27.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 56/12

(1)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1195/2014 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)

Teate (edaspidi „algatamisteade”) (3) avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas algatas komisjon uurimise vastavalt kaebusele, mille esitas 3. jaanuaril 2014 Taani Vesiviljelusliit („kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu vikerforelli kogutoodangust. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 1, tehti algatamisteates parandus (edaspidi „parandus”), (4) mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas4. septembril 2014.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 23, hõlmas subsiidiumi ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal ajutine tasakaalustav tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(5)

Egeuse eksportijate liit (edaspidi „AEA”) taotles ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik”). Nad kuulati ära 26. novembril 2014. Ärakuulamisel olid arutusel väidetav parandusest tingitud muutus toote määratluses, suitsutatud vikerforelli sisaldumine toote määratluses ning olukorra analüüs. Teine kohtumine ärakuulamise eest vastutava ametnikuga leidis aset 8. jaanuaril 2015. Lisaks 26. novembri 2014. aasta ärakuulamisel arutatud küsimustele käsitleti kahju analüüsimise metoodikat ja soovituslikku lähenemisviisi hinnakohustustele.

(6)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(8)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist viitas AEA põhjenduses 2 nimetatud algatamisteate parandusele ning väitis, et kõnealuse parandusega on komisjon laiendanud toote määratlust. Väidetava laiendamise tõttu ei olnud võimalik välistada, et mõned Türgi eksportijad ei teatanud endast uurimise algatamise ajal ega täitnud valikuuringu vormi. Seetõttu ei pruugi eksportivate tootjate valim olla enam representatiivne. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaari, esitamata täiendavaid tõendeid ega selgitust.

(10)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega kaheksateist Türgi eksportivate tootjate rühma. Ajutise määruse põhjenduse 14 kohaselt langes nende äriühingute arvele Türgi kogu liitu suunatud deklareeritud eksport 2013. aastal. Nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 15, moodustas komisjon vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 1 neljast eksportivate tootjate rühmast koosneva valimi, pidades silmas suurimat tüüpilist liitu eksportimise mahtu. Valim moodustab 64 % vaatlusaluse toote ekspordist liitu. Seega on valim representatiivne ning huvitatud isiku sellekohased väited on tagasi lükatud.

(11)

Kuna muid märkusi valikuuringu kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 9–17.

(12)

Üksteist äriühingut ja äriühingute rühma taotles algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist.

(13)

Komisjon lükkas need taotlused tagasi, kuna eksportivate tootjate arv on nii suur, et nende individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(14)

Ajutise määruse põhjenduse 24 kohaselt on vaatlusalune toode vikerforell (Oncorhynchus mykiss):

mis on pärit Türgist ja mille CN-koodid on praegu ex 0301 91 90, ex 0302 11 80, ex 0303 14 90, ex 0304 42 90, ex 0304 82 90 ja ex 0305 43 00 (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja nagu märgitud põhjenduses 9, väitis üks huvitatud isik, et komisjon on laiendanud uurimisaluse toote määratlust parandusega ning seda on väidetavalt kinnitatud ajutise määruse artikli 1 lõikes 1. See huvitatud isik väitis, et toote määratluse selline laiendamine oli ebaseaduslik. Lisaks väideti, et toote määratluse väidetava laiendamise küsimuses oleks tulnud konsulteerida huvitatud isikutega. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaari, esitamata täiendavaid tõendeid ega selgitust.

(16)

Ajutise määruse põhjenduse 25 kohaselt ei mõjutanud parandus uurimise ulatust, kuna oli redaktsioonilist laadi. Seega hõlmas toote määratlus algusest peale portsjoniteks tükeldatud vikerforelli kõiki esitusviise. Uurimise käigus sai selgeks, et toote eri esitusviiside kirjeldamine toote määratluses jäi ebaselgeks ning et Euroopa Liidu Teatajas avaldatud eri keeleversioonide vahel esines vastuolusid, mis nõudsid selgitamist. Näiteks oleks toote määratluse sõnasõnaline tõlgendus eeldanud eluskala rookimist. Ilmnes aga, et kõik huvitatud isikud, kellel paluti täita vastavad küsimustikud, andsid hoolimata kirjaveast teada kõigist tooteliikidest, mistõttu järeldati, et on jõutud ühisele arusaamisele kõikide liikide kuulumisest toote määratluse alla alates käesoleva menetluse algusest. Huvitatud isikuid teavitati viivitamatult pärast paranduse avaldamist e-posti teel, kuid keegi neist ei esitanud ühtki väidet nende kaitseõiguste rikkumise kohta ega ühtki kommentaari. Samuti olid eksportivad tootjad andnud uurimise ajal komisjonile teada kõigist toote määratluse alla kuuluvatest toodetavatest esitusviisidest. Seega on huvitatud isiku sellekohased väited tagasi lükatud.

(17)

Kaks huvitatud isikut kordasid väidet, et suitsuforell tuleks toote määratluse alt välja jätta. Nad vaidlustasid põhjenduses 29 esitatud komisjoni järelduse, et määratluse alla kuuluvad vaatlusaluse toote esitusviisid – elus, jahutatud, külmutatud või suitsutatud – on ühesuguste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomadustega, ning osutasid taas kahele varasemale dumpinguvastasele uurimisele teiste kalatoodete (vikerforelli ja lõhe) kohta, mis jõudsid lõpule vastavalt 2004. (5) ja 2005. (6) aastal ning kus suitsutatud tooted ei sisaldunud toote määratluses. Huvitatud isikud esitasid teavet suitsutamise mõjude kohta, mis väidetavalt muudavad eespool nimetatud omadusi. Peale selle kordasid nad, et suitsufilee ja muude toote esitusviiside kulustruktuur oleks märgatavalt erinev ning et suitsufilee tootmismenetlusega kaasnevad märkimisväärsed suitsutuskulud.

(18)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis AEA, et komisjon ei olnud selgitanud, millised füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on suitsutatud ja suitsutamata forellil sarnased. Lisaks väitis AEA, et on esitanud tõendeid, mille kohaselt oli näiteks suitsutatud forellil teistsugune keemiline struktuur, teistsugused organoleptilised omadused ja teistsugune toiteväärtus kui suitsutamata forellil.

(19)

Hoolimata suitsutamise mõjudest leidis komisjon, et põhjenduses 29 esitatud põhiomadused jäävad samaks ning et need mõjud ei õigusta suitsutatud toodete väljajätmist toote määratluse alt. Vastupidiselt AEA väitele säilitab toode, milleks on forell mitmesuguste inimtarbimiseks ettenähtud esitusviisidena, enda omadused ning peamised keemilised ja toitainelised näitajad ka suitsutatult. Huvitatud isikute esitatud teabest suitsutamisprotsessi mõju kohta ei selgunud, et eespool nimetatud põhiomadused muutuksid suitsutamisprotsessi käigus põhimõtteliselt. Küsimust arutati ka ärakuulamistel põhjenduses 5 osutatud ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Lisaks kuuluvad kõik vaatlusaluse toote kategooriad, kaasa arvatud suitsuforell, kombineeritud nomenklatuuri (7) grupi 3 alla, eristudes selgesti kalatoodetest sama nomenklatuuri grupis 16. Mis puutub kulustruktuuride erinevusse, ei esitanud huvitatud isikud oma väite kohta täiendavaid tõendeid. Peale selle, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 30, selgus uurimisest, et suitsufilee puhul ei ole kulude struktuur oluliselt erinev muude toote esitusviiside kulude struktuurist. Iga toote esitusviisi peamine kulutegur, mis moodustab ligi 50 % toote esitusviisi kogukuludest, on kasvatamise kulu, mille moodustab peamiselt söödakulu (kalajahu ja kalaõli), samuti energiakulu ning marja ja maimude maksumus. Igal juhul on tooteliikide hinna võrdlemise teel tehtud hinna allalöömise arvutused, nagu selgub põhjendustest 112 ja 113. Lisaks, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 31, ei selgunud ega järeldunud varasematest uurimistest, et suitsutatud tooted tuleks toote määratluse alt välja jätta. Sellepärast lükati selle kohta esitaud väited tagasi.

(20)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid AEA ja Türgi valitsus, et suitsutatud forelli kaasamine toote määratlusse käesolevas uurimises oleks vastuolus varasema tavaga ning et komisjon ei põhjendanud piisavalt väidetavat kõrvalekaldumist varasemast tavast.

(21)

Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 31, ei selgunud ega järeldunud varasematest uurimistest, et suitsutatud tooted tuleks toote määratluse alt välja jätta. Ning kui nimetatud varasemate uurimiste kohta esitatud kaebused ei hõlmanud suitsutatud tooteid, ei uurinud komisjon, kas neid oleks olnud võimalik uurimistesse kaasata, juhul kui nende kohta oleks esitatud kaebus. Seega on väide, nagu kalduks käesolev uurimine varasemast tavast kõrvale, ebaõige ja lükatakse seetõttu tagasi.

(22)

Kuna muid märkusi vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 24–32.

(23)

Kuna riigi toetuse kohta vesiviljelussektoris tehtavatele investeeringutele märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38–49.

(24)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadsid üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ning Türgi valitsus kahtluse alla komisjoni kaudse subsiidiumi keskmise summa arvutamise meetodi, milles võeti arvesse üksnes otsetoetusi saavat forellitootmist. Nad esitasid taotluse, et komisjon kasutaks mageveeforelli tootmisandmeid tervikuna, nagu need avaldas Türgi statistikaamet (8) 2014. aasta septembris. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mõlemad huvitatud isikud oma väidet. Komisjon leidis, et Türgi mageveeforelli tootmise kohta uurimisperioodil esitatud tervikandmed on hoolimata sellest, et need esitati pärast kontrollkäike, usaldusväärsed, ning nõustus selle väitega.

(25)

Kaudse subsiidiumi keskmine summa, mille arvutamisel võeti arvesse kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja oste sõltumatutelt tarnijatelt, langetati tasemelt 0,60 Türgi liiri kg kohta tasemele 0,51 Türgi liiri kg kohta, mis arvutati terve kala ekvivalendi põhjal järgmiselt:

Saadud summa jagati seejärel mageveeforelli kogutoodanguga, millest lahutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate (Özpekler, Kilic ja GMS) forellitoodang, nagu teatas Türgi valitsus oma vastuses küsimustikule.

(26)

Seega koosnes terve kala ekvivalendi põhjal arvutatud keskmine valimisse kaasatud eksportiva tootja toetuse määr kg kohta otsesest subsiidiumist, millega toetati kalakasvatust, ning Türgi valitsuse makstud subsiidiumi keskmisest summast ehk 0,51 Türgi liiri kg kohta, mis arvutati terve kala ekvivalendi põhjal ning ostude puhul sõltumatutelt tarnijatelt, kui neid oli. Kogutulu väljendati seejärel protsendina CIF-väärtusest.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist tegi üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ettepaneku kasutada teiselt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ostetud tooraine subsiidiumi arvutamiseks veidi muudetud arvutusmeetodit. Komisjon nõustus selle ettepanekuga ja ajakohastas vastavalt põhjenduses 33 esitatud tabelit.

(28)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ning seejärel pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et komisjon on tasakaalustanud neile eraldatud otsese subsiidiumisumma, kuid mitte tegeliku tulu. Saadud summad peaksid aga kujutama endast maksustatavat tulu. Seetõttu tuleks otsesest subsiidiumisummast lahutada Türgis kehtiv ettevõtte tulumaks 20 %. Algmääruse artikli 7 lõike 1 punktis a on sätestatud, et „taotluse lõiv või muud vältimatud kulud, et vastata subsiidiumi saamise tingimustele või saada subsiidiumi,” tuleks tulust maha arvata. Eksportivad tootjad olid seisukohal, et ettevõtte tulumaksude tasumine on eeltingimus neile eraldatud toetuste saamiseks, mistõttu tuleks tulumaksu käsitleda muu kuluna subsiidiumi saamise tingimustele vastamiseks või subsiidiumi saamiseks.

(29)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Algmääruses puudub õiguslik alus, mis toetaks soovitatud meetodit. Maksusid ei saa algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt käsitleda kuludena. Ettevõtte tulumaksu tasumine on Türgi maksuõiguse järgne kohustus, mis kehtib kõigile äriühingutele sõltumata sellest, kas nad saavad subsiidiume või mitte. Vastupidiselt eksportivate tootjate arvamusele ei ole ettevõtte tulumaksu tasumine toetuse saamise eeltingimus, vaid pigem on seda vaatlusaluse toote tegelik kasvatus.

(30)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ning seejärel pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et kuna nad peavad subsiidiumi eraldisi pikka aega ootama, kaasnevad selle ootusega märkimisväärsed rahalised kulutused. Seega ootavad nad, et komisjon kohandaks tulu määra allapoole, et kajastada nimetatud rahalisi kulutusi. Seoses sellega osutavad valimisse kaasatud eksportivad tootjad ajutise määruse põhjendusele 42, milles komisjon leidis, et kasu on saadud käibemaksuvabastusest masinate ja seadmete ostmise eest ning määratlesid seda tulu kui „vabastust kommertspangale intressi maksmisest kuni käibemaksu tagasisaamiseni”.

(31)

See väide on alusetu. Tegelikult peavad vastutavad ametiasutused koostama vastavad menetlused ja järelevalvemehhanismid, mis võimaldaksid nii suurt subsiidiumikava hallata. Seetõttu on mõistetav, et kava puhul, millele on õigus suurel hulgal kalakasvatajatest Türgi vesiviljelussektoris, võib kuluda teatav aeg, enne kui subsiidiumid eraldatakse. Paralleeli tõmbamine ajutise määruse põhjendusega 42 on eksitav. Selles põhjenduses kirjeldatud käibemaksusoodustus on Türgi valitsuse kavandatud subsideerimiskava, võimalike rahaliste kulutuste näol on aga tegemist tavapäraste kuludega, mille hüvitamist Türgi valitsus ette ei näe.

(32)

Kuna muid märkusi otseste ja kaudsete subsiidiumide kohta tootjatele ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–64.

(33)

Võtte arvesse huvitatud isikute esitatud kommentaare pärast esialgsete järelduste avalikustamist, on otsesed ja kaudsed subsiidiumimarginaalid järgmised:

(34)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ning seejärel pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, et komisjon oli käsitanud laenu tasakaalustatava subsiidiumina, ehkki see oli ette nähtud vaatlusaluse tootega mitteseotud investeeringuks.

(35)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Uurimise käigus selgus, et vikerforelli eksportiv tootja sai nimetatud laenu, mis on tasakaalustatav, kuna on eriomane vesiviljelussektorile. See, et kõnealune kava ei ole konkreetselt mõeldud uurimisaluse toote tootmisega tegelevale juriidilisele isikule, on tähtsusetu, kui laenuprogramm ise on spetsiifiline ja sellest saadavat tulu saab seostada vaatlusaluse toote tootmisega. Käesoleval juhul ongi tegemist sellega, et subsideeritud laen vähendas tootja üldisi rahastamiskulusid, mis samuti on kasulik vaatlusaluse toote seisukohalt. Ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et asjaomaste eksportivate tootjate rahaliste vahendite haldamine toimus nii, et laenu andmine ei mõjutaks äriühingu üldisi rahastamiskulusid.

(36)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis teine valimisse kaasatud eksportiv tootja, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt eraldanud subsideeritud laene samasse rühma kuuluva kahe erineva juriidilise isiku vahel, kuna ainult üks juriidiline isik tegeleb vaatlusaluse toote tootmisega.

(37)

Komisjon nõustus selle väitega ning eraldas toetust vastavate juriidiliste isikute käibe põhjal. Vaatlusaluse toote jaoks eraldatud toetus oli praktiliselt olematu ning seetõttu ei tohiks see subsiidiumi kogusummas kajastuda.

(38)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ning seejärel pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja seoses tasakaalustatud laenudega komisjoni arvutatud käibemäära, mida kasutati toetuste eraldamisel vaatlusaluse toote eksportimiseks liitu. Nimetatud tootja väitis, et vaatlusaluse toote eksportmüük tuleks jagada äriühingu kogukäibega, kaasa arvatud forelli ja muude toodete müük nii omamaiselt kui ka ELi ekspordituna, et arvutada välja käibemäär ja määrata subsideeritud laenude summa.

(39)

Komisjon nõustus selle väitega. Sellest uuest meetodist hoolimata on subsideeritud laenumarginaalid jäänud samaks.

(40)

Kuna muid märkusi subsideeritud laenude kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 65–81.

(41)

Võtte arvesse huvitatud isikute esitatud kommentaare pärast esialgsete järelduste avalikustamist, on otsesed ja kaudsed subsideeritud laenumarginaalid järgmised:

(42)

Kuna põllumajanduskindlustuspuuli ja kindlustusmaksetoetuse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 82–90.

(43)

Kuna nõustamissubsiidiumide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 91.

(44)

Kuna kütusesubsiidiumi ja kalalaevade kasutuselt kõrvaldamise subsiidiumi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 92.

(45)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist osutasid kaks valimisse kaasatud äriühingut ümardamisveale subsiidiumi kogumarginaalide arvutuses. Komisjon nõustus selle väitega ja ajakohastas vastavalt allpool esitatud tabelit.

(46)

Kuna üldiste subsiidiumimarginaalide arvutamise meetodi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 93–98.

(47)

Võttes arvesse huvitatud isikute esitatud kommentaare, on lõplikud subsiidiumimarginaalid, mida kohaldatakse netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(48)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon jättis liidu kogutoodangusse kaasamata andmed liidu tootjatelt, kes tegelesid teistelt liidu tootjatelt saadud eluskala töötlemisega. Nende väitel jäi liidu kalatöötlemissektor seega tegelikult uurimise alt välja.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaare ja väitis, et komisjon oleks pidanud koostama i) integreeritud analüüsi, mis põhineb liidu kalakasvatajate ja -töötlejate kogutoodangul või ii)kaheastmelise analüüsi, mis põhineb ühest küljest kalakasvatajatele ja teisest küljest töötlejatele tekitatud kahju esialgsel, segmenteeritud analüüsil, mis kaasatakse seejärel kogu tootmisharu analüüsi. Väideti, et viimane oleks kooskõlas WTO kohtupraktikaga kohtuasjas „EÜ – lõhe” (9) ning ühtlasi komisjoni varasema tavaga (10). Huvitatud isik ei esitanud aga ühtki hinnangut selle kohta, milline võiks olla alternatiivsete meetodite võimalik mõju kahjuanalüüsile. Lisaks väitis sama huvitatud isik, et kõnealune meetod ei ole kooskõlas tõsiasjaga, et töötlemiseks ettenähtud import kaasatakse nii impordimahu kui ka liidu toodangu andmetesse.

(50)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis ka Türgi valitsus, et teistelt liidu tootjatelt saadud eluskala töötlevatelt liidu tootjatelt saadud andmed tuleks kaasata liidu kogutoodangu andmetesse.

(51)

Lisaks väitis Türgi valitsus, et kahjuanalüüsis kasutatud tootmismaht erineb kehtivas analüüsis kasutatud tootmismahust ja võib seetõttu olla ebaõige. Türgi valitsus kordas ühtlasi oma kommentaari seoses väidetavate vigadega kehtivas analüüsis.

(52)

Käesolevasse uurimisse kaasati kõik elusa, värske, külmutatud ja suitsuforelli ning forellifilee tootjad liidus. Ajutise määruse põhjenduse 10 kohaselt hõlmas liidu tootjate valim eri tootmisetappe ja liike (elusa, värske, külmutatud ja suitsuforelli ning forellifilee tootmine) ning seda peeti liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks. Esitatud väide, nagu oleks kalatöötlemissektor tegelikult uurimise alt välja jäetud, oli seega ebaõige ja lükatakse tagasi.

(53)

Lisaks puudusid andmed, mis võimaldanuks komisjonil koostada segmenteeritud analüüsi eri tootmisastmete ja tooteliikide kaupa. Lisaks sellele on liidu tootmisharu ajutise määruse põhjenduse 10 kohaselt väga killustatud, hõlmates üle 700 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik koguda andmeid eri turusegmentide kohta. Seega ei olnud segmenteeritud analüüs käesoleval juhul teostatav.

(54)

Peale selle kaasati ümbertöötlemiseks ettenähtud eksport tootmisandmetesse eesmärgiga anda tootmismahu kohta täpseim hinnang. Igal juhul moodustas ümbertöötlemiseks ettenähtud vaatlusaluse toote import (välja arvatud suitsuforell) vähem kui 3 % liidu sel meetodil arvutatud kogutoodangust ning alternatiivne meetod, millega nimetatud import liidu tootmisandmetest välja arvatakse, ei mõjutaks seega märkimisväärselt seda kahjunäitajat.

(55)

Kehtiva analüüsi ja kahjuanalüüsi tarbeks välja arvutatud erinev tootmismaht näitab, et uurimise käigus tuli ilmsiks täpsem teave, samal ajal kui kehtiv analüüs põhines vastaval ajaperioodil kättesaadavate esmapilgul usutavate tõendite ettevaatlikul hinnangul. Komisjon vastas ka Türgi valitsuse konkreetsetele küsimustele kehtiva analüüsi kohta 18. detsembril 2014 saadetud individuaalse avalikustamisega ning ärakuulamise käigus ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 8. jaanuaril 2015. Seega lükatakse tagasi väide, nagu võiksid kahjuanalüüsil kasutatud tootmismahu andmed olla ebaõiged kehtiva analüüsi ja kahjuanalüüsi allikate erinevuse tõttu.

(56)

Ajutise määruse põhjenduse 123 kohaselt põhines tootmismaht Euroopa Vesiviljelustootjate Föderatsioonilt (FEAP) saadud andmetel, mida kogutakse kasvandustelt ja mis käivad igas liikmesriigis toodetud eluskala kohta. Ümbertöötlemiseks ettenähtud impordi osakaal lisati liidu eluskala tootmismahule, tuginedes uurimise käigus kogutud ja kontrollitud teabele. Kuna tootmismahtu arvutatakse terve kala ekvivalendi põhjal, siis ei ole vahet, kas arvutused tehakse esmase müügivormi ehk eluskala põhjal või viimase võimaliku müügivormi ehk töödeldud kala põhjal. Seega kui töödeldud kala tootmismaht oleks lisatud eluskala tootmismahule, nagu huvitatud isik soovitas, oleks see tinginud topeltarvestuse. Hoolimata asjaolust, et toodangumaht tervikuna põhines topeltarvestuse vältimiseks peamiselt eluskala tootmisandmetel, ei välistanud kasutatud meetod muid liidu tootmisharu tooteliike (elusa, värske, külmutatud ja suitsuforelli ning forellifilee tootmine) ja kahjutegurid osutavad liidu tootmisharule tervikuna, st eluskalale ja selle edasisele töötlemisele. Vastupidiselt huvitatud isiku väitele ei välistanud kogu liidu tootmismahu määramisel kasutatud meetod forellitöötlemise sektorit. Seepärast lükati väide tagasi.

(57)

Isegi kui huvitatud isiku soovitatud meetod oleks vastu võetud ja eluskala töötlevate liidu tootjate andmed lisatud liidu eluskala tootjate andmetele ning isegi kui see põhjustaks teatud kahjunäitajate nagu tootmismahu, müügimahu, tootmisvõimsuse ja tööhõive ülehindamist, oleksid suundumused vaatlusaluse perioodi vältel ikkagi samad, kuna töötlemissektori mahud on seotud eluskala tootmismahtudega.

(58)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 99 ja 100.

(59)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja nagu märgitud põhjenduses 48, väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei kaasanud andmeid liidu tootjatelt, kes töötlesid eluskala, mis oli saadud teistelt liidu eluskala tootjatelt, ning kaasas üksnes nende liidu tootjate toodangu mahu, kes impordivad eluskala edasiseks töötlemiseks. See huvitatud isik väitis, et liidu kogutarbimine on seetõttu alahinnatud. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaari, esitamata täiendavaid tõendeid, välja arvatud oletuslik näide turuosa kohta, ning väitis, et komisjoni meetod liidu tarbimise määramiseks on sisemiselt ebaloogiline ja annab tulemuseks Türgi impordi turuosa ülehindamise.

(60)

Nagu selgitatud põhjendustes 52 ja 56, ei jäetud liidu kalatöötlemissektorit tegelikult analüüsist välja. Siiski tehti tootmisandmed kindlaks terve kala ekvivalendi järgi arvutatud eluskala põhjal, et vältida topeltarvestuse ohtu. Sama tulemus oleks saadud juhul, kui kogu tootmismaht oleks määratud kindlaks terve kala ekvivalendiks teisendatud täiendavalt töödeldud forelli põhjal. Kui aga töödeldud kala tootmismaht oleks lisatud eluskala tootmismahule, nagu huvitatud isik soovitas, oleks see tinginud topeltarvestuse ning suurendanud seega kunstlikult liidu tootmismahtu ja tarbimist tervikuna. Samal ajal, nagu selgitatud põhjenduses 57, osutaksid need näitajad vaatlusalusel perioodil siiski samadele suundumustele. Seepärast lükati need väited tagasi.

(61)

Väidetavat mõju Türgi impordi turuosale on käsitletud põhjenduses 64.

(62)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101–105.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei kaasanud andmeid liidu tootjatelt, kes töötlesid eluskala, mis oli saadud teistelt liidu eluskala tootjatelt, ning kaasas üksnes nende liidu tootjate toodangu mahu, kes impordivad eluskala edasiseks töötlemiseks. Huvitatud isik väitis, et see meetod viis Türgi impordi turuosa ülehindamiseni. Nagu märgitud põhjenduses 59, ei esitanud huvitatud isik oma väite kinnituseks tõendeid, välja arvatud oletuslik näide turuosade kohta.

(64)

Nagu märgitud põhjenduses 60, tehti tootmisandmed kindlaks terve kala ekvivalendi järgi arvutatud eluskala põhjal, et vältida topeltarvestuse ohtu. Kui töödeldud kala tootmismaht oleks lisatud eluskala tootmismahule, nagu huvitatud isik soovitas, oleks see tinginud topeltarvestuse ja seega Türgi impordi turuosa alahindamise. Samal ajal, nagu selgitatud põhjenduses 57, osutaksid need näitajad vaatlusalusel perioodil siiski samadele suundumustele. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(65)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 106–108.

(66)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et Türgi impordihindu ei tohiks määrata keskmise hinna alusel, vaid tooteliigi alusel, kuna tooteliikide valik ja teatava tooteliigi kaal võib avaldada keskmisele hinnale märkimisväärset mõju. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaari, esitamata oma väite kohta täiendavaid tõendeid.

(67)

Peetakse asjakohaseks, et vaatlusaluse toote hindu vaatlusalusel perioodil käsitlevate kahjunäitajate üldiste suundumuste kindlakstegemiseks ja analüüsimiseks algmääruse artikli 3 kohaselt tuleks kasutada kaalutud keskmist impordihinda, mis on seotud vaatlusaluse toote määratlusega. Tegelikult on üksikasjalikke andmeid kogutud üksnes uurimisperioodi kohta. Seega ei ole andmed tooteliikide kaupa kogu vaatlusaluse perioodi lõikes kättesaadavad. Igal juhul võimaldaks kaalutud keskmine impordihind analüüsida vaatlusaluse toote puhul kehtivat suundumust. Asjaolu, et suundumus võib teatavate tooteliikide puhul väidetavalt erineda, ei väära üldist suundumust. Seejärel kaalutakse hinda, et võtta arvesse teatavate tooteliikide kaalu eri valikutes.

(68)

Teisest küljest, nagu märgitud ajutise määruse põhjendustes 112 ja 113, kasutas komisjon uurimisperioodil toimunud hindade allalöömise kindlaksmääramiseks valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks, ja võrdles neid valimisse kaasatud Türgi koostööd tegevate tootjate vaatlusaluse toote impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul tooteliikide kaupa, väljendatuna CIF-hinnana (kulud, kindlustus, vedu), tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(69)

Eespool esitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(70)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadis sama isik kahtluse alla fakti, et komisjon ei teinud impordijärgsete kulude arvutuses ühtki kohandust. Selle väite peale analüüsis komisjon uuesti olemasolevat teavet, kasutades keskmisi impordijärgseid kulusid, mida kandis valimisse kaasatud eksportiva tootjaga seotud importija.

(71)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Võttes arvesse põhjenduses 70 nimetatud kohandamist, oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal impordi puhul vaatlusalusest riigist liidu turule vahemikus 2–16 % (keskmine hinna allalöömise marginaal oli 6 %).

(72)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 109–111 ja 114–117.

(73)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Türgi valitsus komisjonilt teabe saamist makromajanduslike kahjunäitajate kohta, mis käsitlesid üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate koondandmeid. Nimetatud isik kordas oma väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Komisjoni tava kohaselt koostatakse ja analüüsitakse makromajanduslikke näitajaid liidu tasandil, mitte aga valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Mis puutub makromajanduslikesse näitajatesse, siis võrreldes tootmisharu ühe osa andmetega kajastavad olukorda vaatlusalusel perioodil paremini kogu liidu tootmisharu tervikandmed koos andmetega valimisse kaasatud äriühingute kohta. Seepärast lükati kõnealune taotlus tagasi.

(74)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 118–122.

(75)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja nagu märgitud põhjenduses 9, väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei kaasanud andmeid liidu tootjatelt, kes töötlesid eluskala, mis oli saadud teistelt liidu eluskala tootjatelt, ning kaasas üksnes nende liidu tootjate toodangu mahu, kes impordivad eluskala edasiseks töötlemiseks. See huvitatud isik väitis, et liidu tootmismaht tervikuna on seetõttu alahinnatud.

(76)

Põhjenduse 52 kohaselt analüüsis komisjon kogu liidu tootmisharu, sealhulgas elusa, värske, külmutatud ja suitsuforelli ning forellifilee tootjaid, ning põhjenduste 56 ja 60 kohaselt ei mõjutanud komisjoni kasutatud meetod liidu tootmismahtu tervikuna. Seega lükati see argument tagasi.

(77)

Türgi valitsus väitis, et Euroopa Vesiviljelustootjate Föderatsiooni (FEAP) andmed hõlmasid vaid 13 liikmesriigi andmeid, mistõttu oli liidu tootmismaht tervikuna alahinnatud.

(78)

FEAPi andmed ei hõlmanud tõepoolest liikmesriike, kelle kogu tootmismaht on alla 1 000 tonni (terve kala ekvivalendi) aastas, mis aga koguste väiksuse tõttu ei võinud avaldada märkimisväärset mõju kindlaks tehtud suundumustele. Lisaks ei näidanud huvitatud isik, milline võiks olla ülejäänud liikmesriikide koguandmetesse kaasamise võimalik mõju. Seepärast lükati väide tagasi.

(79)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et kaks liikmesriiki, nimelt Bulgaaria ja Rumeenia, kelle tootmisandmed olid välja jäetud, olid 2011. aastal tootnud tegelikult rohkem kui 1 000 tonni. Türgi valitsuse esitatud tootmismahud osutavad aga suure teraspea-lõhe tootmisele, mis ei ole käesoleva uurimise alla kuuluv toode. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud tootmisvõimsus ei olnud õige, kuna see oli arvutatud valesti kindlaksmääratud tootmismahu alusel, nagu on väidetud põhjenduses 75. Lisaks väitis see huvitatud isik, et tootmisvõimsuse rakendusaste ei tohiks põhineda valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabel, kuna valimisse on kaasatud liidu tootjad, kes esindavad mitmesuguseid tootmisetappe, nagu suitsutamine, kuid tootmismaht peaks väidetavalt sisaldama üksnes elusforelli. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis see huvitatud isik, et kasutatud valem põhines ekslikult valimisse kaasatud tootjate tootmisvõimsuse keskmisel rakendusastmel, selle asemel et kasutada ühest küljest eluskala tootmissektorist ja teisest küljest töötlemissektorist saadud konkreetseid andmeid. Huvitatud isik väitis ka, et lisaks ei olnud kaasatud liidus elusforelli ostvalt töötlevalt tööstuselt saadud andmed, millel oli väidetavalt märkimisväärne mõju liidu kogu tootmisvõimsuse kindlaksmääramisele. Lisaks väitis see huvitatud isik, et tootmisvõimsuse kindlakstegemine ei tohiks mingil juhul põhineda valemil, vaid liidu tootjatelt saadud tegelikel andmetel.

(81)

Nagu märgitud põhjendustes 52, 56 ja 60, ei jätnud komisjon liidu töötlemissektorit oma analüüsist välja, ning väide tootmismahu ebaõige arvutamise kohta lükati tagasi. Peale selle puudusid põhjenduse 53 kohaselt andmed, mis võimaldanuks komisjonil sooritada segmenteeritud analüüsi kahe eri tootmisharu andmete põhjal. Samal põhjusel ei olnud tootmisvõimsuse kindlakstegemisel võimalik toetuda tegelikele andmetele liidu enam kui 700 väikeselt ja keskmise suurusega tootjalt. Ajutise määruse põhjenduste 123 ja 124 kohaselt oli komisjoni poolt kindlaksmääratud tootmisvõimsuse rakendusaste kooskõlas liidu tootmismahuga. Seega lükatakse tagasi ka väide, nagu ei tohiks tootmisvõimsuse kindlakstegemine tootmise mittetäielike koguandmete põhjal ja tootmisvõimsuse rakendusaste põhineda valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud teabel. Igal juhul, isegi kui kasutada tootmismahu arvutamiseks huvitatud isiku soovitatud alternatiivset meetodit ning lisada liidu eluskala tootjatelt saadud andmetele liidus elusforelli ostvalt liidu töötlevalt tööstuselt saadud andmed, mis annaks põhjenduse 56 kohaselt tulemuseks topeltarvestuse, oleksid tootmisvõimsuse rakendusastme suundumused vaatlusalusel perioodil samad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(82)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 123–128.

(83)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja nagu märgitud põhjenduses 9, väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei kaasanud andmeid liidu tootjatelt, kes töötlesid eluskala, mis oli saadud teistelt liidu eluskala tootjatelt, ning kaasas üksnes nende liidu tootjate toodangu mahu, kes impordivad eluskala edasiseks töötlemiseks. See huvitatud isik väitis, et osa liidu töötlemissektorist jäeti tegelikust analüüsist välja. Seega on liidu tootmisharu müügimaht huvitatud isiku väitel alahinnatud ja selle põhjal arvutatud turuosa ebaõige. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik oma kommentaare ja väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama põhjenduses 49 kirjeldatud alternatiivseid meetodeid, esitamata tõendeid nende asjakohasuse kohta selle järelduse seisukohast.

(84)

Põhjendustes 52, 56 ja 60 esitatud põhjustel lükati tagasi väide, nagu oleks tootmismaht määratud kindlaks valesti ja osa liidu tootmisharust jäetud analüüsis arvesse võtmata. Sellest järelduvalt lükati ühtlasi tagasi väide, nagu oleksid müügimaht ja turuosa valesti kindlaks määratud. Nagu märgitud põhjenduses 53, ei olnud segmenteeritud analüüs teostatav ja lükati tagasi. Kui aga huvitatud isiku soovitatud arvutusmeetodiga oleks nõustutud, oleks see tinginud topeltarvestuse ning seega liidu tootmisharu ja turuosa ülehindamise. Samal ajal, nagu selgitatud põhjenduses 57, osutaksid need näitajad vaatlusalusel perioodil siiski samadele suundumustele. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(85)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 129 ja 133.

(86)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 134.

(87)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja nagu märgitud põhjenduses 9, väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei kaasanud andmeid liidu tootjatelt, kes töötlesid eluskala, mis oli saadud teistelt liidu eluskala tootjatelt, mistõttu alahinnati tööhõivet. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis see huvitatud isik, et kasutatud valem põhines ekslikult valimisse kaasatud tootjate tööhõive näitajatel, selle asemel et kasutada nimetatud kahe tööstussektori andmeid. Huvitatud isik väitis ka, et lisaks ei olnud kaasatud liidus elusforelli ostvalt töötlevalt tööstuselt saadud andmed, millel oli väidetavalt märkimisväärne mõju liidu kogu tööhõive kindlaksmääramisele. Lisaks väitis see huvitatud isik, et tööhõive kindlakstegemine ei tohiks mingil juhul põhineda valemil, vaid liidu tootjatelt saadud tegelikel andmetel.

(88)

Põhjendustes 52, 56 ja 60 esitatud põhjustel lükati väide, nagu oleks osa liidu tootmisharust jäetud analüüsis arvesse võtmata. Peale selle puudusid põhjenduse 53 kohaselt andmed, mis võimaldanuks komisjonil sooritada segmenteeritud analüüsi, kasutades ühest küljest eluskalasektorilt ja teisest küljest töötlemissektorilt saadud konkreetseid andmeid. Samal põhjusel ei olnud tööhõive kindlakstegemisel võimalik toetuda tegelikele andmetele liidu enam kui 700 väikeselt ja keskmise suurusega tootjalt. Ajutise määruse põhjenduse 136 kohaselt oli komisjoni poolt kindlaksmääratud tööhõive määr kooskõlas liidu tootmismahuga. Komisjon võttis tööhõivet käsitlevate andmete kindlakstegemisel tõepoolest arvesse kogu liidu tootmisharu, kaasa arvatud töötlemissektor. Sellest järelduvalt lükati ühtlasi tagasi väide, nagu oleks tööhõive valesti kindlaks määratud. Igal juhul, isegi kui kasutada tootmismahu arvutamiseks huvitatud isiku soovitatud alternatiivset meetodit ning lisada liidu eluskala tootjatelt saadud andmetele liidus elusforelli ostvalt liidu töötlevalt tööstuselt saadud andmed, mis annaks põhjenduse 56 kohaselt tulemuseks topeltarvestuse, oleksid tööhõive suundumused vaatlusalusel perioodil samad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(89)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 135–137.

(90)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu müügihindu ei tohiks määrata keskmise hinna alusel, vaid tooteliigi alusel, kuna tooteliikide valik ja teatava tooteliigi kaal selles valikus võib avaldada keskmisele müügihinnale märkimisväärset mõju. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama isik oma kommentaare, esitamata oma väite kohta täiendavaid tõendeid.

(91)

Analoogia põhjal ning põhjendustes 67 ja 68 esitatud põhjustel lükati see väide aga tagasi.

(92)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 140–142.

(93)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 143 ja 144.

(94)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 145.

(95)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 146–151.

(96)

Eespool esitatud tervikanalüüsi põhjal asjassepuutuvate makro- ja mikromajanduslike tegurite kohta ning muude kommentaaride puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 152–155 esitatud järeldused, et kogu liidu tootmisharu koos kõigi selle astmete ja tooteliikidega (elusa, värske, külmutatud ja suitsuforelli ning forellifilee tootmine) kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(97)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 157–161.

(98)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 162–165.

(99)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 166 ja 168.

(100)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 169 ja 170.

(101)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väidet, et olulise kahju liidu tootmisharule põhjustas konkureerimine teiste kalaliikidega. Huvitatud isikud tsiteerisid uuringuid, (11) mis tõestasid väidetavalt, et Saksamaa turul konkureerivad muud kalaliigid portsjoniteks tükeldatud vikerforelliga. Kõnealused huvitatud isikud väitsid veel, et lisaks suure teraspea-lõhe, lõhe ja pangaasiuse vahelisele väidetavale konkurentsile esines konkurentsi ka tursa, hiidlesta, makrelli ja meriahvena vahel, põhjustades kahju liidu tootmisharule.

(102)

Eespool nimetatud uuringutest, millele huvitatud isikud osutasid, ei ilmnenud veenvaid tõendeid Saksamaa turu ega liidu turu kohta tervikuna, mis toetaksid esitatud väiteid. Väidetega on vastuolus ka tõsiasi, et kogu vaatlusaluse perioodi vältel suurenes Türgi vikerforelli import nii liidu turuosa kui ka müügimahu arvestuses.

(103)

Väidetav konkureerimine teiste kalaliikidega ei suudaks igal juhul selgitada liidu tootmisharu üldist majandus- ja finantsolukorra halvenemist ning eriti turuosa kaotust võrreldes impordiga Türgist, mis vaatlusalusel perioodil suurenes.

(104)

Seetõttu lükati sellekohased väited tagasi.

(105)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 171–175.

(106)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väidet, et analüüsis ei võetud arvesse halduskoormuse negatiivset mõju liikmesriikides.

(107)

Teise võimaliku tegurina, mis võis põhjustada liidu tootmisharule kahju, käsitleti ajutise määruse põhjendustes 176–178 haldus- ja regulatiivkoormust, kaasa arvatud väidetav keeld tegeleda liikmesriikide teatavates geograafilistes piirkondades vesiviljelusega. Huvitatud isikud ei esitanud oma väite kohta täiendavaid tõendeid ega andnud sellega seoses lisateavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(108)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 176–178.

(109)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väidet, et analüüsis ei võetud arvesse jaemüügisektori hinnasurve ja hea läbirääkimispositsiooni negatiivset mõju.

(110)

Jaemüügisektori hinnasurvet ja läbirääkimispositsiooni käsitleti võimalike muude liidu tootmisharule kahju põhjustanud teguritena ajutise määruse põhjendustes 179–181. Huvitatud isikud ei esitanud oma väite kohta täiendavaid tõendeid ega andnud sellega seoses lisateavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(111)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 179–181.

(112)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väidet, et analüüsis ei võetud arvesse mitme muu teguri, nagu üleinvesteerimise, keskkonnaküsimuste ja kohtuvaidluste negatiivset mõju individuaalsetele liidu tootjatele.

(113)

Nimetatud tegureid käsitleti aga ajutise määruse põhjendustes 182–186. Huvitatud isikud ei esitanud oma väite kohta täiendavaid tõendeid ega andnud sellega seoses lisateavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(114)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 182–186.

(115)

Eelöeldu põhjal ja muude kommentaaride puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 187–189, mille kohaselt oli liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus subsideeritud import ning et teised tegurid üksikult või üheskoos analüüsituna ei kõrvalda seda põhjuslikku seost.

(116)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 191–194.

(117)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist teatasid endast veel kaks importijat, väites, et tollimaksude kehtestamine Türgist pärit forellile avaldaks neile negatiivset mõju. Kõnealused isikud ei esitanud oma väidete kohta tõendeid. Seetõttu lükati väited tagasi.

(118)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 195 ja 198.

(119)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 199–203.

(120)

Eespool kirjeldatu põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 204, mille kohaselt puuduvad kaalukad tõendid järeldamaks, et meetmete kehtestamine Türgist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ei ole liidu huvides.

(121)

Komisjoni poolt subsideerimise, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järelduste alusel tuleks kehtestada lõplikud tasakaalustusmeetmed, et subsideeritud import ei saaks enam liidu tootmisharu kahjustada.

(122)

Võttes arvesse põhjendustes 70 ja 71 kirjeldatud kohandamisi, on kahjumarginaalid läbi vaadatud põhjenduse 127 kohaselt.

(123)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 206–217.

(124)

Eelnevat arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikliga 15 tuleks kehtestada lõplikud tasakaalustavad tollimaksud vastavalt algmääruse artikli 15 lõike 1 kohasele väiksema tollimaksu reeglile. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja subsiidiumimarginaale. Tollimaksude summa peaks vastama madalamale subsiidiumi- või kahjumarginaalile.

(125)

Võttes arvesse Türgi eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõigi teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõigi teiste äriühingute” puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(126)

Lisas loetletud valimisse mittekaasatud koostööd tegevate Türgi äriühingute suhtes kehtestatakse lõplik tollimaksumäär, mis on võrdne valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmise tollimaksumääraga.

(127)

Eelneva põhjal peaksid lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema alljärgnevad.

(128)

Eespool nimetatud tasakaalustusmeetmed kehtestatakse väärtuselise tollimaksuna, st protsendimäärana impordi väärtusest.

(129)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti nende äriühingute puhul kindlaks uurimise käigus. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud.

(130)

Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul.

(131)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete tasakaalustavate tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (12). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(132)

Tasakaalustavate tollimaksude nõuetekohaseks rakendamiseks tuleks kõigi muude äriühingute jääktollimaksu kohaldada mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(133)

Pärast ajutise määruse avalikustamist soovisid 15 eksportivat tootjat võtta hinnakohustusi kooskõlas algmääruse artikliga 13.

(134)

Komisjon analüüsis hinnakohustuste võtmist hoolikalt, võttes arvesse konkreetset konteksti suhetes Türgiga. Komisjon leidis aga, et need hinnakohustused ei oleks käesolevas menetluses asjakohased. See on tingitud vaatlusaluse toote arvukatest esitusviisidest, märkimisväärsetest hinnaerinevustest vaatlusaluse toote eri esitusviiside vahel ning ristkompenseerimise ohust, mis tuleneb muude toodete müügist samadele klientidele.

(135)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis üks huvitatud isik (AEA), et põhjused, mille alusel hinnakohustusi ebapraktilisteks peeti, ei ole õiged. Esiteks väitis ta, et esitusviiside arv on piiratud, need on TARICi koodide abil selgelt eristuvad ning vajaduse korral saab teatavaid esitusviise rühmitada; teiseks ei muutvat suured hinnaerinevused eri esitusviiside vahel hinnakohustusi ebapraktilisteks, kuna eri esitusviiside jaoks on võimalik kehtestada erinevad minimaalsed impordihinnad, ning kolmandaks on sarnaseid hinnakohustusi varem muude kalaliikide nagu lõhe puhul (13) kinnitatud.

(136)

Esiteks olid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kes olid soovinud võtta hinnakohustusi ja kelle kohta komisjon omas üksikasjalikku teavet, eksportinud uurimisperioodi jooksul seitset erinevat vaatlusaluse toote esitusviisi. Neid esitusviise ei saa TARICi koodide abil selgelt kindlaks määrata. Lisaks võib erinevaid hindu nõudvate esitusviiside rühmitamine põhjustada ristkompenseerimist eri esitusviiside minimaalsete impordihindade vahel. Teiseks, kui tasakaalustada eksportivate tootjate ja esitusviiside arvukust ning eri esitusviiside vahelisi märkimisväärseid hinnaerinevusi arvukate minimaalsete impordihindadega, nagu soovitas huvitatud isik, muudaks see hinnakohustuste järelevalve veelgi ebapraktilisemaks. Kolmandaks oleks ristkompenseerimise leevendamine pideva järelevalvega klausli üle mitte müüa muid tooteid samadele klientidele ebaproportsionaalselt ressursimahukas ja seega ebapraktiline. Mis puutub aga lõhesse, on sel ajal kinnitatud hinnakohustused osutunud ebapraktilisteks, millest annavad tunnistust paljud tühistamised meetmete kehtivusajal. Nimetatud põhjustel lükatakse tagasi väited hinnakohustuste praktilisuse kohta käesoleval juhul.

(137)

Seetõttu lükati pakutud hinnakohustused tagasi.

(138)

Võttes arvesse kindlaks tehtud subsiidiumimarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise tasakaalustava tollimaksu alusel tagatud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikud tasakaalustava tollimaksu määrad, tuleb vabastada.

(139)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas dumpinguvastase nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (14) artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega.

—

eluskala, massiga 1,2 kg tükk või vähem, või

—

värske, jahutatud, külmutatud ja/või suitsutatud:

—

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2013) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Türgi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu märkimisväärne kogus,