5.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/53

1.1

Valge raamat annab ülevaate komisjoni tegevusest aastani 2006. Tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsustega andis regioonide komitee omalt poolt märkimisväärse panuse valge raamatu koostamisele eelnenud laiapõhjalisse avalikku arutellu.

1.2

leiab, et valge raamat annab võimaluse jätkata arutelu raamatus käsitletavate strateegiate, ettepanekute ja kohustuste üle. Ametivõimud ja eelkõige piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sotsiaalpartnerid peaksid andma oma panuse järgmistes punktides:

1.3

tervitab valges raamatus järgmiseid aspekte:

1.4

rõhutab, et üldhuviteenused on osa väärtussüsteemist, mis toetab elu Euroopa Liidus ja liikmesriikides, keda iseloomustab majandusliku ja sotsiaalse progressi tugev vastastikune mõju, mille tulemusel tekib sotsiaalne turumajandus ning mis aitab kaasa kodanike võimalikult suurele kaasatusele Euroopa majanduslikus ja ühiskondlikus elus;

1.5

märgib, et üldhuviteenuste korraldamine aitab kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, lähimuspoliitikale, kogukonda kuulumise tundele, kodanike üldhuvidele ja jätkusuutlikule arengule mitte ainult meile endale, vaid ka järeltulevatele põlvedele;

1.6

avaldab heameelt selle üle, et komisjon võtab seisukoha üldhuviteenuste suhtes Euroopa tasandil. See ehitab silla praeguse olukorra, mis asutamislepingutel ja Euroopa Kohtu pretsedendiõigusel rajanedes asetab konkurentsipoliitika teistest ettepoole, ja uue olukorra vahel, mis tuleneb põhiseaduse lepingust;

1.7

väljendab rahulolu, et komisjon on järginud lähimuspõhimõtet oma seisukohas, et “üldhuviteenuste määratlemine, organiseerimine, rahastamine ja nende suhtes järelevalve rakendamine on esmajärgus vastavate riigivõimude ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ülesanne”, lisaks sellele soovib komitee juhtida tähelepanu asjaolule, et siseriiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on võimalus töötada välja ja rakendada eeskirju, mis annavad kodanikele suurema valikuvabaduse, nii et nad otsustavad ise, kes vastavat teenust osutab.

1.8

tervitab seda, et komisjon tunnustab asutamislepingu artiklit 16 (põhiseaduse lepingus artikkel III-122), mis sätestab, et Euroopa seadus annab kaasotsustusõigusega “liidu pädevuste piires” üldhuviteenustele selge õigusliku aluse. Jätkuvad vastuargumendid üldise õigusliku raamistiku suhtes ei õigusta praeguse olukorra jätkumist, kus seadusandluse puudumise tõttu peab Euroopa Kohus õigust looma, mitte seda kohaldama. Valge raamat näeb ette võimaliku edasise arutelu raamseaduse eelnõu koostamise üle pärast põhiseaduse lepingu heakskiitmist. Sellest lähtudes on komisjon võtnud kohustuse koostada hindamisaruanne võimalike ettepanekute kohta;

1.9

rõhutab, et eksisteerib laiapõhjaline üksmeel vajaduse suhtes muuta ELi roll selgemaks ja läbipaistvamaks, ilma et liidule antakse rohkem pädevust. Näib, et valges raamatus seda aktsepteeritakse, sest seal tunnustatakse liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste pädevusi seoses üldhuviteenustega, kaasa arvatud õigust valida õiguslik raamistik või üldhuviteenuste osutamise kohustusega ettevõtete avalik või eraõiguslik staatus.

1.10

on veendunud, et kõrge kvaliteediga üldhuviteenuste üldine kättesaadavus mõistliku, tootmis- ja teenindamiskulude alusel arvestatud hinnaga on kogu ELis majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse üks põhiküsimustest ning et kohalikud omavalitsused on kõige paremas olukorras hindamaks oma kodanike vajadusi ja määramaks oma piirkonnas üldhuviteenuste osutamise kõige sobivam vorm ja struktuur;

1.11

rõhutab, et territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgini jõudmiseks on vaja arendada kohalikke avalikke teenuseid ja üleeuroopalisi teenuste võrke. Struktuurifonde — mis on asendamatud vahendid Euroopa ühtekuuluvuspoliitika teostamisel, tuleks reformida, et need edendaksid üldhuviteenuseid vastavalt ühekuuluvuspoliitika eesmärkidele, eelkõige seoses piiriülese koostöö ja üldhuviteenuste edendamisega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

1.12

rõhutab, et ühtse turu ja üldhuviteenuste põhimõtetes sisalduvad teatud määral vastandlikud huvid;

1.13

arvab, et investeeringute pikaajaline rahastamise ning avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise jätkuv tagamine on kõige olulisem, et kindlustada kõrge kvaliteediga üldhuviteenuste üldine kättesaadavus kogu ELis;

1.14

leiab, et rohelises raamatus tõsteti esile sektorite liberaliseerimispoliitika eeliseid, aga ei pööratud piisavat tähelepanu ausa konkurentsi ja üldhuviteenuste vahelisele tasakaalule;

1.15

tervitab seda, et komisjon tunnistab valges raamatus selgesõnaliselt siseturu ning konkurentsieeskirjade ja üldhuviteenuste vaheliste vastuolude olemasolu. Aga selle tasakaalustamatusega, mis on üldhuvist lähtuvate kaalutluste ja konkurentsieeskirjade vahel, tuleb konkreetselt tegeleda;

1.16

rõhutab veel kord, et avaliku teenuse osutamiseks ettevõtte leidmiseks hankekonkursi väljakuulutamine on vabatahtlik ja mitte kohustus selleks, et saadav abi oleks legaalne avalike teenuste kompensatsioonina; Hiljutiste kohtuotsuste taustal, mis piiravad oluliselt mõistet “avalike teenuste otsene haldamine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt”, on komitee seisukohal, et komisjon peaks esitama ettepaneku riigihanget käsitlevate õigusaktide muutmiseks eesmärgiga määratleda otsese haldamise mõiste nii, et see oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse tegelikkusega;

1.17

nõustub komisjoniga, et avatud siseturu loomise eesmärk on kooskõlas üldhuviteenuste arendamisega, kuid peab vajalikuks täpsustada mõistet “kaubanduse mõju”, mis vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 12 ja 81–89 näeb ette konkurentsireeglite kohaldamise raamistiku üldhuviteenustele. Praegusel hetkel tõlgendab Euroopa Kohus ühendusesisese kaubanduse potentsiaalse mõju mõistet väga laialt, nii et isegi väga kindlalt piiritletud kohalikul tasandil üldhuviteenuseid osutavatele ettevõttetele võidakse kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätteid;

1.18

soovitab tungivalt komisjonil hakata kiiresti looma ettepanekut õigusliku raamistiku kohta, mis põhineks põhiseaduse lepingul ja mis peaks võimaldama defineerida positiivseid põhimõtteid nagu:

Ühtsed mõisted annaksid horisontaalse väärtuse sektoritele, mille suhtes kehtib ühenduse seadusandlus, ning oleksid kasulikud võrdluspunktid teiste sektorite jaoks.

1.19

toonitab, et selline raameeskiri on seda olulisem, et avalike teenuste osutamise kompensatoorsete maksete puhul kohustavad esimesed kaks Altmark Transi otsuse kriteeriumi (s.t kohustus selgelt määratleda avalik teenus, mida riigiabi saaja peab osutama, ja eelnevalt ning objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määrata parameetrid, mille alusel kompensatoorsed maksed arvutatakse) kohalikke omavalitsusi juba praegu tegema pingutusi avaliku teenuse lepingute määratlemisel. See pingutus võib viia vaid suurema läbipaistvuseni ja suurema demokraatliku vastutuseni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste haldamisel;

1.20

leiab, et kui üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ja majandushuvita teenuseid selgelt ei eristata ning kui üldhuviteenuseid ei määratleta asutamislepingutes selgemalt, siis jätkub ebavõrdus konkurentsieeskirjade automaatsel kohaldamisel;

1.21

kinnitab antud kontekstis oma arvamuses, mis käsitles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut siseturul pakutavate teenuste kohta tõstatatud nõudmist, et “üldist majandushuvi pakkuvad teenused jäetaks põhimõtteliselt direktiivi rakendusalast välja (ja seda mitte ainult asukohamaa printsiipi käsitlevas osas) tõrjumaks direktiivi kohaldamisel tekkida võivaid diskussioone ning vältimaks vajadust ühtlustada see sektor lühikese aja jooksul üleeuroopaliste üldsätetega”; Komitee tervitab, et komisjon tunnistab oma teatises “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel — Lissaboni strateegia uus algus” muresid päritoluriigi sätete toimimise pärast oma teenuste direktiivi ettepanekus (6);

1.22

tervitab komisjoni tõsist lähenemist ühelt poolt üldist majandushuvi pakkuvate teenustega ja teiselt poolt avalike teenuste osutamise kohustusega seotud probleemide lahendamisel, ent on siiski imestunud komisjoni kvartali tööprogrammis välja kuulutatud, 2004. aasta detsembris läbi vaadatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse ettepaneku avaldamisest, mis puudutab nõudeid avalikule teenindamisele ning avaliku teenindamise lepingute sõlmimist reisijateveoks raudteedel, maanteedel ja siseveeteedel, kusjuures konsultatsioonid üldhuviteenuseid käsitleva valge raamatu üle ei ole veel sugugi lõppenud;

1.23

märgib siiski, et valges raamatus ei sätestata üldhuviteenuste täpset määratlust ja märgitakse ainult, et üldhuvi pakkuvate kaupade tarnimisel ja teenuste osutamisel tekib avalike teenuste osutamise kohustus. Valge raamat mainib üheksat suunavat põhimõtet üldhuviteenuste määratlemiseks. Need loovad raamistiku teenuse osutamise järgseks hindamiseks, aga ei tõstata küsimust konkurentsipõhimõtte järgimise suhtes. Seega ilmnevad valges raamatus taas probleemid, mis on seotud tasakaalu leidmisega üldhuviteenuste ja konkurentsieeskirjade vahel;

1.24

väljendab muret, et kalduvus kohaldada siseturu eeskirju prevaleerib üldhuviteenuste õiglase kaitse üle. Välja arvatud ametiasutuste poolt oma kohustuste täitmisel tasuta osutatud teenuste korral võib tegelikkuses kõikidel üldhuviteenustel olla juures mingi majandushuvi;

1.25

märgib, et sellel on märkimisväärne mõju piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kohustusele üldhuviteenuste osutamist ise hallata;

1.26

leiab, et üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid on võimalik üksteisest täpselt eristada ainult juhul, kui neid hinnatakse kriteeriumite alusel, mis tagavad põhiõigused, üldise kättesaadavuse, lähimuse ja jätkusuutliku arengu.

1.27

tervitab komisjoni lubadust koostada 2005. aastal teatise eelnõu sotsiaalsete ja tervishoiuga seotud üldhuviteenuste kohta, et nimetada spetsiifilisi tunnuseid koos vajalike moderniseerimismeetmetega ja lahendada õiguskindluse puudumise probleem. Selgesõnalise seadusandluse puudumisel allutatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenused liigselt konkurentsieeskirjadele ja see kahjustab teenuste spetsiifilisi eesmärke. Samas on vaja tulenevalt ELi sisesest liikuvusest võtta meetmed, mis tagaksid juurdepääsuõiguse sotsiaal- ja tervishoiuteenustele kogu ELi piires. Seetõttu tuleks hinnata selle sektori erisusi, jõuda ühiste definitsioonideni, tegeleda sektorisiseste huvide konfliktidega ja nõuetekohaselt kooskõlastada asjakohaste teenuseosutajate konkreetsed rollid;

1.28

rõhutab, et komisjon peab oma ettepanekuid koostades jõudma tõhusa koostööni riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsustega ning kõigi huvitatud pooltega, sest sotsiaal- ja tervishoiuteenused põhinevad enamikes Euroopa riikides lähimuse ja ühise rahastamise põhimõttel;

1.29

märgib, et valge raamat näeb ette 2005. aastal hindamisaruande koostamise sektorispetsiifiliste direktiivide mõju kohta ja suurema horisontaalse ühtsuse saavutamise enne direktiivide ülevaatamist 2006. aastal. Üleeuroopaliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta kehtivad siseturu sektorispetsiifilised direktiivid, mis käsitlevad telekommunikatsiooni, postiteenuseid, elektri- ja gaasivarustust ning õhu-, mere- ja maanteetransporti. Need direktiivid hõlmavad nii konkurentsikohustusi kui avaliku teenuse osutamise kohustusi. Nende mõjusid tuleb perioodiliselt hinnata, et hõlbustada kõnealuste direktiivide läbivaatamist. Läbivaatamisel tuleb täpsustada avalike teenuste osutamise kohustusi, ühtlustada avalike teenuste osutamise kohustused erinevate sektorite lõikes ja arendada reguleerivat raamistikku. Hetkel käib veel arutelu, kas teised üldist majandushuvi pakkuvad teenused, sealhulgas veevarustus, jäätmetöötlus, linnatransport ja avalik-õiguslik televisioon, peaksid käima ühenduse raamistiku alla ning kui peaksid, siis milline õiguslik alus tuleks valida (keskkond, kultuuri mitmekesisus, teabevabadus jne);

1.30

hindab seda, et valge raamat käsitleb ka koostööd arengumaadega, et aidata neil arendada välja kvaliteetsed üldhuviteenused. Põhiteenuste kättesaadavus on oluline vahend arengu toetamisel. Kahjuks puuduvad rahvusvahelisel tasandil ühised põhimõtted üldhuviteenuste ja õiglase rahastamiskorra kohta. Selleks, et anda oma panus üldhuviteenuste arendamiseks arengumaades, peaks EL formuleerima regionaalse koostööpoliitika, mis soodustab riigi vara loomist rahvusvahelisel tasandil, töötades välja usaldusväärse institutsionaalse ja regulatiivse raamistiku, mis toetab investeerimist põhilistesse üldhuviteenustesse;

1.31

arvab, et siiski on vaja põhjalikku avalikku arutelu, mis selgitab teenuskaubanduse teemalistel rahvusvahelistel läbirääkimistel tehtavaid üldhuviteenustega seotud valikuid. Kuna EL on siiamaani rakendanud põhimõtet, et liidusisene regulatiivne raamistik peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduslepingutega, siis sellise poliitika tulemusel ei pakuta riiklikult rahastatavaid olulisi üldhuviteenuseid (tervishoid, haridus, kultuur) ja see on pannud mitmed piirangud sektoritele, mida EL on otsustanud liberaliseerida, ilma et tagataks vajalikud garantiid;

2.1

leiab seoses õiguslike aspektidega, et kuigi valge raamat esitab tiheda töökava järgmiseks kaheks aastaks ja arvestab paljusid kohalike omavalitsuste poolt väljendatud probleeme, ei ole komisjon andnud piisavat teavet õiguslike vahendite kohta tulevikus ja muudatuste kohta olemaolevasse siseturu- ja konkurentsiõigusse;

2.2

märgib, et komisjon on võtnud kohustuse esitada 2005. aasta juuliks ettepanekud üldhuviteenuste rahastamistingimuste tagamise kohta, kohaldades Altmark Transi kohtulahendit;

2.3

palub komisjonil jätkata kõigi huvitatud poolte kaasamist küsimustes (nt konkurents), mille üle peeti esimest korda mitteametlikke arutelusid, võimaldades regioonide komiteel esitada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste seisukohad neid lähedalt puudutavatel teemadel (vt 29. septembri täiskogu istungil ühehäälselt vastu võetud arvamust CdR 155/2004 fin);

2.4

tuletab taas meelde, et ühenduse õigusaktide väljatöötamisel tuleks rangelt järgida lähimuspõhimõtet, et tagada kohalikele omavalitsustele vabadus valida sobivad organisatoorsed vahendid ja kasutada neile kehtivaid eesõigusi vastavalt oma riigi õigusele;

2.5

rõhutab, et nende põhimõtete järgimisest tulenev kohustus välistab võimaluse, et kahtluse alla seatakse kohalike omavalituste langetatud otsused selle suhtes, kuidas nad oma ülesandeid täidavad, et tagada kodanikele teenuste kättesaadavus linna-, maa- ja hõredamalt asustatud piirkondades;

2.6

leiab, et kuna üldhuviteenuste rahastamistingimuste tagamine on pakiline, siis tuleb intensiivse kaheaastase töökava (aruanded, otsused, õigusaktide eelnõud, uurimused, teatised jne) elluviimisel järgida sätestatud ajakava, kui soovitakse jõuda konkreetsete operatiivsete meetmeteni;

2.7

hindab komisjoni lubadust 2005. aastal läbi vaadata liberaliseerimise hindamise kord, võttes arvesse kõigi huvitatud poolte arvamusi ning sotsiaalset ja keskkondlikku mõju;

2.8

nõustub komisjoniga, et komisjon peaks püüdma tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vabaduse sobiva teenuste korraldamise viisi valikul ja peaks välistama Euroopa Liidu siduvad õigusalased algatused, mis seda vabadust piiraksid. On oluline arendada välja süsteem, mis tagab kvaliteedi ja riiklike andmete võrreldavuse. Olemasolevat hindamiskorda sektorispetsiifilistes direktiivides käsitletavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks tuleks parandada ning nende üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hindamiskorda, mille kohta sektorispetsiifilised direktiivid ei kehti, tuleb arendada vastavalt sõltumatuse, pluralismi ja kvaliteedi põhimõtetele. Mitte mingil tingimusel ei tohiks edendada liberaliseerimist, ilma et põhjalikult ja pidevalt hinnatakse selle majanduslikku, sotsiaalset, territoriaalset ja keskkondlikku mõju.