15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt tagab liikmesriik, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Direktiivis 2009/28/EÜ rõhutatakse ühtlasi, et transpordisektoris on energiatõhusus ülimalt vajalik, kuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustuslikku eesmärki on säästval moel tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordi üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab. Arvestades nii seda kui ka energiatõhususe tähtsust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, innustatakse liikmesriike ja komisjoni lisama aruannetesse, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (4) IV lisa ning muude transpordisektori energiatõhususe edendamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt, üksikasjalikumat teavet transpordisektoris võetavate energiatõhususmeetmete kohta.

(2)

Võttes arvesse liidu eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja maanteetranspordi kütuste olulist osa nendes heitkogustes, peavad liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (5) artikli 7a lõikele 2 kütuse- või energiatarnijatelt nõudma, et nad vähendaksid 31. detsembriks 2020 elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse liidus maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Biokütuste juurdesegamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks.

(3)

Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatakse säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad vastama, et neid saaks võtta arvesse kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja hõlmata riiklike toetuskavadega. Kõnealuste kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme nõuded, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad võrreldes fossiilkütustega vastama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivis 98/70/EÜ.

(4)

Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võivad sellega kaasneda olulised kasvuhoonegaaside heitkogused. Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seepärast muuta, et nad sisaldaks sätteid, milles käsitletakse maakasutuse kaudse muutuse mõju, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. Nendes sätetes tuleks arvesse võtta juba tehtud investeeringute kaitsmise vajadus.

(5)

Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tulenevatele hinnangulistele heitkogustele biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, on tõenäoline, et maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused on märkimisväärsed ja võivad osaliselt või täielikult muuta olematuks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise üksikute biokütuste puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse eelduste kohaselt peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Selliste heitkoguste vähendamiseks on kohane teha vahet sellistel põllukultuurirühmadel nagu õlikultuurid, suhkrukultuurid, teravili ja muud tärkliserikkad kultuurid. Peale selle tuleks soodustada selliste uute täiustatud biokütuste uurimist ja arendamist, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning täpsemalt uurida eri põllukultuurirühmade mõju nii otsesele kui ka kaudsele maakasutuse muutusele.

(6)

Et vältida töötlemisjääkide tootmise teadliku suurendamise stimuleerimist põhitoote arvel, tuleks töötlemisjäägi määratlusest välja jätta jäägid, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mida on sel eesmärgil teadlikult muudetud.

(7)

Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest valmistatud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada nii, et sellega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse risk on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane soodustada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat uurimist ja arendamist ning tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiatega.

(8)

Soovitav oleks saavutada täiustatud biokütuste võrreldes praegusega oluliselt kõrgem tarbimise tase liidus juba 2020. aastaks. Iga liikmesriik peaks edendama täiustatud biokütuste tarbimist ning püüdma oma territooriumil saavutada täiustatud biokütuste minimaalse tarbimise taseme, kehtestades riigi tasandil õiguslikult mittesiduva eesmärgi, mille poole ta püüdleb, täites kohustust tagada, et 2020. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides vähemalt 10 % nende lõpptarbimisest transpordisektoris kõnealuses liikmesriigis. Olemasolevad kavad, mille liikmesriigid on oma riiklike eesmärkide saavutamiseks koostanud, tuleks turul läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamiseks avaldada.

(9)

Samuti on asjakohane, et liikmesriigid esitavad komisjonile aruande riiklike eesmärkide seadmise ajal nende territooriumil täiustatud biokütuste tarbimise mahu kohta ning oma edusammudest selliste 2020. aastaks seatud riiklike eesmärkide suunas liikumisel, mille kohta tuleks avaldada kokkuvõttev aruanne, et hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tõhusust maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ohu vähendamisel täiustatud biokütuste edendamise teel. Täiustatud biokütused, mille mõju maakasutuse kaudsele muutusele on väike ja mis tekitavad üldiselt palju vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja nende edendamine etendab eeldatavalt jätkuvalt olulist osa transpordi süsinikusisalduse vähendamisel ja vähese CO2-heitega transporditehnoloogiate arendamisel pärast aastat 2020.

(10)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes, et kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja fossiilkütustest sõltumisega seotud ohtusid transpordisektoris, ning kutsus komisjoni üles täiendavalt analüüsima vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi jaoks, mis on mõeldud transpordis heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks, elektritranspordiks ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks transpordis ka pärast aastat 2020.

(11)

Ühtlasi tuleb 2020. aasta järgse perioodi taastuvenergia tegevuskava, mille komisjon peab direktiivi 2009/28/EÜ artikli 23 lõike 9 kohaselt esitama 2018. aastal ja mis hõlmab ka transpordisektorit, koostada liidu energia ja kliimaga seotud tehnoloogia ja uuendustegevuse laiema strateegia raames, mis tuleb välja töötada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2015. aasta järeldustega. Seetõttu tuleb täiustatud biokütuste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks mõeldud stiimulite tulemuslikkus õigel ajal läbi vaadata, et neid järeldusi ja seda läbivaatamist võetaks 2020. aasta järgse perioodi tegevuskava koostamisel täiel määral arvesse.

(12)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste erinevused tulenevad erinevatest sisendandmetest ja sellistest põllumajanduse arengut puudutavatest peamistest eeldustest nagu suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määrad, mis ei ole biokütuse tootjate kontrolli all. Ehkki enamik biokütuste lähteainetest kasvatatakse liidus, tekivad maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused eeldatavalt peamiselt väljaspool liitu piirkondades, kus lisatoodangut on tõenäoliselt võimalik saavutada madalaima kuluga. Eelkõige mõjutavad väljaspool liitu toimuvat troopiliste metsade kasutuse muutmist ja turbarabade kuivendamist puudutavad eeldused tugevalt maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid hinnangulisi heitkoguseid, mida seostatakse biodiisli tootmisega õlikultuuridest, ning seetõttu on äärmiselt oluline tagada selliste andmete ja eelduste läbivaatamine kooskõlas uusima kättesaadava teabega maakasutuse muutmise ja raadamise kohta, võttes arvesse ka kõnealustes piirkondades käimasolevate rahvusvaheliste programmide abil tehtud edusamme. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta vaatab parimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel ning vaatab üle võimalused lisada asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid kohandatud hinnangulisi heitkoguseid arvestavad tegurid.

(13)

Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks lähteainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena.

(14)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ulatuslikum kasutamine annab võimaluse lahendada paljud transpordisektori ja teiste energiasektorite probleemid. Seetõttu on vajalik pakkuda lisastiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris, ning suurendada elektriliste raudteetranspordivahendite ja elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutatavaid kordajaid, et suurendada nende kasutamist ja turuosa. Peale selle tuleb kaaluda lisameetmeid, millega soodustada transpordisektoris energiatõhusust ja energiasäästu.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ (6) aitab liidul liikuda nn taaskasutusühiskonna suunas, kus püütakse vältida jäätmeteket ja kasutada jäätmeid ressursina. Jäätmehierarhiaga kehtestatakse üldjoontes jäätmeid käsitlevates õigusaktides ja jäätmepoliitikas esitatud võimaluste järjestus vastavalt sellele, milline neist kujutab endast parimat valikut keskkonna seisukohalt üldiselt. Liikmesriigid peaksid toetama ringlusse võetavate materjalide kasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga saada taaskasutusühiskonnaks, ega tohiks, kui vähegi võimalik, toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist. Mõned maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga lähteained võib lugeda jäätmeteks. Sellegipoolest võib neid kasutada mõnel sellisel otstarbel, millel on direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhia kohaselt kõrgem järjestus kui jäätmete energiakasutusel. Seetõttu on vaja, et liikmesriigid pööraksid jäätmehierarhia põhimõttele vajalikul määral tähelepanu maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste edendamiseks võetavate stimuleerivate meetmete puhul või selliste biokütuste tootmisega seotud pettuste vähendamiseks võetavate meetmete puhul, et stiimulid selliste biokütuse lähteainete kasutamiseks ei satuks vastuollu püüdlusega vähendada jäätmete hulka või suurendada taaskasutust ning kasutada olemasolevaid ressursse tõhusalt ja säästvalt. Liikmesriigid võivad need meetmed, mida nad selleks võtavad, lisada direktiivi 2009/28/EÜ alusel koostatavatesse aruannetesse.

(16)

Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja biopõlevvedelike puhul tuleks tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaset, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside taset ning samuti piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heitkoguste üksnes vähest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega tagatakse biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisvõimsustesse tehtud investeeringutele kindlus vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(17)

Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane piirata selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel, piiramata selliste biokütuste ja biopõlevvedelike üldist kasutamist. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista liidu tasandil piirmäära kehtestamine liikmesriike kehtestamast madalamaid piirmäärasid selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogusele, mida võib võtta riigi tasandil arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(18)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kohaldada seda piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, ja seda saab arvesse võtta direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(19)

Kooskõlas vajadusega piirata teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust peaksid liikmesriigid püüdma järk-järgult loobuda selliste biokütuste ja biopõlevvedelike piirmäära ületava tarbimise toetamisest.

(20)

Selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike koguse piiramine, mida saab võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel, ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev direktiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi.

(21)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus tuleks lisada kütusetarnijate- ja komisjonipoolsesse biokütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ning komisjonipoolsesse biokütustest ja biopõlevvedelikest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(22)

Maakasutuse kaudse muutuse risk võib tekkida, kui peamiselt energia tootmiseks kasvatatavaid, muuks kui toiduks kasutatavaid eriotstarbelisi kultuure kasvatatakse olemasoleval põllumajandusmaal, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmiseks. Sellest hoolimata võib sellistel eriotstarbelistel kultuuridel, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, olla toidu- ja söödakultuuridest suurem saak ning need võivad aidata taastada tõsiselt rikutud ja tugevalt saastunud maad. Teavet sellistest eriotstarbelistest kultuuridest biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ning nende poolt maakasutuse kaudsele muutusele avaldatava tegeliku mõju kohta on aga vähe. Seetõttu peaks komisjon ühtlasi jälgima, milline on liidus sellistest eriotstarbelistest kultuuridest valmistatud biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ja tarbimise seis ja sellega kaasnev mõju ning andma nende kohta korrapäraselt aru. Tuleks kindlaks teha liidus elluviidavad projektid ning neid tuleks kasutada keskkonnasäästlikkusega seotud riskide ja kasu põhjalikuma analüüsi aluseks oleva teabe parandamiseks.

(23)

Maakasutuse kaudse muutuse leevendamisele võib kaasa aidata põllumajandussektorites tänu intensiivistunud teadustegevusele, tehnoloogia arengule ja teadmussiirdele toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste valmistamisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta; samuti teise aastase saagi kasvatamine maa-aladel, kus varem teist aastast saaki ei kasvatatud. Eeldusel et sellest tulenevat maakasutuse kaudset muutust leevendavat mõju riikide või projektide tasandil on võimalik väljendada koguseliselt, võiks käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete puhul sellist tootlikkuse kasvu kajastada, seda nii maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste väiksemate väärtuste kaudu kui ka toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste panuse kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu saavutamiseks transpordis 2020. aastal.

(24)

Vabatahtlikud kavad on üha olulisemad direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sisalduvate säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seetõttu on asjakohane anda komisjonile õigus nõuda, et vabatahtlike kavade kohta, sealhulgas kavade kohta, mida komisjon juba tunnustab direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaselt, antakse korrapäraselt aru nende tegevusest. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks eesmärgiga teha kindlaks parimad tavad ja asjakohasel juhul teha ettepanek parimate tavade edasiseks edendamiseks.

(25)

Siseturu tõrgeteta toimimise hõlbustamiseks on asjakohane täpsustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise tingimusi kõigi direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaselt kehtestatud kavade puhul, mille abil kontrollitakse biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumide järgimist.

(26)

Toiduga kindlustatuse poole püüdlemisel tuleb kõigil tasanditel tagada hea juhtimine ja õigustepõhine tegutsemisviis, mis hõlmab kõiki inimõigusi, ning toiduga kindlustatusele avalduva negatiivse mõju korral tuleks tagada eri meetmete sidusus. Seda arvestades on maaomandi ja maakasutuse õiguste haldamine ja kindlus eriti olulised. Seetõttu peaksid liikmesriigid järgima põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, mille kiitis 2014. aasta oktoobris heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustatuse komitee. Liikmesriike ergutatakse ühtlasi toetama maailma toiduga kindlustatuse komitee poolt 2013. aasta oktoobris vastu võetud, riikliku toiduga kindlustatuse raames maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevate vabatahtlike suuniste rakendamist.

(27)

Ehkki toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid seostatakse üldiselt maakasutuse kaudse muutuse riskiga, on ka erandeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama selliste kavade väljatöötamist ja kasutamist, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale muu eesmärgiga tootmist. Nii võib see olla näiteks juhul, kui biokütuste tootmine on mahult võrdne lisatoodanguga, mis saavutati tänu tootlikkuse suurendamiseks tehtud investeeringutele, mille abil saavutatud tootlikkuse tasemeni ilma kõnealuste tootlikkuse edendamise kavadeta ei oleks jõutud, või juhul, kui biokütuste tootmiseks kasutatakse maad, mille maakasutuse otsene muutus ei avaldanud olulist negatiivset mõju kõnealuse maa varasematele ökosüsteemi teenustele, sealhulgas süsinikuvarude kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid uurima, kas on võimalik sätestada kriteeriumid selliste kavade kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale tootmist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine ja et sellised biokütuste lähteained toodeti kooskõlas biokütuseid käsitlevate liidu säästlikkuse kriteeriumidega. Arvesse võib võtta vaid kava abil saavutatud tegelikule tootmise kõrvaletõrjumise vähendamisele vastavat lähteainete kogust.

(28)

Vaikeväärtuste kasutamise reeglid tuleks ühtlustada, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, siis liidu tootjatelt nõutakse tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, suurendades seega nende halduskoormust. Seepärast tuleks kehtivaid reegleid lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud liidu aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(29)

Seoses ELi toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

(30)

Selleks et tagada direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (7).

(31)

Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatud analüüsimeetodite ja bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erandi kohandamine, samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtuste kindlaksmääramine muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning transpordi eesmärgil CO2 kogumise ja kasutamise puhul.

(32)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette selliste biokütuse lähteainete ja kütuste loetelu võimalik täiendamine, mille käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel tuleks nende energiasisaldus korrutada kahega, samuti biokütuse ja biopõlevvedeliku tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning direktiivi 2009/28/EÜ III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga.

(33)

On eriti oluline, et komisjon viiks direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaldamisel ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(34)

Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes läbi vaatama, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju piiramisel, ning kaaluma võimalusi kõnealuse mõju vähendamiseks.

(35)

On oluline, et komisjon esitab viivitamata tervikliku ettepaneku kulutõhusa ja tehnoloogia suhtes neutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga säästvatesse biokütustesse ja muudesse transpordisektori CO2-heite vähendamise vahenditesse.

(36)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga (8) selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(37)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning tagada nimetatud kütuse kasutamisel keskkonnakaitse miinimumnõuete järgimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„10.   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

11.   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

12.   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused”– biokütused, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega;

13.   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

14.   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke.”

2)

Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 7c muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 7e lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 7b lõikes 7, artikli 7c lõikes 2, artikli 7c lõikes 9 ning artikli 7d lõigetes 4 ja 5 osutatud komisjoni aruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning artikli 7c lõike 3 esimese ja viienda lõigu ning artikli 7d lõike 2 kohaselt esitatavad aruanded ja teave koostatakse ja edastatakse nii käesolevat direktiivi kui ka direktiivi 2009/28/EÜ silmas pidades.”

7)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Võttes arvesse lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemusi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirangu kütuses komisjoni seadusandliku ettepaneku alusel läbi vaadata.”

9)

Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

10)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7a lõike 6, artikli 7d lõike 7 ja artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kütusekvaliteedi komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (9) tähenduses.

2.   Biokütuste säästlikkusega seotud küsimustes artiklite 7b, 7c ja 7d alusel abistab komisjoni direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõikes 2 osutatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

13)

IV lisa muudetakse ja lisatakse V lisa vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

1)

Artikli 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid:

„p)   „jäätmed”– määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (10) artikli 3 punktile 1; ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva mõiste alla;

q)   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

r)   „lignotselluloosmaterjal”– ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;

s)   „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal”– lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

t)   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

u)   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

v)   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

w)   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja biopõlevvedelikud”– biokütused ja biopõlevvedelikud, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja biopõlevvedelike valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 17 sätestatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumidega.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”"

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4)

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise ja kehtestada vastava korra. Ülekantud kogus

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkuleppeid artikli 3 lõigete 1, 2 ja 4 osas võib sõlmida üheks või mitmeks aastaks. Nendest teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda.”

5)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikkel 21 jäetakse välja.

9)

Artikli 22 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab taastuvate energiaallikate komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (12) tähenduses.

2.   Biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 5, artikli 5 lõike 5 ja artikli 19 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

13)

V lisa muudetakse ning lisatakse VIII ja IX lisa vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

a)

käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel. Sellega seoses sisaldab aruanne ka uusimat kättesaadavat teavet peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimise tulemusi, sealhulgas teavet, mis käsitleb mõõdetud suundumusi põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamist ning täheldatud üleilmset maakasutuse muutust ja raadamise määra ning liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, kaasates sellesse läbivaatamisprotsessi sidusrühmad;

b)

selliste stiimulite tõhususe, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikele 4 kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest, sealhulgas selle, kas on oodata, et IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütused moodustavad 2020. aastal liidus tervikuna kõikides transpordiliikides tarbitava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti;

c)

biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele;

d)

võimaluse koostada kriteeriumid niisuguste maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja biopõlevvedelike kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mida toodetakse kooskõlas direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, et ajakohastada vajaduse korral direktiivi 98/70/EÜ V lisa ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa;

e)

võimalikud majanduslikud ja keskkonnaalased eelised ja riskid, mis kaasnevad muude kui toiduks kasutatavate eriotstarbeliste kultuuride, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, laialdasema tootmise ja kasutamisega, kasutades ka olemasolevate projektide andmeid;

f)

bioetanooli ja biodiisli suhtelise osakaalu liidu turul ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis. Komisjon hindab ka tegureid, mis mõjutavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis, nagu ka võimalikke kasutamistõkkeid. Nimetatud hindamises tuleks arvesse võtta kulusid, kütusestandardeid, infrastruktuuri ja ilmastikutingimusi. Vajaduse korral võib komisjon esitada soovitusi, kuidas tuvastatud tõkked kõrvaldada;

g)

millised liikmesriigid on otsustanud kohaldada piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, et saavutada direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk, ning kas direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärgi rakendamise või saavutamisega on tekkinud probleeme. Komisjon hindab ka seda, millisel määral tarnitakse teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuseid, et täita direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk sellistest tasemetest kõrgemal, mis võivad aidata saavutada direktiivi 2009/28/EÜ eesmärke. Nimetatud hindamine hõlmab liikmesriikide lähenemisviisi maakasutuse kaudse muutuse mõju ja kulutõhususe hindamist.

a)

lisatakse direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sobivatele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kohandatud hinnangulist heidet arvestavad tegurid;

b)

esitatakse ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, sealhulgas lisameetmete võtmiseks liidu tasandil;

c)

edendatakse säästvaid biokütuseid pärast 2020. aastat tehnoloogiliselt neutraalsel viisil 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus.