52006IE0753

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52006IE0753 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52006IE0753

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Aafrika kui vajalik prioriteet: Euroopa kodanikuühiskonna seisukoht

ELT C 195, 18.8.2006, p. 104–109 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

18.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 195/104

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Aafrika kui vajalik prioriteet: Euroopa kodanikuühiskonna seisukoht”

(2006/C 195/25)

14. juulil 2005 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses: “Aafrika kui vajalik prioriteet: Euroopa kodanikuühiskonna seisukoht”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava välissuhete sektsiooni arvamus võeti vastu 4. mail 2006. Raportöör oli Adrien BEDOSSA.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 427. istungjärgul 17.–18. mail 2006 (18. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 125, erapooletuks jäi 1.

Kokkuvõte

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus on koostatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riikide) ja ELi järelvalvekomitee kogemusele toetudes, mis on juba mitu aastat jälginud Cotonou lepingu elluviimist ja osaleb aktiivselt AKV riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega majanduskoostöö lepingute (EPA) ettevalmistamises.

Euroopa komisjoni teatis (1) kohustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed tegema oma poliitikast kokkuvõtet seoses valitsusväliste osalejate kaasamisega Cotonou lepingu ja arengupoliitika elluviimisega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib kahetsusega, et kõnealuse poliitika puhul ei ole liiga tihti nii Euroopas kui ka Aafrikas lubadustest kinni peetud. Kavatsuste ja kohapealse praktika vahel on varem märgatud teatavat lõhe, sest abipoliitikast ei ole mingit kasu, kui seda ei valmistata ette kohapeal.

Cotonou leping on põhiliselt riikidevaheline leping, mis arvestab ebapiisavalt kodanikuühiskonna tegevusega kohapeal. Lisaks on ette nähtud toetused ja meetmed kõigest hoolimata jäänud vaid lubadusteks. Seega, arvestades kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusa ja iseseisva organiseerimisvõime mahajäämusega, ei ole üllatav, et majanduskoostöö lepingute lähiperspektiiv tõstatab küsimusi, tekitab hirmu ja kahtlusi.

Sellest hoolimata ei tohi unustada, et Aafrika ühiskonna organisatsioonilistel mudelitel on oma põhjalikult juurdunud ühiskondlik-poliitilised iseärasused ning nende arvessevõtmisest on kindlasti kasu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt määratletud eesmärkide poole püüdlemisel.

EMSK leiab, et uue ja ambitsioonika Euroopa Liidu Aafrika strateegia õnnestumiseks on tema ülesanne tulla appi kodanikuühiskonnale, kellel on arengupoliitikas oluline roll, rõhutades kahte olulise tähtsusega valdkonda, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad midagi muuta:

—

kontinendi inimarengut edendav juhtimine, mis peab vastama järgmistele tingimustele:

—	inimõiguste austamine,

—	õigus vabale ja detsentraliseeritud teabele,

—	valitsusorganisatsioonide ja -asutuste läbipaistvus,

—	võitlus korruptsiooniga, mis takistab täielikult head valitsemist,

—	üldine õigus veele, tervisele ja haridusele,

—	õigus toiduohutusele

Selleks toetab EMSK Aafrika kodanikuühiskonna organisatsioonide laiemat ja hõlpsamat ligipääsu ühenduse rahastamisele ning kodanikuühiskonna süstemaatilisemat osalemist koostööpoliitika ja -strateegiate määratlemises ja elluviimises.

—	Võitlus AIDSiga

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on aidsivastases võitluses olulise tähtsusega roll (ennetamine, diagnostika, ravi jne), sest neil on lihtsam ligipääs haigetele kohapeal. Meil on vaja kolmele pandeemiale integreeritud lähenemist ja esmatähtis lüli selles võitluses on patsientide ühingud.

Euroopa Liit peab kaasa aitama inimressursside kriisi lahendamisele, suurendades tehnilisi ressursse ja koolitusvõimalusi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub seetõttu kõiki poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid juhte üles oma jõude koondama.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab, et pakiline probleem on juurdepääs mitmetoimelistele ravimitele, mille hinda reguleerivad rahvusvahelised organid. Euroopa Liit peaks kasutama oma mõjuvõimu, et universaalse vaktsiini uuringuid edasi arendada ja kiirendada.

1. Sissejuhatus

1.1	12. oktoobril 2005. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele “Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks”.

1.2	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on üldjoontes nõus selle ambitsioonika Euroopa-Aafrika projektiga, mille Aafrika valitsusvälised organisatsioonid (VVOd) on sellegipoolest erinevalt vastu võtnud. Heitunult küsivad nad, miks peaks see uus plaan õnnestuma, kui teised on läbi kukkunud.

1.3

Dokument valmis pikaajalise projekti tulemusena, mille oli algatanud volinik Louis MICHEL, kui ta alustas 2004. aastal tööd Euroopa Komisjonis. Selles tehakse 25 Euroopa Liidu liikmesriigile ettepanek teha ühist koostööpoliitikat Aafrikaga, tõdedes poliitiliste kontekstide ja arengutasemete mitmekesisust, mis põhineb väljakujunenud suhetel ning nõuab uut suunitlust.

1.4	Strateegia on ambitsioonikas just seetõttu, et kirjeldab paljusid prioriteetseid valdkondi (kuid mitte kõiki), mis võivad mõjutada kontinendi arengut.

1.5	Selles osas on dokument väga innustav, seades arengu keskmesse ka poliitikavaldkonna, ning võib lubada Euroopa Liidul olla jätkuvalt Aafrika kõige mõjukam partner.

1.6	Pakutud meetodi eesmärk on ka parem kooskõlastatus Euroopa tasandil ning tegevuse ühtlustamine, mis aitab kaasa Euroopa Liidu tegevuse kooskõlastatuse parandamisele ajal, mil räägitakse palju puudujääkidest.

2. Üldised märkused

2.1	Kõikjal on kuulda hoiatusi, et Aafrikal läheb väga halvasti, kui Euroopa või ülejäänud maailm kohe midagi ette ei võta.

2.2	Kui Aafrikas ei toimu iseseisvat arengut, on selle tagajärjed rändevoogude, haiguste või keskkonnaprobleemide näol tahes-tahtmata järjest tõsisemad.

2.3	Tuleb seega teha järeldus, et tööstusriikide abi Aafrikale tuleb uuesti läbi vaadata. Häirekella ei lööda esimest korda ning mõned poliitilised või majanduslikud juhid kõnelevad avalikult, et nad jälgivad tööstusmaade “silmakirjalikkust”.

2.4

Võib ette näha, et pidev sisseränne tekitab “surve, mis kasvab lähiaastatel. Aafrika elanikkond suureneb oluliselt ja majandusarengu väljavaated on tumedad”. Elanikkonnal on õigus otsida teatavat heaolu oma eluliste vajaduste rahuldamiseks, senikaua, kuni ei lahendata pikaajaliselt veevarustuse, tervishoiu, hariduse ja toiduohutuse probleeme. Selle üle tunneb muret ka komisjoni president ise, kui ta teatab: “tuleb tegeleda Aafrika mahajäämuse struktuursete põhjustega”. Selle mitu kuud kavandatud uue strateegia avaldamine langes kokku Ceuta ja Melilla kriisiga.

2.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab täiel määral teatavaks kõnealuse teatise eesmärgid:

—	parandada Aafrika arengupoliitika sidusust;

—

kinnitada tahet teostada Ülemaailmse Tolli Organisatsiooni (WCO) eesmärgid Aafrikas 2015. aastaks, tehes selleks erilisi jõupingutusi ning määrates kindlaks kesksed eesmärgid. Euroopal tuleb tulemuste saavutamiseks leida Aafrikaga konsensus ning tegutseda, leidmaks lahendusi põhiprobleemidele, tervishoiu, veevarustuse, hariduse ja tööhõive alal. Seega loodab Euroopa Komisjon, et uus strateegia võiks anda kiiresti positiivseid tulemusi, kuna see koostati koostöös Aafrika elanikega, mida on oluline rõhutada.

2.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab muret, kas see ei tekita mitte liiga kõrgeid ootusi, eriti arvestades järgmist:

—

paljusid täitmata jäänud lubadusi. Kavatsuste ja kohapealse praktika vahel on pidev lõhe, sest abipoliitikast ei ole mingit kasu, kui seda ei valmistata ette kohapeal aktiivsete organisatsioonidega koostööd tehes. Cotonou lepinguga ette nähtud kodanikuühiskonna otsetoetused on jäänud liiga kaua vaid lubadusteks, millest ei ole hiljem kinni peetud, sest Cotonou leping on põhiliselt riikidevaheline leping, mis ei ole juba algusest arvestanud kodanikuühiskonna olemasolu ja tegevusega;

—	AIDSi, selle kontinendi põhiküsimust, mille puhul on kulunud 15 aastat, et hinnata meie võimalusi Aafrikat reaalselt aidata;

—	kõiki valupunkte, mis tingivad juhtimisvajaduse nendes maades, eriti ülelaenamise probleemi, mille tekitavad tihti demokraatliku legitiimsuseta valitsused.

2.7

Algse ambitsiooniga kooskõlas on vaja täita kolm eeltingimust:

—	suurema turvalisuse taotlemine kodanikele selle kõige laiemas tähenduses,

—	küllaldane majanduskasv just tänu Cotonou ja majanduskoostöö lepingutele,

—	kõikjal paremate valitsemistavade rakendamine.

2.8

Tuleb märkida, et selle saavutamiseks tuleb märgatavalt suurendada Euroopa Liidu ja G8 ühiseid ressursse. Kümne aasta pärast on ressursid kahekordistunud ning pool kasvust eraldatakse Aafrikale. See, kui paljudest lubadustest pole arvatavasti minevikus kummalgi pool kinni peetud, kutsub samuti üles ettevaatlikkusele. Kuigi lubadusi antakse järjest rohkem, tuleb tunnistada, et mõningate tööstusriikide poolt antava abi tegelik summa väheneb.

2.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teatisega, eriti inimõiguste poliitika määratluse meelsusega nõus. Alates 2001. aastast on tehtud edusamme inimõiguste kriteeriumide ja teatud maade demokratiseerumisprotsesside alal, kuid tuleb tungivalt püüda inimõiguste ja demokraatia veelgi suurema kinnistumise poole. Õiguse ja õigusriigi kindlustamiseks on vaja toetada kodanikuühiskonna tugevnemist, eriti sotsiaalpartnereid, kelle dialoogi tuleb toetada kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) reeglitega.

2.10

Samas leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et on vaja kindlaks määrata prioriteedid ning selleks tuleb põhjalikumalt tegeleda järgmiste oluliste esilekerkivate küsimustega:

—	ühenduse, eriti liikmesriikide poliitika kooskõlastamine;

—	uute solidaarsete rahastusviiside otsimise ja elluviimise jätkamine, eriti toetades järelevalverühma riigiabile lisanduvate uute rahaallikate otsingul (2006. aasta veebruaris Pariisi konverentsil loodud rühm);

—

vajaliku piirkondliku integratsiooni ning ka piirkondade vahelise poliitika arutamine ja selle korraldamine; piirkondade vahelise infrastruktuuri loomisele keskendumine täpsetele sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele vastavate riigihangete korraldamise kaudu, millega lihtsustataks piirkondlike institutsioonide loomist;

—

keskendumine väljarändeprobleemile, eriti seoses Aafrika elanikkonna ümberasumise põhjuste likvideerimisega; Selleks peab Euroopa Liidu teadlikkuse tõus olema ilmne ja tugev, sest Alam-Sahara väljarändega lahkutakse eelkõige maapiirkondadest, mistõttu peab Euroopa Liit täielikult kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostööd tehes tegema kõik selleks, et määrata kindlaks ja rakendada põllumajanduspoliitikat, mis võimaldab nendel piirkondadel püüelda enda toiduga varustamise suunas.

—

ja lõpuks on juhtimise rolli parandamiseks vaja, et kodanikuühiskonna osalus muutuks tõhusaks, kuna Cotonou leping ei ole selles osas edusamme toonud ja Euro-Aafrika foorum jäi tulemusteta. Hea valitsemise austamine partnerriikides peaks seega vastama mitmetele tingimustele:

—	inimõiguste austamine,

—	sooline võrdõiguslikkus,

—	õigus vabale ja detsentraliseeritud teabele,

—	valitsusorganisatsioonide ja -asutuste läbipaistvus,

—	võitlus korruptsiooniga, mis takistab täielikult head valitsemist,

—	üldine õigus veele, tervisele ja haridusele,

—	mitteametliku majanduse osakaalu järk-järguline vähendamine, mis võib mõnes riigis hõlmata kuni 80 % majandustegevusest.

2.11

Samuti meenutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee maaelu arengu küsimuse absoluutset prioriteetsust, mida on tihti alahinnatud ning mida ei tohiks ära unustada. Aafrikas on korduvalt nimetatud põhjustel põllumajanduse tähtsus iseenesest mõistetav: toiduainetega isevarustamine on arengu ja rahvastiku stabiilsuse jaoks esmatähtis. Väga suur osa osalevast kodanikuühiskonnast koosneb põllumajandustootjatest ja loomapidajatest. Seega on esmatähtis neid põllumajanduspoliitika välja töötamisel ära kuulata ja kaasata nad poliitika elluviimisesse, et suurendada eduvõimalust.

2.12	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab endiselt teravat infrastruktuuride küsimust, kuna need puuduvad või jääb selles valdkonnas vajaka kujutlusvõimest, olgu tegemist riikliku või piirkondade vahelise ühenduse või ligipääsuga veele, mille geopoliitiline tähtsus on ilmselge.

2.13	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab, et lõpeks igasugune otsene eelarvetoetus.

2.14	Kõik see ei ole võimalik ilma kodanikuühiskonna esindajate suurema osaluseta parema ülemaailmse juhtimise raamistikus, mis puudutab kõiki avalikke, majanduslikke ja sotsiaalseid võimustruktuure.

3. Konkreetsed märkused

Üldises kontekstis oli Aafrika 2005. aastal maailma tähelepanu keskmes. Möödunud aasta juulikuus toimunud G8 Šotimaa tippkohtumise ja New Yorgis toimunud ÜRO 60. aastapäeva pidustuste vahel aset leidnud hiljutisel Bretton Woodsi institutsioonide iga-aastasel koosolekul osalesid kõik alates Tony Blairist ja lõpetades Horst Kohleriga ning isegi Maailmapanga uus president Paul Wolfowitz, et kõneleda vajadusest päästa Aafrika katastroofist.

Just siinkohal tahab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhtida tähelepanu pakilistele küsimustele, mille kohta ta on oma eri arvamusavaldustes juba sõna võtnud:

—	Aafrika prioriteetsus on selge, kuid see tuleks saavutada uue juhtimise raames, laiendades märkimisväärselt kodanikuühiskonna ligipääsu kogu selle mitmekesisuses ja reaalsuses;

—	võitlus AIDSi vastu tuleb kuulutada pakiliseks küsimuseks, kuna praegu areneb “tragöödia”, mille suhtes me suhteliselt passiivsed oleme, lausa meie silme all.

3.1 Aafrika prioriteetsus

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni soovi muuta Alam-Sahara Euroopa Liidu arenguabi prioriteetseks tsooniks. Et see samm oleks tõhus, peab sellega aga kaasas käima parem juhtimine Aafrikas, olgu riiklikul või piirkondlikul tasandil, mis puudutab nii Aafrika riikidevahelisi organisatsioone, riike kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Viimased saavad tänu oma sõltumatusele (mida tuleb tugevdada) kodanikulähedusele ja reageerimisvõimele soodustada arengupoliitika tõelist omaksvõttu elanikkonna poolt, keda see otseselt puudutab. Aafrika laostumisel on erinevaid põhjusi, kuid kodanikuühiskonna vähene iseseisvus ja selle ebapiisav võimekus on kindlasti ühed põhjustest ning omavad vaieldamatut mõju. Kõnealuse probleemi lahendamiseks välja töötatud delegeerimise kontseptsioon, mida Cotonou lepingus selgelt nõuti, ei toimi, sest teatud tingimustel Cotonou lepingus nimetatud ühingutele antavat otsetoetust on praktikas raske tagada.

3.1.2

Seega teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku:

—	Aafrika kodanikuühiskonna organisatsioonide laiem ja hõlpsam ligipääsu ühenduse rahastamisele. Tagada tuleb otsese ligipääsu võimalused riikide tasandil. Muuhulgas tuleks mitteriiklike osalejate rahastamiseks luua horisontaalprogramm, mis täiendaks programme riiklikul tasandil.

—

Avaram ja süstemaatilisem kodanikuühiskonna osalemine koostööpoliitika ja -strateegiate määratlemises ja elluviimises, et soodustada arenguprotsessi omaksvõtmist kodanikuühiskonna poolt ning aidata sel moel kaasa uute heade valitsemistavade kujundamisele. Kui siin-seal on täheldatud edusamme, tuleb see sellest, et aeglaselt, kuid kindlalt saab kuuldavaks elanikkonna hääl, ja seda väga erinevate kanalite kaudu: sotsiaalpartnerite, tõeliste, mainekate ühenduste kaudu, eriti nende kaudu, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkuse, kohaliku majanduse, hariduse või teabe edendamisega.

3.1.3

Euroopa Liit omistab suurt tähelepanu inimõiguste puutumatusele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab, et Euroopa Liidu toetus kodanikuühiskonnale muutuks reaalseks ning inimõiguste problemaatikat arvesse võttes nõuab lisaks järgmist:

—	pragmaatilist lähenemist kõnealusele määratlusele;

—	tunnustatud eestkõnelejate leidmist, kes suudaksid pidada dialoogi valitsustega, eriti iseseisvate valitsusväliste organisatsioonide võrgustike loomise kaudu;

—	projektiettepanekute elluviimist, tagamaks nende ligipääsu rahastamisele ja kohaliku tasandi mikroprojektide rakendamist;

3.1.4

Sama raskust võib ennustada majanduspartnerluse lepingute elluviimise juures. Tõelise ühtse turu programmi ja tõelise reformiprogrammi elluviimisel tuleb arvestada järgmist:

—	kodanikuühiskonna ja Aafrika elanike inim- ja tehniliste ressursside arenemine, eriti naiste seas, on veel väga ebakindel;

—	kui Euroopa Liidu abi suunamine on tootmistegurite mõjutamiseks vajalik, tuleb sellele seada paremad tingimused ning majanduspartnerluse lepingute programmi raames on vaja ühtseid riikidevahelisi võrgustikke.

3.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on võtnud teatavaks läbirääkimiste avamise, mille eesmärk on sõlmida majanduspartnerluse lepingud eri piirkondlike blokkidega, ning loodab, et protsessi tulemuseks on kaubandusareng, mis on soodne säästvale arengule ja vaesuse kõrvaldamisele. Kuid selleks, et need lepingud oleksid elanikkonnale tõepoolest kasulikud, nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järgmiste punktide elluviimist:

—	vajadus võimalikult ammendava teabe levitamise järele, mis võimaldaks kodanikuühiskonna organisatsioone süstemaatiliselt kaasata läbirääkimistesse ja mõju-uuringute koostamisse nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil;

—	erasektori kaasamine läbirääkimistesse ja selle suutlikkuse arendamise toetamine;

—	sotsiaalsete tagajärgede ja soolise mõõtmega mõju-uuringutes arvestamine;

—	kaubanduskokkulepete paindlikkus, mis avalduks nende rakendamises üleminekuperioodidel, mis võimaldaks kaitsta sihtriikide ettevõtteid, eriti vastloodud ettevõtteid, ning kaitsemeetmetes, mille abil tulla toime uute arenenud maade konkurentsiga;

—

vajadus pärast ajutist rahalise abi kaasamist ise oma vahendeid luua ning võimaluse korral paindlikumatest meetmetest kasu saada, et säilitada minimaalnegi maksupoliitika iseseisvus kaubandussektoris. Nimelt on riigid, mida on tollimaksude alandamise tõttu tabanud riigi tulude vähenemine, sageli juba niigi väga ebakindlas rahalises olukorras ning on hädas minimaalse riigipoolse rahastamise tagamisega haridusele ja tervishoiule.

3.1.6

Kuid selleks, et majandusareng tooks kasu suuremale hulgale ega põhjustaks kuritarvitusi, soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et Euroopa Liidu abimeetmed Aafrikas arvestaksid sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kõigile korralike töökohtade tagamise põhimõtetega. Need põhimõtted saavad veelgi parema tagatise, kui toimib tõeline sotsiaalne dialoog üldiselt ja eriti dialoog kodanikuühiskonna esindajate vahel.

3.1.7

Seega teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku: teha koostööd Aafrika majandus-, sotsiaal- ja kultuurikomiteedega, vastavalt komisjoni teatises (2) tehtud ettepanekule, et vahetada kogemusi ja teadmisi, eriti selleks, et muuta neid tõhusateks partneriteks investeeringute ja abi valdkondadevahelisel või geograafilisel korraldamisel;

—

pakkuda riikide tasandil oma kogemusi ja oskusteavet, kui see osutub vajalikuks; innustada aafrika kultuurile sobivate majandus- ja sotsiaalnõukogude loomist kõikides riikides, kus neid veel ei ole ja toetada vajadusel mõnede olemasolevate majandus- ja sotsiaalnõukogude nähtavuse ja usaldusväärsuse taastamist; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on märganud mõningaid julgustavaid märke: positiivne areng seoses Aafrika Liidu järjest suurema mõjuvõimuga; konsensus Euroopas ELi nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise arengu osas; luua mõnes piirkonnas kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustik, näiteks põllumajandustootjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sotsiaalpartnertite jt vaheline võrgustik.

Võib-olla näitab see, et Euroopa Liit mõistab, et kodanikuühiskonda ei kaasata piisavalt ning sellega arvestamine tuleks kaasata uude strateegiasse.

3.2 Võitlus pandeemiate vastu

3.2.1

AIDSi küsimuses kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõiki poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid juhte üles oma jõude koondama. Ta toetab IOE (Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni) ja ICFTU (Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni) pingutusi, kes palusid komiteelt koostööd mitmesuguste tegevuskavade osas, mille nad käivitasid 2003. aastal kaheksas Lõuna-Aafrika riigis.

3.2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab olema selle võitluse üks eestkõnelejatest kõikides instantsides, piirkondlikel ja kohalikel seminaridel, täiskogu istungjärkudel. Tänu haridussüsteemile ja perekondade mobiliseerimisele kodanikuühiskonna esindajate poolt, on tekkinud väike lootus. Esimest korda on näha AIDSi vähenemist Senegalis, Ugandas ja Zimbabwes ning eluiga tõuseb jälle. Kuid käsi ei saa rüppe lasta. Komisjon on teatanud, et ta töötab riiklikele partneritele välja AIDSi vastu võitlemise kava suunised.

3.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et selleks võitluseks on vaja suuri rahalisi vahendeid, et viia läbi pidevat ennetuspoliitikat ja ravistrateegiaid tõhusate ja lihtsate ravimeetoditega, mille kulusid saab täielikult hallata Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingute (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) raames, ning et toetada usaldusväärse ja universaalse vaktsiini leidmist.

3.2.4

Arengumaades on tohutud vajakajäämised suurte pandeemiatega toimetulekul, eriti HIV/AIDSiga Alam-Saharas, kuna inim-, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed on juba katastroofilised. Tegemist on pakilise probleemiga, kuna mõnes riigis, kus AIDSi haigestunute osakaal on tohutu (45 —49 %) on tekkinud näljaprobleem. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab Euroopa Liidul sekkuda kahel tasandil:

—

maailmatasandil;

—

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) arengut puudutavate Doha läbirääkimiste vooru raames on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetanud ja toetab Euroopa Komisjoni seisukohti, mis soodustavad suurtest pandeemiatest tabatud maade juurdepääsu ravimitele. Lisaks võimaldavad uued meetmed Euroopa Liidul osaleda üldises dialoogis UNAIDSi, ülemaailmse fondi, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga.

—

riikide tasandil:

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lähtub põhimõttest, et riikides, kus puuduvad infrastruktuurid ja avalikul võimul pole küllalt vahendeid, et tagada minimaalne teenindus kogu piirkonnas, suudavad maapiirkondade elanikkonnani eriti hästi jõuda kodanikuühiskonna organisatsioonid.

—	Seetõttu ja andes edasi AKV riikide majandus- ja sotsiaalpartnerite nõudmise, taotleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa erirahastamise loomist, mis võimaldaks kodanikuühiskonna organisatsioonidel levitada elanikkonna hulgas teavet pandeemiate kohta.

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvab, et integreeritud lähenemine kolmele pandeemiale (AIDS, malaaria, tuberkuloos) peab toetuma kodanikuühiskonnale, eriti vastava haigusega inimestele, keda esindavad patsientide organisatsioonid, mis tähendab abisaajariikide kodanikuühiskonna kaasamist.

—	Euroopa Liit peab aitama lahendada inimressursside kriisi, suurendades inim- ja tehnilisi ressursse.

—	Kui kõnealustel organisatsioonidel on vajalikud inimressurssid, tuleb neid julgustada looma liite ja partnerlussuhteid kõigi pandeemiavastases võitluses osalejatega.

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab, et ennetusmeetmeid — eriti naiste võimalust osaleda pereplaneerimises — ning haigete ja nende saatjate abistamismeetmeid toetataks ka Euroopa rahastamisega.

3.2.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et kõik sidusrühmad — VVOd, sotsiaalpartnerid, poliitilised juhid — peaksid tegema suuremaid jõupingutusi ning et komiteel on kooskõlastav roll kõigi selles olulises võitluses osalejate vahel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tahab jälgida võitlust vahetult, kuna see puudutab olulisel määral kõiki asjaomaseid riike. Ärgem tehkem endale illusioone — sidusrühmade tegevusetus on hakanud juba esile kutsuma näljahäda.

3.2.6

On vaja, et Euroopa Liit keskenduks ravimikulude vähendamisele, luues WTOga spetsiaalse partnerluse. Komitee kutsub Euroopa Liidu liikmesriike ühinema ulatusliku ja pikaajalise ravimite rahastamise algatusega (Pariisi 2006. aasta veebruaris toimunud konverents). Ta tunnistab, et selle rakendamine peaks võimaldama suurendada riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude osalust kaasates neid mitte ainult elluviimisesse ja hindamisse, vaid ka kontrollimisse ning tagades seega uue sätte tegeliku jälgitavuse.

Brüssel, 18. mai 2006

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND

(1) Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks, KOM(2005) 489 lõplik

(2) KOM(2005) 132, “Kiirendada edasiminekut millenniumi arengueesmärkide suunas: Euroopa Liidu panus”, aprill 2005.

Top

Choose the experimental features you want to try