähenema. Kokkuvõttes vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 3 %. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 9 –   Koguandmed liidu töötajate ja tootlikkuse kohta

(72)

Üldiselt tuleb märkida, et kõigi liidu tootjate turuosa vähenes 1,3 protsendipunkti võrra, samas kui tarbimine vähenes 11 %, mis viitab selgelt kasvuvõimaluse puudumisele.

(73)

Dumpinguhinnaga müük Hiinast jätkus uurimisperioodil. Nagu põhjenduses 34 selgitatud, lähtuti Hiina eksportijate vähese koostööhuvi tõttu dumpingu arvutamisel Eurostati andmetel põhinevatest keskmistest hindadest. Nagu põhjenduses 35 märgitud, sisaldavad Eurostati andmetel põhinevad keskmised hinnad piiratud teavet tootevaliku kohta, kuid see on dumpingumarginaali arvutamise seisukohast oluline; arvestades Hiina vaba tootmisvõimsust, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada vähetähtsaks.

(74)

Analüüsiti, kas liidu tootmisharu on varasema dumpingu mõjust toibunud. Jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu ei ole varasema dumpingu mõjust eeldatud määral taastunud, nagu näha eelkõige jätkuvalt madalast tasuvusest ja tootmisvõimsuse rakendamise langusest.

(75)

Üks tootja ei suutnud oma praeguse sisestruktuuri tõttu esitada järjepidevat teavet vaatlusaluse perioodi varude kohta. Sellest tulenevalt tuli kõnealune äriühing vaatlusaluse perioodi varude analüüsist kõrvale jätta.

(76)

Jalgrataste varud kasvasid analüüsiperioodil 880 935 ühikult 2007. aastal 1 091 516 ühikule uurimisperioodil ehk 24 %. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 10 –   Varud

(77)

Liidu tootmisharu keskmised tehasehinnad müügil liidu sõltumatutele klientidele näitasid vaatlusalusel perioodil kerget tõusutrendi. Üldiselt tõstis liidu tootmisharu hindu 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %, mis on kooskõlas tootmiskulude suurenemisega, nagu selgitatud põhjenduses 79.

Tabel 11 –   Ühiku müügihind liidu turul

(78)

Tootmiskulud arvestati valimisse kuuluvate tootjate samasuguse toote kõigi tooteliikide kaalutud keskmise põhjal.

(79)

Tootmiskulud kasvasid kogu perioodi vältel 9 % võrra. Kulude kasv tuleneb peamiselt tootevaliku muutumisest. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 12 –   Ühiku tootmiskulud

(80)

Pärast avalikustamist väitis üks pool, et samal ajal, kui tootmiskulud aina kasvasid, langes teatavate toormaterjalide, sh terase ja alumiiniumi hind oluliselt, mis lubab oletada, et kantud kahju oli ise tekitatud. Selle väite kinnituseks ei esitatud piisavalt tõendeid. Pool esitas üksnes tõendeid, mis näitasid alumiiniumi ja terase hinna arengut vaatlusalusel perioodil väga üldises plaanis, kuid millest ei selgunud, mil määral need arengud mõjutasid jalgrataste tootmise üldkulusid. Lisaks esitati see väide alles pärast avalikustamist, st väga hilises uurimisjärgus ning seega ei saadud seda enam kontrollida. Seetõttu lükati väide tagasi.

(81)

Valimisse kuuluvate tootjate äritegevuse üldine kasumlikkus vaatlusaluse toote osas oli vaatlusaluse perioodi esimesel aastal negatiivne (– 1,7 %). 2008. aastal muutus liidu tootjate äritegevus kasumlikuks. Kuid 2009. aastal ja uurimisperioodil kandis tootmisharu jällegi kahjumit.

(82)

Kirjeldatud trend näitab, et võrreldes eelmise uurimisega, mille uurimisperioodi ajal oli liidu tootmisharu kasumlikkus 3,6 %, on tootmisharu olukord ebastabiilne.

Tabel 13 –   Kasumlikkus

(83)

Pärast avalikustamist väideti dokumentaalseid tõendeid esitamata, et liidu tootmisharu ei olnud oma tõhusust ja tegevust parandanud. Tegelikult oli olukord vastupidine: uurimise käigus on selgunud, et liidu tootmisharu on teinud ilmselgeid jõupingutusi, et kohaneda dumpinguhindadest tuleneva hinnasurvega, paigutades oma tootmisrajatisi liidu sees ümber, ja on seega suurendanud kulutasuvust, nagu märgitud põhjenduses 85. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(84)

Vaatlusaluse toote tootmisse suunatud investeeringud kahanesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, vähenedes 21 491 000 eurolt 2007. aastal 11 738 000 euroni uurimisperioodil. Seda on suures osas võimalik seletada majanduskriisiga, mis algas 2008. aastal ja mille põhi jõudis kätte uurimisperioodi ajal, kui uue kapitali hankimine oli üha keerulisem ja müügiprognoosid pessimistlikud.

(85)

Tuleks märkida, et oluline osa investeeringuid tehti eesmärgiga suurendada tootmisprotsessi tõhusust ja käia kaasas uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Selle protsessi käigus on osa tootmisvõimsust viidud Lääne-Euroopa riikidest Ida-Euroopasse; tootmisbaasi on laiendatud pea kõigisse liikmesriikidesse, mis näitab liidu tootmisharu elujõulisust ja jõupingutusi konkurentsis püsimiseks.

Tabel 14 –   Investeeringud ja investeeringutasuvus

(86)

Üks tootja ei suutnud oma sisestruktuuri tõttu esitada järjepidevat teavet põhivara netotootlikkuse kohta vaatlusalusel perioodil, mis omakorda võimaldanuks arvutada investeeringutasuvust. Sellest tulenevalt tuli kõnealune äriühing vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvuse analüüsist kõrvale jätta.

(87)

Investeeringutasuvus järgis kasumlikkuse suundumusi. 2007. aastal oli valimisse kuuluvate liidu tootjate investeeringutasuvuse määr negatiivne: –16 %, kuid see paranes pisut, jõudes uurimisperioodil –10 %.

(88)

Üks tootja ei suutnud esitada järjepidevaid andmeid vaatlusaluse perioodi rahavoogude kohta, sest äriühingu struktuur ei võimalda hinnata ainult jalgrataste tootmisega seotud rahavoogude osa lahus tema ülejäänud tegevusest. Sellest tulenevalt tuli kõnealune äriühing vaatlusaluse perioodi rahavoogude analüüsist kõrvale jätta.

(89)

Rahavoogude liikumine, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, püsis uuritava perioodi jooksul positiivsena. Siiski vähenes see 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal umbes 33 %. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 15 –   Rahakäive

(90)

Valimisse kuuluvad tootjad hangivad kapitali kas ettevõttesiseselt, kui nad kuuluvad kontserni, või pangalaenude kaudu. Muudel juhtudel rahastatakse tegevust äriühingu rahavoogudest. Ühegi valimisse kuuluva tootja puhul ei ole täheldatud suuri raskusi kapitali kaasamisel.

(91)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta 11 % võrra. Selles kajastub tootmises toimunud rõhuasetuse muutus ja keskendumine pisut keerukamatele toodetele.

Tabel 16 –   Töötasud

(92)

Pärast avalikustamist väideti, et palgakulu töötaja kohta kasvas samal ajal kui nõudlus järsult kahanes, mis osutab sellele, et kahju oli enda tekitatud. Tõepoolest, nagu tabelis näidatud, suurenes palgakulu töötaja kohta vaatlusalusel perioodil kokku 11 %. Samas on põhjenduses 70 selgitatud, et töötajate arv vähenes 9 %. Seega suurenes keskmine palgakulu üksnes 2 %. Seega leiti, et üldine mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele on väga väike.

(93)

Kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel oli liidu tootmisharu olukorrale selge mõju. Kõnealune tootmisharu on suutnud mõningal määral meetmetest kasu saada ja säilitada stabiilse turuosa. Samas liidu toodang siiski kahanes ja ka kasumimarginaal ei olnud piisav. Edasise kasvu ja kasumi võimalusi vähendab dumpinguhinnaga impordi põhjustatud surve hindadele ja tootmismahule.

(94)

Nagu märgitud põhjenduses 53, kahanesid Hiinast pärit impordi kogused 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel. Impordi maht vähenes kõige järsemalt siiski 2008. ja 2009. aasta vahelisel ajal, mil Hiinast pärit impordi hind oluliselt tõusis. Nagu uurimine näitas ja nagu põhjenduses 58 selgitatud, ei olnud nimetatud hinnatõus piisav, et tootmisharu olukorda parandada. Hiinast saabuva impordi hinnad olid tegelikkuses liidu tootmisharu hindadest 53 % madalamad.

(95)

Tootmisharu kannab kahjumit ja on seega selgelt väga keerulises olukorras. Peaaegu kõik liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavood, halvenesid vaatlusalusel perioodil. Seega ei saa järeldada, et liidu tootmisharu olukord oleks kindel. Lisaks võib olukorda veelgi halvendada surve, mis tuleneb võimalikust meetmetest kõrvalehoidmisest.

(96)

Sellele tuginedes järeldatakse, et liidu tootmisharu kui terviku majandusolukord on endiselt haavatav ning see on jätkuvalt kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(97)

Paralleelselt kahaneva tarbimisega liidus vähenes Hiina impordi turuosa 4,4 protsendilt 3,1 protsendile (vt põhjendus 53). Nagu märgitud põhjenduses 58, olid dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamise järel arvutatud Hiina impordi hinnad uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadest 53 % madalamad. Tuletatakse meelde, et tollimaksumäär on 48,5 %. Järelikult näitab hindade allalöömise tase ühest küljest kehtivate tollimaksude tulemuslikkust ja teisest küljest vajadust jätkata meetmete kohaldamist. Seda järeldust toetab asjaolu, et hindade kindlakstehtud allalöömine oli samasugune kui viimases läbivaatamisega seotud uurimises. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulik hinnamõju liidu tootmisharule oli endiselt oluline ning, nagu põhjenduses 58 selgitatud, tõenäoliselt see jätkub.

(98)

Tulenevalt uurimisperioodil valitsenud negatiivsetest majandustingimustest vähenes jalgrataste tarbimine. Koos tarbimise vähenemisega vähenesid ka tootmine ja tööhõive. Jalgrattatootmises ei ole suuri püsikulusid ja seega ei mõjutanud tootmise vähenemine liidu jalgrattatööstuse kasumlikkust.

(99)

Pärast avalikustamist väideti, et liidu tootmisharu suurendas täiendavalt tootmisvõimsust samal ajal kui liidu tarbimine oli langusteel ning et sellel oli negatiivne mõju liidu tootmisharu olukorrale. Kõnealune väide on vastuolus põhjendustes 52 ja 67 kirjeldatud tarbimise ja tootmisvõimsuse arengutega. Tarbimine langes peamiselt 2008. ja 2009. aasta vahel, samas kui tootmisvõimsus oli tõusnud aasta varem, nimelt 2007. ja 2008. aastal. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(100)

Nagu selgitatud põhjenduses 59, vähenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht 6 %, mis oli kooskõlas tarbimissuundumustega. Nendest riikidest pärit impordi turuosa kasvas 2007. aasta 40 protsendilt uurimisperioodil 42 protsendile. Nende keskmine impordihind tõusis 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 %. Vaatlusalust toodet imporditi peamiselt Taiwanist, Taist ja Sri Lankalt.

(101)

Taiwani impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil pisut (14 protsendilt 15 protsendile). Kättesaadava teabe kohaselt ja nagu selgitatud põhjenduses 60, konkureerib Taiwani import liidus toodetud jalgratastega siiski õiglastel tingimustel.

(102)

Tai impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Nagu selgitatud põhjenduses 61, ilmneb kättesaadavast teabest, et uurimisperioodil müüdi kõnealuseid imporditud tooteid hindadega, mis olid konkurentsivõimelised samasuguste liidus toodetud jalgrataste omadega.

(103)

Sri Lanka import kasvas vaatlusalusel perioodil 92 %. Uurimisperioodil oli nende turuosa 5 %. Nagu põhjenduses 62 on selgitatud, hõlmab Sri Lankalt saabunud import väidetavalt ka Hiina päritolu jalgrattaid.

(104)

Kokkuvõttes võib öelda, et import Taiwanist ja Taist, kes on suurimad jalgrataste liidu eksportijad, ei saa avaldada negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale peamiselt seepärast, et nende hinnatase on samasugune või isegi kõrgem kui liidu tootmisharul. Seega ei ole võimalik välistada, et Sri Lankalt pärinevana deklareeritud import tekitab liidu tootmisharule kahju.

(105)

On esitatud tõendatud väiteid, et Hiina eksportijad hoiavad kehtestatud meetmetest pidevalt kõrvale, importides oma kaupa teiste riikide kaudu ning et selline import kahjustab liidu tootmisharu. Võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt varem avastatud tõendeid meetmetest kõrvalehoidmise kohta, seda eriti Filipiinide kaudu saabuva impordi puhul, ei saa välistada võimalust, et turul esineb endiselt sellist ebaseaduslikku käitumist, mis põhjustab kahju liidu tootmisharule.

(106)

Nagu põhjendustes 66–91 selgitatud, võimaldas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu tootmisharul kahjust toibuda, kuid seda ainult teataval määral. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu endiselt keerulises olukorras ja kergesti haavatav ning Hiina dumpinguhinnaga import mõjutas teda endiselt.

(107)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati asjaomasest riigist pärit importi, et teha kindlaks, kas kahju jätkumine on tõenäoline.

(108)

Nagu öeldud põhjenduses 40, on Hiina jalgrattatööstus orienteeritud ekspordile. Hiina jalgrattaid võib leida kogu maailma peamistel turgudel, eelkõige Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis, kus neil on turgu valitsev seisund. Nagu ühes varasemas uurimises (11) nimetatud, õnnestus Hiina eksportivatel tootjatel 1990ndate lõpus pärast seda, kui nad olid kahe aasta jooksul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu Ameerika Ühendriikide turgudelt puudunud, väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt suurendada oma kohalolekut kõnealusel turul. 2009. aastal eksporditi Hiinast Ameerika Ühendriikidesse 14 055 000 jalgratast, kusjuures Ameerika Ühendriikide kogutarbimine oli 14 888 000 ühikut.

(109)

See olukord näitab, et Hiina tootjad suudavad väga kiiresti eksportida ja uutele turgudele tungida ning säilitada valitseva seisundi väga pika aja jooksul.

(110)

Pärast avalikustamist väitis üks pool, et kui meetmetel lubatakse aeguda, ei kasvaks Hiina jalgrataste import olulisel määral, kuna Hiina eksportijatel oli raskusi Euroopa jalgrataste ohutusstandardite (EN 14764, EN 14765, EN 14766 ja EN 14781) järgimisega. Selle väite kinnituseks ei esitatud mingeid dokumentaalseid tõendeid. Uurimine on hoopis näidanud, et enamik Hiinast juba imporditud jalgrattaid ja jalgrataste osi vastab vajalikele ohutusstandarditele. Seega ei olnud põhjust uskuda, et Hiina tootjad ei ole võimelised järgima kehtivaid jalgrataste ohutusstandardeid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(111)

Nagu põhjenduses 41 kirjeldatud, näitasid uurimise käigus kogutud andmed märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas. Leiti selgeid märke, mis osutasid sellele, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral võidakse suurt osa sellest tootmisvõimsusest kasutada liitu suunatud ekspordi suurendamiseks. Seda kinnitab eeskätt asjaolu, et miski ei viita sellele, et kolmandate riikide turud või Hiina omamaine turg suudaks veel rohkem Hiina toodangut vastu võtta.

(112)

Lisaks väideti pärast avalikustamist, et Hiina tööjõukulude suurenemine takistaks tõsiselt Hiina tootmisvõimsuse suurenemist. Selles suhtes märgitakse, et nagu mainitud põhjenduses 26, tegid Hiina eksportivad tootjad väga vähe koostööd ning andmed Hiina tööjõukulude ja tootmisvõimsuse kohta puuduvad. Lisaks ei esitanud asjaomane pool oma väite toetuseks tõendeid. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(113)

Nagu põhjenduses 105 selgitatud, on esitatud tõendatud väiteid, et Hiina eksportijad hoiavad meetmetest pidevalt kõrvale, importides oma kaupa teiste riikide kaudu. Seda on OLAF Filipiinide puhul ka kinnitanud. Selline käitumine näitab Hiina eksportijate olulist huvi ligitõmbava liidu turu vastu.

(114)

Liidu tootmisharu on kannatanud Hiina dumpinguhinnaga impordi mõju all mitu aastat ning tema majanduslik olukord on ikka veel ebakindel.

(115)

Nagu eespool kirjeldatud, õnnestus liidu tootmisharul Hiina dumpingu mõjust toibuda tänu kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele. Uurimisperioodi ajal oli tootmisharu majanduslik olukord siiski keeruline. Kui selles olukorras tabaks liidu tootmisharu madala dumpinguhinnaga impordi kasv asjaomasest riigist, tooks see tõenäoliselt kaasa müügi, turuosa ja müügihindade kahanemise ning tootmisharu finantsolukorra täiendava halvenemise.

(116)

Pealegi nagu põhjenduses 58 märgitud, leiti ka, et liidu tootmisharu hindadest keskmiselt 53 % madalamad Hiina tootjate müügihinnad näivad viitavat sellele, et meetmete puudumise korral on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad hakkavad eksportima vaatlusalust toodet liidu turule hindadega, mis on liidu tootmisharu omadest märkimisväärselt madalamad.

(117)

Arvestades uurimise käigus tehtud järeldusi ennekõike Hiina vaba tootmisvõimsuse, sealse tootmisharu ekspordile orienteerituse ja Hiina varasema käitumise kohta välisturgudel, tooks igasugune meetmete kaotamine tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise.

(118)

Nagu märgitud põhjendustes 105 ja 113, kinnitab meetmetest kõrvalehoidmine veenvalt kahju jätkumise tõenäosust. See on selge tõend selle kohta, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne ning dumpinguvastaste meetmete puudumise korral suurendaksid nad tõenäoliselt liitu suunatud ekspordi mahtu.

(119)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta, võiks kindlalt järeldada, et Hiina impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(120)

Tuleks meenutada, et varasemate uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(121)

Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(122)

Liidu jalgrattatööstus on tõestanud, et on õiglaste turutingimuste olemasolul elujõuline ja konkurentsivõimeline. Samas näitas uurimine, et tootmisharu olukord ei ole endiselt kiita ning nende majandustulemused on tasuvuspiiri lähedal. Seega tuleb tõhusaid konkurentsitingimusi liidu turul säilitada.

(123)

Arvestades asjaolu, et uusi jalgrattamudeleid töötab valdavalt välja liidu tootmisharu, saaks see tootmisharu sellisest arendustegevusest täielikult kasu nii müügimahu kui ka hindade osas, kui dumpinguhinnaga impordi surve hoitakse meetmete toel kontrolli all.

(124)

Leitakse, et liidu tootmisharu saaks meetmete jätkumisest kasu ning peaks olema võimeline säilitama või isegi suurendama oma müügimahtu ja tõenäoliselt ka müügihindu tõstma, saavutades seega piisava investeeringute tasuvuse taseme, et jätkata investeeringuid uude tehnoloogiasse.

(125)

Kui aga Hiina impordi suhtes kehtestatud meetmed peaksid kaduma, tekivad tõenäoliselt täiendavad kaubandusmoonutused, mille tõttu liidu tootmisharu kahjust toibumine kahtlemata peatub. Arvestades Hiina vaba tootmisvõimsust ja Hiina eksportijate varasemat käitumist välisturgudel on selge, et meetmete kadumise korral oleks liidu tootmisharul väga raske kui mitte võimatu toibuda ja oma positsiooni säilitada. Vastasel korral on tõenäoline liidu tootmisharu kahjustatud olukorra edasine halvenemine, mille tagajärjel võib tootmisvõimsus liidus veelgi väheneda ning mitu tootjat oma tegevuse lõpetada. Seega võib järeldada, et dumpinguvastased meetmed on liidu tootmisharu huvides.

(126)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 93–96 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 106–117 esitatud väidetega kahju jätkumise tõenäosuse analüüsi kohta, võib samuti järeldada, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsolukord halveneb tunduvalt.

(127)

Käesolevat uurimist toetas Euroopa Jalgratturite Liit (ECF) – Euroopa riikide jalgratturite ühenduste katusorganisatsioon.

(128)

ECF väidab, et Euroopa on kõrgetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele vastava kaasaegse jalgrattatoodangu kõige olulisem turg ning toodete sissevool Hiinast õõnestaks neid standardeid. Lisaks leiab ECF, et liidu majanduse siseselt on jalgrattatööstusel tohutu kasvupotentsiaal, mis satuks dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamise korral ohtu.

(129)

Meenutatakse, et eelmistes uurimistes leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid. Hoolimata meetmete kohaldamisest oli liidu importijatel/kasutajatel võimalik tooteid jätkuvalt muu hulgas Hiinast hankida. Samuti ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et oleks esinenud raskusi teiste allikate leidmisega. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei avalda liidu kasutajatele tõenäoliselt erilist mõju.

(130)

Uurimise käigus teatas endast jalgrattaosade tootjate ühendus COLIPED. COLIPED väitis, et liidus tegutseb ligikaudu 300 tehast umbes 7 300 töötajaga, mis varustavad jalgrattatootjaid osadega ning et tarnijate tööstusharu edasine tegevus sõltub seega paratamatult jalgrattatootmise jätkumisest Euroopas. Selles küsimuses leiti, et meetmete võtmiseta lõpetab eeldatavalt veelgi enam Euroopa jalgrattatootjaid tegevuse, mis avaldaks negatiivset mõju liidu jalgrattaosade tööstusele ning ohustaks tarnijate töökohti. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks tarnijate huvides.

(131)

Vaid üks sõltumatu importija vastas Hiina importi käsitlevale küsimustikule, kuid vastus ei olnud täielik, sest kõnealune äriühing valmistus parajasti oma tegevust lõpetama põhjustel, mida ei avaldatud.

(132)

Esmalt tuleks märkida, et võttes arvesse importijate vähest koostöövalmidust, oli meetmete kehtestamise või kehtestamatajätmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid võimatu täies ulatuses nõuetekohaselt hinnata. Lisaks tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole takistada importi, vaid taastada head kaubandustavad ning vältida importimist kahjustavate dumpinguhindadega. Kuna õiglaste hindadega importi lubatakse liidu turule ka edaspidi ning import kolmandatest riikidest jätkub, on tõenäoline, et importijate tavapärane tegevus ei ole märkimisväärselt mõjutatud. Pealegi on selge, et liidu tootjate tootmisvõimsus on piisav, et varustada turgu jalgrataste nõudluse võimaliku kasvu korral. Nagu nähtub põhjenduses 59 esitatud tabelist, viitab muudest kolmandatest riikidest pärit import asjaolule, et nimetatud riikides on jalgrataste tootmiseks piisav tootmisvõimsus. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et jalgrataste turul võiks tekkida puudujääk.

(133)

Kuna õiglase hinnaga importi lubatakse liidu turule ka edaspidi, jätkub importijate tavapärane tegevus tõenäoliselt ka siis, kui Hiina suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilivad. Sellist järeldust toetab nii sõltumatute importijate vähene koostöövalmidus kui ka asjaolu, et pärast Hiina suhtes meetmete kehtestamist ei ole uurimise käigus leitud tõendeid, et importijatel oleks erilisi raskusi.

(134)

Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmete jätkamine on selgelt liidu tootmisharu, tarbijate ja liidu jalgrattaosade tarnijate huvides. See võimaldab liidu tootmisharul kasvada ning parandada oma olukorda taastatud ausa konkurentsi tingimustes. Lisaks ei avalda meetmete kehtestamine olulist mõju importijatele, sest turul on endiselt saadaval õiglase hinnaga jalgrattad. Kui aga meetmed peaksid jääma kehtestamata, lõpetavad liidu jalgrattatootjad tõenäoliselt tegevuse, mis seab omakorda ohtu ka liidu jalgrattaosade tarnijate tegevuse.

(135)

Eespool nimetatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks peaks jätma dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestamata.

(136)

Eeltoodut silmas pidades tuleks jalgrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 pikendatakse meetmete kohaldamist aegumise läbivaatamise järel tavaliselt viie aasta võrra, välja arvatud juhul, kui konkreetsete põhjuste või tingimustega on põhjendatud lühem ajavahemik.

(137)

Seoses sellega tuleks märkida, et käesolevat menetlust iseloomustasid põhjendustes 1 ja 48 osutatud asjaolud, mis peaksid piisavalt kajastuma ka dumpinguvastaste meetmete kestuses. Põhimõtteliselt saab liidu tootmisharu kasu ebatüüpilisest meetmete kombinatsioonist, milles on ühendatud valmis jalgrataste väärtuseline tollimaks ja maksuvabastuskava, mis võimaldab kõnealusel tootmisharul kasutada Hiina jalgrattaosi ilma, et kohaldataks meetmetest kõrvalehoidmise vastaseid tollimakse, eeldusel et täidetud on konkreetsed tingimused.

(138)

Käesolev aegumise läbivaatamine on kinnitanud jalgrattatootmise sektori keerukat olemust ja selle tihedat seotust jalgrattaosi tootva sektoriga. Läbivaatamise käigus ilmnes, et nagu põhjenduses 1 kirjas, kasutab liidu jalgrattatööstus jalgrattaosade importimiseks paljuski maksuvabastuskava. Seepärast on oluline meetmete toimimine korrapäraselt läbi vaadata. Sel põhjusel kaaluti, kas meetmed peaksid piirduma kolme aastaga.

(139)

Pärast avalikustamist väitsid mitu liidu tootjat ja tootjate ühendust, et meetmeid tuleks pikendada viie aasta võrra. Pooled väitsid peamiselt seda, et jalgrataste tootjad olid valmis investeerima jalgrataste osade tootmisesse, et vähendada oma sõltuvust Hiina jalgrataste osade impordist, kuid et kolmeaastane ajavahemik ei olnud piisav, et sellised investeeringud end ära tasuksid.

(140)

Selles suhtes ei ole dumpinguvastaste meetmete vajaduse ja kestuse hindamisel aegumise läbivaatamise kontekstis oluline argument, mille kohaselt on mitu poolt investeerinud või kavatsevad investeerida jalgrataste osade tootmisse. Tõepoolest, aegumise läbivaatamine saab põhineda üksnes otsusel, millega määratakse kindlaks, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise.

(141)

Nagu põhjenduses 137 juba selgitatud, tuletatakse meelde, et alates meetmete esmakordsest kehtestamisest 1993. aastal ja nende laiendamisest jalgrataste osadele 1997. aastal on jalgrataste tootmise olukord liidus olulisel määral muutnud, kuna on antud üle 250 maksuvabastuse. Jalgrataste suhtes kehtivad meetmed on otseselt seotud jalgrataste osadele laiendatud meetmetega ja loodud maksuvabastuskavade süsteemiga. Seda silmas pidades on endiselt jõus järeldus, mille kohaselt õigustavad meetmed uut läbivaatamist, nagu märgitud põhjenduses 138. Selles suhtes märgib nõukogu, et komisjonil on võimalus algatada ex officio vahepealne läbivaatamine, mis hõlmaks dumpingut, kahju ja maksuvabastuskavu vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(142)

Neil põhjustel ja pidades silmas asjaolu, et meetmete kestust vaadeldaks igasugustes läbivaatamistes, on ennatlik hinnata käesoleva aegumise läbivaatamise raames, kas teatavad põhjused või olukorrad nõuaksid muu ajavahemiku kui tavapärase, algmääruse artikli 11 lõikes 2 kehtestatud viieaastase tähtaja kehtestamist. Seega leitakse, et on asjakohane pikendada meetmeid viieks aastaks. See ei tähendada, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete kestust ei võidaks hiljem täieliku läbivaatamise käigus tulemustest lähtuvalt uuesti läbi vaadata.

(143)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(144)

Eespool esitatust tulenevalt tuleks dumpinguvastaseid tollimakse rakendada veel viie aasta jooksul,