16.5.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 115/88

---

Regioonide Komitee arvamus teemal “Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus võitlusesse kliimamuutustega”

(2006/C 115/20)

Regioonide Komitee,

võttes arvesse Euroopa Liidu eesistujariigi Ühendkuningriigi 30. juuni 2005. aasta taotlust koostada vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 lõikele 1 arvamus teemal “Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus kliimamuutustega võitlemisse”;

võttes arvesse presidendi 25. juuli 2005. aasta otsust teha säästva arengu komisjonile ülesandeks koostada kõnealusel teemal arvamus;

võttes arvesse nõukogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta ning keskkonnanõukogu 7. märtsi 2005. aasta järeldusi;

võttes arvesse21. septembri 2000. aasta arvamust Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist käsitleva rohelise raamatu kohta ning komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile teemal ELi poliitika ja meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks: Euroopa kliimamuutuste programmi suunas, KOM(2000) 87 lõplik ja KOM(2000) 88 lõplik — (CdR 189/2000 fin (1));

võttes arvesse säästva arengu komisjoni 28. juunil 2005 vastu võetud arvamuse eelnõu (CdR 65/2005 rev 1) komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu” (KOM(2005) 35 lõplik);

võttes arvesse säästva arengu komisjoni 6. oktoobril 2005 vastu võetud arvamuse eelnõu (CdR 215/2005 rev 1) (raportöör: Cllr Ken Bodfish, Brightoni ja Hove'i volikogu juht (UK/PES));

arvestades, et:

1.	kliima muutub. Teadlaste hulgas on levinud veendumus, et 2100. aastaks tõuseb temperatuur kogu maailmas 1,4–5,8o C;

2.	ELi ministrite nõukogu teatas 1996. aastal, et ta “usub, et keskmine temperatuur maailmas ei tohiks ületada kaht kraadi võrreldes tööstuse arengu eelse tasemega”;

3.

kliimamuutuste mõju on tunda kogu maailmas ning eelkõige kohalikul tasandil selliste mõjude kaudu, nagu vähenenud taimekasvatustoodang; üleujutused; metsatulekahjud; pinnasekahjustused ja erosioon; veekasutuse piirangud; maantee- ja raudteeinfrastruktuuri kahjustused; bioloogilise mitmekesisuse kadumine; energiavarustuse katkestused; fossiilkütusevarude vähenemine; struktuurilised kahjustused ja setted; soojussaared (2) ja õhu kvaliteedi probleemid;

4.	äärmuslikud ilmastikutingimused nagu üleujutused mõjutavad tugevasti Euroopa majandust ning võivad edasiste ennustatud kliimamuutuste korral osutuda katastroofiliseks;

5.	on saanud selgeks, et kliimamuutuste vältimisel on tulemusi, kuid selleks on vaja ühendada kliimamuutuste juba ilmnevate mõjude leevendamine ja nendega kohanemine;

6.

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mängivad suurt rolli kliimamuutuste jälgimisel ja hindamisel ning kohalike ja piirkondlike kogukondade teavitamisel võimalikest mõjudest, aga ka strateegiate väljatöötamisel kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning säästva energiakasutuse propageerimiseks;

võttis 62. täiskogu istungil, mis toimus 16.–17. novembril 2005 (17. november) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse:

1.   Regioonide Komitee seisukohad

Regioonide Komitee

Sissejuhatus

1.1	tervitab Euroopa Komisjoni ja ministrite nõukogu senist juhtrolli kliimamuutuste valdkonnas ning innustab seda jätkama tulevases 2012. aastale järgnevas kliimamuutuste poliitikas ja hiljem;

1.2	hindab ministrite nõukogu pühendumust, mida viimane näitas üles märtsis 2005, nõustudes heitmete vähendamise edasiste eesmärkidega, ning nõuab tungivalt, et EL keskenduks tõsisemalt kliimamuutuste probleemi lahendamisele kogu maailmas, tagamaks sama pühendunud tegutsemise ka mujal;

1.3

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendavad keskset ja asendamatut rolli kliima püsivuse tagamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad piirkonna heaolu edendamise ja põhiteenuste osutamise eest, mõjutavad seda, kuidas inimesed elavad ja töötavad, neil on täidesaatvad volitused, praktiline oskusteave ja demokraatlik õiguspärasus. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kaasa aidata kliima stabiilsusele, kasutades säästvat energiat viisil, mida ükski organisatsioon üksi saavutada ei suuda;

1.4	arvab, et üldiselt tuleb rohkem tunnustada ulatuslikku rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad etendada kliimamuutustega võitlemisel. Nende käsutuses peaks olema selleks piisavalt vahendeid;

1.5

rõhutab, et ELis ja ka väljaspool kannatab kliimamuutuste all kõige rängemini sageli kõige vaesem elanikkond ning nende võimalused kliimamuutustega kohaneda on tihti piiratud. Kliimamuutustega võitlemine peab hõlmama suuremat keskendumist kütusepuuduse probleemi lahendamisele ja energiatõhususe suurendamisele ning võimaldama kogukondadel näidata loodetavate tulevaste mõjude suhtes üles suuremat paindlikkust;

1.6	arvab, et kõigi poliitikavaldkondade keskmes peab olema järgmine energia hierarhia: a) vähendada energiavajadust, b) kasutada energiat tõhusamalt, c) kasutada taastuvenergiat, d) fossiilkütuste jätkuv kasutamine peab olema puhas ja tõhus;

1.7	märgib, et kliimamuutustega võitlemisest on piirkondlikul ja kohalikul tasandil sageli võimalik saada palju kasu, näiteks paraneb piirkonna majanduse konkurentsivõime;

2.   Kliimamuutused kui võimalus, mitte üksnes oht

2.1	rõhutab, et kliimamuutused ohustavad otseselt Euroopa julgeolekut, sest fossiilkütuste vähenemisel nõrgenevad tarnetagatised ning ilmamuutused toovad kaasa negatiivseid mõjusid. Euroopa tervikuna seisab silmitsi kasvavate kindlustuskuludega ning paljudel juhtudel ei ole võimalik vara kindlustada;

2.2	märgib, et kliimamuutused kujutavad meie eluviisile üht suurimat ohtu, kuid pakuvad ka laialdasi võimalusi ehitada üles jätkusuutlikum, hõlvavam ja konkurentsivõimelisem tulevik;

2.3	arvab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemustel on ELi tulevasele kliimamuutuste poliitikale palju pakkuda. Seepärast tõstetakse allpool esile mitu lühikest juhtumiuuringut, milles käsitletakse mõningaid põhiküsimusi kliimamuutustega võitlemisel ning esitatakse soovitusi tulevikuks;

3.   Kohalike ja piirkondlike meetmete näited (3)

3.1   Pädevuse ja hea tava vahetuse edendamine

Teadmiste edendamine partnerluste kaudu võib aidata parandada ja kooskõlastada kohalike ja piirkondlike kliimamuutuste strateegiate väljatöötamist ning levitada teadmisi ja vahetada häid tavasid. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste partnerluste kogemused on andnud silmapaistvaid tulemusi ning peaksid teavitama Euroopa ja liikmesriikide poliitikat:

Kliimaühenduse asutatud auhinnaga Climate Star tõstetakse esile eeskujulikku tegevust kliimamuutustega võitlemisel ning dokumenteeritakse kogu Euroopas omandatud kogemusi ja tehtud edusamme. Lisaks pädevuse tunnustamisele soodustab see kogemuste vahetamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Riiklikud programmid, nagu säästvat energiakasutust edendav Beaconi volikogu programm (Beacon Council Scheme, Inglismaal ja Walesis), keskenduvad samuti kogemuste vahetamisele ja mõttevahetusele kohalikul tasandil esinevate probleemide üle;

3.2   Taastuva energia propageerimine

Kliima püsivuse ohustamine tähendab, et peame tootma rohkem energiat kohapeal. Kohapeal toodetud energia on sageli tõhusam, kuna seda transporditakse vaid lühikesel vahemaal. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimuses on suurendada taastuva energia tootmise suutlikkust. Tänu rollile, mida ta etendab planeerimises ja varustamises, on ta kohaliku energia tootmise võime ja tarbimise peamine mõjutaja. Taastuva energia tootmine kohalikul tasandil on väga oluline ka kohalike oskuste ja tehnoloogiabaasi ülesehitamiseks. Kuid kohalikul tasandil üles näidatud pühendumine ei vasta ELi kõrgetasemelisele pühendumisele. Olukord peab muutuma, kui tahame omandada oskused ja tehnoloogia, mis on vajalikud konkurentsivõimeliste vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamiseks tulevikus:

Malmö linn (Rootsi) on rahvusvahelise kohalike keskkonnaalgatuste nõukogu (International Council for Local Environmental Initiatives) kliimakaitset toetavate linnade programmi raames rajanud 1000 elamuga linnarajooni, mida varustatakse 100 % taastuva energiaga. Energiavarustus põhineb kohalikel päikese-, tuule- ja vee-energia varudel koos piirkonna jäätmetest ja reoveest toodetava energiaga. Igas elamus on oma elektriarvesti tagamaks, et linnal oleks võimalik välja selgitada energiakasutuse struktuur ning vastavalt kavandada taastuvat võimsust;

3.3   Süsinikujääkide mõõtmine ja vähendamine kohalikul tasandil

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad etendada olulist rolli kohaliku kogukonna energiakasutuse ja süsinikujääkide, sealhulgas energia era- ja ärikasutuse hindamisel ning suunamisel. Selle saavutamiseks tuleb rohkem rõhku panna süsiniku mõju hindamise vahendite väljaarendamisele ja parandada juurdepääsu kontrollitavatele energiatarbimisandmetele:

Üleeuroopaline kampaania DISPLAY aitab kohalikel omavalitsustel ja nende munitsipaalhoonetel arvutada energiatarbimist spetsiaalse tarkvara abil. Samuti julgustab see neid esitama energiatarbimise andmeid kasutajasõbralikul moel ühiskondlikes hoonetes, et parandada inimeste energiatõhususe alaseid teadmisi;

3.4   Kliimamuutustega võitlemine — laialdane sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik kasu

Üleminek väiksemale energiatarbimisele ja energiasäästlikele tootmisviisidele tagab kohalikele elanikele kõrgema elukvaliteedi, vähendades kokkupuuteid võimalike ohtudega, parandades säästvama liikluse kaudu ohutust tänavatel ning kujundades mugavamaid kodusid ilmastikutingimustest olenemata. Kõik kõnealused edusammud toimuvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu, mis edendavad kohalikku tegevust ja rajavad lokaalsemaid turge ning parandavad ressursside majandamist kogukonnas.

Brightoni ja Hove'i volikogu (Inglismaa) on alustanud energiapartnerlust, mis keskendub mugavama kodukeskkonna pakkumisele elanikkonna kõige rohkem ohustatud rühmadele, sealhulgas eakad ja väikesel elamispinnal asujad ning hiljuti haiglast välja kirjutatud patsiendid. Aastaks 2005, vaid kahe aasta möödumisel partnerluse algusest, on volikogul õnnestunud parandada 361 eramajapidamise kodukeskkonda ja realiseerida aastas kokku hoitud 128 tonni CO2. Toetuse haldamise täiustatud kord ning partnerluse pakkumissüsteemi hoolikas ülesehitamine on aidanud partnerlusel tuua kogukonnale lühikese aja jooksul märkimisväärset kasu.

Šoti Midlothiani kohaliku omavalitsusega koostööd tegev Herleeni linn (Holland) töötab välja piirkondlikku küttesüsteemi, mis kasutab kohalike hoonete kütmiseks mahajäetud söekaevandustest saadavat sooja vett. Kõnealune tehnoloogia kombineeritakse päikeseenergia märgatavalt suurema kasutamisega, sealhulgas munitsipaalhoonetes, et tagada uuendustegevuse ja taastuva energia alase teadlikkuse lai levik kogu linnas ning naaberkogukondades Saksamaal;

3.5   Kohalike meetmete edendamine mitmes poliitikavaldkonnas

Olemasolevaid hooneid, asulaid, elatise teenimise ja eluviise tuleb kohandada, et suudaksime toime tulla ennustamatute, muutlike ja võib-olla ka äärmuslike ilmastikutingimustega. Seda aitavad kogukondadel saavutada lihtsus, stabiilsus ja lühikesed tarneahelad. Paindlikkust kliimamuutuste suhtes saab suurendada põhivajaduste, nagu toidu, soojuse ja valguse ning mugavuste, nagu poeskäimise võimaldamisega elukohale võimalikult lähedal:

Bristoli linnavolikogu (Inglismaa) rakendab piirkonna 20 koolis katseprogrammi “Elutähtis toit”, ostes koolisöögi jaoks kokku töötlemata, värsket ja tervislikku toitu vastavalt hooajale. Volikogu partneriteks on Esimese etapi arstiabi fond (Primary Healthcare Trust) ja Mullastikuühendus (Soil Association);

3.6   Töökohtade arvu suurendamine

Kliimamuutused ja säästva arengu strateegiad annavad võimaluse tegeleda meie kogukondade ees seisvate põhiprobleemidega ning arendada tuleviku tarbeks välja põhjalikud teadmised ja oskused. Kohaliku kogukonna, kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse, haridus- ja tervishoiusektori ning kahtlemata ka erafirmade vaheline partnerlus aitab selgemalt tajuda ühist eesmärki ja põhimõtet “investeerida selleks, et säästa”:

Newarki ja Sherwoodi piirkonna volikogul (Inglismaa) on õnnestunud riigile kuuluvate elamute elanike hulgas kütusepuudus peaaegu likvideerida. 1984. aastal suutsid vaid 6 % elamutest võimaldada normaalset kütet — nüüd suudab seda tänu energiatõhususse investeerimisele teha 98,4 %. Olukorra parandamiseks käivitatud programmide raames on 18 aastaga loodud kohalikul tasandil igal aastal 30 töökohta. Aastatel 1988–2008 on üldkulud 7500 majapidamisele umbes 24 miljonit eurot (16 miljonit naela). Lisaks uute töökohtade loomisele on Newarki lapsed hakanud paremini õppima ning vaimuhaiguste esinemine on vähenenud. Volikogu leiab, et saadud kasu on end nelja aastaga ära tasunud;

3.7   Kohaliku kogukonna tervise ja heaolu parandamine

Kütusepuudus mõjutab paljusid Euroopa majapidamisi ja on ohtlik tervisele. Sama moodi on viimaste aastate kuumad suved toonud kaasa keskmisest rohkem ülekuumenemisest põhjustatud surmajuhtumeid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ära kasutada oma elamispindu ning tagada ehitus- ja rakenduseeskirjade ning tõhusama kütmise ja muude vahendite abil, et kodud on mugavamad ja vähem mõjutatud välistest ilmastikutingimustest, tagades samal ajal süsinikujääkide üldise vähenemise parema ventilatsiooni ja suurema energiatõhususe abil:

Carricki piirkonna volikogu (Inglismaa) koos üürnike ühendustega ja teiste Beaconi kogukonna uuendamispartnerluse liikmetega suurendasid energiatõhusust Beaconi elamurajoonis Falmouthis, mis varem oli olnud üks Cornwalli mahajäänumaid piirkondi. Tulemused: energiatõhusust on suurendatud 900 kodus; esimesel aastal paigaldati keskküte ja parandati soojustust 300 elamus, küttearvetelt hoiti kokku 274 000 eurot (186 000 naela). Uuendamispartnerlus usub, et elamistingimuste parandamisele võib omistada ka mitmeid muid muutusi: elanikkonna tervis on paranenud, sealhulgas on astmahaigete arv langenud 50 %; kohalikus koolis on poiste tasemeeksami tulemused paranenud 100 %; kuritegevuse määr on oluliselt langenud, sealhulgas on vähenenud koduvägivalla juhtumid ja riskiregistrisse kantud laste arv; vandalism on kõigi aegade madalaim; tööhõive on kasvanud; elamurajooni kolida soovivate inimeste arv on suurenenud ning kogukonna meelsus on märkimisväärselt paranenud.

Loweburgi (Holland) elanikkond on kannatanud tervisehädade all kodudes leviva niiskuse, kütteprobleemide ja tuuletõmbuse tõttu. Groningeni linn kooskõlastab praegu Groningeni provintsi, föderaalasutuse, konsultantide ja suure pangaga projekti, mille eesmärk on viia kodudes läbi energiaauditid ning võimaldada omanikele madalaprotsendilisi hüpoteeke, et aidata neil parandada kodude kliimat ilma lisakuludeta. Tulemuseks on parem tervis ja väiksemad energiakulud;

3.8   Käitumistavade muutmine

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad tegema koostööd erasektoriga ja avaliku sektori muude osadega, et luua partnerlusi, mis aitavad vähendada energiatarbimist. Kõnealune ülesanne on juba käsile võetud Inglismaal ja Walesis, kus kohalike omavalitsuste riiklik ühendus on töötanud välja plaani “Anytown” aastaks 2025, et arendada juba praegu olemasolevat tehnoloogiat kasutades välja säästvam kogukond. Kõnealuses säästvas tulevikus kasutatakse uut tehnoloogiat välja arendamata ära elektrisõidukeid, suuremaid haljasalasid, soojuse ja elektri koostootmist ning tänavaplaani, mis ei soosi autode kasutamist. Selline plaan peaks muutuma poliitikavaldkondade nagu näiteks tulevase linnakeskkonna temaatilise strateegia põhijooneks, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teha otsuseid, mis võimaldavad neil olemasolevat tehnoloogiat ja oskusteavet kasutades kujundada säästvam tulevik:

Londoni linnapea kehtestas 2002. aasta veebruaris Euroopa esimese igapäevase ummikumaksu. Maksu sisseviimine on aidanud edukalt vähendada liiklusummikuid 30 % võrra ning CO2 heitkoguste tase on maksustatud vööndis 20 % madalam kui 2002. aastal. Kuna teedel liigub nüüd vähem autosid, on ühistransport muutunud kiiremaks ning üha rohkem Londoni elanikke läheb tööle jalgrattaga. Täiendav tulu on aidanud parendada Londoni ühistransporti. Londoni linnapea muud algatused, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, hõlmavad Londoni Kliimamuutuste Ameti loomist. Partnerluses erasektori ettevõtetega viib kõnealune amet läbi madala süsinikusisaldusega või süsinikuvaba energia projekte kogu Londonis, kasutades puhtaimaid tehnoloogiaid ja luues uusi võimalusi majanduse arenguks. Linnapeal on kavas sisse viia ka väheste heitgaaside tsoon, keelates alates 2008. aastast kõige saastavamate veoautode, busside ja taksode liikumise Suur-Londoni piirkonnas.

Itaalias on rohkem kui 350 kohalikku ja provintside omavalitsust vastu võtnud ja rakendanud kohalikud tegevuskavad Agenda 21 ja nad asutasid 1999. aastal ühenduse kohalike integreeritud kavade rakendamise tulemuste ja lähenemisviiside laiendamiseks ja levitamiseks. Iga väike- ja suurlinn on rea näitajate põhjal loonud strateegia CO2 heitkoguste vähendamiseks, alandades energiatarbimist ning tõstes erinevate kategooriate ja kodanike sihtrühmade, sealhulgas koolide teadlikkust, edendades jagatud keskkonnakultuuri ja viies läbi lühiajalisi, keskmise ja pikaajalise kestusega tegevusplaane ja teabekampaaniaid;

3.9   Energiateenused energia asemel

Ühiskonda tuleb julgustada mõistma, et inimesed ei soovi tarbida energiat ennast, vaid teenuseid ja mugavusi, mida energia annab, nagu näiteks soojus ja valgus ning eratransport. Mõnda neist energiaga seotud mugavustest on võimalik luua ka ilma energiata, projekteerides päikeseenergia abil köetavaid hooneid ja võimaldades inimestele juurdepääsu vajalikele teenustele ilma autosid kasutamata:

“Lepingulise energiahalduse” põhimõtet tuleks laiemalt levitada kogu ELis, et tagada kõigile kogukondadele juurdepääs energiasäästule, mida võimaldavad energiasäästufirmad (Energy Savings Companies, ESCO). Kliendid saavad ESCO toodetavast energiast kasu tänu tänapäevasele energiasüsteemile, ilma et neil oleks vaja sellesse investeerida või seda hallata. ESCOd ei tegutse mitte ainult energiatootjatena, vaid pakuvad ka energiateenuseid, nt energia tõhususe suurendamine. Kohalikud omavalitsused etendavad energiaprojektides olulist rolli usaldusväärsete vahendajatena, organiseerides energiasäästlike seadmete paigaldamist ja toetades energiasäästlikke ümberkorraldusi munitsipaalelamutes. Kohalikel omavalitsustel on ideaalne positsioon, et laiendada energiasäästu potentsiaali ESCOde asutamise teel või julgustades energeetikaettevõtteid ise ESCOdena tegutsema, paigaldades majaomanike soovil energiakasutust tõhustavaid süsteeme, ja energia säästmisele kulutatut tasa tegema. Kohaliku või piirkondliku omavalitsuse kaasamine on oluline tagamaks, et kõigil kohaliku ja ärituru valdkondadel on juurdepääs energiasäästule;

3.10   Energia tõhusam kasutamine

EL peab keskenduma sellele, et saada igast tarbitavast energiaühikust rohkem kasu, kasutades näiteks tõhusamaid seadmeid, tootes koos soojust ja elektrit ning muutes hooned soojapidavaks:

1990. aastal seadis Leicesteri linnavolikogu (Inglismaa) eesmärgi vähendada energiatarbimist ja CO2-heitmeid 2025. aastaks 50 % võrra. Eelkõige on linnas keskendutud energia kasutamise jälgimisele intelligentse mõõtesüsteemi abil, mis saadab volikogule iga 30 minuti järel ülevaate kogu linna andmetest. Samuti on volikogu asutanud energiakeskuse, osutades igakülgset energiateenust kõigile kogukonna osadele, sealhulgas tõhusate ja taastuvaid energiaallikaid kasutavate seadmete müük. Energiakeskus on olnud esirinnas vähese süsinikutarbega tehnoloogiate väljatöötamisel, propageerides kõnealuseid tehnoloogiaid ja toimides ühenduslülina tarbijate ja teenusepakkujate vahel. See on hõlmanud kohalike tööliste väljaõpet vähese süsinikutarbega tehnoloogia paigaldamiseks;

3.11   Taastuva energia kasutamine, kus vähegi võimalik

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad 16 % SKT eest Euroopas. Paljud omavalitsused otsustavad kasutada osaliselt või kogu tarbimise ulatuses mõnda liiki taastuvat energiat ning kehtestavad selle kriteeriumiks uute elamute ehitamisel:

Londoni Lewishami linnaosa otsustas alates 1999. aastast rohelise energia tootmise poliitika kasuks. 2000. aasta novembriks toodeti 100 % elektrist taastuvatest energiaallikatest ning linnaosa oli suuruselt kolmas rohelise energia ostja Lääne-Euroopas. Rohelise elektriga varustamise ebastabiilsus tõi kaasa selle, et teise pakkumismenetluse ajal 2004. aastal toodeti taastuvenergiana vaid 80 % elektrist. Lewishami eesmärk oli aidata kaasa taastuva elektri turu loomisele ning praeguseks järgivad tema eeskuju paljud kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori organid;

3.12   Kliimamuutustega arvestamine ja “kliimakindlus”

ELi, liikmesriikide ning piirkondlik ja kohalik poliitika tuleks muuta “kliimakindlaks”, et see oleks kooskõlas kliima muutumise ohuga. Seda on võimalik saavutada mõjude regulatiivse hindamisega, kuid ka surve avaldamisega riikide valitsustele, et nad kaaluksid rahaliste stiimulite väljaarendamist säästvamate energiakasutusviiside soodustamiseks:

Middlesborough' linnaosa volikogu (Inglismaa) on välja töötanud hindamiskorra kliimamuutuste mõju tuvastamiseks volikogu teenustele. Kliimamuutuste mõju hindamise moodul töötati välja koostöös ühe valitsusvälise organisatsiooniga ning see on võimaldanud kõigil volikogu talitustel hinnata muutuva ilmastiku potentsiaalset mõju nende osutatavatele teenustele. Selle tulemusena on hindamise praeguseks läbinud 16 teenustevaldkonnas tehtud teenuste osutamisel muudatusi, sealhulgas suurendatud maanteeteenuste vahendeid üleujutuste puhuks; varjustatud munitsipaalehitisi, et vältida ülekuumenemist ja liiga eredat valgust, ning tasandatud uuesti teede bituumenkatet, et võtta arvesse järgmise 20 aasta jooksul tõenäoliselt lisanduvat kuumuskoormust;

3.13   Kogukonna kaasamine kliimamuutuste kaudu

Kliima turvalisuse probleemi ulatus tähendab, et kliimamuutustega kohanemisel ja selle leevendamisel on tegelik mõju alles siis, kui sellega tegelevad kõik ühiskonna osad kohalikust ja piirkondlikust omavalitsusest kuni tarbijate ja ettevõteteni. Samuti nõuab see täielikku meetmepaketti tagamaks, et kasutame täielikult ära paranenud elukvaliteeti, mille kliimamuutuste probleemi lahendamine ühtlasi kaasa toob. Paljud siin esile toodud kliimamuutustega seotud lahendused toimivad ainult tervikliku meetmepaketi osana. Näiteks on sõiduautode kasutamise oluline vähendamine enamikule inimestele vastuvõetav vaid kvaliteetsete kohalike mugavuste ning hea ja säästliku ühistranspordi olemasolul. Sõiduautode vähesem kasutamine toob kaasa liikluse vähenemise ning kaupade ja teenuste vabama liikumise, parandades ühistranspordi liiklust, nagu on toimunud ummikumaksu kehtestanud Londoni keskosas. See omakorda muudab atraktiivsemaks säästva liikluse muud liigid, nagu näiteks jalgrattasõidu. Sellise “tõhusa täiustumisringi” saavutamiseks tuleb kaasata kogukonna kõik aspektid:

Londoni Islingtoni linnaosa on välja arendanud “energiasaadikute” programmi; “energiasaadikud” on saanud väljaõppe energiatõhususe ja kogukonna kaasamise alal. Nad külastavad kohalikke elanikke, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning koole, et tutvustada linnaosa energiakasutust ning energiakasutuse vähendamise meetodeid ehitiste energiatõhususe kontrollimise teel;

4.   Regioonide Komitee soovitused

Regioonide Komitee

4.1	kutsub komisjoni üles tunnistama, et kliimamuutuste probleem tuleb lahendada mitmekülgse lähenemise ja koostöö kaudu kõigi valitsuse osade vahel partnerluses erasektori, tervishoiuasutuste, kogukonna ja haridusrühmade ning energiatõhususega tegelevate organisatsioonidega;

4.2	kutsub komisjoni üles tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ainulaadset rolli ning eraldama piisavaid vahendeid projektide tutvustamiseks ja levitamiseks ning kõnealuse rolli avalikustamiseks poliitikadokumentides, nagu näiteks energiatõhususe valge raamat;

4.3	palub ELil seada miinimumeesmärk vähendada heitmeid 2050. aastaks vähemalt 2005. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul kokku lepitud 60–80 % võrra ning tagada samal tasemel püüdlused rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni puhul;

4.4	väljendab heameelt rõhuasetuse üle kliimamuutustele praeguse ELi ja G8 eesistujariigi ajal ning kutsub ELi järgmisi eesistujaid seda jätkama;

4.5	julgustab komisjoni ja liikmesriikide valitsusi muutma enda ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste nagu Maailmapanga poliitikat “kliimakindlaks”;

4.6	kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi kõige energiakulukamate toodete kõrvaldamiseks, tõstes seadmete minimaalse lubatava energiatõhususe taset iga mõne aasta tagant 10 % või 20 % kõigis kategooriates, mille puhul parimate ja halvimate seadmete energiatarbimine on väga erinev;

4.7

palub komisjonil tunnistada, et kasvava elanikkonna majutamiseks vajalike uute elamute üha intensiivsem ehitamine eelkõige linnapiirkondades annab hea võimaluse märksa rangemate kohustuslike energiatõhususe standardite kehtestamiseks kui 2002. aasta direktiivis ehitiste energiatõhususe kohta on sätestatud. Sellist võimalust ei tohiks kasutamata jätta. Samuti tuleks ehitusstandardites pöörata rohkem tähelepanu loomuliku varju ja ventilatsiooni kasutamisele, et vähendada sõltuvust kliimaseadmetest;

4.8	toetab kliimamuutuste integreerimist veeressursside kavadesse ja majandamisse;

4.9	palub komisjonil teha tihedat koostööd erasektoriga, et töötada välja uued kindlustusliigid, mis tunnistavad kliimamuutust ja vastavad sellele;

4.10

palub komisjonil tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele reaalajas suurem ja ühtsem juurdepääs kohaliku tähtsusega kehtivatele tarbimisandmetele kuni madalaima sihtnumbri tasandini, kaitstes samal ajal üksikkasutajate privaatsust. Ilma kõnealuse teabeta ei ole kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võimalik täielikult suunata üleminekut vähese süsinikusisaldusega tootmisega majandusele;

4.11	kutsub komisjoni üles kaaluma kohalike kliimamuutuste strateegiate ja meetmete panust Lissaboni strateegia töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärkide saavutamisse ning looma tugevamaid sidemeid Lissaboni poliitilise strateegia ja kliimamuutuste poliitika vahel;

4.12	kutsub komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles alustama koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ühtset teabekampaaniat, et selgitada välja ja avalikustada kliimamuutuste olukorra kiireloomulisus ning vajadus viivitamatu tegutsemise järele;

4.13	kutsub komisjoni üles tuginema kohalikul ja piirkondlikul tasandil seoses kliimamuutustega kaasneva soolise ja sotsiaalse ebavõrdsusega tehtud tööle, tagamaks, et naised ei kannataks ebaproportsionaalselt kliimamuutuste mõjude all (4);

4.14	toetab ettepanekut kasutada säästvaks arenguks (ja kliimamuutusteks) korrapäraselt regionaalpoliitika rahalisi vahendeid;

4.15	kutsub komisjoni üles edendama tugevat sidet tulevase linnakeskkonna temaatilise strateegia ja õhu kvaliteedi temaatilise strateegia vahel, tagamaks, et kliimamuutuste probleemi lahendamisega tegeletakse põhjalikult kõigis poliitikavaldkondades;

4.16	kutsub ministrite nõukogu üles pühenduma kõrgematele ja pikaajalisematele taastuva energia eesmärkidele, et võimaldada kohalikel otsustajatel suurendada kohaliku taastuva energia võimsust;

4.17

kutsub komisjoni üles pühenduma koostööle kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning nende Euroopa võrgustikega, et arendada välja kindel visioon erinevate omavalitsuste ja paikkondade vähese süsinikusisaldusega energiaallikate kohta tulevikus, kasutades parimal võimalikul moel ära olemasolevat tehnoloogiat ning arendades välja vajaliku oskuste baasi tõesti vähese süsinikusisaldusega energiaallikate kasutamiseks tulevikus. Sellele peab kaasa aitama komisjon, keskendudes hoolikamalt praktiliste kogemuste vahetamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

---

(1)  ELT C 22, 24.1.2001, lk 30.

(2)  Soojadel päevadel võib õhk linnas olla umbes 4oC soojem kui ümberkaudsetel aladel. Linnades tekitab ulatuslik linna- ja eeslinnamaastik koos vähese tuule ja vähese pilvkattega “soojussaarte” efekti.

(3)  Järgmised näited on kogutud otseste teadmiste ja kohalike omavalitsuste võrgustike kaudu kogu ELis. Palju näiteid on Ühendkuningriigi kohta tänu vastavate kohalike omavalitsuste ühenduste kliimamuutuse projektidele. Raportöör on teadlik, et EList on võimalik leida veel palju näiteid, ning tervitab suurema tähelepanu pööramist ELi toetusel toimuvale rahvusvahelisele kogemustevahetusele.

(4)  Kliimaühenduse hiljutiste uuringute kohaselt, www.klimabuendnis.org

---