20.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 231/83

1)

arvestades, et kohalik ja piirkondlik mõõde on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel hädavajalik;

2)

arvestades, et Haagi programmi eesmärgid ühtivad suures osas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkondadega;

1.1

käsitleb Haagi programmi kui tasakaalustatud tervikut, mis kujutab endast tugevat alust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, kuid soovib siiski märkida, et programmis ei ole piisavalt tunnustatud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panust vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala loomisel;

1.2

märgib, et paljudes liikmesriikides vastutavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused õigus-, politsei- ja siseküsimusi puudutavate õigusaktide ning nende rakendamise eest ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuvad arvukalt üldhuviteenuseid, mille eesmärgiks on ennetada kuritegevust ning edendada sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni;

1.3

rõhutab kõnealuse küsimuse edasiarendamise vajadust ning märgib, et algne Tampere programm on veel päevakohane. Tampere programmi eesmärkide ja selle täienduste täielik rakendamine peab jätkuma Euroopa Liidu meetme alusel;

1.4

märgib, et teguviis, mis põhineb austusel demokraatia, inimõiguste, õiguskorra ja kodanike enesemääramisõiguse vastu, on vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ühiskonna loomisel keskse tähtsusega;

1.5

rõhutab, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel on peamiseks eelduseks kogu ühiskonna areng, mis soodustab eesmärkide saavutamist. Ainult poliitiliste vahendite või muude kontrollimeetmetega ei ole võimalik saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala;

1.6

viitab sellele, et vabadusele, turvalisusele ja õiglusele rajatud ala loomise programm sõltub rohujuuretasandi algatustest, mis takistavad näiteks ühiskonnas valitsevast ebavõrdsusest tuleneva ebakindlustunde teket. Kõnealust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ei ole võimalik saavutada ainuüksi “ülaltpoolt” kavandatud meetmetega. Seetõttu on piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel Euroopas keskne roll;

1.7

on veendunud, et tegelik alus märkimisväärsele edasiminekule seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga pannakse Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumisega, kuna kõnealuse lepinguga lihtsustatakse uute õigusaktide vastuvõtmise hääletuskorda ning antakse suurem roll Euroopa Parlamendile.

1.8

peab sama oluliseks Haagi programmis olevat avaldust, et põhiõiguste harta ühendamine põhiseaduse lepinguga paneb Euroopa Liidule juriidilise kohustuse mitte ainult austada vaid ka edendada põhiõiguste kohaldamist Euroopa Liidus;

1.9

soovib kinnitada Euroopa Põhiõiguste Agentuuri moodustamist, mille juhatus peaks kaasama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja, arvestades, et kodakondsus ja põhiõigused puudutavad eelkõige rohujuuretasandit.

1.10

tervitab tõsiasja, et Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumisega saab Euroopa Liit vahendid arendamaks küpset immigratsioonipoliitikat;

1.11

märgib, et sisserände valdkonnas ei ole saavutatud täiesti rahuldavaid edusamme, kuna mitte kõiki direktiive, mille suhtes on ettepanekud tehtud, pole rakendatud. Juba vastuvõetud direktiivide puhul peab pöörama tähelepanu nende tõhusale rakendamisele;

1.12

rõhutab vajadust luua seadusliku rände Euroopa kontrollsüsteem, mis annaks võimalikele tulevastele sisserändajatele tegelikku lootust ning mille eesmärk on hoida ära meeleheide, mis sunnib paljusid pöörduma inimkaubandusega tegelevate rühmituste poole;

1.13

märgib, et võitlus ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo ja inimkaubanduse– mis puudutab eriti tõsiselt naisi ja lapsi — vastu on sisserännet puudutava tervikkontseptsiooni oluline aspekt, ja et tuleb jätkata algatusi ebaseadusliku sisserände ning väljasaatmise ja kodumaale tagasiviimise teemal;.

1.14

rõhutab, et ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemisel ning põgenike kaitsmisel ja seadusliku sisserände puhul on oluline teha koostööd kolmandate riikidega.

1.15

märgib, et võitluses kuritegevuse ja uimastitega ning terrorismivastases võitluses peab lisaks efektiivsetele piiriülestele meetmetele tegema jõupingutusi mõistmaks äärmuslikkuse ja radikaalsuse põhjusi. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetavad meetmed kodanikele põhiteenuste pakkumiseks, ohutu elamispinna kavandamiseks ja sisserändajate integreerimiseks on siinkohal võtmetähtsusega;

1.16

tervitab nõukogu otsust lülitada Euroopa Liidu uimastivastane strateegia 2005-2012 Haagi programmi ja toetab strateegia eesmärki mõjutada uimastite tarbimist ja kaubandust tervisekaitse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja avaliku julgeoleku rõhutamise abil;

1.17

toetab ettepanekut tõhustada koostööd ja teabevahetust liikmesriikide riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi politseiametite ning tolliametite vahel;

1.18

leiab, et terrorismi ennetamine ja terrorismivastane võitlus peab jääma esmatähtsaks tegevusvaldkonnaks ja et terrorismi rahaallikate leidmine peab toimuma senisest tõhusamate vahenditega. Võitluses majanduskuritegevusega tuleb suurendada finantsoperatsioonide uurimise läbipaistvust.

1.19

nõustub Euroopa Komisjoniga, et oluline on ELi õigusaktide üldine rakendamine ja tõhus õigusalane koostöö kõigis liikmesriikides;

1.20

märgib, et enamik Euroopa Liidu õigusakte rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.21

toetab Ühenduse piirivalvefondi rajamist;

1.22

tervitab Haagi programmis sätestatud lähenemist, mille eesmärgiks on tõhustada välispiiri kontrolli;

1.23

märgib, et vabadust, õiglust, välispiiri kontrolli, terrorismivastast võitlust ja sisejulgeolekut ei saa käsitleda eraldi küsimustena;

1.24

leiab, et otsus asutada Euroopa välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise agentuur on õigeaegne. Agentuuri täielikuks rakendumiseks 1. maiks 2005 tuleb kindlustada piisavad majandusressursid ja muud vahendid.

1.25

märgib, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tegevuskava ei ole ilma piisava rahastamiseta võimalik korralikult rakendada;

1.26

on rahul, et laienenud Euroopa Liidu poliitilisi väljakutseid ja eelarvevahendeid 2007–2013 käsitlevas teatises mainib Euroopa Komisjon vabadust, turvalisust ja õigust kui põhiväärtusi, mis moodustavad Euroopa ühiskonnamudeli võtmeelemendid, ning kuulutab Euroopa kodakondsuse Euroopa Liidu üheks tulevaseks rahastamisprioriteediks. Komisjon leiab, et poliitilise kontseptsioonina sõltub Euroopa kodakondsus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala lõpuleviimisest ja üldkasutatavatele hüvedele juurdepääsust.

2.1

toetab otsust jätkata ELi tööd kõnealuses valdkonnas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise uue programmiga, mis sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja nende saavutamise ajagraafikut;

2.2

usub, et programmi koostamisel on oluline arvestada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel.

2.3

märgib, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rajamisel tuleb igakülgselt austada inim- ja põhiõigusi;

2.4

on rahul, et Haagi programmis tõstatatakse Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevate õiguste tugevdamise küsimus ning toetab kindlalt kodakondsusest tulenevate õiguste kaitset. Euroopa Liidu kodakondsus peab jääma ELi tegevuse peamiseks põhimõtteks.

2.5

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll sisserändajate sotsiaalsel integreerimisel ning kutsub üles eraldama integratsioonimeetmetele piisavaid vahendeid;

2.6

märgib, et sisserändajate integratsiooni mõjutavad tugevasti riiklikud õigusaktid ja sotsiaalne turvalisus. Riiklike süsteemide erinevusi tuleb arvesse võtta Euroopa üldraamistiku kohta otsuste tegemisel;

2.7

peab oluliseks, et ka tulevikus otsustavad liikmesriigid töölubade andmise üle kolmandate riikide kodanikele. Sisseränne peab kujunema vastavalt erinevate tegevusalade ja erinevate liikmesriikide tegelikule tööjõuvajadusele; komitee rõhutab, et vastuvõetavate sisserännanud töötajate arvu kindlaksmääramine on liikmesriigi ülesanne;

2.8

märgib, et isikute liikuvus ei ole Euroopa Liidus seni eriti suur olnud. Liikuvuse suurenemisele ELis tuleb erinevates kontekstides tähelepanu pöörata. Tähtis on soodustada ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumist.

2.9

on seisukohal, et programmi karistusõiguse osas tuleks esmatähtsaks pidada piiriülese mõjuga raskeid kuritegusid. Seevastu väiksemate ja kohaliku tähtsusega kuritegude vastu võitlemine peaks jääma endiselt liikmesriikide seadusandluse pädevusse, tunnustades nii kuritegevuse ennetamise poliitikat jätkuvalt valdkonnana, kus Euroopa Liit saab Euroopa lisandväärtuse näol anda tõhusa panuse riiklikesse, piirkondlikesse või kohalikesse meetmetesse. Kohtuotsuste vastastikust tunnustamist tuleks pidada prioriteetsemaks kui karistusõiguse ühtlustamist;

2.10

tuletab meelde, et kuigi terrorismi vastu võitlemise põhieesmärk on kodanike turvalisuse tagamine, ei tohiks see praktikas tähendada põhiõiguste rikkumist ja sellega seoses kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepanekut isikuandmete kaitse kohta terrorismivastase võitluse raames;

2.11

leiab, et uimastite vastu peaks võitlema jätkuvalt mitmel rindel, püüdes vähendada nii nõudmist kui pakkumist;

2.12

kordab oma ettepanekut, et Euroopa Komisjon peaks olemasolevate ja kui vaja, siis ka uute programmide raames koostama toetusstrateegia, mis täiendaks linnaalade sotsiaalset planeerimist, haridus- ja koolituspoliitika alaseid algatusi ning suurendaks üldsuse osalust ja ühtsustunnet;

2.13

kordab ka oma üleskutset rajada linnaalade turvalisuse Euroopa vaatluskeskus, kui lihtne struktuur, mis oleks vahend andmete kogumiseks, korraldamiseks ja töötlemiseks kuritegude ohvrite ja ebakindlustunde täheldamise kohta, uurimistegevuse edendamiseks ja kooskõlastamiseks ning poliitika väljatöötamiseks. Kõnealuseid meetmeid kasutataks mitte ainult Euroopa Liidu pädevusvaldkondades, vaid ka piirkondlike ja kohalike partnerluste arendamisel;

2.14

toetab Euroopa komisjoni ettepanekut, et Euroopa naaberriikide ja partnerluspoliitika instrumendi kohaldamisulatus peaks hõlmama ka koostöö tugevdamist justiits- ja siseküsimustes ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamist ja vältimist.

2.15

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles osalema kõnealuste meetmete kavandamisel ja rakendamisel, kui vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala saavutamiseks vastuvõetud õigusakte rakendatakse riiklikul tasemel;

2.16

soovitab õigusalase koostöö puhul eriti silmas pidada vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Kodanikel ja ametkondadel peab olema parem juurdepääs teabele teiste liikmesriikide õigussüsteemide ja organite kohta.

2.17

leiab, et nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspäraselt iga üksikjuhtumi puhul vastavalt rakendatud erimeetmed oleksid kasulikud, et säilitada tavapärased piiriülesed suhted Euroopa Liidu välispiiridel nii, et need ei seaks ohtu kodanike ohutust ning tagaksid nii Euroopa Liidu ja naaberriikide maismaapiiride kaitse kui ka nende liikmesriikide vaheliste piiride kaitse, mis pole veel tühistanud isikute kontrollimise nõuet oma ühispiiril.

2.18

kutsub komisjoni tungivalt üles võimalikult kiiresti eraldama vajalikke rahastamisvahendeid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimiseks. Rahastamisvahendite eeskirjade koostamisel tuleks kindlasti jälgida, et arvestataks ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamisnõuetega;

2.19

soovitab, et rahastamisprogrammid hõlmaksid piisavat toetust ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste meetmetele sisserändajate integreerimiseks ning märgib, et rahastamistingimusi ei tohiks ülearu piirata. Eriti just sisserände põhjuse alusel kehtestatud piirangud ei ole integratsiooni seisukohast praktikas eriti tõhusad;

2.20

soovitab, et programmid annaksid võimaluse ametnike vahetuseks liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, sest see oleks parim viis edendada head tava;

2.21

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema võimelised osalema rahastamisprogrammide juhtimise eest vastutavate organite töös;

2.22

rõhutab, et rahastamisprogrammid ja struktuurifondide toetus vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala elluviimiseks/teostamiseks peavad olema kooskõlas ja üksteist täiendavad. Kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab Euroopa Komisjoni erinevate peadirektoraatide tihedat koostööd rahastamisprogrammide ettevalmistamisel;

2.23

kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama põhjaliku teavitamisstrateegia vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahastamisvõimaluste kohta, et rakendusmeetmete eest vastutajatel oleks juurdepääs erinevaid rahastamisvõimalusi puudutavale teabele.